2-17-1779/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-1779

Tsiviilasi

Beauty Parlour OÜ hagi AS-i Morrison Invest vastu

üürilepingu alusel ettemakstu tagastamise ja intressi

nõudes ning AS-i Morrison Invest vastuhagi Beauty

Parlour OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 409,20 eurot

Vastuhagi hind 2500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Beauty Parlour OÜ (registrikood 12650602),

lepinguline esindaja Maiga Liiv

Kostja AS Morrison Invest (registrikood 10378065),

lepinguline esindaja Raivo Salumäe

Kohtuistungi toimumise aeg

13. september 2017. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Ingrid Koppel, esindaja Maiga

Liiv

Kostja seaduslik esindaja Margus Valdes, esindaja Raivo

Salumäe

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AS-ilt Morrison Invest Beauty Parlour OÜ kasuks 409,20 eurot.

3. Jätta vastuhagi rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta AS-i Morrison Invest kanda.

5. Määrata kindlaks Beauty Parlour OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista AS-ilt Morrison Invest Beauty Parlour OÜ kasuks välja

menetluskulud 800 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (18. oktoober 2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Beauty Parlour OÜ (hageja) esitas 03.02.2017 maakohtule hagi AS-i Morrison Invest (kostja)

vastu üürilepingu alusel ettemakstu 409,20 euro tagastamise ja intressi nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.04.2014 äriruumide üürilepingu, mille

objektiks oli Tallinnas Tulbi tn 6 asuva kauplus-kontorihoone teisel korrusel paiknev ruum nr

5 ning mille kostja andis tasu eest hagejale kasutamiseks äriruumide otstarbel. Hageja sõlmis

lepingu, et kasutada ruumi ilusalongina. Hageja majandus- ja kutsetegevuse iseloom eeldab, et

ruumis, kus teenust osutatakse, valitseks rahulik ja lõõgastumist soodustav atmosfäär ning

puuduks igasugune häiriv taustamüra. Alates 2016. a jaanuarist hakkas hagejat ja tema kliente

häirima vahetult külgnevas ruumis tegevust alustanud tantsukool, mille ülemäärane müra ei

võimaldanud enam hagejal oma klientidele pakkuda kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalikku

atmosfääri. Vaatamata hageja suulistele pretensioonidele ei kõrvaldanud kostja ruumi

kasutamist takistavat asjaolu. Mais 2016. a korraldas kostja tantsukooli ruumi ja hageja

kasutuses oleva ruumi vahelises seinas oleva puidust vaheukse tihendamise müra isoleerimise

eesmärgil, kuid see müra ei kõrvaldanud. Sellest teavitas hageja kostjat taaskord suuliselt, kuid

kostja sellele ei reageerinud. Lepingu p-st 5.13 tulenevalt on kostja vastutav lepingu rikkumise

eest, kuna müra tekitajaks on kostja kliendiks olev tantsukool. Lepingu p-st 2.5 tulenevalt oli

kostja kohustatud tagama, et ruumi oleks võimalik hageja majandus- ja kutsetegevuses

segamatult kasutada. Seega rikkus kostja oma tagamiskohustust, kuna ei kõrvaldanud lepingu

p-s 8.2.2 sätestatud tähtajast oluliselt pikema aja jooksul ruumi sihipärast kasutamist takistavat

asjaolu.

05.09.2016 esitas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt

loetakse leping lõppenuks ülesütlemisavalduse üleandmise päevast. Kostja seaduslik esindaja

M.V keeldus ülesütlemisavalduse vastu võtmiseks allkirja andmast. Kostja seaduslik esindaja

M.V vaatas vabastatud ruumi üle, kuid keeldus üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamast.

Lepingu p-st 10.3 tulenevalt saatis hageja 05.09.2016 kostjale lepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse tähitud kirjana. Viidatud lepingu punkti kohaselt loetakse avaldus

üleantuks viie kalendripäeva möödumisest, s.o 10.09.2016. Lepingu p-i 8.2.2 kohaselt võis

hageja lepingu üles öelda ja ruumi viivitamatult kostjale tagastada. Hageja on seisukohal, et

hageja poolt suuliselt esitatud pretensioonid on käsitletavad lepingu p-s 8.2.2 nimetatud

hoiatusena, mistõttu ei pidanud hageja enne lepingu erakorralist ülesütlemist vajalikuks uut

hoiatust esitada.

Hageja seadusliku esindaja poolt on kostjale ettemaksuna tasutud garantiisumma 270 eurot, mis

lepingu p-i 3.1 kohaselt tuli kostjal lepingu lõpetamisel hagejale tagastada. 07.09.2016 tasus

hageja terves ulatuses kostja 01.09.2016 arve nr 316397. Tulenevalt asjaolust, et leping lõppes

10.09.2016, kuid eelpool viidatud arve sisaldas mh terve septembrikuu üüritasu, on kostja

alusetult rikastunud 20 päeva, s.o 130,20 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista 409,20

eurot ja alates 10.09.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja poolt 409,20 euro kasutamise eest

arvestatud seadusjärgne intress.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja arvates ei lõppenud üürileping hageja ülesütlemisavaldusega, vaid vastavalt lepingu p-

le 7.6.2 lõppes leping 4 kuu möödudes lepingu lõpetamise soovi kättesaamisest kostja poolt

10.01.2017. Hageja 05.09.2016 ülesütlemise põhjusena esitatud tantsukooli ruumidest kostuv

müra oli lepingu lõpetamise ettekääne. Alternatiivselt leiab kostja, et ülesütlemine ei ole kehtiv,

sest enne ülesütlemisavaldust ei olnud hageja kostjale ühtegi pretensiooni esitanud. Kostja ei

nõustu hageja väitega, et hageja oli enne ülesütlemisavaldust esitanud kostjale müra suhtes

pretensioone.

Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

3. Kostja esitas 31.03.2017 vastuhagi, sest kostja arvates lõppes üürileping vastavalt lepingu p-le

7.6.2 10.01.2017. Kostjal oli võimalik väidetud probleem lahendada ja 05.09.2016 avalduse

saamisel said kostja poolt tantsukooli ruumid viivitamatult asendatud, et kooli tegevus ei saanud

hagejat enam häirida. See asjaolu ja ka mittenõustumine lepingu erakorralise ülesütlemisega

hageja poolt, on märgitud kostja 22.09.2016 kirjas hagejale. Kostja saatis kirja Madara tn 14

aadressile, sest hageja oli oma 05.09.2016 kirja ümbrikule märkinud selle aadressi.

Asjaolu, et hageja pärast ülesütlemisavalduse esitamist üüritud ruumi ei kasutanud, ei

vabastanud teda kohustusest tasuda üüri- ja kommunaalteenuste makseid kuni lepingu

lõppemiseni. Hageja aga jättis alates 2016. a oktoobrist üüri jm maksete tasumise kohustuse

täitmata. Kostja põhinõue koosneb: leppetrahvi nõue lepingu p 5.4 alusel hageja poolt lepingu

p 4.2.28 (väljakolimisest mitteteatamise) rikkumise tõttu summas 135 eurot; üüri- ja

teenustasude nõue kuni lepingu lõppemiseni 01.10-11.12.2016 summas 999,35 eurot; lepingu

katkestamise leppetrahvi nõue üüri- ja teenustasu nõude summas kuni lepingu ülesütlemise

tähtajani 12.12.2016-10.01.2017 eest 300,04 eurot. Lepingu lõppemise aja seisuga on

11.12.2016 garantiisumma 270 eurot tasaarvestatud. Kostja nõuab viivist 1228,79 eurot.

Põhjusel, et kostja lepingu p 3.8 kohustuse (üüritõustust teavitamine) 22.09.2016 kirja

saatmisega täitis, oli üürihinna tõstmine õiguspärane. Kostja märgib, et üürinõue on esitatud

kuni 11.12.2016 põhjusel, et kostja andis üüripinna alates 12.12.2016 uuesti üürile ja nõustus

sellel ajal (12.12.2016) hageja sooviga leping ennetähtaegselt lõpetada. Siiski ei võta see

kostjalt õigust saada vastavalt lepingu p-le 5.5 üürniku poolt lepingu ennetähtaegse

katkestamise korras temalt lepptrahvi üüri- ja teenustasude nõude summas kuni lepingu

korralise lõppemise tähtajani.

Hageja seisukoht vastuhagile

4. Hageja vaidleb vastuhagile vastu.

Hageja leiab, et kostja ja hageja vahel sõlmitud äriruumide üürileping lõppes 10.09.2016.

Kostja 22.09.2016 kirja ei ole hagejale edastatud ning kostja väide müraprobleemi lahendamise

kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole kostjat kontaktandmete muutmisest

teavitanud, mistõttu on arusaamatu kirja adresseerimine Madara 14 aadressile.

Hageja leiab, et üürihinna tõstmine 17% võrra ja tõstetud üürihinna kajastamine üüriarvetel on

alusetu, kuna kostja poolt on täitmata lepingu p-s 3.8 sätestatud kohustus hagejat kirjalikult ja

taasesitatavas vormis vähemalt üks kuu ette teavitada. Lisaks leiab hageja, et üürihinna tõstmine

olukorras, kus hageja on teatanud lepingu ülesütlemisest, on vastuolus hea usu põhimõtte ja

heade kommetega. Samuti on hea usu põhimõtte ja heade kommetega vastuolus tasu nõudmine

uksekaardi teenuse eest, kuivõrd uksekaart on kostjale tagastatud koos ülesütlemisavalduse ja

ruumi võtmetega. Ka on viidatud põhimõttega vastuolus arvetel firma nime majajuhil

eksponeerimise teenuse kajastamine ning arve nr 010117/1 esitamine, kuivõrd alates 2016. a

detsembrist tegutseb ruumis uus üürnik. Leppetrahv summas 135 eurot on alusetu, kuivõrd

hageja poolt on täidetud lepingu p-s 4.2.28 sätestatud kohustus ruumidest välja kolimisest

kostjat kirjalikult teavitada (05.09.2016 ülesütlemisavalduses). Hageja on seisukohal, et lepingu

p-s 5.2 sätestatud viivisemäär 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest on

ebamõistlikult suur. Hageja taotleb viivisemäära vähendamist ning viivise arvestamist

seadusjärgses määras.

Maakohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (TsMS § 405 lg 1).

6. Käeolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on 30.04.2014 sõlmitud üürileping, millega

hageja üüris kostjalt äriruume (tl 5-9). Lepingu p 7.5 järgi on leping kahel korral automaatselt

pikenenud ühe kalendriaasta võrra. Hageja on kostjale tasunud garantiisumma 270 eurot (tl 10).

05.09.2016 esitas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt

loetakse leping lõppenuks ülesütlemisavalduse üleandmise päeval (tl 11). Lepingu p 10.3 järgi

saatis hageja 05.09.2016 ülesütlemisavalduse kostjale tähitud kirjana (tl 12). 07.09.2016 tasus

hageja kostjale 01.09.2016 arve nr 316397 summas 418,72 eurot (tl 13-14). 16.09.2016 on

hageja nõudnud kostjalt ettemakstud üüri ja kõrvalkulude 139,20 euro ning tagatisraha 270 euro

tagastamist (tl 16).

Hageja leiab, et üürileping lõppes lepingu p-dest 8.2.2 ja 10.3 tulenevalt hageja poolt esitatud

ülesütlemisavalduse tegemisega erakorraliselt 10.09.2016 ning kostjal tuleb hagejale tagastada

ettemakstud üür ja kõrvalkulud, tagatisraha ning tasuda summadelt intressi kuni kohtuotsuse

tegemiseni. Puudub vaidlus, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kostja vaidleb

hagile vastu ja leiab, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kehtiv ning kostjal on õigus

nõuda hagejalt lepingu täitmist kuni lepingu korralise lõppemiseni 10.01.2017. Kostja nõuab

hagejalt kohustuse täitmist summas 1271,21 eurot ja viivist 1228,79 eurot.

7. Hagi ja vastuhagi lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, mis alusel ja millal üürileping lõppes.

Poolte vahel on sõlmitud üürileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga

kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri

maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes

juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Hageja saab nõuda kostjalt ettemakstud üüri, kõrvalkulude ja tagatisraha tagastamist ning

intressi VÕS § 308 lg 3 ja § 337 alusel. Kostja nõuab lepingus sätestatud tingimustel leppetrahvi

ning lepingu täitmist kuni lepingu korralise lõppemiseni VÕS § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 292 lg 1

alusel.

8. Esmalt hindab kohus, kas leping lõppes hagejapoolse erakorralise ülesütlemisega 10.09.2016.

Kohtu hinnangul on üürilepingu ülesütlemise materiaalne ja formaalne eeldus täidetud. Üüritud

asjal tekkis lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma

kulul kõrvaldama (VÕS § 278). Hageja on teinud kostjale ülesütlemisavalduse, mille kostja on

kätte saanud (VÕS § 195 lg 1).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et kõrvalasuvatest ruumidest kostuvad helid takistasid hagejal

sihtotstarbeliselt ruumide (ilusalong) kasutamise. Eeltoodu on tõendatud helisalvestiste ja

hageja seadusliku esindaja Ingrid Koppel'i seletusega (tl 119). Kostja oli müraprobleemist

teadlik, sest 2016. a alguses paigaldati ruumide vahelisele uksele täiendav isolatsioon (kostja

seadusliku esindaja Margus Valdes’e seletus, tl 119, fotod tl 72-73). Edasi lähevad poolte

seletused lahku. Hageja väidab, et vaheuksele täiendava isolatsiooni panemine probleemi ei

lahendanud ning kostjale esitati suuliselt pretensioone kuni 2016. a juunini. Kostja väidab, et

pärast ukse tihendamist ei ole hageja suuliselt tema poole müraprobleemi ega lindistustega

pöördunud ning pretensioon esitati ülesütlemisavalduses (kohtuistungil antud poolte seaduslike

esindajate seletused, tl 119).

VÕS § 279 lg-s 1 on sätestatud, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud

puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi,

võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab

asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. VÕS § 282 lg 1 p 1 sätestab

üürniku

kohustuse

üürileandjat

viivitamatult

teavitama

asja

lepingutingimustele

mittevastavusest, kui üürnik ei pea seda kõrvaldama. Kui üürnik teatamiskohustust rikub, ei või

üürnik lepingut etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel

tuleb lisaks arvestada VÕS § 196 lg-s 3 sätestatuga, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib

lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaoludest teada sai.

Lisaks on pooled täiendavalt lepinguga kokku leppinud lepingu ülesütlemise ja teatamise

korras. Lepingu p 8.2.2 järgi üürnik võib lepingu üles öelda kui üürileandja ei kõrvalda või ei

ole suuteline kõrvaldama lepingu sihipärase kasutuse võimatuks muutvaid asjaolusid kolme

päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Pooled vaidlevad, kas nimetatud punktis

hoiatuse saatmisel tuleb lähtuda lepingu p-st 10.2, mis sätestab teadete ja informatsiooni

edastamise korra.

Poolte ühist tegelikku tahet lepingu p 8.2.2 koosmõjus p-ga 10.2 tõlgendamisel kohtul kindlaks

teha ei õnnestunud, mistõttu tuleb lepingu punkte tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4 ja 5). Pooled on fikseerinud

lepingu p-s 8.2.2 puuduste kõrvaldamise tähtajaks kolm päeva. Kohtu hinnangul ei ole

nimetatud tähtaja fikseerimisel silmas peetud, et see kohalduks koosmõjus lepingu p-dega 10.2

ja 10.3, mis sätestavad, et teated tuleb poolele esitada tähitud kirja teel või allkirja vastu ja kui

kirjalikult ei saa teadet üle anda, siis tuleb see saata tähitud kirjaga ning loetakse kätte antuks

kui postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Samuti tuleb arvestada lepingupoolte

varasemat praktikat. 2016. a alguses aktsepteeris kostja suulist informeerimist. Kohtule pole

esitatud andmeid, et 2016. a alguses tehti hoiatus vastavalt lepingu p-dele 10.2 ja 10.3. Kohtu

hinnangul on helisalvestised ja hageja seadusliku esindaja seletus piisavad, et tuvastada, et

kostja oli müraprobleemist teadlik. Tulenevalt helisalvestistest saab asuda seisukohale, et

kõrvalruumidest kostvad helid olid nii tugevad, et ruumide lepingujärgne kasutamine oli

hagejal takistatud. Kohtu hinnangul kasutas hageja erakorralist ülesütlemist mõistliku aja

jooksul pärast ülesütlemiseks õigustavatest asjaoludest teadasaamist. VÕS § 279 lg 1 sätestab

samuti üürniku lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemise õiguse, kui üürileandja

üüritud ruumi puudusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust

mõistliku aja jooksul. Hageja võis tugineda asjaolule, et müraprobleemi ei olnud kostja

võimeline kõrvaldama. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kostja muutis tantsukooli ruume

09.09.2016 üürilepinguga, mis jõustus 15.09.2016 (tl 84).

9. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tagatisraha ja ettemakstud üüri ning kõrvakulude

tagastamiseks õiguslikult põhjendatud VÕS § 308 lg 3 ja § 337 alusel. Kuna hagejapoolne

üürilepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv, siis ei ole kostjal nõuet, mida hageja nõudega

tasaarvestada (VÕS § 186 p 2). Kuna leping on lõppenud 10.09.2016, siis ei saa kostja nõuda

lepingu täitmist. Hageja on ruumide vabastamisest kostjat teavitanud 05.09.2016

ülesütlemisavaldusega, mistõttu pole hageja lepingu p-i 4.2.28 rikkunud. Kohus ei hinda

vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna kostja nõude eelduseks on lepingu kehtivus kuni

10.01.2017.

10. Hageja seadusjärgne intressinõue alates 10.09.2016 on õiguslikult põhjendatud VÕS § 308 lg

2 ja § 337 alusel. Kohtuistungil on hageja veelkord kinnitanud, et tegemist on seadusjärgse

intressiga (tl 118). Perioodi 10.09.2016 kuni 18.10.2017 eest on seadusjärgne intress 0 eurot,

sest VÕS § 94 lg 1 sätestatud viimane intressimäär on viidatud perioodil 0% aastas.

11. 27.09.2017 määras kohus menetlusosalistele tähtajad: lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirja esitamiseks 09.10.2017 ja menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks 12.10.2017

(tl 126). Kohus ei arvesta kostja poolt pärast 09.10.2017 esitatud sisuliste seisukohtadega TsMS

§ 331 lg 1 alusel.

Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata hageja taotlusel kohtuotsuse täitmise korda TsMS §

445 lg 1 alusel.

Tulenevalt hageja täpsustusest, et kõrvalnõude näol on tegemist intressiga, mis vaidlusalusel

perioodil on 0% aastas, siis hagihind on 409,20 eurot (TsMS § 133 lg 1). Kohus muudab

tsiviilasja hinda TsMS § 136 lg 4 alusel.

Menetluskulud

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad

menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

14. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1316 eurot 18,8

tunni eest. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.

15. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). Kostja on

esitanud vastuväite lepingulise esindaja kuludele, et 13.09.2017 menetluskulude nimekirjas on

põhjendatud ajakulu 3,6 tunni ulatuses. Samuti ületavad menetluskulud tsiviilasja hinda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-

1-115-13; nr 3-2-1-145-13).

Hageja esindaja tunnihinnaks on 70 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega.

Kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete

puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava

hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja

väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. Käesolevas asjas tuleb aga arvestada, et hageja esindaja kulutas aega ka vastuhagile

vastamiseks.

Kohus loeb põhjendatuks järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine 3 tundi; 13.04.2017

ja 02.05.2017 menetlusdokumentide koostamine ja sellega seoses kostja dokumentide analüüs

4 tundi; 13.09.2017 kohtuistung ja sellega seoses menetlustoimingud 1 tund; 09.10.2017

menetlusdokumendi koostamine ja sellega seoses kostja dokumentide analüüs 2 tundi, kokku

10 tundi, s.o 700 eurot.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Kaur

kohtunik