2-14-50251/139 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-14-50251

Määruse kuupäev

Tartu, 25. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik

Kohtuasi

Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotimenetlus.

Aresti määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tanel Mällase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) endine juhatuse liige Tanel

Mällas

Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotihaldur Veli

Kraavi, esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Asja läbivaatamise kuupäev

25. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-50251. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada Tanel Mällase kontole.

4. Jätta toimikusse võtmata osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotihalduri Veli

Kraavi kassatsiooniastmes esitatud dokument (Harju Maakohtule 9. märtsil 2017

esitatud taotlus T. Mällase suhtes aresti kohaldamiseks).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 11. juuni 2014. a määrusega välja Osaühingu Johnny H.W. (endised

ärinimed Osaühing Kolm Õde ja Osaühing Moriarty Auto) (võlgnik) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Veli Kraavi.

Äriregistri andmete kohaselt oli Tanel Mällas võlgniku juhatuse liige alates 13. juunist 2013 kuni

31. detsembrini 2013.

2-14-50251

2. Pankrotihaldur esitas 3. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule taotluse kohustada T. Mällast ja Veiko

Kullat esitama dokumente, samuti taotluse nende ülekuulamiseks. Pankrotihaldur palus kohustada

nimetatud isikuid esitama kõik nende valduses olevad lepingud (mh mistahes nõude loovutamise

lepingud, tasaarvestuse lepingud, nõuetest loobumise lepingud jne), mis puudutavad võlgnikku,

Wientjes Consultancy OÜ-d, JHW Real Estate OÜ-d, Suur Õde OÜ-d ja Johannes Hendrikus

Wientjest.

T. Mällas on korduvalt suuliselt ja kirjalikult kinnitanud, et tema valduses on dokumendid, mis

näitavad, et mõne võlausaldaja nõuded on fiktiivsed. 18. oktoobri 2016. a e-kirjas on T. Mällas

väitnud, et tema valduses on nõuete loovutamise originaaldokumendid. T. Mällas on korduvalt

keeldunud vastamast kõigile olulistele küsimustele, samuti on ta pankrotihaldurile valetanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2017. a määrusega pankrotihalduri taotluse osaliselt ja

kohustas T. Mällast esitama kogu tema valduses oleva dokumentatsiooni. T. Mällas pidi kohustuse

täitma hiljemalt 30. jaanuaril 2017. Maakohus jättis rahuldamata T. Mällase ülekuulamise taotluse.

4. Pankrotihaldur esitas 7. veebruaril 2017 Harju Maakohtule taotluse, milles palus kohtul

kohaldada T. Mällase suhtes aresti, kuna T. Mällas takistab pankrotimenetlust. Kuigi nimetatu on

väitnud, et tema käes on olulised originaaldokumendid, keeldub ta neid kohtu nõudmisel esitamast.

Samuti palus pankrotihaldur kohustada T. Mällast andma pankrotiseaduse (PankrS) § 86 kohaselt

võlgniku vande ja kuulata T. Mällas vande all üle, et saada pankrotimenetluse jaoks olulist teavet.

5. T. Mällas selgitas 8. veebruaril 2017 kohtule esitatud vastuses, et lepingud, mis on seotud

võlgniku pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy OÜ nõuetega, on küll varem olnud

tema valduses, kuid enam ei ole.

6. Harju Maakohus jättis 13. veebruari 2017. a määrusega rahuldamata pankrotihalduri taotlused

kohustada T. Mällast andma PankrS § 86 kohaselt võlgniku vannet ning kuulata T. Mällas vande all

üle. Maakohus kohustas T. Mällast esitama kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest kohtule ja

pankrotihaldurile kõik tema valduses olevad lepingud (mh mistahes nõude loovutamise lepingud,

tasaarvestuse lepingud, nõuetest loobumise lepingud jms), mis puudutavad võlgnikku, Wientjes

Consultancy OÜ-d, JHW Real Estate OÜ-d, Suur Õde OÜ-d ja Johannes Hendrikus Wientjest.

Maakohus hoiatas, et kui T. Mällas teabe andmise kohustust ei täida, siis on kohtul õigus teda

trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või määrata arest kuni kolm kuud. Selle määruse on

T. Mällas 13. veebruaril 2017 e-toimiku kaudu kätte saanud.

20. veebruaril 2017 teatas pankrotihaldur kohtule, et T. Mällas ei ole midagi esitanud.

7. Harju Maakohus määras 28. veebruari 2017. a määruses, et T. Mällase suhtes tuleb kohaldada aresti

kestusega kolm päeva, ja kohustas T. Mällast ilmuma aresti kandmisele Põhja Prefektuuri arestimajja

kohtumääruse jõustumisele järgneval päeval. Maakohus määras, et kui T. Mällas määratud ajaks aresti

kandma ei ilmu, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rikub võlgniku endine juhatuse liige T. Mällas PankrS-s

sätestatud kohustusi ja takistab pankrotimenetlust, kuna ei anna teavet. Kohus on T. Mällast hoiatanud,

et teabe andmise kohustuse rikkumise korral on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või

määrata arest kuni kolmeks kuuks. Nii pankrotihaldur kui ka kohus on määranud T. Mällasele

korduvalt tähtaegu teabe esitamiseks. Kohtu korraldustest ja hoiatusest on T. Mällas teadlik.

2(6)

2-14-50251

PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Kui võlgnik on

juriidiline isik, kohaldatakse nimetatud sätet mh vastavalt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani

liikme suhtes, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Praegusel juhul tuleb määrata kolmepäevane arest.

8. T. Mällas esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

või kohaldada tema suhtes leebemat sunnivahendit.

9. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu

määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. aprilli 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus õigesti ja põhjendatult PankrS § 89

lg 1 p 1, määrates T. Mällasele kolmepäevase aresti teabe andmise kohustuse rikkumise eest. Kohus on

andnud T. Mällasele korduvalt tähtaja dokumentide esitamiseks, kuid T. Mällas ei ole neid kohtu

määratud tähtajal esitanud. T. Mällas on maakohtule esitatud vastuses ja määruskaebuses väitnud, et

dokumendid ei ole enam tema valduses, mistõttu ta ei saa maakohtu määruseid täita. Samas on

T. Mällas pankrotihaldurile 18. oktoobril 2016 saadetud e-kirjas kinnitanud, et tema valduses on

nõuete loovutamiste originaaldokumendid. T. Mällas ei ole toonud esile asjaolusid ega selgitanud,

kuidas originaaldokumendid tema valdusest välja läksid või kellele ta need üle andis. Võlgniku

juhatuse uue liikme lepinguline esindaja on küll edastanud dokumendid, kuid need ei ole

originaaldokumendid, mida T. Mällas väitis varem enda käes olevat.

T. Mällase suhtes aresti kohaldamise tingimused on täidetud, maakohus on aresti määramist

põhjendanud. Leebema sunnivahendi kohaldamine ei ole põhjendatud. Sunnivahendi valik ja aresti

kestus on kohtu diskretsiooniotsus ja maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. T. Mällas palub määruskaebuses tühistada nii ringkonnakohtu määruse kui ka Harju Maakohtu

28. veebruari 2017. a määruse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole dokumendid, mida maakohus kohustas teda esitama,

tema käes ja seega ei saa ta maakohtu määruses märgitud kohustust täita.

Ringkonnakohus on põhjendanud maakohtu määruse tühistamata jätmist sellega, et dokumendid,

mille esitas kohtule võlgniku uue juhatuse liikme esindaja, ei ole originaaldokumendid. Maakohtu

13. jaanuari 2017. a ja 13. veebruari 2017. a määrustest ei nähtu, et T. Mällas pidi esitama

originaaldokumendid. Sõltumata sellest, kas kohus nõudis originaaldokumente või mitte, ei saanud

T. Mällas neid esitada, sest need ei olnud tema valduses.

11. mail 2017 sai T. Mällas Advokaadibüroolt Magnusson originaaldokumendid ja need on

praeguseks esitatud Harju Maakohtule. T. Mällas ei ole jätnud teabe andmise kohustust täitmata ja

arest määrati ebaõigesti. PankrS § 89 lg 3 sätestab, et kui võlgnikule määrati arest PankrS § 89 lg 1

p-des 1, 2 või 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, tuleb ta vabastada pärast kohustuse

täitmist. Kuna praeguseks on dokumendid kohtule esitatud, on aresti kohaldamise alus ära langenud.

3(6)

2-14-50251

12. Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata

ning määruskaebuse rahuldamata. Pankrotihalduril on vaja originaaldokumente, kuna on olemas

põhjendatud kahtlus, et osa võlgnikuga seotud olulisi dokumente võib olla võltsitud. Vale on

määruskaebuse väide, et originaaldokumendid on kohtule esitatud. Pärast kohtumääruse tegemist

dokumentidest tehtud notari tõestatud koopiad ei ole originaaldokumendid. Pankrotihaldur on

esitanud maakohtule täiendava taotluse T. Mällase suhtes aresti kohaldamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 701 lg 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

14. PankrS § 89 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust.

15. Harju Maakohus kohustas T. Mällast nii 13. jaanuari 2017. a määruse kui ka 13. veebruari

2017. a määruse resolutsioonis esitama kõik tema valduses olevad lepingud (mh mistahes nõude

loovutamise lepingud, tasaarvestamise lepingud, nõuetest loobumise lepingud jne), mis puudutavad

Osaühingut Johnny H.W., Wientjes Consultancy OÜ-d, JHW Real Estate OÜ-d, Suur Õde OÜ-d ja

Johannes Hendrikus Wientjest. 13. jaanuari 2017. a määruses oli seejuures märgitud, et

eelnimetatud dokumendid tuleb esitada viie päeva jooksul määruse edastamisest kohtuniku ja

pankrotihalduri e-posti aadressile. 13. veebruari 2017. a määruse kohaselt tuli dokumendid esitada

kohtuniku ja pankrotihalduri e-posti aadressile kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas T. Mällas on dokumentide esitamise kohustuse täitnud ja

kas T. Mällasele aresti määramine on põhjendatud.

16. Dokumendi esitamist tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS § 273, mille esimese lõike

kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Sama paragrahvi viienda lõike

esimene lause näeb ette, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda

algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. PankrS § 3

lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kolleegium on seisukohal, et kuigi TsMS-i viidatud

sätted reguleerivad dokumentaalsete tõendite esitamist tsiviilkohtumenetluses, saab TsMS-i ja

PankrS-i sätetest nende koostoimes järeldada, et kui kohus kohustab võlgnikku või tema juhatuse

liiget esitama dokumente ega märgi lahendis, kas dokument tuleb esitada originaali või ärakirjana,

on dokumente esitama kohustatud isikul õigus eeldada, et ärakirja esitades on ta oma kohustuse

täitnud.

Lisaks saab isik, keda on kohustatud esitama kirjalikus vormis koostatud dokumendid elektronposti

aadressile, eeldada, et dokumentide ärakirjade esitamisega on ta oma kohustuse täitnud.

Elektroonilise dokumendi esitamist reguleerib TsMS § 274 ja selle järgi esitatakse elektrooniline

dokument kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik

dokumendiga tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. Asjas ei ole tuvastatud, et

dokumendid, mida kohus nõudis, oleksid olnud koostatud elektroonilises formaadis ja et neid oleks

seega võimalik saata elektronposti aadressile algdokumentidena.

4(6)

2-14-50251

Seega võib kohtute tuvastatud asjaolusid aluseks võttes eeldada, et T. Mällas võis esitada

dokumentide koopiad ja nende esitamisega saab dokumentide esitamise kohustuse lugeda täidetuks.

Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu järeldus, nagu annaks T. Mällasele aresti määramiseks alust

asjaolu, et ta ei ole esitanud originaaldokumente.

17. Ringkonnakohus on maakohtu määruse jõusse jätmist muu hulgas põhjendanud sellega, et

T. Mällas ei ole selgitanud, kuidas originaaldokumendid tema valdusest välja läksid, samuti sellega,

et maakohtule edastatud dokumendid ei ole originaaldokumendid, mida T. Mällas väitis varem enda

käes olevat. Kolleegium märgib, et isegi kui eeltoodud etteheited on õiged, ei ole need praegusel

juhul asjakohased, kuna arest määrati T. Mällasele dokumentide esitamata jätmise eest ja selle

kohustuse sai dokumentide koopiate esitamisega lugeda täidetuks (vt määruse p-d 15 ja 16).

18. Võlgniku teabe andmise kohustuse ja dokumentide esitamise kohustuse kohta märgib

kolleegium järgmist.

PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse ja selle esimese lõike esimese lause järgi

peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad

pankrotimenetluse jaoks, eelkõige oma vara, kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

Juriidilisest isikust võlgniku korral kohaldatakse eelnevat PankrS § 90 ja § 19 lg 3 kohaselt ka tema

juhatuse liikmele, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja § 90 võimaldavad kohaldada võlgniku juhatuse liikme suhtes

aresti muu hulgas siis, kui võlgnik ei täida teabe andmise kohustust.

Kolleegiumi arvates tähendab teabe andmise kohustus seda, et võlgnik või tema juhatuse liige on

kohustatud vastama pankrotihalduri või kohtu küsimustele, kuid teabe andmise kohustus hõlmab ka

kohustust esitada pankrotihalduri nõudmisel dokumente. Kuigi PankrS §-s 85 ega § 89 lg 1 p-s 1 ei

nimetata selgelt dokumentide esitamise kohustust, näeb PankrS § 22 lg 3 p 1 ette ajutise halduri

õiguse saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta.

Samasugune dokumentide nõudmise õigus on PankrS § 55 lg-st 4 tulenevalt ka pankrotihalduril.

19. Riigikohus on mitmes varasemas lahendis leidnud, et kohtulahendi resolutsioon peab

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh hinnata seda, kas Harju Maakohtu 13. jaanuari

2017. a ja 13. veebruari 2017. a määruste resolutsioonid, millega võlgniku endist juhatuse liiget

kohustati dokumente esitama ja mille esitamata jätmise eest on nimetatule arest määratud, on

piisavalt selged. Selleks tuleb hinnata, kas dokumendid, mida võlgniku endist juhatuse liiget esitama

kohustatakse, on piisavalt selgelt määratletud. Kui haldurile ei ole teada, milliseid dokumente ta

soovib saada, tuleb tal esmalt vajadusel kohustada võlgnikku või tema juhatuse liiget teavet andma

ja selliselt dokumentide täpne koosseis kindlaks teha. Kuna dokumentide esitamise kohustuse

täitmisest sõltub isiku suhtes sunnivahendi kohaldamine (praegusel juhul vabaduse võtmine), ei või

kohtulahendi resolutsioon olla sedavõrd ebamäärane, et isikul, kellele kohustus on pandud, ei ole

võimalik kohustuse täpsest sisust aru saada ja selle kohustuse täitmist ei ole ka võimalik kontrollida.

20. Kolleegium märgib, et lisaks ei ole Harju Maakohtu 28. veebruari 2017. a määruse resolutsioon

kooskõlas PankrS § 89 lg 3 mõttega, ringkonnakohus ei ole aga viga parandanud. Viidatud määruse

resolutsioonis kohustati T. Mällast ilmuma aresti kandmisele Põhja Prefektuuri arestimajja

kohtumääruse jõustumisele järgneval päeval. Maakohus määras, et kui T. Mällas määratud ajaks

aresti kandma ei ilmu, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja. PankrS § 89 lg 3 kohaselt

5(6)

2-14-50251

tuleb võlgnik juhul, kui talle kohaldati aresti põhjusel, et ta ei andnud teavet, pärast kohustuse

täitmist vabastada. Kolleegium leiab, et sama kohaldub ka juhul, kui võlgnik või tema juhatuse liige

täidab kohustuse pärast aresti määramiseks lahendi tegemist, kuid enne aresti täitmisele pööramist.

Kuna aresti eesmärk on kohustuse täitmise tagamine, ei ole pärast kohustuse täitmist enam alust

aresti kohaldada. Seega oleks tulnud määruse resolutsioonis märkida, et määrust ei pöörata

täitmisele, kui T. Mällas täidab kohustuse pärast lahendi tegemist ja enne tema suhtes aresti

kohaldamist. Praegusel juhul ei ole võimalik määruse täitmisele pööramist vältida teisiti kui

ringkonnakohtu määruse tühistamisega.

21. Ringkonnakohus on maakohtu arestimäärust muutmata jättes nõustunud maakohtu määruse

põhjendustega neid kordamata. Ei maakohtu ega ringkonnakohtu määrusest nähtu aga, milliste

konkreetsete dokumentide esitamata jätmist T. Mällasele ette heidetakse. Nii on T. Mällasele

kohaldatud sunnivahendit (vabaduse võtmist), ilma et selleks PankrS § 85 ja § 89 lg 1 järgi alust

andvaid faktilisi asjaolusid oleks kohaselt tuvastatud.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul asi uuesti lahendada, arvestades

Riigikohtu juhiseid õiguse kohaldamise kohta.

23. Pankrotihaldur esitas 29. juunil 2017 koos vastusega määruskaebusele Harju Maakohtule

esitatud 9. märtsi 2017. a taotluse T. Mällase suhtes aresti kohaldamiseks. Tulenevalt TsMS § 688

lg-st 5 ei hinda kolleegium tõendeid ega võta seepärast neid dokumente toimikusse. Kuna

dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

24. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Peeter Jerofejev

Henn Jõks

Malle Seppik

6(6)