3-15-2623/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2623

Haldusasi

PrügiAbi OÜ kaebus keskkonnaministri 18.09.2015

käskkirja nr 815 tühistamiseks ning enampakkumise

menetluses esitatud pakkumiste uuesti läbi vaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – PrügiAbi OÜ, esindajad Tarmo Karma ja

v.adv Küllike Namm

Vastustaja – keskkonnaminister, esindaja Toomas Kutti

Kolmas isik – XX, esindaja adv Artur Sanglepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

PrügiAbi OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

26.09.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PrügiAbi OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2623 ja teha

uus otsus, millega rahuldada PrügiAbi OÜ kaebus.

3. Tühistada keskkonnaministri

18.09.2015

käskkiri nr 815 ja kohustada

keskkonnaministrit vaatama enampakkumise menetluses esitatud pakkumised uuesti

läbi kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Mõista Keskkonnaministeeriumilt PrügiAbi OÜ (registrikood 10871954) kasuks

välja

esimese

ja

teise

astme

menetluskulu

4881

(neli

tuhat

kaheksasada

kaheksakümmend üks) eurot.

5. Jätta vastustaja ja kolmanda isiku XX esimese ja teise astme menetluskulud nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-15-2623

2(18)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaminister otsustas 19.06.2015 käskkirjaga võõrandada tasu eest avalikul

enampakkumisel käskkirja lisas märgitud kinnisasjad ning määras enampakkumise alghinnad

ja tagatisraha suurused. Muu hulgas oli võõrandatavaks kinnisasjaks Saare maakonnas Pihtla

vallas Laheküla külas asuv Männioksa kinnistu (katastritunnus 59201:001:0651) pindalaga

2,52 ha, alghinnaga 17 640 eurot (käskkirja lisa p 31).

Maa-amet avaldas riigivara enampakkumisteated 06.07.2015 väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja Maa-ameti veebilehel ning 30.07.2015 ajalehes Maaleht. Maa-amet saatis

08.07.2015 kirjaga enampakkumisteated personaalselt 33 isikule, sh PrügiAbi OÜ-le. Maa-

ameti peadirektor moodustas 13.07.2015 käskkirjaga riigivara avalikul enampakkumisel

võõrandamise menetluse korraldamise komisjoni ning kinnitas enampakkumise läbiviimise

tingimused.

XX nimel 11.08.2015 esitatud avalduses Männioksa kinnistu enampakkumisel osalemiseks oli

pakkumissummaks 62 505 eurot. PrügiAbi OÜ esitas 15.08.2015 avalduse pakkumissummaga

17 721 eurot. Avaliku kirjaliku enampakkumise läbiviimise komisjoni 18.08.2015

koondprotokolli p 1 ja protokolli lisa 1 kohaselt tegi Männioksa kinnistu ostmiseks parima

pakkumise XX ja paremuselt teise pakkumise PrügiAbi OÜ. Maa-amet tegi 19.08.2015

kirjadega koondprotokolli ja lisatabeli teatavaks mõlemale pakkumise esitanud isikule.

PrügiAbi OÜ esitas 26.08.2015 Maa-ametile ostueesõiguse teostamise avalduse, milles

kinnitas, et soovib osta Männioksa kinnisasja enda poolt pakutud hinnaga või

enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui parim pakkumine on kehtiv ja otsustaja kinnitab

enampakkumise tulemused. XX teatas Maa-ametile 27.08.2015 kirjas, et soovib loobuda oma

pakkumisest, kuna ta ei olnud teadlik, et võõrandataval kinnisasjal puudub detailplaneering.

Seoses XX pakkumisest taganemisega esitas PrügiAbi OÜ 28.08.2015 avalduse tunnistada

enampakkumise võitjaks PrügiAbi OÜ. XX avaldas Maa-ametile 03.09.2016 saadetud kirjas

pahameelt, et enampakkumise tulemusel on kinnisasja omandamise õigus PrügiAbi OÜ-l.

2. Keskkonnaminister kinnitas 18.09.2015 käskkirjaga nr 815 Männioksa kinnisasja

avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused vastavalt 18.08.2015 koondprotokolli lisatabelis

märgitud protokollile nr 26, mille järgi oli kõrgeim pakkumissumma 62 505 eurot ja

paremuselt teise pakkumise (17 721 eurot) tegi PrügiAbi OÜ (p 3.1). Kinnisasja

enampakkumisel kujunenud hinnaga omandamiseks õigustatud isikuks on võõrandatavat

kinnisasja õiguslikul alusel kasutav PrügiAbi OÜ (p 3.2). Õigustatud isikuga sõlmitakse

3-15-2623

3(18)

müügileping ja asjaõigusleping kuue nädala jooksul alates käskkirja andmisest (p 3.3).

Õigustatud isiku tasutud tagatisraha 1760 eurot kuulub tasaarveldamisele müügihinnaga ning

tasuda tuleb tagatisraha ületav müügisumma 60 745 eurot (p 3.4).

Enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud XX teatas 27.08.2015 e-kirjas, et soovib oma

pakkumisest loobuda, kuna ta ei olnud teadlik, et võõrandataval kinnisasjal puudub

detailplaneering. Samas on ta saatnud uue e-kirja, milles väljendas huvi kinnistu ostmiseks

enampakkumisel

kujunenud

hinnaga.

Enampakkumisteatest

nähtus,

et

kohalikule

omavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks, kuid Maa-ametile

teadaolevalt ei ole detailplaneeringut algatatud. Võitja on enampakkumisel esitatud avalduses

allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub enampakkumise tingimustega. Seega pidi ta

olema teadlik kõigist Männioksa kinnistuga seotud asjaoludest, sh detailplaneeringu

puudumisest.

Maa-amet oli müügi korraldajana enampakkumise teates avaldanud, et müügitingimuste kohta

saab infot enampakkumise korrast, millega pakkuja on kohustatud enne pakkumise tegemist

tutvuma. Enampakkumise ühe tingimusena oli kirjas, et enampakkumisel osalejad on oma

pakkumisega seotud

alates pakkumise avamisest kuni enampakkumise tulemuste

kinnitamiseni ning isik, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma

pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. Kuna võitja pidi olema teadlik, et tal ei ole

võimalik oma pakkumist enne enampakkumise tulemuste kinnitamist tagasi võtta ning ta on

hilisemas avalduses avaldanud soovi kinnisasja ostmiseks enampakkumisel kujunenud

hinnaga, tuleb võitja poolt esitatud avaldus ostmisest loobumise kohta jätta arvesse võtmata.

Kuna PrügiAbi OÜ kasutas Männioksa kinnisasja kuni maa riigi omandisse jätmiseni

26.04.2013 sõlmitud maa ajutise kasutamise lepingu alusel, on tal tulenevalt riigivaraseaduse

(RVS) § 105 lg-st 2 eelisõigus kõnealuse kinnisasja omandamiseks enampakkumisel

kujunenud hinnaga. Seetõttu on põhjendatud enampakkumise tulemuste kinnitamine PrügiAbi

OÜ kasuks enampakkumisel kujunenud hinnaga.

3. PrügiAbi OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 19.10.2015 kaebuse (täiendatud

09.05.2016, 23.05.2016 ja 25.05.2016) keskkonnaministri 18.09.2015 käskkirja nr 815

tühistamiseks ja keskkonnaministri kohustamiseks vaadata enampakkumise menetluses

esitatud pakkumised uuesti läbi kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

1) Ekspertiisiga on tuvastatud, et kolmas isik ei ole allkirjastanud 11.08.2015 avaldust

enampakkumisel osalemiseks. Seega ei ole ta esitanud nõuetekohast avaldust ning ainsa

tingimustele vastava avalduse esitas kaebaja. Vastustaja pidanuks pärast ekspertiisi

tulemustest teadasaamist jätma kolmanda isiku avalduse enampakkumisel osalemiseks arvesse

võtmata ning lugema, et kolmas isik ei ole enampakkumisel osaleja, kuna tema nimel esitatud

dokumendid ei vasta enampakkumise teates märgitud tingimustele. Põhjendamata on

vastustaja väide, et ekspertiisiakt ei ole asjakohane tõend. Kolmas isik on oma allkirja

puudumist kohtumenetluses ise kinnitanud.

2) Asjakohatu on vastustaja väide, et ta ei ole enne kohtumenetlust ekspertiisiakti näinud.

Kaebaja soovis vastustajale ekspertiisiakti tutvustada, kuid vastustaja ei nõustunud seda vastu

võtma. Kaebajal ei olnud küll võimalik esitada eksperdiarvamust vastustajale enne

05.10.2015, kuid kaebaja juhatuse liige edastas 17.09.2015 vastustajale e-kirjad, millest

nähtuvalt soovis kaebaja anda omapoolseid selgitusi ja esitada tõendeid enne vaidlustatud

haldusakti andmist. Kaebajal oli tekkinud kahtlus, et tegemist oli võltsitud allkirjaga

dokumendiga. Vastustaja ei soovinud kaebajat ära kuulata ega kogunud täiendavaid tõendeid.

Kuna vastustaja ei järginud uurimispõhimõtet, jäid olulised asjaolud välja selgitamata.

Kaebaja ärakuulamise järel olnuks vastustajal võimalik kontrollida allkirja õigsust, kuid see

jäi tegemata, mis tõi kaasa õigusvastase haldusakti andmise.

3-15-2623

4(18)

3) Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kolmas isik sai enampakkumisel osalemise soovi

väljendada ka muul moel kui ainult korrektselt esitatud avaldusega. Enampakkumise teates oli

nõue, et kirjalik pakkumine peab sisaldama pakkumise esitaja allkirja. Enampakkumise

tingimuste p 2.5 kohaselt peab pakkumine sisaldama avaldust ning esindamise korral tuleb

lisada esindaja volitusi tõendav dokument. Kolmanda isiku esindaja ei olnud pakkuja ning ta

ei esitanud volikirja. Pakkumise allkirjastamise nõue tuleneb ka keskkonnaministri 28.04.2010

määruse nr 14 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise

ja võõrandamise kord“ (määrus nr 14) § 15 lg 2 p-st 5. Tulenevalt sama määruse § 15 lg-st 6

ei oleks kolmanda isiku pakkumine tohtinud enampakkumisel osaleda. Pärast tingimustele

mittevastavast pakkumisest teadasaamist pidanuks vastustaja tunnistama käskkirja kehtetuks.

Enampakkumise teate kohaselt ei võeta pakkumist arvesse ja pakkujat ei loeta

enampakkumisel osalejaks, kui mõni nõutud dokument jäetakse esitamata või esitatakse

puudustega, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada enampakkumise tingimuste täitmist.

4) Praegusel juhul ei esine kahepoolse tehingu tühistamise aluseid nagu oluline eksimus,

pettus, ähvardus või vägivald. Tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, mida kolmas isik

nõuetekohaselt ei esitanud. Allkiri kinnitab isiku tahet olla enda pakkumisega seotud ning

allkirja puudumine tähendab isiku tahte puudumist.

5) Ebaõige on seisukoht, et kolmanda isiku tahteavaldus on kehtiv, kuna tegemist on esindaja

kaudu esitatud avaldusega enampakkumisel osalemiseks. Avalduse võis esitada kas isiklikult

või esindaja kaudu. Avaldus esitati allkirjaga, mida ei andnud kolmas isik. Väide, et tegemist

oli esindaja kaudu esitatud avaldusega, on otsitud. Vastustaja ja kolmas isik on meelevaldselt

kohaldanud

vaheldumisi

era-

ja

avalikku

õigust.

Tahteavaldust

käsitatakse

kui

tsiviilõiguslikku, ent seejärel asub kolmas isik seisukohale, et volituse puudumine on

vormiviga, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist. Tegemist on avalik-õigusliku suhtega ning

tegemist ei ole esindaja kaudu tehtud tehinguga.

6) Põhjendamatu on seisukoht, et puudustega taotlust oli võimalik menetleda, kuna see oli

riigile majanduslikult kasulik. Haldusorgan ei saa mööda minna enda poolt kehtestatud

enampakkumise tingimustest ja määrusest nr 14. Korrektse taotluse esitas vaid kaebaja ning

enampakkumise tulemusena tulnuks kinnitada kaebaja pakkumine.

7) Isegi kui lugeda kolmanda isiku pakkumine nõuetekohaseks, on käskkiri õigusvastane,

kuna kolmas isik avaldas 27.08.2015 soovi loobuda oma pakkumisest. Kolmanda isiku

pakkumine ei saa olla kaebajale siduv. Kolmanda isiku pakkumine on põhjendamatult kõrge

ning seda ilmselt põhjusel, et eesti keelt mitte valdava isikuna ei saanud ta pakkumise

esitamise tingimustest aru. Sellest on tõenäoliselt tingitud ka soov pakkumine tagasi võtta.

Vastavalt enampakkumise tingimustele on kaebaja seotud enda pakkumisega ning ta ei nõustu

tasuma hinda, mida algselt pakkunud isik pärast pakkumiste avamist enam tasuda ei soovinud.

Kolmanda isiku pakkumine tulnuks lugeda mitteesitatuks või mittenõuetekohaseks tulenevalt

määruse nr 14 § 15 lg-st 6 (puudus nõuetekohane tahteavaldus) ning kõrvaldada menetlusest

või jätta enampakkumise tulemused kinnitamata pakkumise dokumentatsiooni vastuolu tõttu

määruse nr 14 § 15 lg-ga 6.

8) Ebaõige on seisukoht, et kolmas isik ei saanud oma taotlust tagasi võtta. Enampakkumisel

osalenud isik on oma pakkumisega seotud kuni menetluse lõpuni, mis tähendab, et ta ei saa

muuta pakutud hinda, kuid ei tähenda, et pakkumise teinud isik ei saa oma taotlust tagasi võtta

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 8). Kolmas isik võttis 27.08.2015 kirjaga taotluse

tagasi.

9) Kaebaja märkis 26.08.2015 avalduses, et ta ostab kinnisasja enda poolt pakutud hinnaga või

enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui parim pakkumine on kehtiv ja otsustaja kinnitab

3-15-2623

5(18)

enampakkumise tulemused. Vastustaja ei saanud kaebaja avaldusest kuidagi välja lugeda, et

kaebaja hinnangul on menetlus viidud läbi õiguspäraselt.

10) Vastustaja oletused kolmanda isiku pakkumise suuruse põhjuste osas ei ole

asjassepuutuvad. Haldusakti õiguspärasuse seisukohast ei oma tähtsust, millise hinnaga ostis

kolmas isik Männi kinnisasja.

4. Keskkonnaminister palus 23.11.2015 vastuses (täiendatud 20.05.2016) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Enampakkumisteatest selgus ammendav info müüdava riigivara ja müügi tingimuste kohta.

Enampakkumise korraldaja on täitnud kõik õigusaktidega riigivara võõrandamise menetluses

ette nähtud tingimused. Pakkujad pidid olema teadlikud enampakkumisel osalemise

protseduurist ja pakkumise esitamise tagajärgedest. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 10

lg-test 2 ja 3 on pakkuja oma pakkumisega seotud. Kaebaja ja kolmas isik nõustusid

müügitingimustega, esitades avalduse enampakkumisel osalemiseks. Mõlemad kinnitasid oma

avaldust allkirjastades, et on tutvunud enampakkumise läbiviimise korra ja tingimustega ning

nõustuvad nendega. Enampakkumisteate kohaselt ei arvestata pakkumist üksnes juhul, kui

pakkumissumma jääb alla alghinna. Seega on kaebaja ja kolmanda isiku pakkumised

kehtivad.

2) Kaebaja osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks. Kaebaja teavitas

enampakkumise korraldajat tähtaegselt ostueesõiguse teostamisest. Tal oli RVS § 66 lg-st 7 ja

§ 105 lg-st 7 tulenevalt õigus omandada kinnistu enampakkumisel kujunenud hinnaga.

Kaebajat teavitati 03.09.2015 kirjaga kavandatava käskkirja sisust: kinnisasi kavandatakse

võõrandada talle hinnaga 62 505 eurot. Seega oli kaebaja teadlik, et eelisõiguse teostamisel

omandab ta kinnisasja enampakkumisel kujunenud kõrgeima hinnaga. Kaebajal oli HMS § 14

lg-st 8 tulenevalt õigus oma avaldus eelisõiguse kasutamiseks tagasi võtta, mida ta ei teinud.

3) Vastustaja sai kaebaja esitatud ekspertiisiakti alles kohtumenetluses. Avaldus ekspertiisiks

esitati alles 28.09.2015 ning eksperthinnang on koostatud 05.10.2015. Vastustajal puudus alus

arvata, et kolmas isik ei ole 11.08.2015 avaldust allkirjastanud. Ekspertiisiakt pole kohane

tõend, sest kolmas isik on teiste dokumentidega tõendanud, et ta soovib kinnisasja omandada.

Kolmanda isiku avaldus on nõuetekohane nii sisult kui vormilt, see on esitatud õigeaegselt

ning sellele on lisatud maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta. Komisjon tuvastas, et

avaldus vastas määruse nr 14 § 15 lg 2 nõuetele ning puudusid § 15 lg-s 6 märgitud alused

pakkumise mittearvestamiseks. Pakkumine oli allkirjastatud ning korraldaja ei pidanud

kontrollima allkirja õigsust.

4) Kolmanda isiku pakkumise suurust võib seletada asjaoluga, et ta soovis olla kindel

enampakkumise võitmises (talle kuuluv kinnisasi piirneb Männioksa kinnisasjaga). Tegemist

on välismaalasega ning mujal riikides on põllumajandusmaa hind oluliselt kõrgem kui Eestis.

Ka võis kolmandat isikut mõjutada kõrgemat hinda pakkuma kaebaja poolt kolmandale isikule

kolm korda turuhinnast kallimalt müüdud Männi kinnisasja hind (290 000 eurot).

5) Kolmas isik on kohtumenetluses kinnitanud, et ta ei allkirjastanud enampakkumisel

osalemise avaldust. Samas on ta nii haldusmenetluses kui ka kohtule esitatud

menetlusdokumentides korduvalt kinnitanud, et soovib Männioksa kinnisasja omandada.

Seega ei ole kahtlust kolmanda isiku tegelikus tahtes.

6) Kaebaja väide kolmanda isiku pakkumisest taganemisest ei ole asjakohane, sest kolmas isik

esitas pärast taganemist Maa-ametile 03.09.2015 avalduse, milles väljendas jätkuvalt huvi

kinnistu ostmiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga. Enampakkumise tingimuste järgi on

osalejad oma pakkumisega seotud kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni ning isik,

kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on pakkumisega seotud kuni lepingu

3-15-2623

6(18)

sõlmimiseni. Pakkumiste tagasivõtmine oli võimalik üksnes kuni pakkumiste avamiseni ja

enne avamist ei võtnud ükski pakkuja oma pakkumist tagasi.

7) Riigivara võõrandamisel tuleb juhinduda põhimõttest, et võõrandamine tooks riigikassasse

võimalikult suurt tulu. Kolmanda isiku puhul võis pakkumissummast järeldada, et ta soovib

igal juhul kinnisasja omandada. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et kolmandale isikule

kui välismaalasele ei olnud enampakkumise tingimused puuduliku eesti keele oskuse ja

õigusruumi tundmise tõttu arusaadavad. Enampakkumisteate juures olid enampakkumise

tingimused kättesaadavad ka inglise keeles. Samuti oli võimalik küsida täiendavat

informatsiooni.

8) Kaebaja viide kinnistu turuväärtusele ei ole asjakohane, sest enampakkumise eesmärk on

saavutada võimalikult kõrge müügihind, mis peaks reeglina olema kõrgem enampakkumise

alghinnast (kinnisasja harilik väärtus ehk turuhind). Kuna leping sõlmitakse kõrgeima

pakkumise hinnaga, ei kujune enampakkumisel müügihind vastavalt turuväärtusele.

5. XX palus 15.01.2016 vastuses (täiendatud 23.05.2016) jätta kaebus rahuldamata.

1) Kolmanda isiku pakkumine on allkirjastatud teise isiku poolt, sest kolmas isik oli

pakkumise tegemise ajal puhkusel ega saanud pakkumist isiklikult esitada. See ei olnud

kantud pahatahtlikkusest, vaid tingitud kolmanda isiku ja pakkumise esitanud isiku

omavahelisest möödarääkimisest. Kolmas isik oli valmistanud ette omakäeliselt allkirjastatud

pakkumise summas 55 000 eurot, mille tema poolt määratud isik pidi toimetama Maa-

ametisse. Kuna kolmas isik ei olnud veendunud, et see pakkumine on võitmiseks piisav,

soovis ta viimasel hetkel tõsta pakkumise hinda. Juhiste andmise käigus tekkis aga

arusaamatus. Kolmas isik palus sellel isikul pakkumise allkirjastada enda nimel ehk kolmanda

isiku esindajana. Pakkumise Maa-ametisse toimetada lubanud isik sai sellest juhisest aga

valesti aru ja matkis uuel pakkumisel kolmanda isiku allkirja. Seetõttu on üksnes formaalselt

korrektne väide, et tegemist ei ole kolmanda isiku allkirjaga.

2) Pakkumise on kolmanda isiku nimel allkirjastanud küll teine isik, kuid tegemist on

kolmanda isiku tahtega. Lähtuda tuleb riigivaraga tehingute tegemise põhimõttest suurendada

tehingust tulenevat kasu ja vältida kahju. Kuna riik ei saaks kolmanda isiku pakkumise

arvestamisest kahju, vaid saaks kinnistu müüa kaebaja pakutust oluliselt kõrgema hinnaga, siis

ei ole käskkirja tühistamine kolmanda isiku allkirja puudumise tõttu põhjendatud. Eelkõige

vastustajal on õigus hinnata, kas pakkumine vastab määruse nr 14 § 15 lg-s 2 sätestatud

tingimustele või mitte. Vastustaja õigusi äärmiselt piirav ja RVS § 8 lg-ga 4 vastuolus oleks

see, kui vastustaja ei saaks lugeda väheoluliste vormivigadega pakkumisi tingimustele

vastavaks. Määruse nr 14 § 15 lg 6 esimene lause kohustaks kitsa tõlgenduse korral pakkumist

kõrvale jätma ka kõige väiksemate vormivigade tõttu, mis ei ole mõistlik.

3) Kolmanda isiku pakkumine (tahteavaldus enampakkumisel osalemiseks) on kehtiv. Kolmas

isik tegi pakkumise esindaja vahendusel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1).

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja

esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kolmas isik on kohtumenetluses kinnitanud

pakkumise vastavust tema tegelikule tahtele. Kolmas isik kinnitab, et esindajal olid vajalikud

volitused kolmanda isiku nimel pakkumise tegemiseks. Esindaja volikirja pakkumisele

lisamata jätmine ei too kaasa käskkirja õigusvastasust (HMS § 58). Määruse nr 14 § 15 lg-st 2

tulenevad allkirja- jms nõuded on menetlusnõuded HMS § 58 tähenduses. Seega ei saa

kaebaja nõuda käskkirja tühistamist pelgalt põhjusel, et pakkumisele ei lisatud pakkumise

allkirjastanud esindaja volikirja. Kuna käskkiri on kooskõlas määruse nr 14 § 15 lg-ga 8

(võitjaks tunnistati kolmas isik kui kõrgeima pakkumise teinud osaleja), ei võinud see

menetlusnõude rikkumine tuua kaasa sisult väära haldusakti andmist. Kaebaja ei ole

3-15-2623

7(18)

nimetanud asjaolusid, millest nähtuks käskkirja sisuline õigusvastasus (nt kolmanda isiku

pakkumine ei olnud kõrgeim).

4) Kolmas isik saatis Maa-ametile 27.08.2015 kirja, milles väljendas soovi loobuda oma

pakkumisest. Pakkumine oli selleks hetkeks siduvalt tehtud ja mistahes hilisemad avaldused ei

saanud seda muuta. Kirja saatmine ei olnud ajendatud vabast tahtest, sest kaebaja oli eelnevalt

avaldanud advokaadi kaudu pakkumisest loobumiseks tugevat survet. Kolmandal isikul oli ja

on ka praegu kindel huvi ja soov omandada kinnistu pakkumises märgitud hinnaga. On õige,

et üldjuhul ei saa tahteavaldusest taganeda pärast tahteavalduse jõudmist saajani (TsÜS § 72).

Kolmanda isiku pakkumist tagasivõttev kiri jõudis Maa-ametisse pärast seda, kui Maa-amet

oli saanud kätte kolmanda isiku pakkumise. Seetõttu ei anna käskkirja tühistamiseks alust ka

kaebaja väited, et kolmas isik on võtnud oma pakkumise tagasi. Kolmanda isiku pakkumine

tuleb lugeda tehingu sõlmimisele suunatud tahteavalduseks TsÜS § 67 lg 1 mõttes.

Tsiviilõiguslikku tahteavaldust ei ole võimalik tagasi võtta igal ajal, nagu sätestab HMS § 14

lg 8 haldusmenetluses esitatava taotluse kohta, vaid TsÜS §-st 72 tulenevalt saab

tsiviilõigusliku tahteavalduse tagasi võtta üksnes juhul, kui tahteavaldust tagasivõttev

tahteavaldus jõuab saajani enne esialgset tahteavaldust või sellega samal ajal. Tsiviilõiguse

põhimõte, et kord tehtud ja saajani jõudnud tahteavaldust ei saa üldjuhul tagasi võtta, kehtib

ka siis, kui riik astub tsiviilõigussuhetesse, sest riik on samuti tsiviilõiguse subjekt.

5) Kuigi see ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, on õige vastustaja oletus, et kaebaja

pakutust enam kui 3,5 korda kõrgema hinna pakkumine oli kantud eesmärgist kindlasti võita.

Männioksa kinnistu piirneb vahetult Männi kinnistuga, kus asub kolmanda isiku elamu. Seega

on kinnistu kolmanda isiku jaoks väärtuslik isiklikel põhjustel.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1497,60 eurot. Muus osas jäid

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1) Vaidlus puudub selle üle, et enampakkumise teade vastab nõuetele ja on avaldatud

nõuetekohaselt, samuti on nõuetekohane enampakkumise tulemuste teatavakstegemine;

kolmanda isiku ja kaebaja pakkumised laekusid tähtaegselt ning vastustajale teadaolevalt

vastasid need esitamise hetkel enampakkumise tingimustele ja nõuetele, st sisaldasid

enampakkumise teates ja määruses nr 14 nõutud andmeid ja lisasid ning olid allkirjastatud;

kolmas isik ei ole avaldust ise allkirjastanud, vaid selle allkirjastas tema eest teine isik;

kaebaja on ostueesõigust omav isik, kes soovib omandada kinnistu oma pakkumises nimetatud

hinnaga.

2) Vaidlus on selle üle, kas kolmanda isiku avaldusel tema allkirja ja esindaja volikirja

puudumine toovad kaasa pakkumise arvestamata jätmise, ning seda olukorras, kus kolmas isik

on kinnitanud esindusõigust ja avaldanud jätkuvalt soovi osaleda enampakkumisel avalduses

märgitud pakkumisega. Samuti on vaidlus selle üle, kas kolmas isik sai avaldusest taganeda

(loobuda) ning kas vastustaja oleks pidanud arvestama e-posti teel saadetud taganemise

avaldust ja lugema kolmanda isiku enampakkumisel mitteosalenuks. Sellega seondub ka

vaidlus, mis on enampakkumisel kujunenud hind, millega kaebajal oleks õigus soetada

kinnistu.

3) Kaebaja hinnangul ei vastanud kolmanda isiku enda allkirjata pakkumine kehtestatud

tingimustele ning kuigi see asjaolu ilmnes pärast tulemuste kinnitamist, pidanuks vastustaja

tunnistama käskkirja kolmanda isiku allkirja ja esindusõigust tõendava dokumendi puudumise

tõttu kehtetuks ning lugema, et kolmas isik ei ole enampakkumisel osalenud. Vastustaja ja

kolmas isik leiavad, et käskkiri on õiguspärane, kuna kolmanda isiku pakkumine oli

allkirjastatud ja ta soovis avalduses märgitud pakkumissummaga enampakkumisel osaleda.

3-15-2623

8(18)

Määruse nr 14 § 15 lg 2 p 5 kohaselt peab kirjalikus pakkumises sisalduma pakkumise

tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja volikiri.

Enampakkumise tingimuste (13.07.2015 käskkirja nr 399 p 2.5) kohaselt tuleb pakkumine

esitada kirjalikult iga müügiobjekti kohta eraldi suletud ümbrikus ning pakkumine peab

sisaldama avaldust, tagatisraha tasumise maksekorralduse koopiat ning isiku esindamise puhul

esindaja volitusi tõendavat dokumenti. Enampakkumisteates märgitu kohaselt peab kirjalik

pakkumine sisaldama ka avaldust, milles on pakkumise esitaja allkiri ning isiku esindamise

puhul esindaja volitust tõendav dokument. Seega tulenes kehtivast õigusest nii allkirja kui ka

esindaja volituste tõendamise nõue ja see oli märgitud ka enampakkumisteates.

Määruse nr 14 § 15 lg 6 kohaselt ei osale enampakkumises pakkumised, mis ei ole

tähtpäevaks laekunud või ei vasta lg-s 2 või enampakkumise teates sätestatud tingimustele.

Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise

protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. Kolmanda isiku pakkumine vastas

vastustaja hinnangul selle läbivaatamise ja käskkirja kinnitamise hetkel enampakkumise

kõigile tingimustele, sh sisaldas allkirja, mida komisjon sai pidada kolmanda isiku allkirjaks.

Seega võis kolmanda isiku pakkumise tunnistada nõuetekohaseks ning lubada sellel

enampakkumisel osaleda. Õigusnormidest ei tulenenud komisjoni kohustust kontrollida

pakkumisi esitanud isikute allkirja õigsust. Asjas ei ilmne selliseid asjaolusid, mis oleks

pidanud tekitama komisjonis kahtluse allkirja ehtsuses. Kaebajale selgus pärast käskkirja

andmist, et kolmas isik ise ei allkirjastanud oma avaldust enampakkumisel osalemiseks

(05.10.2015 ekspertiisiakt). Seda asjaolu on kinnitanud kohtumenetluses ka kolmas isik, kuid

ta leiab, et tegemist on esindaja kaudu esitatud avaldusega, ning ta kinnitab esindaja

esindusõigust.

4) Kaebaja väide, et ta soovis juba 17.09.2015 Maa-ametile saadetud e-kirjadega esitada

täiendavaid tõendeid, ei ole veenev. Selleks kuupäevaks ei olnud ekspertiisi tulemused

kaebajale teada. 17.09.2015 kirjadest ei nähtu, et kaebaja soovis esitada täiendavaid tõendeid.

Kaebaja väitis kell 11.50 saadetud kirjas, et tal on olulist ja huvipakkuvat informatsiooni, kuid

oma kahtlusi kolmanda isiku allkirja õigsuse kohta ega ka muud teavet ta ei esitanud.

Enampakkumise korraldaja ei pidanud lähtuma kaebaja üldsõnalisest e-kirjast, mis ei

sisaldanud mingit infot asjaolude kohta ega pidanud tekitama vastustajas kahtlust, et tal tuleks

rakendada uurimispõhimõtet. Ei ole mõistlik ega põhjendatud, et enampakkumise korraldaja

asuks konkreetseid fakte mitte sisaldava e-kirja põhjal välja selgitama kirja saatja hinnangul

huvipakkuvaid asjaolusid. Nende kirjade põhjal ei olnud teada, millist infot kaebaja valdab

ning esitada soovib, samas oli kaebajal võimalus esitada talle teadaolevad faktid. Vastustaja ei

pidanud ka eeldama, et kolmas isik ei soovi menetluses osaleda, sest kolmas isik oli jätkuvalt

avaldanud soovi omandada kinnistu.

5) Käskkirja tühistamine ei ole põhjendatud üksnes kolmanda isiku avalduse esitamisel tehtud

vormivea tõttu. Õigusnormid ei kohusta enampakkumise avaldusel osaleja allkirja puudumise

tõttu enampakkumise tulemusi kinnitavat käskkirja kehtetuks tunnistama. Kolmas isik soovis

avalduses märgitud pakkumissummaga pakkumist esitada. Hoolimata mõningasest

ebajärjekindlusest (vahepealne loobumissoov), on ta selle juurde ka jäänud. Kolmas isik

möönis, et pakkumisel on teise isiku allkiri, ja selgitas, et ta ei saanud eemal viibides ise

avaldust allkirjastada ning palus selle enda nimel esitada teisel isikul. Möödarääkimise tõttu

allkirjastas tema nimel pakkumise esitanud isik avalduse n-ö kolmanda isikuna ega märkinud,

et esitab pakkumise kolmanda isiku esindajana. Riigikohus on 11.03.2004 otsuses nr 3-3-1-9-

04 (p-d 16-17) pidanud võimalikuks, et isiku allkirja puudumine avaldusel ja tema esindaja

esindust tõendava volikirja esitamata jätmine ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist,

kuna tegemist on üksnes avalduse esitamisel tehtud vormi- või menetlusveaga, mis ei saanud

3-15-2623

9(18)

mõjutada asja otsustamist. Selline lähenemine on võimalik ka praegusel juhul ning üksnes

avalduse allkirjastamata jätmine ei too kaasa vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist.

6) Enampakkumise tingimustest (13.07.2015 käskkiri nr 399) nähtuvalt ei oleks komisjon

tohtinud arvestada pakkumisi järgmistel juhtudel: need esitatakse pärast määratud tähtaega;

pakkumist sisaldavalt ümbrikult ei nähtu pakkumise objekti; tagatisraha on maksmata või

selle maksmist ei ole võimalik tuvastada; pakkumus on alla alghinna; isiku esindamise korral

esindusõiguse puudumise tõttu; mõni dokument on jäetud esitamata või esitatud puudustega,

mille tõttu ei ole võimalik tuvastada enampakkumise tingimuste täitmist. Selliseid aluseid ei

esinenud. Kuna kolmas isik on tema nimel pakkumise teinud isiku esindusõigust kinnitanud,

ei saa tegemist olla esindusõiguse puudumisega (TsÜS § 115 lg 1). Seega ei ole kolmanda

isiku allkirja puudumine avaldusel selline menetlus- või vormiviga, mis oleks toonud kaasa

ebaõige otsuse tegemise. Asjaolu, et kolmanda isiku pakkumisest ei nähtunud, et selle oleks

allkirjastanud kolmanda isiku esindaja, ei muuda seda, et kolmas isik soovis enampakkumisel

avalduses märgitud pakkumissummaga osaleda.

Riigivara võõrandamine otsustatakse avalik-õiguslikus menetluses. Kuna HMS ega riigivara

reguleerivad erinormid ei reguleeri eraldi avalik-õiguslikus suhtes tahteavalduse kehtivust, on

TsÜS §-st 4 tulenevalt põhjendatud õiguse analoogiat kohaldades lähtuda TsÜS sätetest. TsÜS

§ 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist

isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Praegusel juhul

kolmas isik ei eita, et ta volitas teist isikut enda nimel asjaajamiseks. Asjas ei ole ilmnenud, et

tegemist olnuks õigusteadmistega isikuga, kes oleks pidanud mõistma esinduse instituudi

olemust ja selle järgi veatult toimima.

7) Eeltoodust järeldub, et kolmanda isiku allkirja puudumine ei mõjutanud asja otsustamist,

sest käskkirja järeldused on koolkõlas kolmanda isiku tahtega enampakkumise hinna osas ja

sooviga kinnistut omandada. Kolmanda isiku enda või tema esindaja poolt avalduse korrektne

allkirjastamine poleks viinud teistsuguse tulemuseni.

8) Kohtu seisukohta kinnitab ka RVS regulatsioon. RVS § 68 lg-s 2 on sätestatud juhud, mil

otsustaja võib jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, ning lg-s 3 juhud, mil otsustaja on

selleks kohustatud. Praegusel juhul RVS § 68 lg-s 3 sätestatud aluseid ei esinenud. RVS § 68

lg 2 p 3 kohaselt võib tulemused jätta kinnitamata, kui enampakkumisel osalejad ei täitnud

läbiviija korraldusi või rikkusid enampakkumise protseduurireegleid. Kolmanda isiku poolt

avalduse allkirjastamata jätmist võib lugeda protseduurireeglite rikkumiseks, kuivõrd

protseduurireeglite all tuleb silmas pidada eelkõige enampakkumist alates pakkumiste

esitamisest kuni lepingu sõlmimiseni (vt selle kohta ka Tallinna Halduskohtu 03.02.2014

otsust ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2014 otsust nr 3-13-1413). Seega, kui

enampakkumise läbiviijale oleks avalduse allkirjastamata jätmine saanud teatavaks enne

käskkirja andmist, oleks tal olnud tulemuste kinnitamata jätmise üle otsustamisel

kaalutlusõigus. Kuna kolmas isik soovis enampakkumisel avalduses märgitud summaga

osaleda ning RVS § 69 kohaselt tuleb tulemuste kinnitamata jätmise järel otsustada, kas

korraldada uus enampakkumine, lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest

enampakkumisest, ei oleks allkirja puudumine pidanud kaasa tooma enampakkumiste

tulemuste kinnitamata jätmist (kolmas isik saanuks sama pakkumissummaga osaleda ka uuel

enampakkumisel).

9) Asjas pole vaja pikemalt käsitleda menetlusosaliste väiteid selle kohta, kas Maa-ameti

peadirektori kehtestatud enampakkumise tingimused takistasid juba esitatud pakkumisest

loobumist ning kas praegusel juhul kohalduks HMS § 14 lg 8, mille kohaselt on

3-15-2623

10(18)

haldusmenetluse osalisel õigus kuni haldusmenetluse lõppemiseni avaldus igal ajal tagasi

võtta. Samuti ei ole vaja analüüsida TsÜS kohaldatavust. Määrav on, et kolmas isik esitas

03.09.2015 Maa-ametile kirja, mille sisust nähtub, et ta soovis jätkuvalt enampakkumises

osaleda. Nimelt on ta avaldanud kirjas pahameelt, et enampakkumise tulemusel on kinnisasja

omandamise õigus kaebajal. Seega ei lugenud ka kolmas isik oma 27.08.2015 kirja

pakkumisest loobumiseks ning pidas end jätkuvalt enampakkumisel osalenuks. Vastustaja oli

kohustatud järgima RVS § 68 lg-s 1 sätestatut, et enampakkumise tulemuste kinnitamine või

kinnitamata jätmine tuli otsustada 20 ööpäeva jooksul tulemuste teatavaks tegemisest

(18.08.2015) arvates, s.o 07.09.2015. RVS § 68 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul oli

vastustajale teatavaks saanud kolmanda isiku tahe jääda oma pakkumise juurde ning teda pole

põhjust pidada loobunuks.

10) Enampakkumise tulemusel tehakse tehing pakkumisel esitatud kõrgeima hinnaga (RVS §

66 lg 1). Menetlusosaliste väited ja tõendid kolmanda isiku pakkumise suuruse ja selle

kujunemise põhjuste kohta ei ole asja lahendamisel määravad. Kolmandal isikul oli võimalus

tutvuda enampakkumise tingimustega inglise keeles. Asjakohane ei ole ka vastustaja esitatud

müügileping kolmanda isiku ja kaebaja vahel Männi kinnistu omandamiseks. Kolmas isik on

naaberkinnistu omanik, mistõttu on usutav tema tahe omandada enampakkumisel ka

Männioksa kinnistu. Kolmas isik on kinnitanud, et soovib Männioksa kinnistut omandada

põhjusel, et see piirneb vahetult Männi kinnistuga, millel asub kolmanda isiku elamu. Seega

on Männioksa kinnistu tema jaoks väärtuslik isiklikel põhjustel. Riigivara võõrandamise

menetlus on kantud riigile tulu saamise eesmärgist. Seetõttu ei saa haldusakti õiguspärasusele

antavat hinnangut mõjutada AS Pindi Kinnisvara hinnangud Männioksa kinnistu turuväärtuse

kohta, mis pealegi on koostatud pärast enampakkumise tulemuste teatavaks saamist.

11) Käskkirja kohaselt on enampakkumise tulemused kinnitatud kaebaja kasuks

enampakkumisel kujunenud hinnaga. Kuna vastustaja on õiguspäraselt arvestanud kolmanda

isiku pakkumisega ning selles esitatud hinnaga, on käskkiri õiguspärane ka osas, milles

kinnisasja omandamise hinnaks on kujunenud 62 505 eurot.

12) Kaebajal on olnud võimalus menetluses oma seisukohti väljendada. Kaebaja jättis talle

teada oleva informatsiooni või kahtlused esitamata. Seetõttu ei saa vastustajale ette heita

ärakuulamisõiguse rikkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. PrügiAbi OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

1) Enampakkumise avalduses oleva info kohaselt on selle koostanud ja allkirjastanud kolmas

isik. Tegelikkuses ei ole ta nimetatud avaldust allkirjastanud ega esitanud ning seega on

tegemist võltsitud dokumendi kasutamisega selleks, et omandada õigus enampakkumisel

osalemiseks. Selline tegevus on karistusseadustiku (KarS) § 345 tunnustele vastav kuritegu.

Avalduses endas ei ole märgitud, et tegemist oleks esindatava nimel tehtud avaldusega ning

avaldusele ei ole lisatud volikirja. Isikut on võimalik volitada enda eest alla kirjutama ja

sellisel juhul kirjutab volitusi omav isik alla oma allkirja. Kehtiv õigus välistab võimaluse

õiguspäraselt võltsida, s.o kellegi allkirja järgi teha. Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine

on tsiviilkäibes lubamatu. Kaebaja on esitanud uurimisasutusele kuriteoteate.

2) Puudub mistahes seaduslik alus käsitada võltsitud dokumenti haldusmenetluses lubatava

ning enampakkumise tingimustele vastava dokumendina. Nii määruses nr 14 kui ka

enampakkumise teates on nõue, et pakkumine peab sisaldama pakkumise esitaja allkirja.

3-15-2623

11(18)

Enampakkumismenetluses ei esitatud kolmanda isiku allkirjaga avaldust, seega puudub tema

nõuetekohane tahteavaldus enampakkumisel osalemiseks.

3) Kohus leidis, et vaidluse all ei ole kolmanda isiku pakkumise õigeaegsus ja tingimustele

vastavus vastustaja seisukohalt vaadatuna enampakkumise tulemuste kinnitamise hetkel.

Lisaks 17.09.2015 e-kirjadele teatas kaebaja Maa-ameti ametnikule ka telefoni teel, et allkiri

on arvatavasti võltsitud. Kaebaja käsutuses on mitmeid avaldusel olevast allkirjast erinevate

originaalallkirjadega dokumente, kuid Maa-amet keeldus neid dokumente vastu võtmast.

Seega oli Maa-ametil juba enne tulemuste kinnitamist ja kaebaja poolt ekspertiisi tellimist

olemas info kahtluse kohta, et allkiri on võltsitud. Kaebaja seaduslik esindaja käis 29.09.2015

ka Maa-ametis sooviga näidata kolmanda isiku originaalallkirjadega dokumente, kuid ametnik

soovitas pöörduda politseisse. Omades infot allkirja võltsituse kohta, tulnuks Maa-ametil

rakendada uurimispõhimõtet. Eelnenut selgitas kaebaja ka 25.05.2016 seisukohtades, kuid

kohus jättis need arvesse võtmata. Seega ei ole põhjendatud väita, et Maa-amet ei olnud ega

pidanudki olema teadlik või omama vähemalt kahtlust, et tegemist on enampakkumise

tingimustele mittevastava avaldusega. Maa-amet oleks pidanud menetluse uuendama.

4) Kohus asus seisukohale, et tegemist oli vormiveaga avaldusega ning vormivea esinemine ei

kohustanud haldusorganit enampakkumise tulemusi kinnitavat haldusakti kehtetuks

tunnistama ega anna kohtule alust haldusakti tühistamiseks. Kohtu seisukoht muudab määruse

nr 14 § 15 lg-s 6 ja enampakkumise teates toodud tingimused sisutühjaks, sest nii määruse kui

teate kohaselt oleks tulnud pakkumine jätta arvestamata. Enampakkumise olulist tingimust ei

saa tagantjärele lugeda vorminõudeks, mille rikkumine ei muuda asja sisulist lahendust.

Avalduse näol on tegemist enampakkumisel osaleda sooviva isiku ühepoolse tahteavaldusega

ning allkiri kinnitab isiku seotust tahteavaldusega. Tahteavaldus pidi jõudma hiljemalt

18.08.2015 kell 10.30 aadressile Akadeemia tee 4, Tartu. Kellegi teise poolt võltsitud allkirja

kandvat dokumenti ei saa lugeda kehtivalt tehtud tahteavalduseks. Järelikult ei olnud

kolmanda isiku tahteavaldus teates määratud ajaks enampakkumise läbiviijani jõudnud.

Tahteavalduse (enampakkumisel osalemise avalduse) puudumine ei ole vormiviga, vaid

sisuline puudus. Seetõttu oleks juba haldusorgan pidanud vastava asjaolu ilmnemisel

tunnistama käskkirja kehtetuks, kohus aga pidanuks käskkirja tühistama. Kohtu viidatud

Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-1-9-04 ei ole asjakohane.

5) Kohus luges meelevaldselt tõendatuks, et kolmas isik soovis teha tehingut esindaja kaudu.

Kui kolmas isik oleks seda soovinud, oleks ta saanud seda ka teha, andes sellele isikule

volikirja. Kolmas isik ei saa kedagi volitada allkirja järele tegema. Asjas ei ole esitatud ühtegi

tõendit selle kohta, et kolmas isik soovis esitada avaldust esindaja kaudu. Kolmanda isiku

lepingulise esindaja seletus ei ole tõend. Pärast pakkumiste esitamise tähtaega on kolmas isik

suhelnud Maa-ametiga isiklikult. Samuti luges kohus tõenditeta tõendatuks, et kolmas isik

viibis eemal, selgitamata seejuures, mida ta käsitab eemal viibimisena. Kolmas isik viibis

11.08.2015 Saaremaal ja tal oli võimalus avaldus ise allkirjastada ja saata Tartusse (võltsitud

avaldus esitati ca nädal enne teates määratud tähtaega). Kaebaja arvates soovis kolmas isik, et

tal oleks võimalik vajaduse korral eitada oma seotust Maa-ametile laekunud avaldusega,

väites, et ta ei ole ise avaldust allkirjastanud. Kohtu viide TsÜS § 118 lg-le 2 on väär.

Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et tehingu teine pool saab aru ning aktsepteerib seda, et

tegemist on esindusega. Praegusel juhul ei teadnud vastustaja kuni kaebaja sekkumiseni, et

kolmas isik ei ole avaldust allkirjastanud ning esitatud on võltsitud allkirjaga dokument.

6) Kohtu käsitlus RVS § 68 osas ei ole mõistetav. Kaebaja juba selgitas, et tegemist ei olnud

vormivea või protseduurireeglite rikkumisega, vaid sisulise veaga, millest sõltus

enampakkumise tulemus. Kaebaja pole väitnud, et enampakkumise tulemused oleks tulnud

jätta üldse kinnitamata. Need oleks tulnud kinnitada, kuid selliselt, et parimaks pakkumiseks

on kaebaja pakkumine. Kolmanda isiku pakkumise menetlusest kõrvaldamisel puudunuks

3-15-2623

12(18)

vajadus ja võimalus jätta enampakkumise tulemused kinnitamata ning korraldada uus

enampakkumine.

7) Kohus jättis sisuliselt käsitlemata kaebaja väite, et kolmas isik on oma pakkumisest

loobunud ega saanud pärast 27.08.2015 tahteavalduse tegemist enampakkumisel osaleda.

HMS § 14 lg 8 kohaselt võib taotleja võtta oma taotluse igal ajal tagasi ja § 43 lg 1 p 2

kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. Isegi kui

lugeda kolmanda isiku avaldus tingimustele vastavaks, oleks tulnud haldusmenetlus tema osas

kaalutlusõiguseta lõpetada. Kaebaja jääb seisukohale, et pakkumisega seotus puudutab

pakkumise suurust, mitte võimaluse puudumist pakkumine tagasi võtta. Vastav tingimus oleks

HMS-ga vastuolu tõttu tühine. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kolmanda isiku 03.09.2015 kiri

muutis loobumise olematuks. Viidates TsÜS §-dele 69 ja 72, märgib kaebaja, et kuigi

03.09.2015 kirja käsitamine 27.08.2015 tahteavalduse tagasivõtmisena on kaheldav, pole

vaidlust selles, et 27.08.2015 tahteavaldus jõudis Maa-ametini enne 03.09.2015 kirja.

27.08.2015 tahteavaldus jõustus ning selle tagajärjeks oli kolmanda isiku suhtes

haldusmenetluse lõppemine. Asjaolu, et kõik tahteavaldused tehti ajal, mil RVS § 68 lg-s 1

nimetatud tähtaeg ei olnud veel saabunud, ei oma tähtsust, sest nimetatud sätte alusel ei saa

tahteavalduste regulatsioonist kõrvale kalduda.

8. Keskkonnaminister palub 25.08.2016 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja jääb varasemalt väljendatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt,

et maa enampakkumisel võõrandamiseks läbiviidud menetluses ning haldusakti andmisel on

kohaldatud menetlus- ja materiaalõiguse norme õigesti, haldusakt on põhjalikult motiveeritud.

Käskkiri on õiguspärane ning kaebaja õigusi ega huve ei ole rikutud. Halduskohtu otsus on

õige ja põhjendatud.

9. XX palub 22.08.2016 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) On ilmne, et kolmanda isiku pakkumise tegi tema esindaja, sest muud versioonid pole

usutavad. Kolmas isik ei teinud pakkumist isiklikult, samas pole ka eluliselt usutav, et

pakkumise esitas temaga mitteseotud isik, kes juhuslikult tegi omal algatusel pakkumise

kolmanda isiku huvides ja tema tahtele vastavas summas. Kolmas isik ei saanud esitada

pakkumist isiklikult, kuna ta viibis Saaremaal. Kui ta oleks saanud pakkumise ise esitada, ei

oleks olnud mingit vajadust lasta seda allkirjastada teisel isikul. Isegi kui esindajal ei oleks

olnud esindusõigust, oleks kolmandal isikul vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 võimalik tema nimel

tehtud tehing heaks kiita. Antud juhul see vajadus puudub, sest on väljaspool mõistlikku

kahtlust, et esindajal oli õigus kolmanda isiku nimel pakkumine esitada. Samas on kolmas isik

kiitnud esindaja tegevuse ka heaks, kinnitades korduvalt, et esindaja vahendusel esitatud

pakkumine vastas kolmanda isiku tahtele.

2) Olukorda, kus Maa-amet oleks pidanud haldusmenetluse uuendama, ei tekkinud. Kaebaja

25.05.2016 seisukoht tuleks jätta tähelepanuta, sest halduskohus oli andnud seisukohtade

esitamiseks tähtaja 23.05.2016. Isegi kui arvestada kaebaja seadusliku esindaja külastust Maa-

ametisse 29.09.2015, siis puudusid selle kuupäeva seisuga uued olulised tõendid menetluse

uuendamiseks. Alles 05.10.2015 ekspertiisiakti koostamisest alates saab lugeda tekkinuks

tõendid, et pakkumisel oli kolmanda isiku allkiri matkitud.

3) Allkirja- ja volikirjanõuded kujutasid endast menetlus- ja vorminõudeid, mille rikkumine ei

saa tuua kaasa haldusakti tühistamist. Kolmanda isiku ja tema esindaja möödarääkimise tõttu

matkis esindaja pakkumisel kolmanda isiku allkirja. Tegemist ei ole karistusväärse teoga, sest

esindaja ei loonud oma tegevusega sisuliselt mingit õigusnäivust, pakkumise tegemine ja selle

sisu vastasid kolmanda isiku tegelikule tahtele. Allkirja matkimise asjaolu ei muuda

olematuks tahtele vastava pakkumise esitamist. Kuna kolmas isik on kinnitanud pakkumise

vastavast enda tahtele, ei saa rääkida sellest, et pakkumist ei ole tema nimel üldse esitatud.

3-15-2623

13(18)

Tegelikkuses on esitatud kolmanda isiku nimel allkirja- ja volikirjapuudusega pakkumine, mis

ei saa HMS §-st 58 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt olla käskkirja tühistamise aluseks.

Kaebaja ei saa nõuda käskkirja tühistamist pelgalt põhjusel, et pakkumisele ei lisatud

pakkumise esitanud esindaja volikirja või et esindaja allkiri on sarnane kolmanda isiku

allkirjaga (on matkitud). Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et Riigikohtu 11.03.2004 otsus

nr 3-3-1-9-04 pole asjakohane põhjusel, et isikul, kelle allkiri avaldusel puudus, oli seadusest

tulenev õigus saada tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Ka kolmandal isikul on

seadusest tulenev õigus osaleda enampakkumisel ja saada parima pakkumise tegemise korral

riigivara omandamise õigus ehk olla õigustatud subjektiks enampakkumisel müüdava vara

suhtes. Vormipuudused ei ole mõjutanud asja sisulist otsustamist, sest enampakkumise

menetluse tulemuse sisulisel otsustamisel on määravaks pakkumise hind. Volikirja- ja

allkirjanõuete mõtteks on tagada, et pakkumise tegija saaks piisavalt identifitseeritud,

välistamaks võimalust, et enampakkumisest võiks tekkida õiguslikke tagajärgi valele isikule.

Kui enampakkumise tulemuste kinnitamise järgselt ka selgub parimas pakkumises allkirja- või

volikirjapuudusi, kuid samas on pakkumise tegija isik ja tahe õigesti tuvastatud, puudub alus

sisuliselt õigesti läbiviidud enampakkumise tulemuse tühistamiseks. Väide, et kolmas isik

soovis jätta endale võimaluse pakkumisega seotust eitada, on spekulatsioon. Kolmas isik on

korduvalt kinnitanud tahet kinnistu omandada.

4) Kolmas isik ei ole oma pakkumist 27.08.2015 kirjaga kehtivalt tagasi võtnud. Halduskohus

järeldas õigesti, et kolmas isik ei ole oma pakkumisest loobunud. Kolmandal isikul on kindel

huvi ja soov omandada Männioksa kinnistu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. PrügiAbi OÜ kaebus ja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Määruse nr 14 § 15 lg 1 näeb ette, et avalikul kirjalikul enampakkumisel osalemiseks

tuleb pakkumine esitada vastavalt enampakkumise teates avaldatud tingimustele kinnises

ümbrikus, millele on üheselt arusaadavalt märgitud enampakkumise objekt ja enampakkumise

avamise aeg. Riigivara enampakkumisteate (I kd, tl 70-72) kohaselt tuli pakkumised esitada

või saata kullerpostiga Maa-ametisse 18.08.2015 hiljemalt kell 10.30 aadressil Akadeemia tn

4, Tartu. Pakkumiste avamine toimus samal päeval ja kohas kell 11.00.

Kirjalikus pakkumises peab sisalduma muu hulgas pakkuja nimi, avaldus müüdava kinnisvara

ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel ja pakkumise esitaja allkiri, juriidilise

isiku või füüsilise isiku esindaja volikiri (määruse nr 14 § 15 lg 2 p-d 1, 2 ja 5).

Enampakkumisteate kohaselt pidi kirjalik pakkumine sisaldama muu hulgas avaldust, milles

on muu hulgas märgitud pakkuja nimi, nõustumine enampakkumises osalemiseks ja müüdava

vara ostmiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel ning pakkumise esitaja allkiri.

Isiku esindamise puhul pidi pakkumine sisaldama esindaja volitusi tõendavat dokumenti.

Pakkumiste avamise tähtpäeval avab komisjon tähtajaks esitatud ümbrikud ja kontrollib

pakkumiste vastavust teates avaldatud tingimustele (määruse nr 14 § 15 lg 4). Pakkumised,

mis ei ole tähtpäevaks laekunud või ei vasta lõikes 2 või enampakkumise teates sätestatud

tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava

pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuste

kohta (§ 15 lg 6). Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab komisjon välja kõrgeima ja

suuruselt teise pakkumise teinud isiku (§ 15 lg 7). Avaliku kirjaliku enampakkumise võitja on

kõrgeima pakkumise teinud osaleja (§ 15 lg 8). Avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused

kantakse protokolli ja enampakkumise tulemuste teatavaks tegemiseks edastatakse protokolli

koopia pakkumise esitanud isikutele RVS § 67 lg-s 2 sätestatud korras (§ 15 lg 9). Avaliku

enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks

3-15-2623

14(18)

tunnistamise otsuse teeb keskkonnaminister RVS §-s 68 sätestatud alustel ja korras 20

tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates (§ 17 lg 1).

Enampakkumisteate kohaselt ei võeta pakkumist arvesse ja pakkujat ei loeta osalejaks muu

hulgas siis, kui teise isiku esindamise korral puudub esindusõigus pakkumise esitamiseks;

mõni nõutud dokumentidest jäetakse esitamata või esitatakse puudustega, mille tõttu ei ole

võimalik tuvastada enampakkumise tingimuste täitmist. Sama tagajärg on sätestatud Maa-

ameti peadirektori 13.07.2015 käskkirjas nr 399, millega määrati enampakkumise tingimused

(I kd, tl 7-8).

12. Vaidlustamata asjaoludel saabus enampakkumise korraldajale tähtaegselt ümbrik

pakkumisega, milles sisalduvas avalduses on pakkuja nimeks märgitud kolmanda isiku nimi,

avaldusel on allkiri, allkirjastaja nimeks on märgitud kolmanda isiku nimi ning avalduses

märgitu kohaselt kinnitatakse avalduse allkirjastamisega enampakkumise läbiviimise korra ja

tingimustega tutvumist ning enampakkumisel kehtestatud tingimustega nõustumist (I kd, tl

77). Samuti vaidlustamata asjaoludel ei ole kolmas isik avaldust allkirjastanud, avaldusel on

tuvastamata isik matkinud tema allkirja ja pakkumine ei sisaldanud esindaja volikirja.

Asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et kolmanda isiku nimel esitatud pakkumine ei vasta

määruse nr 14 § 15 lg-s 2 ega enampakkumise teates sätestatud tingimustele – pakkumine ei

sisalda pakkuja allkirja ega ka tema nimel (väidetava esindajana) pakkumise koostanud ja

esitanud isiku allkirja, vaid selles on matkitud pakkuja allkirja ning puudub esindaja volikiri.

Vaieldakse aga jätkuvalt selle üle, kas allkirja- ja volikirjapuudus on selline menetlus- või

vormiviga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Halduskohus asus seisukohale, et tegemist ei

ole sellise menetlus- või vormiveaga, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.

Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul on tegemist olukorraga,

kus avaldust ei ole sisuliselt üldse allkirjastatud ning see puudus oleks avastamise korral

pidanud õigusaktide kohaselt tooma kaasa teistsuguse otsuse, mistõttu ei saa väita, et viga ei

mõjutanud asja otsustamist.

13. On ilmne, et kui enampakkumise korraldajale oleks esitatud ilma allkirjata pakkumine,

oleks komisjon jätnud sellise pakkumise määruse nr 14 § 15 lg 6 alusel arvestamata ning

enampakkumisel oleks osalenud üksnes kaebaja pakkumine. Vastustaja on nii esimese astme

kohtus kui ka apellatsioonkaebusele vastates kinnitanud, et enampakkumise korraldaja on

jätnud/jätab arvestamata sellised pakkumised, millel puudub pakkuja allkiri, sest see tingimus

on määruses nr 14 sätestatud (23.11.2015 menetlusdokumendi p 43, vastuse p 11). Kui

kolmanda isiku nimel pakkumise koostanud isik oleks allkirjastanud avalduse esindajana,

oleks puudunud ümbrikus esindaja volikiri ning ka see oleks toonud kaasa pakkumisega

mittearvestamise, sest määruse nr 14 lg 6 näeb selgelt ette, et tingimustele mittevastavad

(seega ka esindaja volitusi tõendava dokumendita) pakkumised enampakkumises ei osale.

Enampakkumise menetluses ei ole ette nähtud võimalust kõrvaldada pärast pakkumiste

avamist pakkumises esinevaid puudusi. Järelikult sai üksnes kolmanda isiku allkirja

matkimine tuua kaasa olukorra, kus pakkumise tingimustele mittevastavus sai jääda

komisjonil märkamata ning selline pakkumine kõrvaldamata.

14. Komisjoni poolt eksimuses olles kindlaks tehtud ja protokolli kantud enampakkumise

tulemus ei ole õiguspärane, sest enampakkumisel osales pakkumine, mis ei saanud määruse nr

14 ja ka enampakkumise teate kohaselt enampakkumisel osaleda. Asjaolu, et komisjonil ei

olnud põhjust kahelda kolmanda isiku nimel esitatud pakkumises oleva allkirja ehtsuses, ei ole

oluline, sest haldusorgani vabandatav mitteteadmine ei muuda enampakkumise tulemust

õiguspäraseks (vt ka Riigikohtu 15.03.2017 otsus nr 3-3-1-7-17, p 11). Tulemuse

õigusvastasust ei kõrvalda avaliku ülesande täitmisel vajaliku hoole täielik järgimine.

Haldusorgani tegevuse õiguspärasuse hindamisel on oluline kooskõla kehtiva õigusega, mitte

3-15-2623

15(18)

aga küsimus sellest, kas haldusorgani tegevus on süüline. Kohus hindab haldusakti ja

toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga, kuid asjaolud

teeb kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Asjaolu, et kolmanda

isiku allkiri on matkitud, ilmnes küll ekspertiisi tulemusena alles pärast komisjoni poolt

enampakkumise tulemuste selgitamist ja vaidlustatud käskkirjaga nende kinnitamist, kuid

faktiline asjaolu, et pakkumine ei olnud allkirjastatud selle esitaja poolt, esines juba

pakkumiste avamise ja hindamise ajal ning seetõttu tuleb sellega arvestada. Kuna komisjoni

poolt kindlaks tehtud enampakkumise tulemus on objektiivselt õigusvastane, on õigusvastane

ka käskkiri, millega selline tulemus kinnitati.

15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu käsitusega, et kuna kolmas isik on nii haldus-

kui kohtumenetluses kinnitanud soovi enampakkumisel avalduses märgitud summaga osaleda,

saab keskkonnaminister jätta osaleja poolt enampakkumise protseduurireeglite rikkumise tõttu

komisjoni protokollis sisalduvad enampakkumise tulemused kinnitamata ja korraldada uue

enampakkumise, kus kolmas isik saab osaleda sama pakkumissummaga.

Komisjoni poolt enampakkumise tulemuste kindlakstegemine ja protokolli kandmine on

ringkonnakohtu hinnangul menetlustoiming. Menetlustoimingut, erinevalt haldusaktist või ka

eelhaldusaktist, ei pea eraldi vaidlustama, ka ei ole menetlustoimingul kehtivust, mis vajaks

tühistamisega kõrvaldamist. Menetlustoimingu õiguspärasust saab halduskohus hinnata

haldusakti peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kuna praegusel juhul on tegemist

õigusvastase menetlustoiminguga, saab keskkonnaminister asja uuel otsustamisel jätta

komisjoni poolt protokolli kantud õigusvastase tulemuse kõrvale ning kinnitada

enampakkumise tulemuse, arvestades üksnes kaebaja nõuetekohase pakkumisega.

Kolmas isik võib küll soovida omandada kinnisvara tema nimel esitatud pakkumises märgitud

summaga, kuid sellist soovi saanuks ta realiseerida üksnes enampakkumise tingimustele

vastava pakkumise esitamisega. Kolmanda isiku nimel esitatud pakkumises märgitud summa

võib küll olla riigile kaebaja pakutud enampakkumise alghinna lähedasest summast oluliselt

soodsam, kuid riigi kasu nimel ei saa enampakkumise reegleid eirates kahjustada kaebaja huvi

omandada kinnisasi ausal ja õiguspärasel enampakkumisel kujunenud hinnaga.

16. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu ja kolmanda isiku arvamust, et praeguses asjas

saab lähtuda Riigikohtu 11.03.2004 otsuses nr 3-3-1-9-04 väljendatud seisukohtadest.

Viidatud lahendis vaadeldud juhtum ei ole praegusega sarnane ning lahendis sisalduvaid

seisukohti avalduse esitamisel tehtud menetlus- ja vormivigade kohta ei saa vaadelda mistahes

haldusmenetluse puhul järgitava universaalse juhisena.

Riigikohtu lahendis kajastatud asjaoludest nähtuvalt taotlesid õigusvastaselt võõrandatud vara

endise omaniku abikaasa ja tütar maa tagastamist. Tütar käis isiklikult avalduse vastuvõtja

juures ning avaldusel olid tütre allkiri ja passiandmed. Endise omaniku abikaasa oli andnud

tütrele ka volituse varaga seotud asjaajamiseks ja loovutanud talle maa tagastamise

nõudeõiguse, kuid maa tagastamise avaldusel puudusid endise omaniku abikaasa allkiri, tema

isikut tõendava dokumendi andmed ning andmed, et tütrel oli ema eest avalduse esitamiseks

volikiri. Vaatamata avalduse puudustele võttis haldusorgan avalduse vastu ja asus seda

menetlema. Aastaid hiljem tunnistati ema ja tütar vara tagastamise õigustatud subjektideks.

Pärast ema surma tunnistas haldusorgan oma haldusakti ema ja tütre omandireformi

õigustatud subjektiks tunnistamise kohta kehtetuks. Riigikohus asus seisukohale, et

haldusorganil puudus kaalukas põhjus ka ema osas tehtud otsuse tühistamiseks, sest

menetlusviga ei saanud kaasa tuua sisult väära haldusakti andmist. Ringkonnakohus lisab, et

kõnealuse haldusmenetluse lõpptulemust (õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist või

kompenseerimist) ei oleks saanud mõjutada isegi see, kui ema osas oleks jäänud

3-15-2623

16(18)

subjektiotsuse kehtetuks tunnistamine jõusse, sest tütrel oleks olnud ka ema poolt nõudeõiguse

loovutamiseta nõudeõigus kogu isalt võõrandatud vara ulatuses.

Kõnealuses Riigikohtu lahendis ei vaadelda olukorda, kus haldusorganile esitatakse matkitud

allkirjaga taotlus. Samuti erineb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks läbiviidav

haldusmenetlus oluliselt riigivara enampakkumise menetlusest. Esimese puhul on

haldusorganil kohustus teha avalduse esitajale ettepanek avalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks ning alles siis, kui puudusi ei kõrvaldata, loetakse avaldus mitteesitatuks.

Riigivara avaliku kirjaliku enampakkumise puhul tuleb esitada kehtestatud tingimustele

vastav pakkumine kinnises ümbrikus kindlaks kuupäevaks ja kellaajaks, hilisemat puuduste

kõrvaldamise võimalust (nt pakkumise allkirjastamine, esindusõiguse tõendamine, tagatisraha

tasumise tõendamine) ei ole ette nähtud ning tingimustele mittevastavad pakkumised

enampakkumisel ei osale.

17. Neil põhjustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega

rahuldab PrügiAbi OÜ kaebuse, tühistab vaidlustatud käskkirja ning teeb vastustajale kaebaja

taotletud ettekirjutuse.

18. Eeltoodut arvestades ei ole vaidluse lahendamise seisukohast enam oluline hinnangu

andmine kaebaja alternatiivsele seisukohale, et käskkiri oleks õigusvastane ka siis, kui lugeda

kolmanda isiku pakkumine nõuetekohaseks, sest kolmas isik loobus oma pakkumisest ega

saanud pärast 27.08.2015 kirja enampakkumisel osaleda. Siiski peab ringkonnakohus

vajalikuks märkida ka järgmist.

19. Enampakkumisteate (I kd, tl 70-72) kohaselt peab kirjalik pakkumine sisaldama

avaldust, milles on märgitud nõustumine enampakkumises osalemiseks ja müüdava vara

ostmiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel. Enampakkumisteade sisaldab

tingimust, et enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste

avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni, ning isik või isikud, kelle kasuks

enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu

sõlmimiseni.

Ekslikud on kaebaja seisukohad, et pakkumisega seotus tähendab üksnes võimaluse

puudumist muuta pakkumise suurust, kuid pakkuja võib HMS § 14 lg 8 alusel igal ajal oma

pakkumise tagasi võtta, misjärel haldusmenetlus tema suhtes lõpeb, ning kui pakkujal ei oleks

võimalust pakkumisest loobuda, oleks vastav tingimus vastuolu tõttu HMS § 14 lg-ga 8

tühine. Ringkonnakohus leiab, et HMS § 14 lg 8 ei ole enampakkumise menetluses tehtud

pakkumiste puhul kohaldatav ning kui kolmanda isiku pakkumine oleks vastanud

tingimustele, ei oleks ta saanud pakkumist 27.08.2015 avaldusega tagasi võtta.

20. HMS § 14 lg 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse

käigus haldusorganile avaldus (taotlus). Sama paragrahvi lg 8 näeb tõepoolest ette, et taotleja

võib enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. Samas tuleb tähele

panna, et HMS on haldusmenetlust reguleeriv üldseadus, mille säte (sätted) ei kohaldu, kui

konkreetse valdkonna haldusmenetlus on reguleeritud õigusaktides piisava põhjalikkuse ja

tihedusega ning teisiti. RVS sätestab 5. ptk-s riigivara võõrandamise menetluse läbiviimise

põhitingimused ning riigivara võõrandamise menetluse läbiviimise üksikasjalikuma korra

kehtestab riigivara valitseja (RVS § 57 lg 1). RVS § 57 lg 1 alusel kehtestatud määruse nr 14

§ 10 kohaselt määrab korraldaja enampakkumise läbiviimise tingimused, mis § 11 kohaselt

avalikustatakse (vt ka RVS § 58). Enampakkumisel osalemise avalduses kinnitasid osalejad

oma nõustumist enampakkumise teates sisalduvate tingimustega, mis praegusel juhul tähendas

nõustumist ka sellega, et pakkuja ei saa enne teates märgitud aega oma pakkumisest taganeda.

HMS näeb ette ka ennistamise võimaluse, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud (HMS

§ 14 lg 6 p 1), samuti taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise võimaluse (HMS § 15).

3-15-2623

17(18)

Määruse nr 14 § 15 lg 6 näeb seevastu ette, et pakkumised, mis ei ole tähtpäevaks laekunud

või ei vasta tingimustele, enampakkumises ei osale.

21. Ringkonnakohus osutab, et vaidlusaluse enampakkumise teates sisalduv tingimus on

praeguseks sätestatud ka RVS-s. Nimelt näeb RVS § 66 lg 12 alates 01.07.2016 kehtivas

redaktsioonis ette, et enampakkumisel osaleja on oma pakkumisega seotud kuni

enampakkumise tulemuste kinnitamiseni, ning isik, kelle kasuks enampakkumise tulemused

kinnitatakse, on pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. Vastava seaduse täiendamise

eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 171 SE) seletuskirja kohaselt on RVS § 66 lg-ga 12

sätestatud põhimõte, et enampakkumisel osalejal ei ole õigust oma pakkumisest taganeda

üheski menetlusetapis. Sarnaselt on olukord lahendatud ka riigihangete seaduses, kus pakkuja

on kuni pakkumises märgitud lõpptähtajani oma pakkumisega seotud ega saa sellest taganeda.

Enampakkumine peab olema selge ja läbipaistev. Kui isik teeb enampakkumisel pakkumise,

siis peab ta ka reaalselt olema valmis kinnisasja enda pakutud hinnaga välja ostma. Kui isik

pärast pakkumiste avamist avastab, et teised on selle kinnisasja eest oluliselt vähem pakkunud,

siis ei olda tihti enam huvitatud enda pakutud hinnaga kinnisasja väljaostmisest ning on

soovitud loobuda. Lisaks võimaldab pakkumisest loobumine sõlmida kokkuleppeid teiste

ostjatega.

Asjaolu, et kõnealune põhimõte ei olnud RVS-s varem otsesõnu sätestatud, ei anna siiski alust

järelduseks, et pakkujatel oli seni võimalus mistahes ajal tagajärgedeta oma pakkumisest

taganeda. RVS nägi ja näeb ette osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või

jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata või kellest olenevatel põhjustel tunnistatakse

enampakkumise tulemused kehtetuks või kes hoidub kõrvale lepingu sõlmimisest, tagatisraha

tagastamata jätmise ja garantii realiseerimise (RVS §-d 62, 70 ja 71).

22. Kaebaja on väitnud ka seda, et haldusorgan oleks pidanud menetluse uuendama ja

tunnistama ise oma käskkirja kehtetuks. Need väited saaksid omada tähtsust haldusorgani

menetluse uuendamiseks kohustamise kaebuse puhul, kuid ei ole tühistamiskaebuse

lahendamisel olulised, mistõttu ringkonnakohus neil ei peatu.

23. Kuna ringkonnakohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti (HKMS § 108 lg 1). Ringkonnakohus ei tee otsust vastustaja kasuks ja vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist ka taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud esimese ja

teise astme menetluskulud vastustaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Ringkonnakohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, mistõttu on kaebajal õigus menetluskulude

hüvitamisele (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmanda isiku vastaspoolel olev

kaebaja ei pea kulusid hüvitama, mistõttu jäävad kolmanda isiku esimese ja teise astme

menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.

24. Kaebaja taotles esimese astme kohtus menetluskulude hüvitamist summas 2809,50 eurot

(sh riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 2794,50 eurot). Kulu kandmine ja seotus praeguse

haldusasjaga on tõendatud advokaadibüroo arvete, maksekorralduste ja kassa sissetuleku

orderiga. Esindaja kulu suurus vastab osutatud teenuse mahule ning tegemist on vajaliku ja

põhjendatud kuluga HKMS § 109 lg 6 mõttes. Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud

menetluskulusid summas 2071,50 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 2056,50 eurot).

Kulu kandmine ja seotus praeguse haldusasjaga on tõendatud advokaadibüroo arvete ja

maksekorraldustega. Ka apellatsioonimenetluses ei ole esindaja kulu ülemäära suur.

Menetlusosaliste seisukohad on jäänud küll sisuliselt samaks ja põhiosa tööst on tehtud ära

juba esimese astme kohtus, kuid erinevalt halduskohtust vaadati ringkonnakohtus asi läbi

3-15-2623

18(18)

kohtuistungil. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese ja teise

astme menetluskulud kokku summas 4881 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets