3-17-1086/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Halduskohus

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-17-1086

Otsuse tegemise kuupäev

ja koht

23.10.2017,

Tartu

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm , Kullaketraja OÜ

ühiskaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

13.02.2017 otsuste nr 12-6/17/218 ja 12-6/17/217 ja 15.02.2017

otsuse nr 12-6/17/284 tühistamiseks ja kohustada kaebajate

taotlused uuesti läbi vaadata.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm ,

Kullaketraja OÜ; kaebajate lepinguline esindaja Henno

Nurmsalu.

Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

esindaja peaspetsialist-jurist Angelika Tõnsing

Resolutsioon

Jätta Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm ja

Kullaketraja OÜ ühiskaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest,

seega

apellatsioonikaebuse

esitamise

viimaseks kuupäevaks on 22.11.2017.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus

Tartu Halduskohtusse on pöördunud Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm (asja materjalides

on kasutatud ka Alamõisa Farm OÜ ärinime) , Kullaketraja OÜ esindaja ühiskaebusega

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 13.02.2017

otsuse nr 12-6/17/218, 13.02.2017 otsuse nr 12-6/17/217 ja 15.02.2017 otsuse nr 12-6/17/284

tühistamise nõudes ja nõudega kohustada PRIA-t kaebajate taotlus uuesti läbi vaadata.

Kaebajate eesmärgiks on, et PRIA rahuldaks kaebajate 2016. aasta mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse taotlused täielikult.

Kaebajad on kohtule esitanud ühiskaebuse. Kaebajad on läbinud ka vaidemenetluse kaevatavate

otsuste osas ning PRIA on koostanud vaideotsused 20.04.2017 nr 12-4/17/77-1, 12-4/17/80-1 ja

12-4/17/79-1. Nimetatud 20.04.2017 vaideotsusetega jättis PRIA kaebajate vaided rahuldamata.

Kaebajad on pöördunud Tartu Halduskohtu poole 22.05.2017.

Tartu Halduskohus on kaebajate ühiskaebuse 13.07.2017 kohtumäärusega menetlusse võtnud.

Suurmõmmik OÜ - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 13.02.2017

otsus nr 12-6/17/218 (2016 a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline

määramine).

OÜ Alamõisa Farm - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori

13.02.2017. a otsus nr 12-6/17/217 (2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise

toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine).

Kullaketraja OÜ - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 15.02.2017.

a otsuse nr 12-6/17/284 (2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline

määramine ja tagasinõudmata jätmine).

Kaebajate seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuses on taotletud eelviidatud haldusaktide täielikku tühistamist ning PRIA kohustamist

antud asjas uute haldusaktide andmiseks ning taotlejate 2016. a mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse taotluste rahuldamist.

Kaebuse kohaselt on Suurmõmmik OÜ taotlenud toetust 13,87 ha põllule, OÜ Alamõisa Farm

47,57 ha-le põllule ja Kullaketraja OÜ 29,84 ha-le põllule. Kohtule esitatud kaebuse järgi ei ole

kaebajad nõus PRIA peadirektori 13.02.2017 otsusega nr 12-6/17/218, 13.02.2017 otsusega nr

12-6/17/217 ja 15.02.2017 otsusega nr 12-6/17/284, sest PRIA ei maksnud kaebajatele toetust

seetõttu, et PRIA hinnangul kasvatati ravim- ja maitsetaimi söödaks. Kaebajate esindaja on

märkinud, et kaebuse esitajad kasvatasid maitsetaimi seemneks, mitte söödaks, nagu on

märkinud PRIA. Kaebajad ei nõustu PRIA vaideotsuste p-s 12 toodud põhjendustega.

Kaebusega soovitakse eelviidatud haldusaktide täielikku tühistamist ning PRIA kohustamist

antud asjas uute haldusaktide andmiseks ning taotlejate 2016. a mahepõllumajandusega

jätkamise toetuse taotluse täielikku rahuldamist lähtudes kaebuses toodud põhjendustest.

Kaebajate esindaja on viidanud maaeluministri määrusele 30.04.2015 nr 53

„Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“(edaspidi

Määrus nr 53). Kaebajate poolt on märgitud, et käesoleva vaidluse üheks põhiküsimuseks ongi

see, millisel alusel saab PRIA määratleda, milline tegevus klassiftseerub tegevusena „ ravim- ja

maitsetaimede kasvatamine söödaks“. Määruse nr 53 lisas toodud ravim- ja maitseteimede

loetellu kuulus harilik sigur kuni käesoleva aasta aprillini. Seega on muudetud ja kitsendatud

määruse nr 53 § 8 sätestatud nõudeid toetusõiguliku maa kohta, kuna sigur, mis on tuntud

ravimtaim, on sellest loetelust välja arvatud. Vastava muudatuse seletuskirjast võib lugeda

põhjendust, et üheks põhjuseks oli nimetatud kultuuri kasvatamine liiga suurel pinnal. Seega

tekib küsimus, kas loetelust arvatakse välja kõik kultuurid, mida kasvatakse mingist pinnast

suuremal pinnal ning kas selline olukord on kooskõlas 5-aastase kohustuse võtnud taotlejate

õiguspärase ootusega. Kaebajad on märkinud, et harilik sigur on lisaks ravim- ja maitsetaimele

ka köögivili. Kaebaja ei nõustu vaideotsustes punktis 12 toodud seisukohtadega. Kaebuses

taotletakse kõigi taotlejate võrdset kohtlemist.

Kaebuse täienduses on märgitud, et puuduvad kriteeriumid, mille järgi PRIA võiks hinnata

ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eesmärki. Kaebajad selgitavad, et põldudelt niidetud massi

eemaldamine oli vajalik, kuna niidetud mass oleks lämmatanud kasvava kultuuri. Kaebaja andis

selgitused karjatamise ja kultuuri hooldamise kohta põldudel.

Kaebajate esindaja on esitanud ka menetluskulude nimekirja ning taotleb menetluskulude

väljamõistmist.

Vastustaja vastus, seisukohad ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebajate ühiskaebus rahuldamata.

Vastustaja märgib, et vaidlus on selles, kas kaebajate vaidlusalustel põldudel on toimunud

eesmärgipärane ravim- ja maitsetaimede kasvatamine või on ravim- ja maitsetaimi kasvatatud

söödaks, millisel juhul ei ole määruse nr 53 § 4 lõige 1 punktis 3 toodud määras toetuse

maksmine põhjendatud.

Vastustaja viitab Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 3 ja § 8 lg 51. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad on

loonud kunstlikud tingimused kõrgeimas ühikumääras toetuse saamiseks. Kõigi kolme kaebaja

suhtes on läbi viidud kohapealne kontroll ja vormistatud on ka vastavad protokollid.

Suurmõmmik OÜ on põldudel 310 ja 315 2016.aastal teostanud hooldusniidet niite kogumisega

(silo) ; OÜ Alamõisa Farm on põldudel 101-1, 101-2, 104 (silovarumine 47 rulli), 103, 105,

108-4, 108-3, 108-1 2016. aastal karjatanud loomi, põllul 102 (6,93) loomade karjatamist ja

sööda varumist 2016. aastal ei tuvastatud; Kullaketraja OÜ on põllul nr 402 2016. aastal

teostanud niidet kokku kogumis 235 rulli silo ja põllul nr 110-2 (sigur) on 2016. aastal teostatud

niitmine purustamisega.

Vastustaja on kontrolli tulemuste põhjal märkinud, et põldudel sadade silopallide näol on

kindlaks tehtud loomasööda varumine, mitte hariliku siguri seemneks kasvatamine nagu

väidavad kaebajad. Seda, et kaebajad on teinud hooldusniidet, loomi karjatanud ja niite kokku

kogunud silorullidena, on kinnitanud kaebajad ka ise. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et

2015. aastal, mil määruses ei olnud sätet toetuse mittemääramise kohta ravim- ja maitsetaimede

kasvatamisel söödaks, kasvatasid kaebajad OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ

vaidlusalustel põldudel harilikku sigurit justnimelt söödaks. Seda kinnitavad kaebajate poolt

2015. aastal PRIA´le esitatud pindalatoetuste- ja maksetaotlused, milliste veergu 10

(otstarve/kasutusviis) on teinud kaebajad märke „H“, mis tähendab haljassöödaks kasvatamist

(haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks, haljaskultuurid taastuvenergia tootmiseks).

