2-17-2381/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
Legislator headnote
AI generated2-17-2381/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-17-2381
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-2381
Kohtuasi
Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu
45 756 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2017. a määrus (hagi läbi
vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Netcom OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad määruskaebuse
menetlemisel
Hageja Netcom OÜ (registrikood 12433359), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
Kostja EPIMAX OSAÜHING (registrikood 10925578),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja
vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2017. a määruse resolutsioon tsiviilasjas
nr 2-17-2381 muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2. Jätta Netcom OÜ määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Netcom OÜ kanda.
Kohtu selgitused:
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule
määruskaebuse.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-17-2381
Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb
ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Netcom OÜ (hageja) esitas 14. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi EPIMAX
OSAÜHINGU (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista
töövõtulepingutest tuleneva võla ja alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seadusjärgse
viivise.
2. Kostja esitas 20. märtsil 2017 maakohtule taotluse, milles palus jätta hagi kohtualluvuse
puudumise tõttu läbi vaatamata. Hageja ja kostja filiaal leppisid igas lepingus kokku, et poolte
võimalikud erimeelsused lahendab Porvoo esimese astme kohus.
3. Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata, sest kostja Soome Vabariigi filiaal on
likvideeritud. Hagi menetlemine Soome Vabariigi kohtus on vastuolus hea usu põhimõttega,
kuna see toob pooltele kaasa täiendavad kulud.
4. Harju Maakohus jättis 29. mai 2017. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole Eesti kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 69 lg 1, § 70 lg 2 ja § 71 järgi pädev praegust tsiviilasja lahendama, sest kõigis
hageja ja kostja Soome filiaali vahel sõlmitud väiketöövõtulepingutes on kokku lepitud, et
lepingut puudutavad võimalikud erimeelsused lahendatakse eelkõige lepinguosaliste
omavaheliste läbirääkimiste teel ning kui üksmeelele ei jõuta, antakse erimeelsused
lahendamiseks Porvoo esimese astme kohtule.
Kostja Soome filiaali likvideerimine ei tähenda, et kostja kui äriühing ei vastutaks
äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 alusel jätkuvalt filiaali sõlmitud lepingute täitmise ning
lepingutes sõlmitud kokkulepete eest. Seega kohustus kohtualluvuse kokkuleppe järgimiseks
kohaldub kostjale ka olukorras, kus kostja Soome filiaal on likvideeritud.
Samuti puudub alus asuda seisukohale, et kohtualluvuse kokkuleppe järgmine oleks hea usu
põhimõtte vastane, kuna see põhjustaks pooltele täiendavaid kulutusi. Nimetatud asjaolu ei
võimalda jätta poolte kokku lepitud kohtualluvust kohaldamata, kuna pooled pidasid
vajalikuks lepingu sõlmimisel kõiki aspekte arvesse võttes kohaldada just Soome Vabariigi
kohtualluvust. Kostja soovib kokkulepitud kohtualluvuse kohaldamist, mis tähendab, et
vähemalt ühel lepingu poolel on jätkuvalt kaalukas huvi kohtualluvuse kokkulepet järgida.
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
2-17-2381
Määruskaebuse kohaselt tuleb olukorras, kus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmis äriühingu
filiaal, kuid filiaal on likvideeritud ja tema kohustuste täitmise eest vastutab äriühing,
pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse üldisekohtualluvuse sätete järgi. Kuna kostja
asukoht on Harjumaal, allub kohtuasi Harju Maakohtule.
Poolte kohtualluvuse kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu TsMS § 106
lg 1 järgi tühine. Kahe Eesti äriühingu vaidluse lahendamine Soome kohtus on vastuolus hea
usu põhimõttega, sest võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on olukord muutunud. Kuna kostja
Soome filiaali majandustegevuse kese asus Soomes, soovis ta vaidluste lahendamist Soomes.
Hagi esitamise ajaks oli aga kostja Soome filiaal likvideeritud ja kostja tegutseb üksnes
Eestis. Seega ei ole kokkulepitud kohtualluvus täna enam poolte huvides ning see on
ebamõistlik, kuna toob pooltele kaasa tunduvalt suuremad sõidu-, õigusabi jm kulud kui Eesti
kohtus vaieldes. Samuti seonduvad Soome kohtu otsuse täitmisega Eestis täiendavad raskused
ja kulud.
Ei ole kindel, et Soome kohus asub läbi vaatama vaidlust, mille kohtualluvuse kokkuleppe
sõlminud Eesti äriühingu Soome filiaal on likvideeritud ja vaidluse mõlemad pooled asuvad
täna Eestis. Juhul, kui mõlema riigi kohtud leiavad, et ei ole pädevad asja lahendama, jäävad
hageja õigused kaitseta ja ta ei saagi oma nõuet kostja vastu maksma panna.
6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse
muutmata. Kuna poolte vahel on kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 71 mõistes, allub kohtuasi
Porvoo esimese astme kohtule, mitte Harju Maakohtule. Kostja Soome filiaali likvideerimine
ei lõpetanud poolte vahel töövõtulepingutes sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid. Lisaks
toimus lepingujärgsete tööde tegemine Soome Vabariigis. Seega on ka TsMS § 89 lg 1 järgi
kõige sobivam koht asja lahendamiseks Soome Vabariik.
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni
TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, kuid täiendada tuleb määruse õiguslikku põhjendust.
9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Eesti äriühing ning kostja on Eesti äriühing, kellel
oli Soomes filiaal, mis on tänaseks likvideeritud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja
Soome filiaal sõlmis tellijana hagejaga neli töövõtulepingut tööde tegemiseks Soomes ja neis
kõigis sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt alluvad lepingutest tulenevad
vaidlused Porvoo esimese astme kohtule. Seega sõlmisid hageja ja kostja filiaal
rahvusvahelise kohtualluvuse kokkuleppe.
10. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus
(TsMS § 69 lg 1 I lause) ning rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal
võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1).
TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja
kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või
välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus
2-17-2381
rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles
ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud)
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
(Brüssel I a määrus). Selle artikkel 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled, olenemata sellest,
kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või
tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see
kohus või need kohtud Brüssel I a määruse artikkel 25 lg 1 järgi pädevad, v.a juhul, kui
kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt
tühine.
11. Kolleegium märgib, et kokkuleppeline kohtualluvus on olemuselt erandlik kohtualluvus ja
sellise kokkuleppe korral on kohtualluvus üksnes kokkuleppes märgitud liikmesriigi kohtul,
sõltumata sellest, kus on kokkuleppe poolte alaline elukoht (äriühingu alaline asukoht Brüssel
I a määruse art 63 tähenduses). Eeltoodut arvestades ei ole asjas tähtsust sellel, et kostjal ei
ole enam Soome filiaali ega tegevuskohta Soomes. Lepingu sõlmimise ajal tegutses kostja
filiaal Soomes ning töövõtulepingustest nähtub, et lepingud sõlmiti Soomes (Porvoos) ja töid
tehti Soomes. Seega oli kokkuleppe sõlmimise ja lepingu täitmise ajal pooltel puutumus
Soomega, mistõttu ei saa väita ka seda, et tegemist on Eesti siseriikliku vaidlusega, mille
puhul võiks välisriigi kokkuleppeline kohtualluvus olla ebamõistlik.
Lisaks tuleneb ülalviidatud Brüssel I a määruse artiklist see, et kokkulepitud rahvusvahelist
kohtualluvust ei ole, kui selline kokkulepe oleks asjaomase liikmesriigi, s.o selle riigi õiguse
kohaselt tühine, mis on kokkuleppe kohaselt määratud kohtuasja lahendama. Praegusel juhul
tähendaks see seda, et Soome kohus peab hindama, kas kohtualluvuse kokkulepe on Soome
õiguse järgi tühine, kuid Eesti kohus ei pea hindama sellise kohtualluvuse kokkuleppe
tühisust, mis on sõlmitud Soome kohtu kasuks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.
Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 106 kommentaar, p 3.2.6). Eesti kohus saab lähtuda
sellest, et kokkulepe kehtib, kui see vastab Brüssel I a määruse artiklis 25 sätestatud
vorminõuetele ja selle üle praeguses asjas vaidlust ei ole.
Arvestades ülalmärgitud põhjendusi ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust
tühistada, sest maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna poolte kohtualluvuse
kokkuleppe kohaselt ei allu tsiviilasi Eesti kohtule.
12. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise
kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak
Indrek Soots Ande Tänav