4-16-7649/36 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-16-7649

Otsuse kuupäev

20. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris

Kohtuasi

O.T väärteoasi liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku O.T kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

20. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsus.

2. Lõpetada väärteomenetlus O.T väärteoasjas liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Saata O.T väärteoasi liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt O.T kasuks välja 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot valitud kaitsjale

makstava tasu katteks, s.o maakohtu menetluses 864 eurot ja kassatsioonimenetluses 576 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur koostas 1. septembril 2016 väärteoprotokolli selle kohta, et 3. augustil

2016 kell 17.25 juhtis O.T Tallinnas Järveotsa tee - Ehitajate tee - Õismäe tee ringristmikul mootorsõidukit Chrysler

300C. Enne manöövri alustamist ei veendunud O.T selle ohutuses ning reavahetusel keeras otsa paremal liikunud

sõiduautole Honda Civic. Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ning varalise kahju. Ta lahkus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus O.T liiklusseaduse

(LS) § 33 lg 2 p 8 ja § 169 lg 4 p 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg-s 1 ja § 242 lg-s 1 sätestatud väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 26. septembri 2017. a otsusega karistati O.T LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut,

s.o summas 600 eurot, ja LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

3. Selle otsuse peale esitas kaebuse O.T kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv.

4. Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. O.T

taotlus kaitsjale makstud õigusabikulude hüvitamiseks jäeti rahuldamata. O.T-lt mõisteti välja 457 eurot menetluskulusid

liiklustehnilise ekspertiisi tegemise eest. Maakohus leidis, et kahe mootorsõiduki kokkupõrge toimus O.T manöövri

tagajärjel olukorras, kus mootorsõiduk Honda oli jõudnud mööduda O.T juhitud Chryslerist. Honda juhil ei olnud võimalik

O.T manöövrit ette näha. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada Honda tagumine uks ja poritiib. Pärast liiklusõnnetust

helistas Honda juht A. T. politseisse ja mõlemad juhid edastasid politseile telefonitsi oma andmed. O.T jättis ka A. T-le oma

telefoninumbri ja lahkus, kuna tal hakkas halb. Kuivõrd O.T lahkus liiklusõnnetuse paigast kirjalikku kokkulepet

vormistamata, on ta rikkunud LS § 169 lg 4 p 5 nõudeid. Kohus leidis, et karistuse määramisel on järgitud seaduse

nõudeid.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni O.T kaitsja vandeadvokaat R. Sarv, kes taotleb otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Tema hinnangul ei ole määrav see,

kes manöövrit sooritas, vaid see, kellel oli eesõigus ja kellel kohustus anda teed. O.T liikus ringtee sõidurajal, kust oli

lubatud ringteelt väljuda Õismäe teele. O.T ei pidanud ringristmikult väljumiseks sõidurada vahetama, vaid võis ületada

ringristmikult välja sõites välimise sõiduraja. Vältimaks olukorda, kus ringristmiku sisemiselt rajalt üle välimise raja

väljuvale sõidukile võiks ette sõita ristmikule sisenenud liikleja, on ringristmikule siseneva tee ette paigaldatud märk „Anna

teed“. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et ringristmikul O.T juhitud sõidukist kaks korda kiiremini liikunud Honda juht

sõitis O.T-le ette olukorras, kust ta oleks pidanud andma teed. O.T juhitud sõiduk oli reavahetusest suunatulega märku

andnud ja alustanud reavahetust.

6. Kaitsja leiab, et O.T-le ei saa ette heita ka LS § 169 lg 4 p 5 rikkumist, kuna see sätestab üksnes tingimused, millal ei ole

vaja liiklusõnnetusest politseile teada anda. Kohe pärast õnnetust teavitati politseid telefonitsi, mõlemad juhid kirjeldasid

toimunut ning andsid enda andmed. Osutatud sättest ei tulene kohustust tegutseda politseilt saadud korralduste kohaselt.

Maakohus ei ole ka tuvastanud, et O.T-le anti korraldus sündmuskohale jääda. Seega puudub O.T tegevuses LS § 242 lg 1

koosseis.

7. Kassatsioonivastuses nõustub PPA esindaja maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja palub jätta kassatsioon

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendab väärteoasja LS § 242 lg 1 järgi (I), seejärel võtab seisukoha O.T-le LS § 223

lg 1 järgi etteheidetava rikkumise kohta (I). Edasi otsustatakse menetluskulude hüvitamisega seonduv (III).

I

9. Kolleegiumi hinnangul väärivad tähelepanu kassaatori väited LS § 169 lg 4 p 5 ebaõige kohaldamise ja O.T tegevuses

LS § 242 lg 1 koosseisu puudumise kohta.

10. Nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral tulenevad LS §-st 169. Pärast esmaste kohustuste (seisma jäämine,

ohutuse tagamine, enda esitlemine teisele õnnetuses osalejale) täitmist tuleb kannatanute olemasolul järgida sellest

tulenevaid kohustusi (lg-d 2 ja 3). Kui liiklusõnnetuses osalenud juht neid kohustusi eirab, on tema tegevus karistatav

LS § 237 järgi, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud

abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest. Käsitletava juhtumi asjaoludest nähtuvalt on liiklusõnnetusest politseid

teavitatud ja mõlemad kokkupõrkes osalenud juhid on politseiga suhelnud. Seega ei ole tegemist sündmuskohalt

põgenemisega.

11. Esmaste kohustuste täitmise järel saavad liiklusõnnetuses osalejad otsustada, kas nad on süüdlase osas ühel meelel.

LS § 169 lg 5 kohaselt tuleb lahkarvamuste korral teavitada politseid ja tegutseda vastavalt politsei korralduste järgi.

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et politsei oleks liiklusõnnetuses osalejatele, sh O.T-le, mingeid korraldusi andnud.

12. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse O.T-le ette sündmuskohalt lahkumist pärast politsei teavitamist ning

seda on sisustatud LS § 169 lg 4 p 5 (õnnetuse asjaolude kirjalik vormistamine ja allkirjastamine) rikkumisena. Kolleegium

sellise käsitlusega ei nõustu. LS § 169 lg-st 4 ei tulene otseseid eraldiseisvaid kohustusi liiklusõnnetuses osalenud

sõidukijuhtidele. Viidatud säte määrab kindlaks üksnes tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata

jätta. Kolleegium möönab, et väärteoprotokollis viidatud LS § 169 lg 4 p-st 5 on küll kaudselt tuletatav kohustus teavitada

liiklusõnnetusest politseid siis, kui liiklusõnnetuses osalenud juhtidel on lahkarvamusi ja nad ei ole asjaolusid kirjalikult

vormistanud ega allkirjastanud. Sellise tuletatud kohustuse rikkumises O.T aga süüdistada ei saa, sest politseid teavitati

kokkupõrkest.

13. Väärteoprotokollist ei nähtu, et politsei oleks vaidlusaluses asjas A. T-le ja O.T-le liiklusõnnetusest teavitamise käigus

telefonitsi korraldusi andnud. Kolleegium möönab, et iseenesest on ootuspärane ja kooskõlas liiklusseaduse mõttega, et

liiklusõnnetusega seotud lahkarvamuste ja politsei teavitamise korral jäävad asjaosalised sündmuskohale. Muu hulgas

võimaldab see politsei sündmuskohale jõudes teha viivitamata vajalikud menetlustoimingud. Kuna liiklusseadusest seda

kohustust siiski selgesõnaliselt ei tulene, siis ei saa kolleegiumi hinnangul ka blanketset väärteokoosseisu sellise

kohustusega täita.

14. Sisustades LS § 242 lg 1 väärteokoosseisu LS § 169 lg 4 sätetega, on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

Blanketset koosseisutunnust sisustavate sätete nõuetekohane kirjeldamata jätmine ei too automaatselt kaasa menetluse

lõpetamist, kuna üldjuhul ei ole sellise rikkumise puhul tegemist menetlustakistusega, mis teeks võimatuks isiku teos süüteo

tunnuste tuvastamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2016. otsus asjas nr 3-1-1-12-16, p 10). Maakohus on

väärteoasja arutamisel VTMS § 87 kohaselt aga seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning ta ei saa ise tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2016. a otsus asja nr

3-1-1-56-16, p 14). Arvestades eeltoodut ja tuginedes VTMS § 174 p-le 4, § 175 p-le 1 ja § 149 p-le 2, tühistab kolleegium

Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsuse O.T väärteoasjas LS § 242 lg 1 järgi ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel selles

osas menetluse.

II

15. LS § 223 alusel karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega

on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 3. augustil 2016 kell 17.25 ajal toimus

Järveotsa tee - Ehitajate tee - Õismäe tee ringristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid O.T juhitud Chrysler ja A. T. juhitud

Honda. Osalejad on liiklusnõuete rikkuja osas erineval seisukohal.

16. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel asusid mõlemad sõidukid ringristmikul ning teise liiklusõnnetuses osaleja

situatsioonist mõttelise eemaldamise korral käitusid nad lubataval viisil. Maakohus on asunud liiklusnõuete rikkujat välja

selgitama, lähtudes sellest, millisel sõidurajal ning kumma sõiduki manöövri järel toimus kokkupõrge. Kuna kokkupõrke

toimumise hetkeks oli Honda O.T juhitud Chryslerist juba sisuliselt möödunud, ei olnud kohtu hinnangul Honda juhil

võimalik O.T kavandatavat manöövrit ette näha. See järeldus ei arvesta aga asjaolu, et liiklusõnnetuse skeemi ja lisatud

fotode kohaselt puudus ringristmiku sisemiselt sõidurealt Paldiski mnt suunas Õismäe teele suunduval sõidukil ja Õismäe

teel Ehitajate tee suunast kulgeval sõidukil võimalus ringristmikul samaaegseks liiklemiseks. Ehitajate tee poolt ei ole

võimalik Õismäe tee ringristmikule siseneda, ületamata Õismäe tee ringristmiku Paldiski mnt poolseks mahasõiduks ette

nähtud sõidusuundasid.

17. Kolleegiumi hinnangul on käesoleva asja lahendamiseks oluline tuvastada liiklusõnnetuses osalenud sõidukite

ringristmikule sisenemise koht. Maakohtu otsuse kohaselt sisenes A. T. juhitud Honda ringristmikule Õismäe teelt Ehitajate

tee poolsest suunast. O.T juhitud sõiduki ringristmikule sisenemise koha osas on liiklusõnnetuses osalejad erinevatel

seisukohtadel. A. T. ütluste kohaselt ootas ta Ehitajate teel ringristmikule sisenemise võimalust kõrvuti O.T-ga. O.T ütluste

kohaselt aga tema A. T-ga samalt pealesõidult ringristmikule ei sisenenud, tema liikus ringristmikul ja A. T. juhitud sõiduk

oli teel, kust saab ringristmikule siseneda. Asjaolu, et O.T juba liikus ringristmikul, väidab ka tunnistaja K. L. Maakohus ei

ole seda vaidlusküsimust piisava selgusega lahendanud. Maakohus tuvastas, et A. T. juhitud sõiduki ringristmikule

sisenemise kohas oli märk „Anna teed“. LS § 2 p 1 kohaselt nõuab see märk, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega

teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Ringristmikule siseneja on

kohustatud veenduma, et tema trajektoor ei lõiku ringristmikul juba liikuva sõiduki trajektooriga. Oludes, kus ringristmiku

mõlemalt rajalt on lubatud mahasõit, peab ringristmikule siseneja veenduma selles, et ka sisemisel rajal liikuja seda õigust

kasutada ei kavatse.

18. VTMS § 133 p 4 kohaselt tuleb kohtul asja lahendamiseks muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see

on õigesti kvalifitseeritud. Otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel

ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-122-

13, p 7). Teo koosseisupärasuse tuvastamine hõlmab kõigile asja õige lahendamise seisukohast olulistele faktilistele

asjaoludele hinnangu andmist.

19. Maakohus on jätnud välja selgitamata liiklusnõuete rikkuja tuvastamise seisukohast olulise asjaolu, mis on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses ja mis toob VTMS § 175 p 2 kohaselt kaasa

kohtuotsuse tühistamise. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb välja selgitada O.T ringristmikule sisenemise koht ning selle

põhjal otsustada, kas ta on rikkunud talle etteheidetavaid liiklusnõudeid.

20. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 2 ja § 150 lg-le 2, tühistab

kolleegium Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsuse O.T väärteoasjas LS § 223 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale

kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

III

21. O.T kaitsjad vandeadvokaat R. Sarv ja vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina on maakohtu menetluses esitanud

taotlused menetluskulude väljamõistmiseks summas 2040 eurot. VTMS § 23 järgi hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

22. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi

kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse

või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud

summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes

kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

6. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 1-15-90-51/62, p 42). Nimetatud seisukoht on ülekantav väärteomenetlusele (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p 18.2). Seega tuleb järgnevalt otsustada nende

menetluskulude hüvitamine, mis on seotud väärteomenetluse osalise lõpetamisega. Väärteoasja menetlemisega LS § 242

lg 1 järgi ei ole seotud kaitsjatasu paikvaatlusel osalemise eest, mille kohta on esitatud arve 50 minuti eest summas

120 eurot (sh käibemaks). Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu

maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (viimati Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p 18.3). 8. detsembril 2016. a esitatud taotlusele lisatud

spetsifikatsiooni kohaselt on samal päeval toimunud kohtuistungi eest esitatud arve 1 tunni ulatuses summas 144 eurot (sh

käibemaks), kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 20 minutit. Samuti on 3. aprilli 2017. a taotluse kohaselt

kohtuistungil osalemise eest esitatud arve 1 tunni ulatuses summas 144 eurot (sh käibemaks), protokollist nähtuvalt kestis

istung 20 minutit. Seega on istungite eest põhjendamatu kaitsjatasu nõue 1 tunni ja 20 minuti ulatuses, s.o 192 euro osas.

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud lugeda LS § 242 lg 1 alusel väärteoasja menetlemisega seotud kuludeks pool

valitud kaitsjale makstud tasust, s.o 864 eurot. Ülejäänud maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamine tuleb

otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.

22. Kassatsioonimenetluses on O.T kaitsja vandeadvokaat R. Sarv esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks 5 tunni

ja 30 minuti eest summas 792 eurot (sh käibemaks). VTMS § 38 lõikest 1 tuleneb, et kassatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest.

KrMS § 186 lg-s 1 on sätestatud, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 lõike 1 punktides

2-7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise korral arvestatakse

kassatsiooniväidete rahuldamise ulatust (Riigikohtu 5. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p 18.3). Kolleegium

loeb kassatsiooniväited põhjendatuks. Arvestades kassatsiooni väidete osalist kattuvust kohtukõne teesides esitatud

argumentidega, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks kaitsetasu 4 tunni eest summas 576 eurot (sh käibemaks).

(allkirjastatud digitaalselt)