Vaidlusalusel 2016. aastal on kaebajad vastava veeru taotlustel jätnud tühjaks, millega on

soovitud jätta muljet, et harilikku sigurit ei kasvatata söödaks, kuigi reaalselt majandatakse

põldudel sarnaselt 2015. aastaga. Vastustaja märgib, et kaebajad on antud situatsioonis

püüdnud luua kunstlikud tingimused kõrgeimas ühikumääras toetuse saamiseks.

Vastuse täienduses jääb vastustaja oma seisukohtade juurde, selgitab Määruse § 53 § 8 lg 51

sätet ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebajate kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele juhindudes

alljärgnevatest asjaoludest.

2.Antud asjas on kolme äriühingu ühiskaebus PRIA vastu. Äriühingud Suurmõmmik OÜ, OÜ

Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ on esitanud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, milles

on taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

3.Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu

arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 29 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) sätete alusel. Täpsemad nõuded toetuse

saamiseks on sätestatud maaeluministri 30.04.2015 määrusega nr 53 “Mahepõllumajandusele

ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”.

Suurmõmmik OÜ (11016101618) on taotlenud mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku

13,87 ha-le põldudele nr-d 310, 315 ja 315-1 kasvatatavateks kultuurideks “sigur harilik”(e-

pria portaalis on põllukultuuriks märgitud ristiku alakülv, mis on Määruse nr 53 lisa kohaselt

toodud ravim- ja maitsetaimede loetellu ning taotlusandmete kohaselt kuulus nimetatud põldude

kogu maa köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ühismääragruppi,

toetus on 600 eurot ühe hektari maa kohta.

OÜ Alamõisa Farm ( 110161101598) on taotlenud mahepõllumajandusega jätkamise toetust

kokku 47,57 ha põldudele nr-d 101-1, 101-2, 102, 103, 104, 105, 108-1, 108-3 ja 108-4

kasvatatavateks kultuurideks „sigur, harilik“ (e-pria portaalis on täpsustavaks kultuuriks

märgitud ristiku allakülv), mis on kantud Määruse nr 53 lisas toodud ravim- ja maitseteimede

loetellu ning taotlusandmete põhjal kuulus kõnesolevate põldude kogu taotletud maa (38,14 ha)

köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ühikumääragruppi, mille toetus

on 600 eurot ühe hektari maa kohta. 17.06.2016. a esitas kaebaja pindalatoetuste taotluse ja

maksetaotluse nr 110161101598, millega muutis 08.05.2016. a esitatud taotlusel deklareeritud

andmeid.

Kullaketraja OÜ (1101611016029) on taotlenud mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku

29,84 ha-le ja taotlusel esitatud andmete põhjal oli pindalatoetuste ja maksetaotlusel põldudel

nr-d 402 ja nr 110-2 kasvatatavateks kultuurideks „sigur, harilik“ (e-pria portaalis on

täpsustavaks kultuuriks märgitud ristiku allakülv), mis on kantud Määruse nr 53 lisas toodud

ravim- ja maitsetaimede loetellu ning et taotlusandmete põhjal kuulus kõnesolevate põldude

kogu taotletud maa (29,84 ha) „köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise“

ühikumääragruppi , mille toetus on 600 eurot ühe hektari maa kohta.

4.PRIA on pidanud vajalikuks tuvastada, kas eespoolnimetatud põldudel on toimunud

eesmärgipärane ravim- ja maitsetaimede kasvatamine või on ravim- ja maitsetaimi kasvatatud

söödaks.

5.Kohus märgib, et mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega

jätkamise toetust antakse mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvte tegevuste

elluviimise eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille

kohta toetust taotletakse (Määrus nr 53 § 2).

6. Nõuded toetusõigusliku maa kohta on sätestatud sama määruse §-s 8. Sama määruse § 8 lg 51

kohaselt (kehtib alates 29.04.2016) ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, millel

kasvatatakse Määruse lisas nimetatud ravim- ja maitsetaimi söödaks.

7.Põllumajandusamet on viinud läbi kõigi kolme kaebaja suhtes 04.10.2016 põllumajandusliku

majapidamise kontrolli, mille kohta on vormistatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

kontrolli vastavad protokollid , vastustaja on esitanud ka vastavad põllumajandusameti poolt

tehtud fotod põldude kohta asja materjalide juurde.

Protokolli nr VA-126-54 (Suurmõmmik OÜ) kohaselt on tuvastatud, et põldudel 310, 315 ja 315-

1 on kokku 140 rulli silo, mis on 2016. aastal teostatud hooldusniide niite kogumisega (silo).

Protokolli nr VA-126-56 (OÜ Alamõisa Farm) kohaselt põldudel nr 101-1, 101-2, 104

(silovarumine - 47 rulli) 103, 105, 108-4, 108-3 ja 108-1 on 2016. aastal karjatatud loomi. Põllul

nr 102 ei ole 2016. aastal loomi karjatatud ega sööta varutud.

Protokolli nr VA-126-53 (Kullaketraja OÜ) kohaselt põllul nr 402 (sigur) on teostatud 2016.

aastal hooldusniide niite kokkukogumisega (235 rulli silo) ja põllul nr 110-2 (sigur) on 2016.

aastal teostatud niitmine purustamisega.

8.Sellest johtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebajad on kasvatanud harilikku sigurit

ristiku allakülviga. Kuigi kaebajad väidavad, et ei kasvata vaidlusalustel põldudel ravim- ja

maitsetaimi söödaks, on Põllumajandusamet 04.10.2016. a kohapealses kontrollis tuvastanud, et

vaidlusalustel põldudel on loomi karjatatud ja silo tehtud, mis on sööt.

9.Kohus lähtub siinjuures PRIA selgitustest, et eeltoodust tulenevalt on silopallide näol

kindlaks tehtud loomasööda varumine, mitte hariliku siguri seemneks kasvatamine, nagu

väidavad kaebajad. Seda, et kaebajad on teinud hooldusniidet, loomi karjatanud ja niite kokku

kogunud silorullidena, on kinnitanud kaebajad ka ise. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et

2015. aastal, mil määruses ei olnud sätet toetuse mittemääramise kohta ravim- ja maitsetaimede

kasvatamisel söödaks, kasvatasid kaebajad OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ samadel

vaidlusalustel põldudel harilikku sigurit justnimelt söödaks. Seda kinnitavad kaebajad ka ise , et

2015. aastal PRIA´le esitatud pindalatoetuste- ja maksetaotlused, milliste veergu 10

(otstarve/kasutusviis) on teinud kaebajad märke „H“, mis tähendab haljassöödaks kasvatamist

(haljalt koristatavad taimed haljasmassi saamiseks, k.a haljaskultuurid taastuvenergia

tootmiseks). Vaidlusalusel 2016. aastal on kaebajad vastava veeru taotlustel jätnud tühjaks,

millega on soovitud jätta muljet, et harilikku sigurit ei kasvatata söödaks, kuigi reaalselt

majandatakse põldudel sarnaselt 2015. aastaga.

Kohus nõustub ka PRIA arvamusega selles, et kaebajad on antud olukorras pigem püüdnud

luua kunstlikud tingimused kõrgeimas ühikumääras toetuse saamiseks.

10.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär on sätestatud Määruse nr 53 §-s 4,

mille lg 1 p 3 kohaselt saab mahepõllumajandusega jätkamise toetust köögivilja, maasika ning

ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 600 eurot ühe hektari maa kohta kui maa on

toetusõiguslik.

11.Määruse nr 53 lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ muudatuse kohaselt ei ole toetatav

arvates 29.04.2016 maa, millel kasvatatakse sama määruse lisas nimetatud ravim- ja

maitsetaimi söödaks ( § 8 lg 51 ), samuti on muudetud ravim- ja maitsetaimede loetelu, mille

tulemusena jäeti välja toetuse loetelust taimed, mis on raskesti tõrjutavad umbrohud, mille

kasvatamist ei pea soodustama. Maaeluministeerium on välja toonud niisugused taimed (raskesti

tõrjutavad umbrohud) nagu harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein ja harilik võilill.

19.04.2017 vastuvõetud loetelu muudatusega on jäänud loetelust välja harilik sigur (loetelus

kokku 121 nimetust).

12.Kohus nõustub vastustajaga, et Määruse nr 53 lisas on muudetud taimede loetelu ning välja

jäi loetelust harilik sigur ning tähtsust ei oma ka see, et seletuskirjas on märgitud harilik sigur

kui raskesti tõrjutav umbrohi. Kohus märgib, et muudatuste tegemine õigusaktides on lubatud

ning see on kohati ka hädavajalik ning ei sea kaebajatele ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste

toetusetaotlejatega. Nõuded toetusõigusliku maa kohta kehtivad kõikidele taotlejatele ühel ja

samal ajal võrdselt. Samal põhjusel ei nõustu kohus ka kaebaja väitega, et Määruse nr 53 lisas

olevate taimede loetelu ei või muuta, kuna loetelu muutmise korral ei ole tehtavad muudatused

kooskõlas 5-aastase kohustuse võtnud isiku õiguspärase ootusega. Kohus märgib, et loetelu ei

pea olema kogu kohustuseperioodi jooksul muutumatu. Samuti ei saanud tekkida kaebajal

õiguspärast ootust selles suhtes, et alates 26.04.2016 hakkas kehtima Määruse nr 53 § 8 lg 51,

kuna antud juhul määruse ja üldse seaduste muutmisega ei rikuta kellegi õiguspärast ootust.

Seadusandluse muutmine ajas ja ruumis on vajalik ja käib koos ühiskonna arenguga. Kui aga

haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatatakse menetluse

alguses kehtinud õigusnorme (HMS § 5 lg 5), kuid nimetatud säte ei kehti materiaalõigusnormi

muutmise korral. Seaduse muutmine ei ole menetlusõiguse muutmine ja kehtib selle

kohaldamise ajal.

13.Kohus ei pea õigeks kaebaja väidet, et käsitleda harilikku sigurit köögiviljana selleks, et

saaks toetust samas ühikumääras kui ravim- ja maitsetaimede kasvatamise puhul. Harilik sigur ei

ole köögivili. Köögivili on toiduainena kasutatavad kultuurtaimed ja nende osad. Harilik sigur

on põllumajanduskultuuride loetelu järgi ravim- ja maitsetaim. Vastustaja on märkinud, et

köögiviljana, mille eest toetust makstakse, on määratletud salatisigur.

14.Kohus nõustub PRIA´ga, et kui põldudel on silorullid, on näha, et põllult niidetud taimi

kasvatatakse söödaks. Silorullid nähtuvad ka esitatud fotodel, mida ka kaebajad ise ei vaidlusta.

Kui niide on kogutud silorulli, on tegemist söödaga. Ka maaeluminsiteerium on oma vastusega

selgitustaotlusele (tl 154) vastanud, et ravim- ja maitsetaimede kasvatamisega on tegemist juhul

kui need jõuavad otse tarbijani, kuid kui neid kasvatatakse loomasöödaks, on tegemist sööda

kasvatamisega ja see ei ole ravimtaimede sihtotstarbeline kasvatamine. Seega ei saa kõrges

ühikumääras sööda eest toetust maksta.

15.Kuna antud asjas on oluline välja selgitada, kas kaebajad tegelesid eesmärgipäraselt või mitte,

on kohus seisukohal, et kaebajad ei kasvatanud maitsetaimi seemneks, vaid söödaks ning see ei

ole eesmärgipärane tegevus toetuse saamiseks ja see, et kontrolli tulemusena tegeleti põldudel

mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, ei muuda põlde toetusõiguslikuks. Saagi

koristamine põllult ja selle loomadele söödaks andmine ei ole eesmärgipärane antud toetuse

raames ning selle välistab ka Määruse nr 53 § 8 lg 51. Kuigi kaebajad väidavad, et ei kasvata

vaidlusalustel põldudel ravim- ja maitsetaimi söödaks, on Põllumajandusamet 04.10.2016 seda

kohapeal tuvastanud, et vaidlusalustel põldudel on loomi karjatatud ja silo tehtud. Kaebaja

seisukohalt on niide kokku rullitud seetõttu, et niidetud mass oleks koos ja ei lämmataks kogu

põldu. Kohus nõustub siinjuures PRIA seisukohaga, et silo on loomasööt ning kui see on

kogutud rulli , siis on see üks etapp silo säilitamiseks loomadele söödaks.

16.Maaeluministeeriumi selgitustes on ka seisukoht, et mahepõllumajanduse toetus peab

kompenseerima seoses mahepõllumajandusliku tootmisega tehtud lisakulutused ja saamata

jäänud tulu – ravimi- ja maitsetaimede kasvatamise toetuse ühikumäär on kõrgem seetõttu, et

kasutatakse palju käsitsitööjõudu umbrohu eemaldamisel taimede vahelt ja saagi kogumisega.

17.Kohus peab usaldusväärseks toetuste taotlemise menetluses Põllumajandusameti 04.10.2016

koostatud protokolle ja dokumente, mis on aluseks olnud PRIA´le asja otsustamiseks ning

kohapealses kontrollis on tuvastatud, et Suurmõmmik OÜ on vaidlusalustel põldudel 310, 315 ja

315-1 teostanud hooldusniite niite kokku kogumisega ja silo teinud; OÜ Alamõisa Farm on

vaidlusalustel põldudel 101-1, 101-2, 104, 103, 105, 108-4 108-3 ja 108-1 karjatanud loomi ja

teinud silo; Kullaketraja OÜ on põllul 402 teostanud hooldusniite niite kogumisega ja tehtud on

235 rulli silo ja põllul 110-2 (sigur) on 2016. aastal teostatud niitmine purustamisega.

18.Kaebaja on ka märkinud, et PRIA´l ei ole kriteeriume, mille järgi võiks hinnata ravim- ja

maitsetaimede kasvatamise eesmärki. Kohus märgib, et PRIA on lähtunud asja menetlemisel

Määrusest nr 53, asjas kogutud materjalidest, mille on esitanud Põllumajandusamet.

Põllumajandusameti järelevalve seisneb mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrollimises

ning tingimused, mille alusel saab mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejad toetust

taotleda, on Maaeluministeerium määrusega kehtestanud. PRIA on antud juhul määruse täitja.

Maaeluministeerium on seisukohal, et mahepõllumajandusliku tootmise eesmärk on eelkõige

tarbija nõudluse rahuldamine kvaliteetse mahetoodanguga, mis jõuab otse tarbijani, mis on

kriteeriumiks maitse- ja ravitaimede kasvatamisel.

19.Mis puudutab kaebajate väidet, et ei nõustuta vaideotsuse punktis 12 toodud selgitustega

märgib kohus, et kaebajad ei ole vaideotsuseid vaidlustanud ning punktis 12 on puudutatud

vaiete esitajate väiteid, mida on kohus käsitlenud käesolevas kohtuotsuses. See, et kaebajatele ei

meeldi vastustaja selgitused, ei anna alust haldusakti tühistamiseks.

20.Tulenevalt Määruse nr 53 § 25 lg 1 kohaselt teeb PRIA taotluse osalise või täieliku

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Käesoleval juhul on PRIA teinud kõigi kolme

kaebaja suhtes järgmised otsused:

Otsusega 13.02.2017 nr 12-6/17/218“2016 aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise

toetuse osaline määramine“ on taotleja Suurmõmmik OÜ-le keeldutud toetuse maksmisest

põldude 310 ja 315 osas. (Määruse nr 53 § 8 lg 51).

Otsusega 13.02.2017 nr 12-6/17/217 „2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise

toetuse osaline määramine, toetuse tagasinõudmine ja tasaarvestamine“ on taotleja OÜ

Alamõisa Farm suhtes jäetud põldude nr 101-1, 101-2, 103, 104, 105 108-4, 108-3 ja 108-1 eest

toetus maksmata. (Määruse nr 53 § 8 lg 51).

Otsusega 15.02.2017 nr 12-6/17/284 „2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise

toetuse osaline määramine ja tagasinõudmata jätmine“ on Kullaketraja OÜ suhtes jäetud põllu

402 osas toetus maksmata. (Määruse nr 53 § 8 lg 51).

21.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA otsused on piisavalt motiveeritud, välja on

toodud faktilised ja õiguslikud asjaolud, haldusaktid on antud selleks pädeva organi poolt kehtiva

õiguse alusel ning kokkuvõttes on vaidlustatud otsused kolme kaebaja suhtes tehtud

õiguspäraselt ning haldusaktide tühistamiseks puudub alus. Kaebajate poolt esitatud

tühistamisnõue jääb rahuldamata.

22.Kaebajad on esitanud ka kohustamisnõude.

Kuna kohus jätab rahuldamata kaebajate tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue

uute otsuste tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või

toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11).

Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatavad PRIA

otsused kaebajaid puudutavas osas õigusvastaseks ning mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus

märkis eespool, et kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, seega jäävad rahuldamata ka

kaebajate poolt esitatud kohustamisnõuded.

23.Eeltoodu alusel jätab kohus Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm ja Kullaketraja OÜ

ühiskaebuse rahuldamata.

24.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1,

mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast

ning resolutiivosast.

25.Menetluskuludest.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks

kohtunik