3-17-2132/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2132

Haldusasi

MTÜ Emajõe Kaitseks kaebus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2017

korralduse nr 141 õigusvastasuse tuvastamise ja selle alusel

riigi eriplaneeringu menetluses edasiste toimingute tegemise

keelamise nõuetes.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada MTÜ Emajõe Kaitseks kaebus.

2. Jätta MTÜ Emajõe Kaitseks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Toimetada määrus kätte kaebajale

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse punktile 1 (kaebuse tagastamine) võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121

lg 4). Määruse punktile 2 (esialgne õiguskaitse) võib määruskaebuse esitada sama tähtaja jooksul otse Tallinna

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA KAEBAJA NÕUE

1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2017 korraldusega nr 141 otsustati algatada riigi eriplaneering

puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. 18. oktoobril 2017 esitas MTÜ Emajõe Kaitseks Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kõnealuse Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse

tuvastamist ning selle alusel algatatud menetluses edasiste toimingute tegemise keelamist. Kaebaja on

kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonina ning põhjendab eriplaneeringu menetluse keelamise

nõuet peaasjalikult sellega, et planeeringu menetluse algatamisel on tehtud sedavõrd olulisi vigu, et

sellise menetluse tulemusena ei ole võimalik jõuda planeeringu õiguspärase kehtestamiseni. Kaebaja on

taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras kõnealuse planeeringu menetluses edasiste toimingute

tegemise keelamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Leian, et MTÜ Emajõe Kaitses kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning see tuleb

tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeldades, et kaebaja näol on

tegemist keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsiooniga, on

ilmne, et riigi eriplaneeringu menetlemine ja selle menetluse käigus menetlustoimingute tegemine ei

riku mingil moel kaebaja õigusi ega kahjusta kaebaja huve ega keskkonda. HkMS § 45 g 3 kohaselt võib

menetlustoimingu peale kaebuse esitada, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja

õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vabariigi Valitsuse korraldusega

alustatud riigi eriplaneeringu menetlemisel tehtavatel menetlustoimingutel sellist iseloomu ei ole.

Menetlustoimingute tegemine iseenesest (st. planeerimismenetluse lõpptulemusest sõltumata) ei riku

kaebaja õigusi ega kahjusta tema huve. Kaebaja huve võib kahjustada keskkonnakaitse seisukohast

ebaotstarbeka planeeringu kehtestamine, mitte aga selle menetlus. Keskkonnaorganisatsiooni huvi ja

kaebeõigus saavad seonduda selliste otsuste ja tegevustega, mis vahetult võivad keskkonda kahjulikult

mõjutada. Riigi eriplaneeringu menetluse käigus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei

tehta selliseid toiminguid, mis saaksid keskkonda kahjustada. Eriplaneeringu menetlemine ei takista

kaebajal ka oma muude subjektiivsete õiguste teostamist ning menetlustoimingute tegemisest ei tulene

kaebajale ka mingisugust talumiskohustust. Keskkonnaorganisatsioon ei saa nõuda menetluse keelamist

selleks, et vältida menetluse käigus tehtava otsuse hilisema vaidlustamise vajadust. Menetluse

keelamise nõue oleks lubatav eeskätt juhul, kui menetlustoimingutel võiks olla mingisugune selline

keskkonnamõju, mille vältimine on vastava keskkonnaorganisatsiooni eesmärk. Antud juhul sellist mõju

ei ole. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et vigaselt algatatud menetluse tulemusena ei ole võimalik

õiguspärase tulemuseni jõuda, siis isegi kui kaebajal peaks olema õigus, et riigi eriplaneeringu

algatamisel on tehtud olulisi menetlusvigu (nt. planeeringu on algatanud mittepädev organ, valiti vale

planeerimisliik, asukoha eelvalik on valesti läbi viidud), ei saa asuda seisukohale, et tulemuseks on

vältimatult kaebaja õigusi (või keskkonna huve) kahjustava haldusakti andmine või sellise toimingu

sooritamine. Kaebaja õigusi või huve ei saa kahjustada pelgalt akti või toimingu objektiivne

õigusvastasus. Planeerimismenetluse tulemusena mingisuguse planeeringu kehtestamine ei ole

vältimatu. Samuti ei ole vältimatu, et planeeringu kehtestamisel valitakse lahendus, mis kahjustab

keskkonnaorganisatsiooni huve. Menetlustoimingu vaidlustamise eelduseks peab olema selle vahetu ja

otsene mõju kaebaja õigustele või huvidele. Käesoleval juhul ei kahjusta menetlemine kaebaja õigusi

ega keskkonda ning vältimatuks ei saa ka pidada kaebaja õigusi või huve kahjustava lõpliku haldusakti

andmist. Kokkuvõttes leian, et keskkonnaorganisatsioonina saab kaebaja realiseerida oma huve läbi

asjas tehtava lõpliku haldusakti (planeeringu kehtestamise otsuse) vaidlustamise, kui menetluse

tulemusena peaks tõepoolest kaebaja kaitstavate huvidega vastuolus olev planeering kehtestatama.

Seeläbi saab kaebaja teostada oma kaebeõigust ning sellisel juhul saab kohus hinnata ka

menetlustoimingute õiguspärasust ning nende võimaliku õigusvastasuse mõju lõplikule otsustusele.

3. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, sest

kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Teiseks on ilmne, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus,

sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid

tagajärgi keskkonnale. See, et menetluse jätkamisel kaasnevad kaebaja menetluses osalemisega teatud

kulud ja koormus, ei ole selline tagajärg, mille vältimine oleks vajalik. Kaebaja väited menetluses

osalemisega seotud kahjust inimväärikusele, eraelu puutumatusele ja eneseteostuse vabadusele, ei ole

tõsiseltvõetavad. Kaebajal ei ole kohustust planeerimismenetluses osaleda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik