2-17-12938/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. oktoober 2017. a

Tsiviilasja number

2-17-12938

Tsiviilasi

Proplast Group OÜ hagi osaniku väljaarvamiseks

osaühingust

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. septembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Proplast Group OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Proplast Group OÜ

(registrikood 12798865), esindaja advokaat Marko Paabumets

Vastustaja (kostja): Aleksei Omelin (isikukood XXX),

esindaja Gaabriel Tavits

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. septembri 2017. a määrus

muutmata

ja

Proplast

Group

OÜ

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud Proplast Group OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Proplast Group OÜ (hageja) esitas 30. augustil 2017 Tartu Maakohtule hagi Aleksei Omelini

(kostja) kui osaniku väljaarvamiseks äriühingust. Hagiavalduse kohaselt on hageja osakapitali

suuruseks 2500 eurot. Hageja osanikud on Gennadi Varkki ja kostja, kellele kuuluvad võrdsed

osad nimiväärtusega 1250 eurot. Mõlemad osanikud on juhatuse liikmed, kuid kostja juhatuse

liikme ülesandeid ei täida.

Hageja bilanss oli 31. detsembri 2016 seisuga negatiivne, mistõttu kutsus hageja kokku osanike

koosoleku. Osanike 19. mai 2017 koosolekul hääletati hageja põhikapitali muutmise ja osakapitali

suurendamise üle. Otsus jäi vastu võtmata, sest kostja hääletas vastu.

Hageja edastas 21. juunil 2017 kostjale hoiatuse äriseadustiku (ÄS) § 167 lg 1 alusel, hoiatades

kostjat kahjustamast hageja huvisid. Kostja oli 2015. aastal sõlminud hageja nimel kolmanda

isikuga laenulepingud. Hageja juhatuse liige Gennadi Varkki esitas 3. juulil 2017 osanike

koosoleku kokkukutsumise teate. Tartu Maakohtu registriosakonnalt saabus 6. juulil 2017 kiri,

millega teatati, et hageja netovara on väiksem kui ÄS § 136 nimetatud kohustuslik osakapitali

suurus, ja kutsuti üles võtma tarvitusele ÄS § 176 ette nähtud abinõud. Kostja teatas 7. juulil 2017,

et ta ei saa 11. juulil 2017 osanike koosolekul osaleda. Koosolek toimus 25. juulil 2017, kus kostja

hääletas põhikirja muutmise ja osakapitali suurendamise vastu. Kostja saatis 14. augustil 2017

hageja osanike kokkukutsumise teate, kus oli päevakorras hageja likvideerimise otsustamine ja

likvideerijate valimine.

Hageja leiab, et kostja on oluliselt kahjustanud hageja huve ja jätkab nende kahjustamist vaatamata

hoiatusele, mistõttu esineb alus kostja väljaarvamiseks hageja osanike hulgast.

Hageja taotles hagi tagamise korras kostja volituste ning hääleõiguse peatamist, sest hageja

hinnangul esineb oht, et kostja kuritarvitab juhatuse liikme volitusi ja hääleõigust ning tekitab

sellega hagejale kahju.

2. Maakohus pidas 5. septembril 2017 hagi tagamise avalduse lahendamiseks ja hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks eelistungi. Hageja esindaja jäi hagis ja selle tagamise taotluses esitatud

seisukohtade juurde. Kostja leidis, et hagi ja hagi tagamise taotlus ei ole põhjendatud ning tuleks

jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus keeldus 5. septembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et ÄS § 167 alusel esitatav nõue võib kaasa tuua omandiõiguse kaotamise,

mistõttu on seadusandja seadnud nõude esitamisele ranged piirid. Riigikohus on märkinud, et

omand on põhiõigusena kõrgendatud kaitse all (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-180-15, p 33). Osaniku

väljaarvamise nõude alused on loetletud ÄS § 167 lg-s 1 pärast sõna „kui“ ning osaniku

väljaarvamisega seonduvat tuleb tõlgendada kitsalt ja osaniku huve arvestades. Osaniku saab

osaühingust välja arvata üksnes kohus osaühingu hagi alusel.

Hagiavaldusele ei ole lisatud enamusosanike otsust kostja väljaarvamiseks osaühingust, sest sellist

otsust ei ole võimalik vastu võtta, kui osaühingu kahe osaniku osad on võrdse suurusega. Osaniku

osaühingust väljaarvamiseks hagiga kohtusse pöördumiseks on vajalik enamusosanike vastav

otsus.

Riigikohtu 3-2-1-97-11 lahendi punkt 35 kohaselt võib avaldaja tegevuse blokeerimisest tekkida

osanike vahel materiaalõiguslikke nõudeid. Osanikule võib hea usu põhimõttest (vt TsÜS § 32)

tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama

n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt. Samuti vastutab osanik ÄS § 188 lg 1 järgi

osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2 alusel hageja avaldust

menetlusse võtmast, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning on

õiguslikult perspektiivitu. Kuna maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, ei lahendanud

maakohus hagi tagamise taotlust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata hagiavaldus koos

hagi tagamise taotlusega maakohtule uueks menetlemiseks.

Hageja on seisukohal, et puudub alus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Hageja nõude alus

tuleneb ÄS § 167 lg-st 1. Hagi on esitanud osaühing. Hageja on tõendanud kostja poolt osaühingu

kahjustamise. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hagiavalduses märgitud asjaolud ei ole

käsitletavad osaühingu kahjustamisena.

Hageja ei nõustu, et hagejal puudub hagi esitamise õigus ÄS § 167 lg 1 alusel ilma enamusosanike

otsuseta. Eristada tuleb hagi esitamist osaühingu nimel ning hagi esitamist osanike poolt.

Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend omandi kõrgendatud kaitse kohta on asjakohatu. ÄS § 167

lg-st 3 tulenevalt müüakse osaniku väljaarvamisel osaniku osa ja müügist saadud raha, millest

arvestatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule. Maakohtu

seisukoht väljaarvatava osaniku erilise kaitse vajadusest on vastuoluline ja põhjendamata.

Hageja nõustub, et osaühingu tegevuse blokeerimisest võib osanike vahel tekkida

materiaalõiguslikke nõudeid. Osanike koosolek ei ole äriühingu juhtimisorgan. Kui tõlgendada

ÄS § 167 lg-t 1 nii, et sellel alusel hagi esitamine on võimalik vaid osanike poolt, kelle osadega

on esindatud üle poole osakapitalist, siis ei ole olukorras, kus osaühingus on kaks võrdse suurusega

osanikku, võimalik osaühingul hagi osaniku väljaarvamiseks esitada. See omakorda tähendaks, et

juhatuse liikmetel ei ole võimalik täita kohustust tagada äriühingu toimimine ning oma õigusi

kuritarvitav osanik saab jätkuvalt osaühingut oma äranägemise järgi kahjustada.

Hageja lisas määruskaebusele hageja pearaamatu väljavõtted, millest nähtub, et hageja on saanud

pikaajalist laenu eraisikult summas 147 000 eurot.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta

hageja kanda.

Hageja seisukoht, et osanike koosolek ei ole äriühingu juhtimisorgan, on ekslik. ÄS § 168 lg 2

kohaselt saab osanike üldkoosolek otsustada ka neid küsimusi, mis kuuluvad nii nõukogu kui ka

juhatuse pädevusse.

Osaniku väljaarvamise vaidluses puudub juhatuse liikmel pädevus osaühingu nimel hagiavalduste

esitamiseks, kuna ÄS § 167 lg 2 näeb ette iseseisva menetluse. Kui see jääks juhatuse pädevusse,

tekiks huvide konflikt: juhatus, kes allub osanike üldkoosoleku otsustele, saab esitada taotluse

osaniku välja arvamiseks. Juhatus kui täidesaatev organ ei saa kõrgema organi liikme ehk osaniku

väljaarvamist taotleda. Osaniku väljaarvamist saavad taotleda enamusosanikud. Kui osanike

enamust pole võimalik saavutada, siis ei saa hagi esitada. Samuti ei saa seda teha osaühingu

juhatus, sest osaühingu juhatus oma tegevuses allub osanike üldkoosoleku otsustele.

Kostja osa on omandatud abielu kestel ning on ühisvara osa. Isegi juhul, kui hagiavalduse

esitamine oleks võimalik, tuleb menetlusse kaasata kostja abikaasa puudutatud isikuna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. septembri

2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega.

Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda.

7. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga, et hageja nõue tuleb TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest hageja nõude rahuldamise alus tuleneb ÄS § 167 lg-st 1.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

ÄS § 167 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui

osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil

osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud,

vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. ÄS § 167 lg 2 sätestab, et hagi osaniku

väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole

osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

8. Ringkonnakohtu hinnangul esitas hageja maakohtule hagiavalduse, milles taotles kostja kui

osaniku väljaarvamist hageja omanike ringist (tl 4, p 2.1) ÄS § 167 lg 1 alusel, kuna osanik on

kahjustanud äriühingu huve mõjuva põhjuseta.

ÄS § 167 lg 1 ja lg 2 alusel saab osaniku väljaarvamist kohtult taotleda ning käesolevalt taotleb

hageja kui osaühing ÄS § 167 lg 1 alusel oma osaniku välja arvamist osanike hulgast, kuid

nimetatud hagi saab hageja esitada üksnes enamusosanike vastava otsuse alusel. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et hageja ei ole kohtule esitanud enamusosanike otsust osaniku

väljaarvamiseks osanike ringist ja sellist otsust ei ole võimalik vastu võtta, kui osaühingu kahe

osanikud osad on võrdse suurusega. Osaühingu tegevuse seisukohalt ei ole see kasulik ei osanikele

kui osaühingule. Sellise olukorra lahenduseks võib olla väljaostu- või lõpetamisnõue.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ÄS § 167 lg-st 1 otseselt enamusosanike vastava otsuse

eeldust, kuid Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a otsuse 3-2-1-97-11 p-i 35 järgi on ÄS § 167

õiguskaitsevahend osaühingu huve kahjustava vähemusliikme vastu. Kuna ÄS § 167 eesmärk on

kaitsta vähemusosanikku, saab nõude osaniku väljaarvamiseks esitada ainult osanik, kelle osadega

on esindatud üle poole osakapitalist (ÄS § 167 lg 2), mistõttu ei ole võimalik võrdsete liikmete

korral ÄS § 167 lg-st 1 tulenevat nõuet esitada ning käesolevalt ei ole seetõttu tegu kohase

õiguskaitsevahendiga. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui kostja tegevus on hageja huve

kahjustav, on hagejal õigus vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 nõuda kostjalt tekkinud kahju hüvitamist

hagejale. Ka peavad osaühingu osanikud lähtuma osaühinguga seotud tegevuses osaühingu

huvidest ning osaühingu jaoks vajalike otsuste tegemiseks võib osanik olla kohustatud hääletama

vajalike otsuste poolt, et tagada osaühingu igapäevase tegevuse jätkusuutlikus.

9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/