Legislator Case Law & Legislation
2-17-14743/3 AI generated

2-17-14743/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-14743/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OÜ MALMI KOLM (avaldaja) esitas 28.06.2017 registripidajale kandeavalduse sissemaksmise kohta registriandmete muutmiseks. Avaldaja palus registripidajal

Legislator headnote

AI generated

2-17-14743/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Avaldaja palus registripidajal

Keywords

AI generated
commercial register dissolution of registered partnership share register obligation to register registered mortgage certificate striking off the register
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14743

Tsiviilasi

OÜ MALMI KOLM

avaldus osakapitali

vähendamiseks ja suurendamiseks

Vaidlustatud lahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 14.09.2017 eitav

kandemäärus M 10124153/7

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ MALMI KOLM määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Avaldaja

OÜ MALMI KOLM

(registrikood

11576045), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 14.09.2017 kandemäärus nr M 10124153/7

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud OÜ MALMI KOLM kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ MALMI KOLM (avaldaja) esitas 28.06.2017 registripidajale kandeavalduse

ning osanike 01.06.2017 koosoleku protokolli ja krediidiasutuse teatise osakapitali

sissemaksmise kohta registriandmete muutmiseks. Avaldaja palus registripidajal

kanda äriregistrisse osakapitali vähendamise ja suurendamise otsus.

2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis avalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja

üks osanik OÜ Kross & Partnerid (registrinumber 10622760) kustutati äriregistrist

24.11.2015, mistõttu ei olnud temale võimalik edastada koosoleku kokkukutsumise

kutset, kuigi see oli nõutav vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 172 lg-le 1. Kui pärast

osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud

on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada

täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued

likvideerijad (ÄS § 218 lg 2) ning asuda seeläbi teostama osanikuõigusi.

Määruskaebus

3. Avaldaja palus määruse tühistada ja kohustada registripidajat kandeavalduse

uuesti läbi vaatama.

Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei

vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses

ettenähtud tähtaega (ÄS § 33 lg 5). ÄS § 33 lg 6 järgi, kui kõik seaduses nõutavad

dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele, ei ole registripidajal õigust

keelduda kande tegemisest. Praegusel juhul puudus registripidajal alus keelduda

kande tegemisest. Registripidaja saab avalduse lahendamisel piirduda vaid selliste

andmete kontrollimisega, mida talle esitatud dokumendi alusel on võimalik

kontrollida, n.o pädevus, kvoorum, seaduses nõutavate andmete olemasolu otsuses.

Kontrollides registrist, kas ühingu osanik eksisteeris ja kas temale oli koosoleku

kutse kätte toimetatud, väljus registripidaja kontrolli piiridest. Kusjuures kutse

kättesaamise riisikot kannab osanik (ÄS § 179 lg 1). Osaühingule ei saa panna

kohustust iga kord, kui tekib vajadus osanike koosoleku kokku kutsumiseks, viia läbi

oma osaniku täiendav likvideerimine. Lisaks jättis registripidaja arvestamata sellega,

et OÜ Kross & Partnerid oli vähemusosanik ja ei saanud otsuse vastuvõtmist

mõjutada.

Menetluse edasine käik

4. Tartu Maakohtu kohtunikuabi andis 04.10.2016 TsMS § 663 lg 6 alusel

määruskaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule. 17.10.2017 edastas Harju

Maakohus TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud

määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1

p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuse peamine etteheide vaidlustatud määrusele oli, et kontrollides

osanike eksisteerimist ja tuvastades kutse edastamata jätmise, ületas registripidaja

oma pädevuse piire. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui

avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne

seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest

järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate

dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Eelneva osas on

Riigikohus 04.02.2009 lahendis nr 3-2-1-139-08 selgitanud, et äriühingu üldkoosoleku

otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu

ka nt üldkoosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist.

Viimase hulka kuulub ka koosoleku kokkukutsumise korra kontrollimine, mille

korrektne teostamine on kehtiva otsuse vastuvõtmise eelduseks. Nimelt, kui osanike

koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on

tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei

kiida (ÄS § 1721). Seda isegi siis, kui osanik, kelle suhtes on koosoleku

kokkukutsumise korda rikutud, on vähemusosanik. Eelnev on sätestatud selleks, et

tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal

otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult

hääletada (Riigikohtu 12.04.2017 otsus nr 3-2-1-10-17). Praegusel juhul ei olnud see

ühele osanikule (OÜ Kross & Partnerid) tagatud. Tegu on olulise puudusega

sõltumata sellest, et põhjuseks, miks osanikule koosoleku teadet ei edastatud, seisnes

asjaolus, et ühing oli registrist kustutatud. Õigusvõimetu ühing ei saa kanda ka

koosoleku kutse kättesaamise riisikot. Viidatud olulise puuduse tõttu jättis

registripidaja õigesti avalduse rahuldamata ja taotletud kanded registrisse tegemata.

Kehtiva osanike otsuse tegemiseks on vajalik OÜ Kross & Partnerid

likvideerimismenetluse läbiviimine, kui ühingu suhtes ei ole veel likvideerimist

toimunud (ÄS § 60 lg 5). Menetluse käigus müüvad likvideerijad ühingu vara (ÄS §

209 lg 2), sh osaluse avaldajas, mille tagajärjel vahetub avaldaja osanike ring.

Senikaua on likvideerijatel kõik juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus

likvideerimise olemusega (ÄS § 209 lg 1 esimene lause), võimaldades avaldajal võtta

üldkoosolekul vastu kehtivaid otsuseid. Kui OÜ Kross & Partnerid suhtes on

likvideerimismenetlus varem läbi viidud, siis on võimalik olukorras, kus ilmneb

pärast osaühingu registrist kustutamist, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud

on täiendavad likvideerimisabinõud, huvitatud isiku nõudel kohtul otsustada

täiendav likvideerimine ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued

likvideerijad (ÄS § 218 lg 2).

TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu

menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing