2-17-114110/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-114110

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-114110

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Margus Luige (Luik) vastu

1336,94 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1424,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ AF Võlamenetlus (rk 12290871; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Gerda Kabrits,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Margus Luik (ik XXX; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Margus Luige vastu osaliselt.

2. Välja mõista Margus Luigelt OÜ AF Võlamenetlus kasuks 1173,13 eurot, millest

959,84 eurot on põhinõue, 50 eurot võla sissenõudmise kulu ja 163,29 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 31.08.2017 seisuga.

3. Välja mõista Margus Luigelt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 959,84 eurot alates 01.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 796,55 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 88% ulatuses Margus Luige kanda ja 12% ulatuses OÜ AF

Võlamenetlus kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-114110 OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks

suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Margus Luigelt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 308 eurot.

8. Välja mõista Margus Luigelt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskulult

308 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.09.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

2(3)

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 20.01.2015 ja

13.02.2015 sõlmitud liitumislepingud ning osamaksetega vara müügilepingud lugeda

sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute

lahutamatuks lisaks olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 20.01.2015 ja 13.02.2015 kehtinud VÕS

§ 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 1099,84 eurot. 01.07.2015

esitatud arve nr 2012864664 on koos käsitlustasuga kogusummas 140 eurot (2 ×70 = 140),

mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara müügilepingute tingimustest. Viidatud

lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa klient ning

lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse paketi muutmise korral väiksema

miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud

toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise

ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine.

Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega

ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena

3(3)

hageja kasuks väljamõistmisele 959,84 eurot (1099,84 – 140 = 959,84). Nimetatud summalt on

hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras. Viivise arvestus kuni 31.08.2017 seisuga

on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks on 163,29 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~88% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

308 eurot (88% 350 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

308 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik