5-17-24/9 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51724

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos, Viive Ligi, Paavo

Randma ja Malle Seppik

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2017. a määruse nr 126 „Keila

valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla osas

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu 31. juuli

2017. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu 31. juuli 2017. a taotlus

tunnistada Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2017. a määruse nr 126 „Keila valla, Padise valla,

Paldiski linna ja Vasalemma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse

3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“

muutmine“ § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 4 põhiseadusvastaseks ja § 2 lõige 1 kehtetuks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikogu võttis 7. juunil 2016. a vastu haldusreformi seaduse (HRS), mis jõustus 1. juulil 2016.

2. Tuginedes HRS § 9 lõikele 2, algatas Vabariigi Valitsus Padise ja Vasalemma valla

haldusterritoriaalse korralduse muutmise. 15. veebruaril 2017 tegi Rahandusministeerium Vabariigi

Valitsuse nimel Padise ja Vasalemma vallale ettepaneku ühineda Keila valla ning Paldiski ja Keila

linnaga uueks haldusüksuseks Harju maakonna koosseisus nimega Lääne-Harju vald (pindala

656 km2, elanikke 22 811).

3. Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu esitasid Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta

Harju maavanemale negatiivse arvamuse.

4. 6. juuli 2017. a istungil tegi Vabariigi Valitsus protokollilise otsuse nr 31, mille punkti 2.1

kohaselt otsustas lõpetada menetluse Keila linna osas ning jätkata haldusterritoriaalse korralduse ja

haldusüksuse piiride muutmise menetlust Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna

ühendamiseks ja määrata moodustuva omavalitsusüksuse nimeks Lääne-Harju vald (pindala

644,75 km2, elanikke 12 950).

5-17-24

5. Vabariigi Valitsus võttis 13. juulil 2017. a vastu määruse nr 126 „Keila valla, Padise valla,

Paldiski linna ja Vasalemma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“

(edaspidi määrus). Määruse § 1 lõike 1 järgi moodustati Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja

Vasalemma valla ühinemise teel uue haldusüksus, mis sama paragrahvi teise lõike järgi hakkab

kandma Lääne-Harju vald. Määruse § 5 lõike 2 kohaselt jõustub haldusterritoriaalse korralduse

muutmine Lääne-Harju Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

6. 31. juulil 2017. a esitasid Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu Riigikohtule ühise

taotluse, milles palusid tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ja

kehtetuks. 10. augustil 2017 esitasid Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu Riigikohtule

täiendatud taotluse, milles palusid alternatiivselt tunnistada määruse § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 4

põhiseadusvastaseks ning § 2 lõige 1 kehtetuks.

PADISE JA VASALEMMA VALLAVOLIKOGUDE TAOTLUS

7. Taotlejad leiavad, et määrus on vastuolus Padise ja Vasalemma valla PS §des 154 ja 158

sätestatud tagatistega ning PS §ga 3 ja § 87 punktiga 6. Määruse andmisel ei ole järgitud

põhiseaduslikke tagatisi täpsustavaid seadusesätteid, samuti on koheldud Padise ja Vasalemma valda

ebavõrdselt. Sundühendamine riivab tõsiselt Padise ja Vasalemma valla enesekorraldusõigust, kuna

lõpetab nende õigussubjektsuse, jättes seejuures nõuetekohaselt arvestamata Padise Vallavolikogu ja

Vasalemma Vallavolikogu ning elanike arvamuse. Padise vald ja Vasalemma vald on ühe

alternatiivina vaidlustanud määruse tervikuna, kuna määruse sätted on seotud ning suunatud Padise

ja Vasalemma valla sundühendamisele Keila valla ja Paldiski linnaga.

8. Elanike arv ei ole sundühendamise otsustamisel määrav. Vabariigi Valitsusel lasub

sundühendamise otsustamisel HRS § 9 lõigetest 2 ja 9 tulenev kaalutlusruum. Sundühendamisel

peab olema positiivne mõju, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 7 lõikes 5

nimetatud asjaoludest, ning see peab olema otstarbekas Padise ja Vasalemma valla võimekuse

tagamiseks.

9. Vabariigi Valitsusel on haldusterritoriaalse korralduse muutmisel põhiseadusest (PS §ga 154

tagatud enesekorraldusõigus) ja seadusest (HRS § 9 lõige 2 ja lõige 9 punkt 2) tulenev ulatuslik

põhjendamiskohustus, mille järgimine on oluline, sest kohus saab tõhusalt kontrollida üksnes

põhjendatud määruse põhiseaduspärasust. Asjaolude tuvastamisel on Vabariigi Valitsus seotud

uurimispõhimõttega, olles kohustatud välja uurima kõik olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma

selleks tõendeid. Kuna määrus lõpetab omavalitsusüksuse õigussubjektsuse, Vabariigi Valitsusel on

lai kaalutlusõigus, otsustamise kriteeriumid on abstraktsed ning taotlejad ja nende elanikud on

sundühendamise vastu, on Vabariigi Valitsusel keskmisest ulatuslikum uurimis-, põhjendamis- ja

tõendamiskohustus. Tuleb näidata, millised ja millises valdkonnas on Padise ja Vasalemma valla

võimekuses puudujäägid ning kuidas konkreetselt toob sundühendamine kaasa puudujääkide

kõrvaldamise.

10. Padise vald ja Vasalemma vald leiavad, et ka määruse põhiseaduslikkuse kontroll peab olema

praegusel juhul range, kuna sundühendamisega lõpetatakse omavalitsusüksuste õigussubjektsus,

Vabariigi Valitsus ei ole tuginenud igakülgsetele andmetele ning määrus on olemuselt üksikakt.

Taotlejate hinnangul on Riigikohus kohtuasjas nr 341316 leidnud, et määruse õiguspärasus sõltub

sellest, kas Vabariigi Valitsus on määruse andmisel õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja õigesti

teostanud kaalutlusõigust. Kaalumisõiguse teostamist ja asjakohaste asjaolude tuvastamise õigsust ei

ole võimalik hinnata vähem intensiivse põhiseaduspärasuse kontrolli puhul. Seaduse ja selle

2(16)

5-17-24

täitmiseks antava täitevvõimu akti konkreetsusaste on erinev, seetõttu ei saa määruse

põhiseaduspärasuse kontrollimisel piirduda ilmselgete vigade kontrolliga. Sellisel juhul jääksid

Padise ja Vasalemma vald ilma efektiivsest õiguskaitsest.

11. Vabariigi Valitsus on Padise ja Vasalemma valla ühendamisel rikkunud põhjendamiskohustust ja

kaalutlusõigust, kuna ei ole põhjendanud, kuidas on sundühendamine vajalik ja otstarbekas Padise

valla ja Vasalemma valla haldusvõimekuse tagamiseks. Samuti ei ole Vabariigi Valitsuse

ettepanekus põhjendatud positiivset mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele.

12. Määruse põhjendused sundühendamise mõjude kohta on napid, põhinevad valdavalt oletustele,

ei ole tõendatud konkreetsete uuringutega ega arvesta Padise ja Vasalemma vallaga seotud

asjaolusid. Põhjendused tuginevad üldisel eeldusel, et suurem omavalitsusüksus on parem. Samuti

on määruse põhjendused koostatud tagantjärele, mistõttu ei pruugi need kajastada Vabariigi

Valitsuse tegelikke kaalutlusi Kohtulikult kontrollitavad põhjendused piirduvad 6. juuni 2017. a

protokollilise otsuse seletuskirjaga, mis ei ole piisavad. Ka Vabariigi Valitsuse vastused taotlejate

negatiivsetele arvamustele on üldised ega tugine konkreetsetele faktidele. Märgitud on üksnes, et

taotlejad ei ole kirjeldanud negatiivset mõju. Samuti on vastuolulised ja otsitud Vabariigi Valitsuse

põhjendused Keila linna osas. Korduvalt on viidatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise

soodustamise seaduse (KOÜS) § 4 lõikele 1, mille järgi peab moodustatav Lääne-Harju vald tagama

teenuste kättesaadavuse varasemaga samal tasemel. KOÜS § 4 lõige 1 on deklaratiivne säte, mis ei

anna omavalitsusüksusele ega selle elanikele garantiisid. Taotlejad ei saanud põhjendada, miks

Vabariigi Valitsuse hüpoteetilised käsitlused sundühendamise positiivsetest mõjudest ei pea paika.

13. Vabariigi Valitsus on eiranud Padise ja Vasalemma valla ning nende elanike arvamust

sundühendamise kohta, mis on vastuolus ETHS § 7 lõike 5 punktiga 3 ja PS §ga 158. Padise valla

elanikest oli sundühendamise vastu 96,1% hääletamas käinud elanikest ning Vasalemma vallas oli

sundühendamise vastu 62,3% küsitluses osalenutest. Nii Padise vald kui ka Vasalemma vald on oma

elanike arvamust arvestanud ja seda oleks pidanud arvestama ka Vabariigi Valitsus sundühendamise

otsustamisel. See muudab sisutühjaks PS § 158 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 5

tuleneva garantii. Valitsus on jätnud taotlejate negatiivsetes arvamustes esitatud põhjendused

tähelepanuta või sisuliselt ümber lükkamata.

14. Padise vald ja Vasalemma vald on iseseisvalt haldusvõimekad, osutades kvaliteetseid avalikke

teenuseid, juhtides kohalikku elu ning täites neile seadusega pandud ülesandeid. Erinevalt teistest

sundühendatavatest omavalitsusüksustest on Padise vald hajusalt asustatud ja tugevasti maaline

piirkond, mille head haldusvõimekust kinnitab ka OÜ Geomedia tehtud kohaliku omavalitsuse

võimekuse uuring. Samuti osaleb Padise vald mitme organisatsiooni töös ning on võimekas

iseseisvana valda strateegiliselt arendama ning kaasama kohalikku kogukonda. Ka Vasalemma vald

on oma eripära tõttu pööranud tähelepanu planeerimisele ning strateegilisele arendamisele ning

kohalike elanike rollile. Vasalemma vald on olnud riigiga koostööpartner nii valitsemise kui ka

avaliku elu küsimustes. Taotluse esitanud vallad on territoriaalselt eraldiseisvad ja asustussüsteemilt

terviklikud vallad. Sundühendatavad omavalitsusüksused on olemuslikult erinevad, mistõttu on

nende integreerimine üheks vallaks väga keeruline.

15. Padise ja Vasalemma vald leiavad, et ühinemisega kaasnevad negatiivsed mõjud ETHS § 7

lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Vabariigi Valitsus on jätnud arvestamata taotlejate põhjalikud

vastuväited. Valitsus on möönnud, et ühinevad omavalitsusüksused on ajalooliselt ja identiteedilt

erinevad, piirkonnal puudub terviklikkus, keskused asuvad äärealadel, mõnedel ühinevatel üksusel

on ebapiisavad transpordiühendused, ühinemine ei arvesta piirkonna hariduslikku rännet, on koolide

3(16)

5-17-24

sulgemise oht ning koostöö ühinevate omavalitsusüksuste vahel ei ole käivitunud. Ühinemine ei ole

ajalooliselt põhjendatud, kuna Padise ja Vasalemma vald ei ole kunagi olnud ühe omavalitsuse osad.

16. Sundühendamine lõhub koosmõjus teiste ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludega

kogukondlikku ühtekuuluvustunnet ning suurvald tervikuna sellest ei võida. Nii Padise kui ka

Vasalemma valla elanikud on väga ühtehoidvad, mida kinnitavad ka rahvaküsitluse tulemused. Nii

Padise kui ka Vasalemma valla elanikele on tagatud kvaliteetsed avalikud teenused, sh spetsiifilisi

teadmisi nõudvates küsimustes. Taotlejad leiavad, et sundühendatavad omavalitsusüksused on

olemuslikult väga erinevad, mistõttu erinevad ka nende poolt osutatavad teenused. Padise vald

lähtub teenuste pakkumisel hajaasustusega suure territooriumiga maalise valla vajadustest,

Vasalemma vald on asetanud rõhu sotsiaalteenuste ja elamumajanduse arendamisele.

Sundühendamisel halvenevad Padise ja Vasalemma valla elanike elutingimused, kuna moodustatava

omavalitsusüksuse keskus on kaugel ning seega väheneb avalike teenuste kättesaadavus.

17. Taotlejad ei nõustu Vabariigi Valitsuse põhjendusega, et suures vallas saab laiendada keskuse

spetsialiseeritud ametnike arvelt valla elanike juurdepääsu teenustele, mida varem ei olnud või mida

väikse sihtrühma tõttu oli kulukas arendada (nt puuetega inimeste spetsiifilised rühmad,

korrektsioonitegevus). Need võimalused on olemas juba praegustes valdades, Padise ja Vasalemma

vallas on olemas spetsialiseerunud ametnikud ning osutamata pole jäänud ükski teenus.

Tsentraliseerimise tulemus on võimu kaugenemine, mistõttu ei võimalda tugiteenuste ja

strateegiliste arendusteenuste tsentraliseerimine tõhustada strateegilist juhtimist ja vähendada valede

otsuste majanduslikke tagajärgi. Sundühendamise tulemusena moodustuvas vallas ei ole kokku

lepitud juhtimismudelit ja selle väljakujunemine võib kesta mitu volikogu valimisperioodi, mis võib

aga samal ajal tähendada väiksematele valdadele kaost. Moodustatavas vallas on suuremate

omavalitsusüksuste mõju sedavõrd oluline, et Padise ja Vasalemma valla senised huvid ei saa kaitset

ja piirkonna konkurentsivõime väheneb, elanikud lahkuvad ja realiseerub piirkondade

ääremaastumine. Järelikult väheneb elanike arv just sundühendamise korral kiiremini võrreldes

iseseisvana jätkamisega.

18. Nelja omavalitsusüksuse ühendamine suure territooriumiga vallaks nõuab väga head

omavahelise kommunikatsiooni, mis tähendab kulutusi vastavate tehnoloogiate ja arenduste

tegemisele. Keila-Padise-Harju-Risti vahel toimib bussiühendus, kuid see ei ole piisav, et kogu

Padise valla territooriumil oleks tagatud hea juurdepääs suurvalla keskusele, mis ei paikne Padisel.

Pealegi puudub Padise vallal rongiühendus teiste ühendatavate omavalitsuste keskustega, teistel

omavalitsusüksuste keskustel on omavahel üldjuhul võimalik liigelda ka rongiühenduse abil. Padise

vallas puudub 87%-l majadest tänapäevane kiire internetiühendus, seega ei saa panna liigseid lootusi

kommunikatsiooni kiirele arengule infotehnoloogia alal. Taotlejate hinnangul on suurel vallal

niivõrd palju muid prioriteete, et Padise ja Vasalemma valla siseste teede ning kommunikatsioonide

arendamiseks ressursse ei jagu. Sundühendamisel on negatiivne mõju ka Padise ja Vasalemma valla

ettevõtluskeskkonnale, kuivõrd Padise vallas on olulisi suurettevõtteid ning Vasalemma vallas

arendatakse mitmeid spetsiifilisi projekte, nagu näiteks Ämari lennuväli ja Rummu karjäär.

Ettevõtluskeskkonnale on palju kaasa aidanud hea ja vahetu kontakt ettevõtjate ning kohaliku

omavalitsuse vahel, kuid suures vallas ei ole see sama lihtne ning investeeringud ja ettevõtlus

koonduvad paratamatult moodustatava valla keskusesse. Padise ja Vasalemma vallal on väga head

peamised finantsvõimekuse näitajad, ühinemisel moodustuva valla finantsvõimekus ei parane, kuna

Keila valla ja Paldiski linna finantsdistsipliin on oluliselt halvem.

19. Sundühendamise oluline mõju hariduslikule olukorrale Padise ja Vasalemma valla jaoks seisneb

selles, et suurvallas hakatakse koolivõrku juhtima strateegilise koordineerimise kaudu ja

optimeerimisekäigus võib tekkida ka soov sulgeda Vasalemmas ja Padisel põhikoolid ning

4(16)

5-17-24

lasteasutused. Selline strateegiline koordineerimine võib viia olukorrani, et valdade lapsed peavad

hakkama käima koolis senisest hoopis kaugemal (nt bussiga), mis omakorda viib aga elanike

lahkumiseni piirkonnast.

20. Vabariigi Valitsus on kohelnud Padise ja Vasalemma valda põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes

Loksa linnaga, mis on elanike arvu poolest sarnases olukorras, kuid Padise ja Vasalemma vallast

vähem võimekas. Loksa linna, aga ka Luunja ja Nõo valla sundühendamata jätmisega möönis

valitsus, et miinimumsuuruse kriteerium ei ole määrav. Vabariigi Valitsus põhjendas 6. juuli 2017. a

protokollilise otsuse seletuskirjas Haljala, Vihula, Nõo ja Luunja valla ning Keila linna suhtes

menetluse lõpetamist vajadusega tagada ühtne lähenemine.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Vabariigi Valitsus

21. Vabariigi Valitsus leiab, et Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu taotlus tuleb jätta

rahuldamata, sest määruse vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas ega riku Padise ja

Vasalemma valla põhiseaduslikke tagatisi. Määruse jõustumist ei ole vaja peatada, kuna puuduvad

erandlikud asjaolud või olulised negatiivsed tagajärjed õiguskorrale.

22. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei tohi olla meelevaldne, seetõttu saab kontrollida, kas

määruse andmisel on järgitud põhiseaduse formaalseid nõudeid, valitud põhiseaduspärast eesmärki

teeniv ja seda saavutada aitav lahendus ning kuulatud ära vastava omavalitsusüksuse arvamus.

Haldusreformi seadusest tulenevalt on haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk parandada

omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ning seda eesmärki aitab saavutada

vähemalt 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuste moodustamine. Haldusreformi

rakendamisel lähtutakse muu hulgas riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse

korraldamisel.

23. Vabariigi Valitsus algatas haldusterritoriaalse korralduse muutmise kõigi miinimumsuuruse

kriteeriumile mittevastavate kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes. Seejuures oli keskseks

küsimuseks, millise omavalitsusüksusega miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava

omavalitsusüksuse ühendamine täidab kõige paremini haldusreformi eesmärki ja on suurima

positiivse mõjuga ETHS § 7 lõike 5 asjaolusid arvestades. Seaduses sätestatud kohaliku

omavalitsuse üksuse miinimumsuuruse nõudest võis kõrvale kalduda üksnes põhjendatud

erandjuhtudel. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aitaks saavutada HRS § 1 lõikes 2

sätestatud eesmärki ainult siis, kui selle tagajärjel ei paraneks mitte ühegi haldusterritoriaalse

korralduse muutmise määruses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse avalike teenuste osutamise

võimekus.

24. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ei pea olema ülekaalukat positiivset mõju kõigile

ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele. Asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja kokkuvõttes peab olema

positiivseid mõjusid negatiivsetest enam, seetõttu võib Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse

korralduse muutmise otsustada ka siis, kui üksikutes aspektides on esile tõstetud võimalikud

neutraalsed või negatiivsed tendentsid, mis on aruka juhtimise käigus võimalik ümber pöörata.

25. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole välistatud isegi siis, kui selle tagajärjel ei

paraneks eraldiseisvalt mitte ühegi kohaliku omavalitsuse üksuse avalike teenuste osutamise

võimekus. HRS § 9 lõige 9 annab Vabariigi Valitsusele õiguse menetlus lõpetada, kuid see ei ole

Vabariigi Valitsuse kohustus. Pole välistatud, et pärast haldusreformi jääb mõne kohaliku

omavalitsuse üksuse elanike arv alla 5000, kuid kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole õigustatud

5(16)

5-17-24

ootust, et tema suhtes menetlus lõpetatakse. Vabariigi Valitsus hindab ühendamise otstarbekust ja

vajalikkust ning mõju ETHS § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludele igas ühendamise olukorras eraldi,

seetõttu ei saa mõne omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine olla

põhiseadusvastane põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse mõne teise omavalitsusüksuse

suhtes. Kuna omavalitsusüksus ei ole põhiõiguste kandja, ei saa see tugineda võrdse kohtlemise

põhimõttele.

26. Vabariigi Valitsus võib lõpetada enda algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise üksnes

juhul, kui omavalitsusüksuse negatiivne arvamus on põhjendatud. Volikogu ülesanne on

põhjendada, et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei paranda avalike teenuste osutamist mitte

üheski asjaomases alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuses. Isegi kui ühinemise tagajärjel ei

paraneks eraldiseisvalt mitte ühegi omavalitsusüksuse avalike teenuste osutamise võimekus, tuleks

määruse vaidlustamisel näidata, et haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei aita saavutada

riigivalitsemise reformi eesmärke.

27. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise pädevuse on seadusandja HRS §de 9 ja 13 kaudu

delegeerinud Vabariigi Valitsusele, mistõttu tuleb määruse põhiseaduspärasust kontrollides lähtuda

samadest põhimõtetest nagu seadusandja vastu võetud õigusakti puhul. Haldusterritoriaalse

korralduse muutmise kohtulik kontroll on piiratud. Kohus saab hinnata, kas Vabariigi Valitsus on

kaalutlusõigust kasutanud, järginud selle eesmärki ning piire, kuid ei saa Vabariigi Valitsuse asemel

hinnata haldusterritoriaalse korralduse muutmise otstarbekust ja mõju ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele.

28. Padise ja Vasalemma valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on järgitud põhiseaduse

formaalseid nõudeid. Samuti kuulati ära ühendatavate omavalitsusüksuste arvamus. Padise

Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu esitasid Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta arvamused,

mida Vabariigi Valitsus analüüsis haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel.

Asjakohatud on Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu väited, et oleks pidanud

korraldama täiendava omavalitsusüksuse ärakuulamise, kuna ühendati üksnes Keila vald, Padise

vald, Vasalemma vald ja Paldiski linn ilma Keila linnata. Haldusreformi seadus ei näe ette kohustust

küsida uuesti nende kohalike omavalitsuste arvamust, kelle osas ühendamismenetlust jätkatakse,

esineb üksnes omavalitsusüksuste teavitamise kohustus.

29. Vabariigi Valitsus on tuvastanud, et Padise valla ja Vasalemma valla sundühendamisel on

positiivne mõju ETHS § 7 lõikes 5 sätestatud asjaoludele ning see on vajalik ja otstarbekas Padise

valla ja Vasalemma valla võimekuse tagamiseks. Vabariigi Valitsus tugines sundühendamise mõjude

hindamisel kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide hinnangutele ning võttis arvesse

haldusreformi seaduse eelnõu seletuskirjas toodud mõjuhinnanguid.

30. Vabariigi Valitsus nimetas määruse seletuskirjas Padise Vallavolikogu ja Vasalemma

Vallavolikogu negatiivsete arvamuste põhjendused ning esitas vastused ja selgitused, miks ta ei pea

neid argumente piisavalt kaalukateks või negatiivset mõju piisavalt põhjendatuks. Vabariigi Valitsus

ei pea vajalikuks korrata määruse seletuskirja põhjendusi ning palub kohtul käsitada seletuskirja

arvamuse osana. Kuna sundühendamise menetluse lõpetamiseks põhjenduste esitamine on

omavalitsusüksuse kohustus, on põhjendamatud taotluse etteheited sundühendamiseks piisavate

põhjenduste puudumise kohta. Padise valla ja Vasalemma valla taotluses ei ole näidatud, et ühegi

sundühendatava omavalitsusüksuse võimekus ei parane või et haldusterritoriaalse korralduse

muutmine ei aita saavutada riigivalitsemise reformi eesmärke. Asjakohatu on taotluse väide, et

ühinemise järel väheneks avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, kuna omavalitsusüksustel on

võimalik teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust tulevikus mõjutada. Vaidlusalune määrus ei saa olla

põhiseadusvastane ka põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse Loksa linna suhtes, kelle

6(16)

5-17-24

puhul leiti, et ühinemisega kaasnevad negatiivsed mõjud ETHS § 7 lõike 5 asjaoludele kaaluvad

üles võimalikud positiivsed mõjud.

31. Määruse põhiseaduspärasuse hindamisel on alusetud ja tõendamata taotluse väited, nagu oleks

määruse seletuskiri vormistatud tagantjärele, mistõttu ei ole seletuses nähtuvad põhjendused

käsitatavad kohtulikult kontrollitavate põhjendustena. Sellest, et seletuskiri ei olnud enne 14. juulit

2017 taotlejatele kättesaadav, ei saa kuidagi järeldada seda, et seletuskirjast nähtuvate põhjenduste

kujul ei ole tegemist kaalutlustega, millest Vabariigi Valitsus lähtus määruse andmisel. Vabariigi

Valitsusele esitati pärast 15. maid 2017 omavalitsusüksuste arvamused ja piirkondlike komisjonide

ettepanekud. Haldusreformi seaduse järgi ei ole ette nähtud, et Vabariigi Valitsusele oleks pidanud

selles etapis esitama ka lõpliku määruse seletuskirja. Lõplik seletuskiri esitati Riigikantseleile

6. juulil 2017 ehk enne määruse vastuvõtmist ning seletuskiri avaldati haldusreformi veebilehel

14. juulil 2017 ehk pärast seda, kui Vabariigi Valitsuse määrus oli avaldatud Riigi Teatajas. Määruse

seletuskirja ei saanud avaldada enne määruse avaldamist Riigi Teatajas.

32. Määrus on materiaalselt põhiseaduspärane, kuna aitab saavutada põhiseaduspärast eesmärki

parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid. Padise Vallavolikogu ja

Vasalemma Vallavolikogu taotluse rahuldamine ei saa tekitada olukorda, kus jääb alles neli kohaliku

omavalitsuse üksust, mis ei täida HRS §s 3 sätestatud miinimumkriteeriumi, ning kus jääb tekkimata

miinimumkriteeriumi täitev kohaliku omavalitsuse üksus. Seejuures ei ole Paldiski Linnavolikogu ja

Keila Vallavolikogu määrust vaidlustanud.

Õiguskantsler

33. Õiguskantsler on seisukohal, et määruse vaidlustatud sätted on formaalselt ja materiaalselt

põhiseadusega kooskõlas, kuna määruses ei esine sellise kaaluga puudusi, mis tingiksid

põhiseadusvastasuse, ning Padise ja Vasalemma valla sundühendamist Paldiski linna ja Keila

vallaga ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

34. Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on

lubatav. Vaidlusalune määrus on nii vormilt kui ka sisult üldakt. See on vastu võetud Vabariigi

Valitsuse määruse vastuvõtmiseks ettenähtud vormis ja korras ning avaldatud Riigi Teatajas. Määrus

kehtestab määramata ajaks kohaliku omavalitsuse autonoomia territoriaalse ulatuse ja osa Eesti

haldusterritoriaalsest korraldusest kui tervikust. Puudub vajadus kvalifitseerida määrust

üldkorraldusena, mida saaks vaidlustada halduskohtus, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 võimaldab puudutatud isikul määrust vaidlustada otse

Riigikohtus ja seeläbi on tagatud tõhusam õiguskaitsevahend kui halduskohtusse pöördumine. Ka

mitmete teiste riikide konstitutsioonikohtud vaatavad kohaliku omavalitsuse üksuste

sundühendamisi läbi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

35. Määrus riivab väga intensiivselt PS §dega 154 ja 158 tagatud kohaliku omavalitsuse üksuse

piiratud individuaalse õigussubjektsuse ja enesekorraldusõiguse garantiisid. Enesekorraldusõigust

riivab see, et Padise vallale ja Vasalemma vallale ei jäänud pärast määruse avaldamist 14. juulil

2017 aega ise otsustada valimistega seotud ning HRS § 12 lõigetes 7, 8 ja 10 nimetatud küsimusi.

Seadusandja oleks pidanud kehtestama haldusreformi seaduses tähtajad omavalitsusüksuste

enesekorraldusõigust arvestades. Kuna omavalitsustelt ei saanud mõistlikult oodata vastavate

otsuste langetamist enne sundühendamise otsustamist Vabariigi Valitsuses, oleks Vabariigi Valitsusel

olnud kohane otsustada sundühendamine aegsasti enne 15. juunit 2017, et jätta omavalitsusüksustele

faktiliselt aega omavahel kokkuleppimiseks. Samas ei saa eeldada, et läbirääkimistel oleks väikestel

omavalitsustel olnud võimalik endale soodsamaid tingimusi saavutada, seepärast ei saa eeltoodust

järeldada sundühendamise vastuolu põhiseadusega.

7(16)

5-17-24

36. Padise vald ja Vasalemma vald esitasid Vabariigi Valitsusele põhjendustega arvamuse, mistõttu

oli vallale tagatud PS §st 158 tulenev ärakuulamisõigus. Omavalitsusüksuse arvamus ei ole

Vabariigi Valitsusele sundühendamise otsustamisel õiguslikult siduv. Rahandusministeerium ei

esitanud Padise ja Vasalemma vallale enne määruse tegemist määruse eelnõu seletuskirja või

vastuväiteid muul kujul, nagu kohustab HRS § 9 lõige 10 koostoimes § 9 lõike 1 punktiga 2, kuid

see ei too kaasa määruse formaalset põhiseadusvastasust. Õiguskantsleri hinnangul olnuks täiendav

ülekuulamine olnud hea seetõttu, et Vabariigi Valitsuse algse ettepaneku põhjal küsiti Padise ja

Vasalemma valla arvamust Keila linna, Keila valla ja Paldiski linnaga ühinemise kohta, kuid lõpuks

otsustati sundühendamisest välja jätta Keila linn (osaline sundühendamine) ning seejuures polnud

ettepanekus märget võimaluse kohta, et lõplik sundühendamine võib olla ka ainult osaline. Siiski ei

tingi täiendavalt ärakuulamata jätmine sundühendamismääruse formaalset vastuolu põhiseadusega,

sest seadusandja ei ole Rahandusministeeriumile pandud teavitamiskohustusega seoses

omavalitsusüksuse täiendavat ärakuulamist selgelt ette näinud. Pole põhjust arvata, et täiendav

ärakuulamine oleks kaasa toonud Padise valla ja Vasalemma valla jaoks soodsama

sundühendamismääruse kehtestamise ning Padise ja Vasalemma vald oleks täiendaval ülekuulamisel

seisukohti oluliselt muutnud.

37. Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine on materiaalselt

põhiseaduspärane, kui see teenib põhiseaduspärast eesmärki ning aitab seda saavutada ehk on selle

saavutamiseks asjakohane. Sundühendamise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust

osutada avalikke teenuseid ning see on põhiseaduspärane. Omavalitsusüksuste vastutus ja nõuded

neile pandud ülesannete täitmisel on suurenenud ja juba praeguste ülesannete täitmisega on

omavalitsusüksustel probleeme ning see nõuab organisatsioonilisi ümberkorraldusi ja

haldussuutlikkuse kasvu. Mastaabiefekti taotlemine on vajalik ka elanike arvu vähenemise tõttu.

38. Sundühendamiseks ei piisa üksnes omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumist, sest

HRS § 9 lõike 9 kohaselt peab Vabariigi Valitsus hindama omavalitsusüksuse negatiivse arvamuse

põhjendatust, seega on seadus pannud valitsusele kaalumiskohustuse. Tingimusel, et sealjuures

säilib kohalik omavalitsus kui institutsioon ehk oluliseks peetakse just kohaliku elu ülesannete

paremat täitmist, on Vabariigi Valitsusel sundliitmise otsustamisel lai kaalumisvabadus. Kohaliku

omavalitsuse üksus ei saa PSJKS § 7 alusel nõuda määruse tühistamist ainult põhjusel, et see on

vastuolus määruse aluseks oleva seadusega. Riigikohus saab hinnata ainult määruse vastavust

kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikele tagatistele. HRS § 9 lõike 2 kolmandas lauses nimetatud

kriteeriumid on sisuliselt omavalitsusüksuse piiratud individuaalse õigussubjektsuse riive

põhiseaduspärasuse kontrollimisel asjassepuutuvad aspektid, mida tuleks arvestada ka siis, kui need

ei oleks kehtestatud seadusega, ning millele omavalitsusüksus saab tugineda määruse

põhiseadusvastasust väites. Sundliitmise materiaalset põhiseaduspärasust kontrollides ei saa

Riigikohus asuda ise Vabariigi Valitsuse asemel uuesti asja lahendama, sest kohtuliku kontrolli

ulatus on piiratud.

39. HRS § 9 lg 2 lause 3 kohaselt peab sundühendamine muu hulgas olema vajalik ja otstarbekas

omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava kohaliku omavalitsuse üksuse

võimekuse tagamiseks. Paratamatult võib väiksema haldussuutlikkusega kohaliku omavalitsuse

üksusega sundliitmine tuua vähemalt esialgu kaasa parema toimetulekuga kohaliku omavalitsuse

üksuse haldussuutlikkuse vähenemise. Ühegi kohaliku omavalitsuse üksuse elanikel ei ole

subjektiivset õigust elada paremini kui teiste kohaliku omavalitsuse üksuste elanikel ning halvemas

olukorras olijate aitamiseks on mõningane ühtlustamine vajalik. Sundühendamise

põhiseaduspärasuse hindamise seisukohalt on määrav, kas Vabariigi Valitsusel on oluliste asjaolude

kaalumise järel piisav alus arvata, et üldjoontes saab moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus

8(16)

5-17-24

mastaabiefekti tõttu hakkama ka nende esmatähtsate avalike teenuste kvaliteetse osutamisega,

millega mõni sundühendamisel olev kohaliku omavalitsuse üksus hakkama ei saa.

40. Enamik ETHS § 7 lõikes 5 loetletud asjaoludest ja hinnang finantsvõimekusele nõuavad

Vabariigi Valitsuselt prognoosotsuste tegemist, mida ei saa tõendada, vaid üksnes põhjendada.

HRS § 9 lõike 9 punkti 2 kohaselt on ka kohaliku omavalitsuse üksusel negatiivse arvamuse

esitamisel põhjendamiskohustus ja seadus paneb Vabariigi Valitsusele kohustuse hinnata, kas

kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud põhjendused on kaalukad ehk kas esinevad erakorralised

asjaolud, mis tugevalt toetavad prognoosi, et väikesest rahvaarvust hoolimata on vastav kohaliku

omavalitsuse üksus siiski piisavalt haldussuutlik. Vabariigi Valitsuse prognoosotsuse

põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb seetõttu piirduda küsimusega, kas sundühendamine on

ilmselgelt põhjendamatu. Prognoosotsust saab pidada meelevaldseks siis, kui see ei põhine millelgi

asjakohasel või põhineb peamiselt ilmselgelt asjakohatutel alustel.

41. Sundühendamise vajaduse üle ei saa otsustada vaid mõnede näitajate paremusele tuginedes,

seetõttu ei saa Padise ja Vasalemma valla mõningasest finantsilisest paremusest järeldada, et

sundühendamine oleks HRS § 9 lõike 2 kolmanda lausega vastuolus. Mastaabiefektid on otsesemalt

seotud elanike arvuga. Parem finantsvõimekus võimaldab mastaabiefekti puudumist küll mõneti

kompenseerida, kuid see võib negatiivselt mõjutada kulude kokkuhoidu.

42. Õiguskantsler möönab, et määruse seletuskiri võinuks olla põhjenduste esitamisel ning Padise

valla ja Vasalemma valla vastuväidete ümberlükkamisel põhjalikum (eriti finantsvõimekuse ja

avalike teenuste osutamise taseme osas). Samas on ebatäpne Padise valla ja Vasalemma valla väide,

et elanike arvu suurus ei mõjuta omavalitsusüksuse haldusvõimekust. Siseministeeriumi poolt

tellitud OÜ Geomedia koostatud indeks ei tõesta, et rahvaarvult suuremad kohalikud omavalitsused

oleksid haldussuutlikumad, aga indeks ei anna ka võimalust väita, et nad seda ei ole. Samuti pole

alust arvata, et sündühendamise põhjendused on koostatud tagantjärele ning et Vabariigi Valitsus on

sundühendamise otsustamisel 15. juunil 2017 lähtunud muudest kaalutlustest kui need, mis

sisalduvad määruse seletuskirjas.

43. Õiguskantsler ei nõustu, et taotlejatel pole võimalik tagada enda territooriumil osavalla

moodustamist. HRS § 15 lg 1 näeb ette, et moodustatud omavalitsusüksus peab looma osavalla ka

juhul, kui seda otsustab ainult üks ühinev omavalitsusüksus. HRS § 15 lg 2 järgi ei või moodustatud

omavalitsusüksus osavalda lõpetada esimese ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul, välja arvatud

osavalla- või linnaosakogu taotlusel. Niisiis on taotlejatel võimalik tagada enda territooriumil

osavalla moodustamine.

44. Kuigi Loksa linna iseloomustavaid olulisi näitajaid arvestades võimaldab Loksa linna Kuusalu

vallaga sundühendamata jätmine seada kahtluse alla Vabariigi Valitsuse järjekindluse kaalumisel ja

tekitab kahtluse kaalutlusõiguse võimalikust kuritarvitamisest poliitilistel põhjustel, ei tulene sellest

aga teiste kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise põhiseadusvastasus. Võrdse kohtlemise

põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise

isiku puhul.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

45. Vabariigi Valitsuse 13. juulil 2017. a määruse nr 126 „Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja

Vasalemma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse

9(16)

5-17-24

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lõiked 1 ja 2, § 2

lõige 1 ja § 4:

㤠1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine

(1) Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühinemise teel moodustatakse

uus haldusüksus.

(2) Uue haldusüksuse nimeks määratakse Lääne-Harju vald.

[---]

§ 2. Haldusüksuse piiri määramine ja kaardistamine

(1) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustatava Lääne-Harju valla piiriks

on endise Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla piir, välja arvatud

nende omavahelises osas.

[---]

§ 4. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine” kinnitatud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut” muudetakse

järgmiselt:

1) Harju maakonna linnade loetelust jäetakse välja sõna „Paldiski,”;

2) Harju maakonna valdade loetellu lisatakse sõna „Lääne-Harju,”;

3) Harju maakonna valdade loetelust jäetakse välja sõnad „Keila,”, „Padise,” ja

„Vasalemma,”.“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

46. Kohtuasjas on vaidluse all Vabariigi Valitsuse määruse põhiseaduspärasus, millega muudetakse

mh Padise valla ja Vasalemma valla haldusterritoriaalset korraldust, piire ja nime ning Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistut. Kolleegium käsitleb kõigepealt Padise Vallavolikogu ja

Vasalemma Vallavolikogu taotluse lubatavust (I) ja hindab seejärel Vabariigi Valitsuse määruse

vaidlusaluste sätete kooskõla põhiseadusega (II ja III).

I

47. PSJKS § 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada

väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus

põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või

selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

48. Riigikohtu praktika kohaselt on Riigikohus pädev läbi vaatama selliseid PSJKS § 7 alusel

esitatud taotlusi, mille on esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja milles väidetakse PSJKS §s 7

nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega

(Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus kohtuasjas nr 341809, punkt 44). Kohaliku

omavalitsuse volikogu peab PSJKS § 7 alusel kohtusse pöördumiseks hääletama Riigikohtule

esitatava taotluse lõppteksti üle ja see otsus tuleb vastu võtta volikogu koosseisu häälteenamusega

(kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teine lause) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 341316, punkt 81).

49. 31. juulil 2017. a esitasid Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu Riigikohtule

taotluse, milles palusid tunnistada määruse PS §dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks.

Riigikohus jättis 2. augusti 2017. a määrusega Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu

31. juuli 2017. a taotluse käiguta, kuna puudusid taotluse lubatavust kinnitavad tõendid. Taotlusest

10(16)

5-17-24

ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtunud, et Padise ja Vasalemma vallavolikogu oleksid

Riigikohtule taotluse esitamist otsustades hääletanud taotluse lõppteksti üle.

50. 7. augustil 2017 võttis Padise Vallavolikogu vastu otsuse nr 245, mille punkti 2 kohaselt

täiendati 31. juuli 2017. a taotlust, paludes tunnistada määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 4

põhiseadusvastseks ning § 2 lõige 1 kehtetuks. Padise Vallavolikogu 7. augusti 2017. a istungi

protokollist nähtub, et otsuse poolt hääletas 13-st Padise Vallavolikogu liikmest 8. Taotlusest ja

sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt olid volikogu liikmed tutvunud Riigikohtule esitatava

taotluse lõpptekstiga.

51. 8. augustil 2017 võttis Vasalemma Vallavolikogu vastu otsuse nr 30, mille punkti 2 kohaselt

täiendati 31. juuli 2017. a taotlust, paludes tunnistada määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 4

põhiseadusvastaseks ning § 2 lõige 1 kehtetuks. Vasalemma Vallavolikogu 8. augusti 2017. a istungi

protokollist nähtub, et otsuse poolt hääletas 15-st Vasalemma Vallavolikogu liikmest 10. Taotlusest

ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt olid volikogu liikmed tutvunud Riigikohtule esitatava

taotluse lõpptekstiga.

52. Riigikohtule 10. augustil 2017 esitatud täiendatud taotluses leiavad Padise Vallavolikogu ja

Vasalemma Vallavolikogu, et määrus tervikuna või alternatiivselt selle § 1 lõiked 1 ja 2, § 2 lõige 1,

§ 4 on vastuolus PS §st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusega ja

PS §st 158 tuleneva ärakuulamisõigusega.

53. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Padise Vallavolikogu ja Vasalemma

Vallavolikogu taotlus on lubatav.

II

54. Vabariigi Valitsuse pädevus otsustada määrusega valdade ja linnade haldusterritoriaalse

korralduse, samuti haldusüksuse piiride ja nime muutmine, samuti kinnitada määrusega

haldusüksuste nimistu ja teha selles muudatusi tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest

(ETHS § 71 lõiked 2–4, § 3 lõige 1). Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuste

ettevalmistamine ja elluviimine haldusreformi rakendamisel aastatel 2016–2018 on reguleeritud

haldusreformi seaduses (HRS § 27). Riigikohus hindas haldusreformi seaduses sätestatud

haldusterritoriaalse korralduse muutmise regulatsiooni põhiseaduspärasust kohtuasjas nr 341316

ning leidis, et nimetatud seadus on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas,

v.a HRS § 24 lõike 1 teine lause, mis reguleeris haldusterritoriaalse korralduse muutmise

rahastamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 2016. a otsus

asjas nr 341316).

55. Kohtuasjades nr 51721, 51722 ja 51723 tehtud otsustes jäi Riigikohus kohtuasjas nr 341316

haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse kohta võetud seisukohtade juurde ja hindas seda, kas

Vabariigi Valitsuse määrused olid vastu võetud kooskõlas formaalsete nõuetega ja kas kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel oli järgitud selleks

seaduses sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri

2017. a otsus asjas nr 51721/10, punktid 56–64; nr 51722/10, punktid 54–62 ja nr 51723/10,

punktid 55–63). Riigikohus selgitas nimetatud kohtuasjades, milliseid seadusest tulenevaid nõudeid

pidi Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel

järgima ning milline on kohtu pädevus Vabariigi Valitsuse otsustuse põhiseaduspärasuse hindamisel

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsus asjas

nr 51721/10, punktid 67–75; nr 51722/10, punktid 65–73 ja nr 51723/10, punktid 66–74). Tuginedes

11(16)

5-17-24

eelnimetatud kohtuotsustes toodud õiguslikele põhjendustele, hindab kolleegium alljärgnevalt seda,

kas vaidlusalune määrus on vastu võetud kooskõlas formaalsete nõuetega ning kas Padise ja

Vasalemma valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel on järgitud selleks seaduses sätestatud

nõudeid.

III

56. Taotlejad leiavad, et vaidlusalune määrus tervikuna või alternatiivselt määruse § 1 lõiked 1 ja 2,

§ 2 lõige 1 ja § 4 rikuvad Padise ja Vasalemma valla PS § 154 lõikes 1 ja §s 158 sätestatud tagatisi.

Taotlejad märgivad, et on vaidlustanud määruse tervikuna põhjusel, et määruse kõik sätted on

omavahel seotud ning suunatud Padise, Vasalemma ja Keila valla ning Paldiski linna

haldusterritoriaalse korralduse muutmisele.

57. Kolleegium märgib, et Padise ja Vasalemma valla enesekorraldusõiguse piirang tuleneb eelkõige

määruse § 1 lõikest 1, mis toob kaasa uue haldusüksuse moodustamise Padise, Vasalemma ja Keila

valla ning Paldiski linna ühinemise teel, mistõttu Padise vald ja Vasalemma vald kui avalik-

õiguslikud juriidilised isikud lõpevad. Kolleegium nõustub taotlejatega, et määruse ülejäänud sätted

on seotud määruse § 1 lõikest 1 tuleneva haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, kuid mitte

kõik ülejäänud sätted ei piira taotlejate enesekorraldusõigust, mistõttu võtab kolleegium aluseks

taotluse teise, täpsustatud alternatiivi. Omavalitsusüksuste enesekorraldusõigust piiravaks saab

pidada ka määruse § 1 lõiget 2, mille järgi määratakse moodustatava valla nimeks Lääne-Harju vald,

ning määruse § 2 lõiget 1, mille järgi kaotatakse senine piir ühinevate omavalitsusüksuste vahel.

Piirang tuleneb ka määruse §st 4, mille järgi kustutatakse Eesti territooriumi haldusüksuste nimistust

Vasalemma ja Paldiski valla nimi ning lisatakse Lääne-Harju valla nimi. Kuna taotlejad

põhjendavad määruse vaidlustatud sätete põhiseadusvastasust koos, siis ei hinda ka kolleegium

sätete põhiseaduspärasust eraldi.

58. Vabariigi Valitsus on kehtestanud vaidlusaluse määruse seadusest tuleneva volitusnormi

(ETHS § 3 lõige 1 ja § 71 lõiked 2–4) alusel ning määrus on seaduses ettenähtud korras avaldatud

Riigi Teatajas. Kolleegium hindab alljärgnevalt seda, kas määruse § 1 lõikes 1 sätestatud

haldusterritoriaalse korralduse muutmine on põhiseadusega kooskõlas ja Vabariigi Valitsus on

Padise ja Vasalemma valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel järginud seaduse

nõudeid.

59. Vabariigi Valitsus algatas HRS § 9 lõike 2 esimese lause alusel Padise ja Vasalemma valla

haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise, kuna rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuari

2017. a seisuga Padise vallas 1740 ning Vasalemma vallas 2498 elanikku. Vabariigi Valitsus tegi

Padise ja Vasalemma vallale ettepaneku ühineda 4906 elanikuga Keila valla, 3806 elanikuga

Paldiski linna ja 9861 elanikuga Keila linnaga, mille tulemusel moodustunuks 22 811 elanikuga

Lääne-Harju vald. Ühegi asjaomase omavalitsusüksuse kohta ei olnud valitsus teinud HRS §s 8

nimetatud määrust, ainsana ettepanekuga hõlmatud omavalitsusüksustest ületas Keila linn

omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumit (5000 elanikku). Vabariigi Valitsuse ettepanekule

ehk määruse eelnõule oli lisatud seletuskiri, milles Vabariigi Valitsus põhjendas haldusterritoriaalse

korralduse muutmist (ETHS § 8 lõike 2 punkt 1).

60. Padise ja Vasalemma vallavolikogu ning Keila ja Paldiski linnavolikogu ei nõustunud Vabariigi

Valitsuse ettepanekuga, esitades selle kohta negatiivsed arvamused. Vabariigi Valitsus otsustas

6. juulil 2017. a lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus Keila linna osas, kuid

jätkata menetlust ülejäänud omavalitsusüksuse ühinemiseks ning võttis 13. juulil 2017. a vastu

vaidlusaluse määruse. Määruse § 1 lõike 3 kohaselt esitas Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse

12(16)

5-17-24

korralduse ja piiride muutmise põhjendused määruse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Rahandusministeeriumi veebilehel http://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised.

61. Vabariigi Valitsus selgitas, et menetluse algatamine oli vajalik haldusreformi eesmärgi täitmiseks

ja Padise, Vasalemma ning Keila valla ning Paldiski linna osas miinimumsuuruse kriteeriumile

vastava omavalitsusüksuse moodustamiseks.

62. Määruse seletuskirja kohaselt arvestas Vabariigi Valitsus ettepaneku tegemisel Põhja-Eesti

piirkondliku komisjoni soovitust, mis lähtus suuresti sellest, et Paldiski linn ning Keila, Vasalemma

ja Padise vald olid edukalt pidanud ühinemisläbirääkimisi ja sõlminud esialgse ühinemislepingu,

mille Keila Vallavolikogu ja Paldiski Linnavolikogu olid ka kinnitanud (vastavalt 25. novembril ja

21. detsembril 2016). Pärast Vasalemma ja Padise vallavolikogu keeldumist (vastavalt

14. detsembril ja 21. detsembril 2016) jättis ka Keila Vallavolikogu muudetud ühinemislepingu

heaks kiitmata (Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni 10. jaanuari 2017. a protokoll nr 9, lk 3; määruse

seletuskirja lkd 4–5). Esialgu hõlmas ettepanek ka Keila linna, kellele Keila vald oli korduvalt

teinud ettepanekuid ühinemiseks, samuti olid vald ja linn varem edutult ühinemisläbirääkimisi

pidanud (määruse seletuskirja lkd 3–4).

63. Vabariigi Valitsus leidis määruse seletuskirjas, et Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski

linna ühinemine aitab saavutada haldusreformi eesmärke ja käsitles ühinemise mõju ETHS § 7

lõikes 5 nimetatud asjaoludele (määruse seletuskirja lkd 15–20). Moodustataval vallal on suur maa-

ala, mis hõlmab geograafiliselt (sood, metsad, mererannad) ja sotsiaal-majanduslikult (puhkealad,

militaarobjektid, industriaalpiirkond, kaevandused) erinevaid piirkondi. Kuni Vasalemma vallani

ulatub Tallinna linna lähivöönd (linnastu) (tööalane pendelränne vähemalt 31%), sealt edasi algab

Tallinna linna siirdevöönd (pendelränne 16–30%). See hõlmab ka Paldiski linna, kus on suur

kohapealne tööhõive (48%), kuid pendelränne Tallinna linnaga on suhteliselt väike (21,7%). Keila

linna piirkonnas töötab palju Keila, Vasalemma ja Padise valla elanikke. Padise valla ja Paldiski

linna lapsed käivad valdavalt kohalikes koolides, gümnaasiumis käivad Padise valla lapsed pigem

Haapsalus või Noarootsis samuti Tallinnas. Vasalemma ja Keila vallast on suurem ränne Tallinna

koolidesse, gümnaasiumi osas käivad Vasalemma lapsed rohkem Keila linnas. Moodustuvas vallas

on head ühistranspordiühendused, v.a Padise valla ja Paldiski linna vahel. Transpordiühendused

kulgevad radiaalselt Keila linnast Paldiski linna suunas ja Vasalemma-Rummu suunas, lisaks sellele

Kloogarannast mööda rannaäärt Tallinnasse.

64. Valitsus märkis, et piirkonnas on lisaks kahele tugevale 3. tasandi teenusekeskusele (Keila ja

Paldiski linnad) üks 2. tasandi keskus Rummu alevikus, kuid ülejäänud keskused vastavad 1. tasandi

teenusekeskuse tunnustele. Valla keskus peaks olema vähemalt 3. tasandi teenusekeskus. Keila ja

Paldiski linn asuvad piirkonna äärealal ja valla keskosa küladest kaugel. Valitsus rõhutas, et kuna

territoorium on suur, siis tuleb piirkonna terviklikuks kujundamiseks kasutada erinevaid

kommunikatsiooni ja organisatsioonikorralduse mehhanisme. Oluline on välja kujundada

baasteenuseid osutavate teenusekeskuste võrgustik hästi toimiva kommunikatsiooni- ja

ühistranspordisüsteemiga ning selgelt eristuva strateegilise ja planeerimiskeskusega. Valla

mitmekihilise detsentraliseeritud juhtimise korral on võimalik ühtlustada teenuste kvaliteeti ja

laiendada teenuste valikut, samuti suurendada kodanike osalust teenuste väljakujundamisel, samas

tsentraliseerida tugiteenuseid ja strateegilisi arendusteenuseid. Valitsus märkis, et ühinemisel on

võimalik hariduse valdkonnas rakendada strateegilist planeerimist ja arendada sihipärase

majanduspoliitika alusel ühiselt ettevõtlust.

65. Padise Vallavolikogu leidis ettepaneku kohta esitatud negatiivses arvamuses, et haldusreformi

eesmärk on täidetud Padise valla haldusterritoriaalset korraldust muutmata, ühinemisel on

13(16)

5-17-24

negatiivne mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele ning 96,1% küsitlusele vastanud

elanikest (49% hääleõiguslikest) oli ühinemise vastu. Väga eripalgelise piirkonna ühinemisel

tekivad probleemid ühtlase valitsemisega ja maalise taustaga ning keskusest kauge Padise vald

muutub äärealaks.

66. Ka Vasalemma Vallavolikogu esitas ettepaneku kohta negatiivse arvamuse, milles leidis, et

haldusreformi eesmärk on täidetud Vasalemma valla haldusterritoriaalset korraldust muutmata ja

ühinemisel on negatiivne mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele. Ühinemisel

tekivad probleemid piirkonna valitsemisega ja ühtlase haldussuutlikkuse tagamisega, Vasalemma

vald jääb suures vallas kõrvale ja selle elanike huvid kaitseta. On oht, et sulgetakse valla identiteedi

jaoks oluline Vasalemma Põhikool.

67. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei olnud vallavolikogude arvamustes esitatud põhjendused

ühinemise negatiivse mõju kohta piisavalt kaalukad selleks, et menetlus lõpetada, ning ühinemisel

on positiivsem mõju kui asjaomaste omavalitsusüksuste iseseisvana jätkamisel. Vabariigi Valitsus

käsitles määruse seletuskirjas Padise ja Vasalemma vallavolikogu negatiivsete arvamuste põhjendusi

ning esitas oma seisukohad nende kohta (vt määruse seletuskirja lkd 23–30). Valitsus viitas

KOÜS §le 4 ja märkis, et teenuste kättesaadavus ei vähene ja elanike elukvaliteet ei halvene, kuna

teenuste kättesaadavus tuleb tagada kogu moodustuva valla territooriumil. Valitsus kordas

varasemaid põhjendusi ühinemise mõju kohta teenuste osutamisele, haldussuutlikkusele ja

ettevõtluskeskkonnale. Valitsus leidis, et ühinemisel võib vallal tänu strateegilisele juhtimisele ja

ettevõtluspoliitikale tekkida suutlikkus pidurdada elanike arvu vähenemise trendi. Ühinenud vald

suudab paremini arendada transporti ja kommunikatsiooni ning vallal on tugev positsioon

läbirääkimistel Harjumaa transpordikeskuse ja riigistruktuuridega. Ühinenud vallas tuleks koole

juhtida koolipiirkondade strateegilise koordineerimise kaudu, mis suurendab gümnaasiumi tõmmet

ja vähendab perspektiivi, et koole on vaja sulgeda. Koolide sulgemise vajadus ei tulene mitte

ühinemisest, vaid õpilaste arvu vähenemisest. Valitsus rõhutas veel kord, et erinevate strateegiate

kaudu on pikemas perspektiivis võimalik kasutada valla kui terviku eeliseid ning detsentraliseeritud

mudel ei eelda alati suurt füüsilist administratiivset keskust, vaid häid kommunikatsioone valla

keskusesse.

68. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valitsus järgis Padise ja

Vasalemma valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel seadusest tulenevaid

nõudeid. Valitsus hindas Padise ja Vasalemma valla ning Keila valla ja Paldiski linna ühinemise

mõjusid ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele ning põhjendas, kuidas ühinemine aitab saavutada

haldusreformi eesmärke. Vabariigi Valitsus hindas ka Padise ja Vasalemma vallavolikogu

negatiivsetes arvamustes esitatud põhjendusi ühinemise negatiivse mõju kohta ja leidis, et need ei

ole piisavalt kaalukad, et menetlus lõpetada.

69. Taotlejad on seisukohal, et Padise ja Vasalemma valla haldusterritoriaalse korralduse muutmine

oli vastuolus HRS §ga 9 põhjusel, et Vabariigi Valitsus lõpetas menetluse Keila linna osas ja muutis

üllatuslikult ühinemisettepaneku sisu. Kolleegium märgib, et seadus ei luba menetluse käigus ilma

uut ettepanekut tegemata kaasata omavalitsusüksusi, kuid mõne omavalitsusüksuse väljajätmine

ühendatavate omavalitsusüksuste ringist on võimalik. HRS § 9 lõike 9 punkt 1 näeb ette, et kohaliku

omavalitsuse üksuse negatiivse arvamuse põhjendatuks lugemisel lõpetab Vabariigi Valitsus selle

kohaliku omavalitsuse üksuse puhul haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse.

70. Kolleegiumi hinnangul olid Vabariigi Valitsuse kaalutlused Padise ja Vasalemma valla

haldusterritoriaalse korralduse muutmisel asjakohased ning piisavad, et põhjendada tehtud otsustust.

Valitsuse kaalutlusi ja põhjendusi ei muuda asjakohatuks ka see, et ettepaneku sisu menetluse

14(16)

5-17-24

jooksul muutus ning ära jäi esialgu planeeritud ühinemine Keila linnaga. Valitsus selgitas määruse

seletuskirjas, et Padise, Vasalemma ja Keila valla ning Paldiski linna ühinemisel moodustuvas vallas

aitavad haldusreformi eesmärke saavutada sobilikud juhtimismudelid ja strateegilised võtted. Ka

Vabariigi Valitsuse ettepaneku tegemisel aluseks olnud eksperdihinnangus oldi seisukohal, et tugeva

juhtimise ja arendustegevuse korral on moodustuval vallal ka ilma Keila linnata võimalik

realiseerida piirkonna eeliseid ja saavutada haldusreformi eesmärke. Kolleegium rõhutab, et ei hinda

praeguses kohtuasjas seda, kas mõni muu võimalus Padise ja Vasalemma valla haldusterritoriaalse

korralduse muutmiseks oleks olnud otstarbekam haldusreformi eesmärgi saavutamiseks või toonud

kaasa positiivsema mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 51721/10, punkt 75; nr 51722/10,

punkt 73; nr 51723/10, punkt 74).

71. Vabariigi Valitsuse kaalutlused Padise ja Vasalemma valla haldusterritoriaalse korralduse

muutmiseks nähtuvad määruse seletuskirjast, milles valitsus käsitles ka volikogude negatiivsetes

arvamustes esitatud põhjendusi ning selgitas, miks need ei olnud menetluse lõpetamiseks piisavalt

kaalukad. Asjaolu, et määruse seletuskirjas pole mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud

asjaoludele põhjendatud ühesuguse põhjalikkusega, ei ole määrav, kuna ka seadus ei nõua, et

liitumisel peaks olema positiivne mõju kõigile ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele kõigi

omavalitsusüksuste jaoks. Kolleegium möönab, et määruse seletuskirja väited on kohati üldised ja

oletuslikud. Seda ei saa aga pidada seaduse nõuete rikkumiseks, kuna Vabariigi Valitsuse hinnang

ühinemise mõjudele on tulevikku suunatud ning tegelikud mõjud sõltuvad ka ühinevate

omavalitsusüksuste tegevusest. Omavalitsusüksuse negatiivse arvamuse saamisel pidi Vabariigi

Valitsus hindama seda, kas arvamuses esitatud põhjendused on piisavalt kaalukad menetluse

lõpetamiseks, seega oli ka omavalitsusüksusel seadusest tulenev põhjendamiskohustus

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsus asjas

nr 51721/10, punktid 71 ja 74–75; nr 51722/10, punktid 69 ja 72–73; nr 51723/10, punktid 70 ja 73–

74).

72. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et määruse seletuskiri ei olnud taotlejale enne 15. juulit

2017 kättesaadav, alust kahtluseks, et valitsus ei ole määruse seletuskirjas esitanud oma tegelikke

kaalutlusi. Kõik määruse seletuskirjas toodud asjaolud, kaasa arvatud taotlejate negatiivsed

arvamused, olid Vabariigi Valitsusele teada enne küsimuse otsustamist. Õige on taotlejate väide, et

seletuskirjast ei leia viidet, kus saab tutvuda eksperdihinnanguga, millele määruse seletuskirja järgi

tugines valitsuse hinnang ühinemise mõjudele. Riigikohtule esitatud arvamusele on Vabariigi

Valitsus kõnealuse eksperdihinnangu lisanud ning selles ilmneb, et määruse seletuskirjas korratakse

ulatuslikult eksperdihinnangus esitatud seisukohti. Seepärast ei tekita puudulik viide kahtlust

Vabariigi Valitsuse tegelikes kaalutlustes.

73. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud Vabariigi Valitsuse viide KOÜS §le 4, mille lõike 1 järgi

peab ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksus tagama valla või linna elanikele avalike

teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne omavalitsusüksuste

ühinemist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi korraldatakse avalike teenuste osutamist kõikides

asustusüksustes, kus enne ühinemist paiknesid valla- või linnavalitsused. Tegemist on seadusest

tuleneva nõudega, mille täitmine on ühinemise tulemusena tekkinud vallale kohustuslik.

74. Taotlejad on seisukohal, et vaidlustatud määrus on vastuolus PS §s 158 tagatud

omavalitsusüksuse ärakuulamisõigusega, kuna pärast Keila linna suhtes menetluse lõpetamist ei

saanud Padise ja Vasalemma vald ega nende elanikud muutunud sisuga ühinemise kohta arvamust

avaldada. Vastuolu PS §ga 158 tuleneb taotlejate hinnangul ka asjaolust, et valitsus on rikkunud

HRS § 9 lõikest 2 ja lõike 9 punktist 2 koosmõjus tulenevat põhjendamiskohustust. Kolleegium

15(16)

5-17-24

leiab, et taotlejatele oli kooskõlas PS §ga 158 tagatud ärakuulamisõigus ja võimalus avaldada

menetluses arvamust valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta. Vabariigi

Valitsus arvestas kooskõlas HRS § 9 lõike 2 ja lõike 9 nõuetega taotlejate negatiivsete arvamustega,

kuid negatiivne arvamus ei toonud automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Omavalitsusüksuste

elanike küsitluse tulemused ei ole haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel siduvad

ning siduvuse nõue ei tulene ka PS §st 158 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 341316, punkt 136). Kolleegium selgitab, et seadus ei nõua

asjaomase omavalitsusüksuse arvamuse uut ärakuulamist ega omavalitsusüksuse elanike arvamuse

väljaselgitamist juhul, kui valitsus lõpetab HRS § 9 lõike 9 punkti 1 alusel menetluse mõne

ettepanekuga hõlmatud omavalitsusüksuse suhtes. Kolleegium märgib siiski, et Padise, Vasalemma

ja Keila vald ning Paldiski linn olid ilma Keila linna osaluseta sõlminud 2016. a lõpus esialgse

ühinemislepingu, mille kohta olid omavalitsusüksuste elanikud arvamust avaldanud ning mõned

volikogud olid ka lepingu kinnitanud.

75. Vastuseks taotlejate seisukohale, et Vabariigi Valitsus on valdasid kohelnud meelevaldselt

ebavõrdselt, märgib kolleegium, et seaduse nõuetega kooskõlas olev omavalitsusüksuse

haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi

põhjusel, et Vabariigi Valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse

korralduse muutmata. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik

ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsused asjas nr 51721/10, punkt 96; asjas nr 51722/10,

punkt 93; asjas nr 51723/10, punkt 91).

76. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et Padise valla ja Vasalemma valla haldusterritoriaalse

korralduse muutmisel järgis Vabariigi Valitsus seaduse nõudeid ning määruse § 1 lõiked 1 ja 2, § 2

lõige 1 ja § 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Tuginedes PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6, jätab

kolleegium Padise Vallavolikogu ja Vasalemma Vallavolikogu taotluse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Viive Ligi, Saale Laos, Paavo Randma, Malle Seppik

16(16)