2-17-2381/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-2381

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-2381

Kohtuasi

Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu

45 756 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. mai 2017. a määrus (hagi läbi

vaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Netcom OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja Netcom OÜ (registrikood 12433359), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Kostja EPIMAX OSAÜHING (registrikood 10925578),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja

vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2017. a määruse resolutsioon tsiviilasjas

nr 2-17-2381 muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta Netcom OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Netcom OÜ kanda.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2-17-2381

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Netcom OÜ (hageja) esitas 14. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi EPIMAX

OSAÜHINGU (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

töövõtulepingutest tuleneva võla ja alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seadusjärgse

viivise.

2. Kostja esitas 20. märtsil 2017 maakohtule taotluse, milles palus jätta hagi kohtualluvuse

puudumise tõttu läbi vaatamata. Hageja ja kostja filiaal leppisid igas lepingus kokku, et poolte

võimalikud erimeelsused lahendab Porvoo esimese astme kohus.

3. Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata, sest kostja Soome Vabariigi filiaal on

likvideeritud. Hagi menetlemine Soome Vabariigi kohtus on vastuolus hea usu põhimõttega,

kuna see toob pooltele kaasa täiendavad kulud.

4. Harju Maakohus jättis 29. mai 2017. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole Eesti kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 69 lg 1, § 70 lg 2 ja § 71 järgi pädev praegust tsiviilasja lahendama, sest kõigis

hageja ja kostja Soome filiaali vahel sõlmitud väiketöövõtulepingutes on kokku lepitud, et

lepingut puudutavad võimalikud erimeelsused lahendatakse eelkõige lepinguosaliste

omavaheliste läbirääkimiste teel ning kui üksmeelele ei jõuta, antakse erimeelsused

lahendamiseks Porvoo esimese astme kohtule.

Kostja Soome filiaali likvideerimine ei tähenda, et kostja kui äriühing ei vastutaks

äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 alusel jätkuvalt filiaali sõlmitud lepingute täitmise ning

lepingutes sõlmitud kokkulepete eest. Seega kohustus kohtualluvuse kokkuleppe järgimiseks

kohaldub kostjale ka olukorras, kus kostja Soome filiaal on likvideeritud.

Samuti puudub alus asuda seisukohale, et kohtualluvuse kokkuleppe järgmine oleks hea usu

põhimõtte vastane, kuna see põhjustaks pooltele täiendavaid kulutusi. Nimetatud asjaolu ei

võimalda jätta poolte kokku lepitud kohtualluvust kohaldamata, kuna pooled pidasid

vajalikuks lepingu sõlmimisel kõiki aspekte arvesse võttes kohaldada just Soome Vabariigi

kohtualluvust. Kostja soovib kokkulepitud kohtualluvuse kohaldamist, mis tähendab, et

vähemalt ühel lepingu poolel on jätkuvalt kaalukas huvi kohtualluvuse kokkulepet järgida.

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

2-17-2381

Määruskaebuse kohaselt tuleb olukorras, kus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmis äriühingu

filiaal, kuid filiaal on likvideeritud ja tema kohustuste täitmise eest vastutab äriühing,

pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse üldisekohtualluvuse sätete järgi. Kuna kostja

asukoht on Harjumaal, allub kohtuasi Harju Maakohtule.

Poolte kohtualluvuse kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu TsMS § 106

lg 1 järgi tühine. Kahe Eesti äriühingu vaidluse lahendamine Soome kohtus on vastuolus hea

usu põhimõttega, sest võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on olukord muutunud. Kuna kostja

Soome filiaali majandustegevuse kese asus Soomes, soovis ta vaidluste lahendamist Soomes.

Hagi esitamise ajaks oli aga kostja Soome filiaal likvideeritud ja kostja tegutseb üksnes

Eestis. Seega ei ole kokkulepitud kohtualluvus täna enam poolte huvides ning see on

ebamõistlik, kuna toob pooltele kaasa tunduvalt suuremad sõidu-, õigusabi jm kulud kui Eesti

kohtus vaieldes. Samuti seonduvad Soome kohtu otsuse täitmisega Eestis täiendavad raskused

ja kulud.

Ei ole kindel, et Soome kohus asub läbi vaatama vaidlust, mille kohtualluvuse kokkuleppe

sõlminud Eesti äriühingu Soome filiaal on likvideeritud ja vaidluse mõlemad pooled asuvad

täna Eestis. Juhul, kui mõlema riigi kohtud leiavad, et ei ole pädevad asja lahendama, jäävad

hageja õigused kaitseta ja ta ei saagi oma nõuet kostja vastu maksma panna.

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Kuna poolte vahel on kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 71 mõistes, allub kohtuasi

Porvoo esimese astme kohtule, mitte Harju Maakohtule. Kostja Soome filiaali likvideerimine

ei lõpetanud poolte vahel töövõtulepingutes sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid. Lisaks

toimus lepingujärgsete tööde tegemine Soome Vabariigis. Seega on ka TsMS § 89 lg 1 järgi

kõige sobivam koht asja lahendamiseks Soome Vabariik.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni

TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, kuid täiendada tuleb määruse õiguslikku põhjendust.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Eesti äriühing ning kostja on Eesti äriühing, kellel

oli Soomes filiaal, mis on tänaseks likvideeritud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja

Soome filiaal sõlmis tellijana hagejaga neli töövõtulepingut tööde tegemiseks Soomes ja neis

kõigis sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt alluvad lepingutest tulenevad

vaidlused Porvoo esimese astme kohtule. Seega sõlmisid hageja ja kostja filiaal

rahvusvahelise kohtualluvuse kokkuleppe.

10. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus

(TsMS § 69 lg 1 I lause) ning rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal

võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1).

TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

2-17-2381

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles

ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud)

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(Brüssel I a määrus). Selle artikkel 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled, olenemata sellest,

kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või

tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see

kohus või need kohtud Brüssel I a määruse artikkel 25 lg 1 järgi pädevad, v.a juhul, kui

kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt

tühine.

11. Kolleegium märgib, et kokkuleppeline kohtualluvus on olemuselt erandlik kohtualluvus ja

sellise kokkuleppe korral on kohtualluvus üksnes kokkuleppes märgitud liikmesriigi kohtul,

sõltumata sellest, kus on kokkuleppe poolte alaline elukoht (äriühingu alaline asukoht Brüssel

I a määruse art 63 tähenduses). Eeltoodut arvestades ei ole asjas tähtsust sellel, et kostjal ei

ole enam Soome filiaali ega tegevuskohta Soomes. Lepingu sõlmimise ajal tegutses kostja

filiaal Soomes ning töövõtulepingustest nähtub, et lepingud sõlmiti Soomes (Porvoos) ja töid

tehti Soomes. Seega oli kokkuleppe sõlmimise ja lepingu täitmise ajal pooltel puutumus

Soomega, mistõttu ei saa väita ka seda, et tegemist on Eesti siseriikliku vaidlusega, mille

puhul võiks välisriigi kokkuleppeline kohtualluvus olla ebamõistlik.

Lisaks tuleneb ülalviidatud Brüssel I a määruse artiklist see, et kokkulepitud rahvusvahelist

kohtualluvust ei ole, kui selline kokkulepe oleks asjaomase liikmesriigi, s.o selle riigi õiguse

kohaselt tühine, mis on kokkuleppe kohaselt määratud kohtuasja lahendama. Praegusel juhul

tähendaks see seda, et Soome kohus peab hindama, kas kohtualluvuse kokkulepe on Soome

õiguse järgi tühine, kuid Eesti kohus ei pea hindama sellise kohtualluvuse kokkuleppe

tühisust, mis on sõlmitud Soome kohtu kasuks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 106 kommentaar, p 3.2.6). Eesti kohus saab lähtuda

sellest, et kokkulepe kehtib, kui see vastab Brüssel I a määruse artiklis 25 sätestatud

vorminõuetele ja selle üle praeguses asjas vaidlust ei ole.

Arvestades ülalmärgitud põhjendusi ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

tühistada, sest maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna poolte kohtualluvuse

kokkuleppe kohaselt ei allu tsiviilasi Eesti kohtule.

12. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise

kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots Ande Tänav