2-17-7598/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. oktoober 2017. a

Tsiviilasja number

2-17-7598

Tsiviilasi

Taavet Loogvälja kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare

2. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/433

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Taavet Loogvälja määruskaebus ja esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Taavet Loogväli

(isikukood XXXX)

Vastustajad:

(puudutatud isik I): kohtutäitur Taive Peedosaar

(puudutatud

isik

II):

Eesti

Vabariik

(Politsei-

ja

Piirivalveameti kaudu), esindaja Peeter Aleksašin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. augusti 2017. a määrus

muutmata

ja

Taavet

Loogvälja

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Taavet Loogvälja taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud

Taavet

Loogvälja

kanda.

Jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest, v.a resolutsiooni punkt 2 osas. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei ole vaidlustatav.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Taavet Loogväli (võlgnik) esitas 15. mail 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive

Peedosaare (kohtutäitur) 2. mai 2017 otsuse peale ja taotles täitemenetluse lõpetamist

täitemenetluse tingimuste puudumise tõttu ning täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava

kohtumääruse jõustumiseni. Võlgnik palus lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab

kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisel või tühistada kohtutäituri otsus täitemenetlust

lõpetamata.

Kaebuse kohaselt esitas Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, sissenõudja)

14. märtsil 2017 kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitmisdokumendi, s.o 14. novembri 2016

Tartu Maakohtu otsuse, millega mõisteti väärteoasjas nr 4-16-5253 võlgnikult välja

väärteomenetluse kulu 10 eurot. Võlgnik esitas 29. novembril 2016 Tartu Maakohtule

määruskaebuse, millega vaidlustas eraldi väärteomenetluse kulu väljamõistmise. Tartu

Maakohus edastas kaebuse Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks, kes edastas määruskaebuse

vastavalt kohtualluvusele Riigikohtule. Kaebuse kohaselt on Riigikohtus nimetatud

määruskaebus senini lahendamata, mistõttu ei ole väärteomenetluse kulude hüvitamise

otsustuse näol tegemist sellise nõudega, mis on jõustunud ning täidetav.

Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega kassatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta jõustus otsus

väärteoasjas rahatrahvi osas, menetluskulu osas on määruskaebemenetlus veel pooleli.

Täitedokumendina esitatud kohtuotsusel on referendi allkiri kinnitusega, et kohtuotsus jõustus

Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega. Lahend on tehtud üksnes kassatsiooni läbi vaatamata

jätmise kohta, määruskaebusmenetlus menetluskulude vaidlustamiseks kassatsioonist ei sõltu,

sest vaidlustatakse KrMS § 189 lg 3 kohaselt kohtuotsusest eraldi.

Kohtutäitur saatis võlgnikule täitmisteate 18. aprillil 2017, mille võlgnik sai järgmisel päeval

kätte, ning andis nõude vabatahtlikuks täitmiseks 10-päevase tähtaja. Võlgnik esitas

kohtutäituri otsusele kaebuse, milles taotles täitemenetluse lõpetamist, sest puudub jõustunud

otsus väärteoasjas nr 4-16-5253 võlgnikult kulu väljamõistmiseks. Samuti on täitedokumendiks

esitatud kohtuotsus saadetud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks VTMS §-de 204 lg 3 ja

111 p 10 nõudeid rikkudes (puudub nõude täitmiseks vajalik makseinfo). Kohtutäitur jättis

2. mai 2017 (allkirjastatud 3. mail 2017) otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur

on rikkunud TMS § 217 lg-te 3 ja 4 nõudeid, lahendades võlgniku kaebuse lahendamise aega

teatamata ja ilma võlgniku osavõtuta.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata, lõpetada asja menetlus ja menetluskulud jätta

võlgniku kanda.

Tegemist on avalik-õiguslike nõuete menetlemisega. Kohtutäituri määrustiku § 171 lg 1 järgi ei

pea sissenõudja esitama täitmisavaldust, kui nõue soovitakse täitmisele pöörata

täitedokumendist nähtava nõude kogu summa ulatuses. Kohtutäiturile on andmed esitatud

usaldusväärselt, andmed on kuvatud süsteemis koos menetluse aluseks olevate dokumentidega,

kohtutäitur eeldas esitatud andmete õigsust. Seega ei ole kohtutäituril alust menetluse

lõpetamiseks, peatamiseks ega vabatahtliku täitmisaja pikendamiseks.

3. Sissenõudja leidis, et kaebus on alusetu. Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega jõustus

Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas nr 4-16-5253. Riigikohtu määruses ei

ole märgitud, et jõustunud oleks vaid trahvi puudutav maakohtu otsuse osa. Arvestades

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-ga 189 ei ole välistatud, et Riigikohus lahendas

korraga nii esitatud kassatsiooni kui ka määruskaebuse menetluskulude osas, sest ka

29. novembri 2016 määruskaebuse menetluskulu osas oli võlgnik esitanud ise, olles seega

isikuks, kellel VTMS § 190 kohaselt ei olnud õigust kaebust esitada. Võlgniku väide, et Tartu

Maakohtu otsuses puudub VTMS § 111 p 10 ettenähtud makseinfo, on alusetu, sest nimetatud

kohtuotsuses on kogu otsuse täitmiseks vajalik makseinfo olemas. Võlgniku taotlused

üheaegselt peatada ja lõpetada täitemenetlus samas täiteasjas on vastuolulised.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri 2. mai 2017 (digitaalselt allkirjastatud

3. mail 2017) otsuse peale täiteasjas 119/2017/433 rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust, et täitedokument ja 18. aprilli 2017 täitmisteade on

võlgnikule kätte toimetatud ja täitemenetlus võlgniku suhtes on täiteasjas nr 119/2017/433

alanud. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse

maakohtus. Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2016 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata

ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Sama otsusega on võlgnikult välja mõistetud

menetluskulu 10 eurot (tl 4, 41). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2017 määrusega

kohtuasjas nr 3-7-1-1-1-162 jäeti võlgniku kassatsioon läbi vaatamata (tl 37, 71).

Võlgnik esitas 29. novembril 2016 Tartu Maakohtule määruskaebuse, millega vaidlustas temalt

viidatud maakohtu otsusega menetluskulu väljamõistmise (tl 12-13, 42). Tartu Maakohus

edastas kaebuse Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks (tl 14,43), kes omakorda edastas

määruskaebuse vastavalt kohtualluvusele Riigikohtule (tl 16-17, 44). Ringkonnakohus leidis

12. detsembri 2016 määruses, et VTMS § 136 lg 2 kohaselt ei saa apellatsioonkaebust esitada

maakohtu otsuse peale, mis on tehtud VTMS § 132 kohaselt kaebust arutades, küll on

kohtumenetluse poolel VTMS § 155 lg 1 p 1 kassatsiooni esitamise õigus maakohtu otsuse

peale, mis on tehtud VTMS § 132 sätestatud alusel.

VTMS § 11 p 8 kohaselt märgitakse väärteomenetluses menetluskulude otsustus kohtuotsuse

lõpposas. KrMS § 189 lg 3 näeb ette kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustamise

eraldi kohtuotsusest KrMS 15.peatükis sätestatud korras. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises

menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvutamisel

ning

menetlustähtaja

ennistamisel

kriminaalmenetluse

sätteid.

Seega

ei

reguleeri

väärteomenetluses menetluskulude hüvitamise vaidlustamist kriminaalmenetluse seadustik

vaid väärteomenetluse seadustik.

Võlgnik esitas 9. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse peale

kassatsioonkaebuse koos kahe lisaga (tl 58-66), kaebuse lisa 2 käsitleb menetluskuluna

tunnistaja transpordikulu väljamõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 24. jaanuari

2017 määrusega võlgniku kassatsiooni läbi vaatamata. Seega on Riigikohus sisuliselt

lahendanud (jätnud läbi vaatamata) ka võlgniku kaebuse menetluskulude väljamõistmise osas,

sest võlgnikul ei olnud VTMS § 155 lg 3 järgi õigust esitada kassatsioonkaebust. VTMS § 199

lg 2 kohaselt on Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas 4-16-5253 tervikuna

(s.h võlgnikult väärteomenetluse kulu väljamõistmise osas) jõustunud ning on TMS § 2 lg 1 p 4

kohaselt täitedokument ja sissenõudjal oli VTMS § 202 lg 3 tulenevalt kohustus jõustunud

kohtuotsus täitmisele pöörata.

Tartu Maakohus edastas 13. juunil 2017 kohtutäiturile jõustunud Tartu Maakohtu 14. novembri

2016 otsuse nr 4-16-5253 ja teavitas kohtutäiturit, et kohtuotsus jõustus Riigikohtu 24. jaanuari

2017 määrusega. Täitmisteade on kaebuse kohaselt võlgnikule kätte toimetatud 19. aprillil

2017.

Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuses on kohus avaldanud makseinfo, mille kohaselt

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16. juuni 2016 otsusega väärteoasjas

nr 2780,16,004499 tuleb võlgnikule määratud rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud

ühele valitud kontole ja menetluskulu tuleb tasuda samale kontole, märkides viitenumbriks

10220165106596. Selgituseks tuli märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning

makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstav rahatrahv

ja menetluskulud ühe kuu jooksul.

Võlgnik esitas kohtuvälise menetleja otsuse maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse

vaidlustamisel (tl 40), seega oli kohtuvälise menetleja otsus võlgnikul olemas. Maakohus leidis,

et kuigi maakohtu otsuses ei ole uuesti üles loetletud kohtuvälise menetleja otsuses toodud kõigi

pangakontode numbreid, kuhu rahatrahvi ja menetluskulu saab kanda ja on selgitatud, et

rahatrahv ja menetluskulu tuleb tasuda kaevatavas otsuses osundatud ühele valitud kontole, ei

ole see selliseks rikkumiseks, mis tingiksid võlgnikule uue (täitemenetluse välise) vabatahtliku

täitmise tähtaja andmist.

Maakohus möönis, et kohtutäituri poolt esitatud andmetest ei nähtu kaebuse läbivaatamise aja

teatamine võlgnikule, millega on kohtutäitur rikkunud TMS § 217 lg 4 sätteid. Samas leidis

maakohus, et see rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget kohtutäituri otsust ja ei ole kohtutäituri

otsuse tühistamise ega täitemenetluse lõpetamise aluseks. Võlgnik ei ole kohtule esitatud

kaebuses märkinud uusi asjaolusid, mida ta oleks kaebuse arutamisel soovinud kohtutäiturile

täiendavalt esitada.

Kaebuse esitamisel taotles võlgnik muuhulgas täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava

kohtumääruse jõustumiseni ning palus lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema

täitemenetluse peatumise lõppemisest uuesti. Maakohus ei pidanud vajalikuks ja otstarbekaks

täitemenetluse peatamist kaebuse lahendamiseni, mistõttu ei käsitlenud maakohus

täitemenetluse peatumise lõppemisest tingitud uue vabatahtliku täitmise tähtaja võimalikku

kulgemist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse

tingimuste puudumise tõttu ja täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava kohtumääruse

jõustumiseni ning palub lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse

peatumise lõppemisest uuesti. Alternatiivselt taotles võlgnik kohtutäituri otsuse tühistamist

täitemenetlust lõpetamata.

Võlgnik on seisukohal, et võlgniku määruskaebus väärteomenetluse kulude vaidlustamiseks on

lahendamata. Võlgnik leiab, et väärteomenetluses saab esitada menetluskulude vaidlustamiseks

määruskaebuse analoogselt kriminaalmenetluse sätetega, s.o KrMS 15. peatüki kohaselt.

Täitemenetluses toimuva vaidluse korral ei ole võimalik anda hinnangut, kas väärteomenetluse

seaduse kohaselt selline väärteomenetluse kulu vaidlustamine oli lubatud, olukorras kus vastav

määruskaebus on lahendamata.

Õige ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt VTMS § 111 p 10 nõude järgimiseks, s.o

väärteoasja kohtulahendis kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks makseinfo näitamiseks, piisab

üksnes viitest kaevatud kohtuvälise menetleja otsusele, mida ka ei ole koos täitmisteatega

võlgnikule esitatud. Võlgnikul ei olnud otsuse täitmiseks vajalikku makseinfot, mistõttu on

täitmata VTMS § 204 lg-te 1 ja 3 eeldused, mis on vajalikud otsuse täitmisele pööramiseks.

Kohtutäituri poolt võlgnikule kaebuse läbivaatamise aja teatamata jätmine ning võlgnikule

kaebuse läbivaatamisel osalemise mittevõimaldamine (TMS § 217 lg 3, lg 4) võiks olla selline

täitemenetluse läbiviimise nõuete rikkumine, mis võiks tuua kaasa kohtutäituri otsuse

tühistamise, seda ka juhul kui täitemenetluse lõpetamise alust iseenesest ei ole tuvastatud.

Formaalsete nõuetele mittevastava täitedokumendi alusel ei saa täitemenetlust läbi viia ning

täitemenetlus tuleb lõpetada sõltumata nõude sisulisest õigsusest.

Maakohus on kaebuse lahendanud ilma kirjalikku menetlust korraldamata. Kaebuse kohta

kohtutäituri poolt saadetud vastust võlgnikule kohus menetluse käigus ei edastanud ning ei

võimaldatud võlgnikul kohtutäituri vastuse osas seisukohta avaldada. TsMS § 405 sätestab

nõuded lihtmenetlusele ja lg 1 p 7 lubab loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist,

aga see ei tähenda, et asja saaks lahendada kirjalikku menetlust korraldamata.

Võlgnik taotles täitemenetluse peatamist oma kaebuses kohtutäiturile (lisa 3, kaebuse p 4), kuid

kohtutäitur ei pööranud sellele tähelepanu. Maakohus ei rahuldanud võlgniku taotlust

täitemenetluse peatamiseks. Võlgnik taotleb määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras

täitemenetluse peatamist. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on 18. aprilli 2017 täitmisteade

võlgnikule kätte toimetatud järgmisel päeval ja täitmisteates antud võlgnikule vabatahtliku

täitmise tähtaeg 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kaebus esitati kohtule

15. mail 2017, seega vabatahtliku täitmise tähtaeg ei saanud mööduda kaebuse lahendamise ajal

kohtus. Seadust tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluse peatamisel kaebuse lahendamisel

hakkab vabatahtliku täitmise tähtaeg kulgema uuesti peatumise lõppemisest, sõltumata sellest,

kas see on juba möödunud (teisiti ei oleks võimalik nõuet vabatahtlikult täita).

Makseinfo puudumise tõttu ei saanud võlgnik oma kohustust täita ja on seetõttu

vastuvõtuviivituses (VÕS § 119 lg 1). Vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma

kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle vähemalt raskest hooletusest

(VÕS § 119 lg 2).

6. Sissenõudja leidis, et võlgniku määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Kohtutäitur palus jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud võlgniku

kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. augusti 2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on

kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel

kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab

ringkonnakohus võlgniku kanda. Võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus ei rahulda võlgniku taotlust esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse

peatamiseks kuni asja lahendava määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et

määruskaebuses ja avalduses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole võlgnik selliseid

asjaolusid esitanud, mis tingiksid täitemenetluse peatamise vajaduse. Võlgniku taotletav

eesmärk, milleks on vabatahtliku täitmise tähtaja kulgemise muutmine kulude tasumiseks on

võlgniku põhinõue, mida ei saa kohus lahendada esialgse õiguskaitse avalduse lahendamisel.

10. Võlgnik on määruskaebuse p-s 2.3 lisaks täitemenetluse lõpetamisele taotlenud ka

kohtutäituri 2. mai 2017 otsuse tühistamist. Avalduses võlgnik vastavat taotlust ei esitanud,

kuid

ringkonnakohtu

hinnangul

ei

takista

see

vastava

taotluse

lahendamist

määruskaebemenetluses. Kui kohus leiaks, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, oleks kohtul

ühe variandina võimalik kohtutäituri 2. mai 2017 otsus tühistada ja saata avaldus kohtutäiturile

uueks lahendamiseks. Eelnevast tulenevalt hõlmab täitemenetluse lõpetamise taotlus ka

kohtutäituri otsuse tühistamise taotlust.

11. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et lahendamata on võlgniku määruskaebus

väärteomenetluse kulude vaidlustamise kohta.

Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsusega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja 16. juuni 2016 otsus väärteoasjas 2780,16,004499 muutmata ja mõisteti võlgnikult

välja väärtoemenetluse kuluna 10 eurot. Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega jäeti võlgniku

kassatsioon, s.h kassatsioonkaebuse lisad Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse peale läbi

vaatamata. Riigikohus ei ole võlgniku kassatsioonkaebust jätnud läbi vaatamata osaliselt vaid

24. jaanuari 2017 määrusega jäeti võlgniku kassatsioon tervikuna läbi vaatamata, sh

kassatsioonkaebuse lisa, kus oli vaidlustatud väärteomenetluse kulu.

Täitedokumendiks käesolevas asjas on Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus.

VTMS § 132 p 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega jätta kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata ja kaebuse rahuldamata. VTMS § 199 lg-s 1 sätestab, et kohtuotsus või määrus

jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohus

selgitab, et täitemenetluses kuulub täitmisele täitedokumendis märgitud nõue. Võlgnikult

mõisteti välja väärteomenetluse kulud Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse alusel, mis

jõustus 24. jaanuaril 2017.

Ringkonnakohus möönab, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsusesse lisatud makseinfos

ei ole välja toodud arveldusarvete numbreid, kuhu menetluskulu kanda. Asjas puudub vaidlus,

et võlgnik oli kätte saanud kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 4-16-5253 ja selle

tähtaegselt vaidlustanud, seega oli võlgnikule edastatud kohtuvälise menetleja otsus ja

võlgnikul oli reaalne võimalus sellega tutvuda, sh tutvuda otsuses sisalduva makseinfoga.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas

nr 4-16-5253 ei sisalda arveldusarvete numbreid, ei saanud see olla võlgnikule takistuseks

menetluskulude tasumisel. Samuti on kohtutäitur täitemenetluse alustamisel 18. aprillil 2017

edastanud võlgnikule täitmisteate, kus on kirjas, et võlgnikul on võimalik tasuda võlgnevus

vabatahtlikult kohtutäituri ametialasele arveldusarvele (tl 6).

12. Ringkonnakohus nõustub, et kohtutäitur peab TMS § 217 lg 4 alusel menetlusosalisele

teatama ka kaebuse läbivaatamise aja. Võlgnik on kohtutäiturile 21. aprillil 2017 esitatud

kaebuses märkinud, et arvestades kaebuse lihtsust ja nõude väiksust, ei ole võlgnikul

tõenäoliselt mõistlikult võimalik kaebuse läbivaatamisele ilmuda ning palunud kaebuse

läbivaatamisel tekkivate küsimust korral võtta endaga ühendust telefoni või meili teel (tl 11,

p 5). Eelnev ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks pidanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise aega

siiski teatama, kuna võlgnik võib vahepeal ümber otsustada näiteks põhjusel, et talle saavad

teatavaks uued asjaolud, mis võivad mõjutada kaebuse lahendust. Kuna aga võlgnik ei ole esile

toonud, mida ta oleks soovinud 21. aprillil 2017 esitatud kaebusele veel lisada, ei ole kaebuse

läbivaatamise aja teatamata jätmine aluseks kohtutäituri 2. mai 2017 otsuse tühistamisele.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul ei ole hagita asjas kirjaliku menetluse

määramise kohustust. Ebaõige on kaebaja viide TsMS §-dele 403 ja 404, mis käsitlevad asjade

lahendamist lihtsustatud menetluses (TsMS 43. peatükk) ega ole kohaldatavad hagita

menetluses (TsMS XI osa). Hagita asjas on kohtul võimalik vaidluse olemust arvestades

hinnata, kas kirjalik menetlus on vaja määrata eraldi määrusega. Kui maakohus leiab, et esitatud

materjalid on asja lahendamiseks piisavad, ei ole hagita menetluses vaidluse olemust arvestades

vaja kirjalikku menetlust eraldi määrata. Antud juhul ei ole võlgnik avaldanud soovi asja

läbivaatamiseks kohtuistungil ja kohtutäitur on avaldanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses. Maakohus vaatas vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 15 ja TsMS § 477 lg-le 2 tsiviilasja

läbi ja lahendas selle hagita asjana kohtuistungit pidamata, millega ei ole rikutud

menetlusnorme.

Asjaolu, et võlgnikule jäi edastamata kohtutäituri vastus võlgniku avaldusele, ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik ei ole määruskaebuses välja toonud, kas ja kuidas

oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Võlgniku määruskaebus kordab

põhiliselt võlgniku avaldust ja sisaldab lisaks etteheidet maakohtu tegevusele, kuid selles pole

välja toodud asjaolusid või lisatud tõendeid, mida võlgnik oleks soovinud esitada kohtutäituri

vastusele.

12. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti jätnud võlgniku avalduse rahuldamata ning kuna

puuduvad alused võlgniku määruskaebuses toodud taotluste, sh kohtutäituri otsuse tühistamise

kohta, rahuldamiseks, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda.

Kohtutäitur on ise (mitte esindaja kaudu) ja sissenõudja oma töötaja vahendusel

määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole neile eelduslikult menetluskulusid tekkinud.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke