2-16-9587/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-9587

Tsiviilasi

Tsiviilasjade hind

W.L hagi Korteriühistu XXX 20.03.2016 üldkoosoleku

päevakorra punkti 1 otsuse tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja registrikande

kustutamiseks

W.L hagi Korteriühistu XXX 16.09.2016 üldkoosoleku

päevakorra punkti 1 otsuse tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

3500 eurot /3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Viimase kohtuistungi aeg

või viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Hageja W.L (isikukood XXX, aadress XXX, 74113 Maardu

e-post )

Kostja Korteriühistu XXX (registrikood 80011762, aadress

XXX, 74113 Maardu)

Kostja lepinguline esindaja Tamara Vologžanina (e-post)

Kohtuistung 06.10.2016, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.L-i 10.10.2016 esitatud protokolli parandamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta Korteriühistu XXX 11.08.2016 esitatud taotlus hagi läbi vaatamata

jätmiseks rahuldamata.

3. Jätta Korteriühistu XXX 20.02.2017 esitatud taotlus hagi läbi vaatamata

jätmiseks rahuldamata.

4. Jätta W.L-i hagi Korteriühistu XXX 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1

otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja

registrikande kustutamiseks rahuldamata.

5. Jätta W.L-i hagi Korteriühistu XXX 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti

1 otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata.

6. Menetluskulud jätta W.L-i kanda.

7. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

20.06.2016 esitatud ning 19.07.2017 ja 28.07.2016 täpsustatud hagiavalduse kohaselt toimus

20.03.2016 Korteriühistu XXX (kostja) üldkoosolek, millel osales 18 liiget 34st. Üldkoosoleku

päevakorra punkt nr 1 oli ühistu põhikirja muutmine. Põhikirja muutmise poolt hääletas 16

koosolekul osalenud liiget. Koosoleku toimumise hetkel kehtinud põhikirja p 6.7 järgi on

põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas rohkem kui pool häälte üldarvust

st, et põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 18 liikme poolhäält. Seega üldkoosolek põhikirja

muuta ei otsustanud. Koosolekul protokolli kohapeal ei koostatud vaid täideti lahtreid juba

eelnevalt valmistrükitud blanketil.

Tuginedes eeltoodule palus W.L (hageja) kostja 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra punkt 1

otsuse tühisuse tuvastamist, alternatiivselt kehtetuks tunnistamist ning tühistada selle otsuse

alusel tehtud kanne Mittetulundusühistute registris.

05.12.2016 esitas hageja hagiavalduse kostja 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse

tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-18286).

Hagiavalduse kohaselt toimus 16.09.2016 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorra p 1 oli

eelmise üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine. Kostja juhatuse

liikme E.W poolt koostatud 16.09.2016 toimunud üldkoosoleku protokollile on lisatud osavõtjate

nimekiri 23+1 ühistu liiget, kellest protokolli kohaselt 15 (60%) olid esindatud volitustega,

millest 5 volitust oli antud E.W-le endale. Protokollis kohalviibinute hulka märgitud Vladimir

Katskov koosolekul ei osalenud. Nii MTÜS § 21 lg 5 kui ka kostja põhikiri 3.2 nõuab kirjalikku

volitust, mis peavad olema lisatud protokollile. Kõik 15 volitust protokolli lisana puuduvad.

Koos hagejaga viibis 16.09.2016 toimunud üldkoosolekul hääletamise ajal kokku 7 korteriühistu

liiget ja 2 juriidilisest isikust liikme seaduslikku esindajat ning esitati 6 volitust. Vähem kui 18

liikmega koosolekul ei ole korteriühistu põhikirja kohaselt otsustusvõimet põhikirja muutmiseks

ja tuleks korraldada korduv koosolek. Põhikirja p 6.7 järgi on põhikirja muutmise otsus

vastuvõetud kui selle poolt hääletas rohkem kui pool häälte üldarvust, st et põhikirja muutmiseks

on 34st ühistu liikmest vaja vähemalt 18 liikme poolthäält. Seega on ka 16.09.2016 otsuse

vastuvõtmisel rikutud otsuse vastuvõtmiseks korteriühistu põhikirjas ettenähtud korda ja selline

otsus on vastavalt TsÜS § 38 lg 2 tühine.

16.09.2016 üldkoosoleku ei korraldatud mitte päevakorraga põhikirja kindla punkti muutmiseks

vaid sellise otsuse kinnitamiseks, mida pole kunagi tehtud.

Kostja vastus

Kostja hagisid õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid.

Hagist ei selgu, milliseid hageja õigusi on rikutud 20.03.2016 kostja üldkoosolekul põhikirja p

6.7 muutmisega ja milliste enda õiguste kaitseks hageja esitas hagi kohtusse. Samuti ei selgu

hagiavaldusest, milles seisneb üldkoosoleku otsuse tühisus või kehtetus. Kuna hagi alusena

esitatud asjaolude alusel esitatud nõuded välistavad üksteist ja nende põhistus ei ole selge, siis

hagi ei kuulu rahuldamisele ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Samuti märgib kostja, et hagi võib olla aegunud. Korteriühistu 20.03.2016 korduva üldkoosoleku

protokoll oli kõikidele liikmetele teatavaks tehtud 21.03.2016. Seega kui hagi oli esitatud hageja

poolt kohtusse peale KÜS § 13 lg 3 ettenähtud tähtaega, siis palub kostja kohaldada aegumist.

Kostja 20.03.2016 korduva üldkoosoleku päevakorra p 1 otsus ei riku hageja õigusi ja on ilmne,

et hagi on esitatud hageja poolt korteriühistu normaalse tegevus takistamiseks. Hageja on

takistanud korteriühistu poolt talle isiklikult mittekasulike lepingute sõlmimist, kuna käesoleva

ajani on hageja üheaegselt nii korteriühistu liikmeks, kui ka korteriühistu juhatuse liikmeks ning

korteriühistule haldus- ja hooldusteenuseid ning raamatupidamisteenuseid osutava äriühingu OÜ

Nittin Haldus ainuosanikuna ja juhatuse liikmena. Hagejale ei meeldinud kui korteriühistu

korteriomanikud otsustasid 20.03.2016 üldkoosolekul lõpetada kõik lepingud hageja isikliku

äriühinguga OÜ Nittin Haldus.

Korteriühistu 20.03.2016 korduval üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse vastuvõtmisel ei olnud

rikutud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kohal viibis 18 korteriühistu liiget 34st. Tegemist oli

korduva üldkoosolekuga, mis võib vastu võtta otsuseid sõltumata kohalviibivate korteriühistu

liikmete arvust (korteriühistu põhikirja p 6.5). Seega üldkoosolek oli otsustusvõimeline.

Korteriühistu põhikirja p 6.7 tuleb käsitleda tervikuna, mitte ainult viimase lause osas. Põhikirja

p 6.7 sätetest tuleneb üheselt, et üldkoosolekul otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete

poolt ning põhikirja muutmise puhul nähakse ette, et kui üle poole koosolekul viibivate liikmete

üldarvust hääletab põhikirja muutmise eest, siis otsus on vastu võetud. Nagu hageja ise märkis

hagis 20.03.20916 korduval üldkoosolekul viibis 18 korteriühistu liiget ning 16 neist hääletasid

üldkoosoleku päevakorra p 1 poolt.

Samuti on kostja seisukohal, et korteriühistu 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse

vastuvõtmisel ei olnud rikutud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kohal viibis 24 korteriühistu

liiget 34st. Seega üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Korteriühistu põhikirja p 3.1 p 2 kohaselt

korteriühistu liikmel on õigus hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või

esindaja kaudu. Esindajaks saab olla ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on

antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine

perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Kõik need nõuded olid 16.09.2016

koosolekul järgitud ning esindajate volitused vastavad eelmärgitud põhikirja nõuetele.

Vladimir Katsikov ei viibinud 16.09.2016 koosolekul, kuid 16.09.2016 koosolekul osales

isiklikult Ljudmila Katskova, kes samuti on korteri nr 31 kaasomanik ja kes enne koosoleku

algust pani oma allkirja koosolekul osalenud isikute nimekirja.

Korteriühistu põhikirja p 6.7 sätetest tuleneb, et üldkoosoleku otsused võetakse vastu

kohalolevate liikmete poolt ning põhikirja muutmise puhul nähakse ette, et kui üle poole

koosolekul viibivate liikmete üldarvust hääletab põhikirja muutmise eest, siis on otsus vastu

võetud.

Menetluse käik

21.06.2017 määrusega liitis kohus tsiviilasja nr 2-16-18286 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-16-

9587 ja andis teada, et menetleb esitatud nõudeid tsiviilasjana nr 2-16-9587 (kd I lk 188).

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldusi, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hageja hagiavaldused tuleb jätta rahuldamata.

2. Esmalt lahendab kohus poolte esitatud taotlused, mis on menetluses eelnevalt

lahendamata.

2.1 10.10.2016 on hageja esitanud taotluse protokolli parandamiseks. Hageja palub

parandada järgnevad ebatäpsused:

1) Kostja: esitasin eile selle kohta avalduse- avalduse esitas siiski hageja;

2) Hageja: seda otsust ei tehtud üldkoosolekul. Kui vastab headele kommetele, siis saab

ju kehtetuks tunnistada. Parandus- Hageja: Seda otsust ei tehtud 20.03.16 koosolekul.

Kui selline tegevus vastab headele kommetele, siis palun otsus kehtetuks tunnistada.

3) Hageja: seda otsust ei võetud vastu. Esitati 10 volitust korteriomanike esindamiseks ja

umbes 8 volitust ma nendest ei näinud. Miks te ei esitanud neid kohtule? Parandus-

Ka 16.09.16 otsust ei võetud vastu. Kohal viibis 10 ühistu liiget ja esitati volitusi

korteriomanike esindamiseks ja 8 volitust ma nendest ei näinud. Miks te ei esitanud

neid kohtule.

Kostja vastuväiteid protokolli parandamise taotlusele ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu

protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et hageja protokolli

parandamise taotlus ei ole põhjendatud. Protokoll kajastab kohtu hinnangul õigesti

istungi käiku ning protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Samuti

nähtub tsiviilasja materjalidest, et parandustaotluses märgitud avalduse on esitanud

hageja, mitte kostja ning nimetatud parandus ei ole kohtu hinnangul seega oluline asja

lahendamise ning võimaliku edasikaebamise seisukohalt. Seega jätab kohus hageja

protokolli parandamise taotluse rahuldamata.

2.2 11.08.2016 ning 20.02.2017 on kostja esitanud taotlused hagiavalduste läbivaatamata

jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja on leidnud, et hagiavaldused ei vasta

vorminõuetele ning kostja arvates on ilmne, et hagi on esitatud hageja poolt oma isiklike

suhete klaarimiseks korteriühistu teiste juhatuse liikmetega oma liikme õiguste kaitseks.

Kostjaks on aga korteriühistu mitte juhatuse liikmed.

TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui

ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 368

lg 1 kohaselt võib hageja hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Kohus selgitab, et korteriomanikul on õigus nõuda, et korteriühistu juhtimine ja otsuse

vastuvõtmine ühistus toimuks vastavalt seadustele ja ühistu põhikirjale. Seega, kui

korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine või

kehtetuks tunnistatav, siis on tal õigus esitada kohtusse vastav hagi ning käesoleval juhul

puudub alus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus selgitab

täiendavalt, et saab anda hinnangu hageja poolt väljatoodud asjaoludele asja sisulisel

hindamisel.

3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

4. 20.06.2016 hagiavalduses (täiendatud 19.07.2017 ning 28.07.2016) on hageja palunud

tuvastada kostja 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 tühisus või alternatiivselt

tunnistada nimetatud päevakorra punkt 1 kehtetuks. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata,

kas 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 võib olla tühine.

4.1 Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1 esimese lause kohaselt on

üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses

sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama lõike

teise lause järgi on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 20.03.2016 Korteriühistu XXX kordus

üldkoosolek, mille päevakorra p 1 all otsustati Korteriühistu XXX põhikirja muutmine

(kd I lk 7). Protokollist nähtuvalt on põhikirja muutmise poolt olnud 16 liiget, vastu 1

liige ja erapooletu 1 liige.

Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja asjaolule, et 20.03.2016 toimunud korteriühistu

üldkoosolekul osales 18 liiget 34st. Üldkoosoleku päevakorra punkt 1 oli ühistu põhikirja

muutmine, mille poolt hääletas 16 koosolekul osalenud liiget. Kostja põhikirja p 6.7 järgi

oli vaja põhikirja muutmiseks vähemalt 18 liikme poolthääl ning seega on hageja

seisukohal, et üldkoosolek ei otsustanud muuta põhikirja. 06.10.2016 toimunud

eelistungil täpsustas hageja, et seda otsust ei tehtud koosolekul.

Kohus selgitab, et korteriühistuseadus (KÜS) sätestab juriidilise isiku üldkoosoleku

otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõuded. Samuti võivad täiendavad

häälteenamuse nõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. Osas, mida

korteriühistuseadus ei reguleeri, kohaldatakse mittetulundusühingu seadust. KÜS § 4 lg 1

kohaselt korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete

üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte

üldarvust. Kostja põhikirja p 6.7 sätestab, et üldkoosoleku otsused võetakse vastu

kohalolevate liikmete poolthääleenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku

kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul

kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Põhikirja muutmise otsus on vastu

võetud kui otsuse poolt hääletab rohkem kui pool häälte üldarvust.

Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude

sätestab seega KÜS § 4 lg 1 teine lause. Viidatud sätte kohaselt peab otsuse

vastuvõtmiseks põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Seega

ei arvestata põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamust mitte koosolekul

osalejate arvust, vaid häälte üldarvust (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-13

p 11).

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja liikmete häälte üldarv on 34. Tulenevalt KÜS § 4 lg

1 teises lauses ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamuse nõudest oleks pidanud kostja

põhikirja muutmise poolt hääletama seega vähemalt 18 liiget. Otsuse poolt anti aga 16

häält (kd I lk 7). Eeltoodust nähtuvalt rikuti kostja põhikirja muutmise otsuse tegemisel

KÜS § 4 lg 1 teises lauses sätestatut. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja

vastuväide, et tegemist oli korduva üldkoosolekuga, mis võis vastu võtta otsuseid

sõltumata kohalviibivate korteriühistu liikmete arvust (korteriühistu põhikirja p 6.5).

MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja

säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut.

Kohus selgitab, et KÜS §-s 4 lg 1 märgitud nõude rikkumine ei too kaasa aga

korteriühistu üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse tühisust kuna nimetatud rikkumise

puhul ei ole eksitud MTÜS § 24¹ nõuete vastu. Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole

MTÜS § 24¹ järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Juhul, kui

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse

nõudeid, siis on ühistu liikmel õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse

kehtetuks tunnistamise nõue (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-16-13 p

12).

Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et korteriühistu 20.03.2016 üldkoosoleku

otsuse p 1 ei ole tühine ning hageja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.

4.2 Järgnevalt hindab kohus hageja alternatiivset nõuet kostja 20.03.2016 üldkoosoleku

päevakorra p 1 kehtetuks tunnistamiseks.

KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse

teadasaamise päevast arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus korteriühistu

korduv üldkoosolek 20.03.2016 (kd I lk 7). Kostja on kinnitanud, et üldkoosoleku

protokoll oli kõikidele liikmetele teatavaks tehtud 21.03.2016 (kd I lk 49 p 2).

Hagiavaldus on esitatud kohtule 20.06.2016. Seega ei ole hageja esitanud hagi kohtusse

KÜS § 13 lg 3 ettenähtud tähtaega ületades ning hageja nõue ei ole aegunud.

MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse

vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui

üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg

1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud vastavat hagi.

Käesoleval juhul on 16.09.2016 toimunud korteriühistu uus üldkoosolek, mille

päevakorra p 1 all on otsustatud üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“

kinnitamine (kd I lk 83). Hageja on esitanud hagi ka nimetatud otsuse p 1 tühisuse

tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-18286, mis on

liidetud käesoleva tsiviilasjaga).

Kohus selgitab, et kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine

kinnitamise toimet juhul, kui hagi kinnitava otsuse vaidlustamise kohta jääb rahuldamata.

Kuna käesoleval juhul on üldkoosolek 20.03.2016 vaidlusaluse otsuse uue 16.09.2016

otsusega kinnitanud ning hageja on esitanud kohtule hagi ka 16.09.2016 otsuse p 1

tühisuse tuvastamiseks ning alterantiivselt kehtetuks tunnistamiseks, siis tuleb kohtul

20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamisel hinnata esmalt, kas 16.09.2016 otsuse p 1 võib

olla tühine või kehtetuks tunnistatav.

4.2.1

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus kostja korteriomanike üldkoosolek

16.09.2016, mille päevakorra punkti 1 all otsustati üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse

„põhikirja muutmisest“ kinnitamine (üldkoosoleku protokoll kd I lk 131). Protokollist

nähtuvalt oli otsuse kinnitamise poolt 18 liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud.

05.12.2016 esitatud hagiavalduses palub hageja nimetatud otsuse tühisuse tuvastamist

ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Hageja on tuginenud sellele, et 16.09.2016

üldkoosolekut ei korraldatud mitte päevakorraga põhikirja kindla punkti muutmiseks

vaid sellise otsuse kinnitamiseks, mida pole kunagi tehtud. Samuti on hageja

hinnangul ka 16.09.2016 otsuse vastuvõtmisel rikutud otsuse vastuvõtmiseks

korteriühistu põhikirjas ettenähtud korda ja selline otsus on vastavalt TsÜS § 38 lg 2

alusel tühine.

Üldkoosoleku otsuse tühisuse alused on sätestatud MTÜS §-s 24¹. Kohus selgitab, et

hageja poolt väljatoodud alused ei saa olla mitte tühisuse tuvastamise aluseks vaid

otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks tulenevalt MTÜS §-st 24 lg 1 (vt selles osas ka

kohtu põhjendusi otsuse punktis 4.1). MTÜS §-s 24 ¹ märgitud aluseid ei ole hageja

hagis välja toonud. Seega leiab kohus, et 16.09.2016 otsuse p 1 ei ole tühine.

4.2.2

Hageja on palunud alternatiivselt 16.09.2016 otsuse päevakorra 1 kehtetuks

tunnistamist.

MTÜS § 24 lg 4 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda

juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või

väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning

mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu

liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Kohus selgitab, et nimetatud vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul

osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul

vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Seega saab MTÜS § 24 lg 4

kohaselt otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt

selles osas ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-16-13 p 16 ning 3-2-1-75-15 p 14).

Korteriühistu XXX korteriomanike 16.09.2016 üldkoosoleku protokolli lisast 1

nähtub osavõtjate nimekiri (kd I lk 155). Nimekirja kohaselt on hageja osalenud

üldkoosolekul isiklikult. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud üldkoosolekul

vastuväiteid (protokoll kd I lk 131-132). Ka hageja ise ei ole oma hagiavalduses

tuginenud sellele, et ta oleks üldkoosolekul vastuväiteid esitanud. Seega ei saa hageja

nõuda nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist ning kohtul puudub vajadus eraldi

hinnata hageja poolt väljatoodud võimalikke otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise

aluseid.

4.2.3

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi 16.09.2016 päevakorra punkti 1

tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Kuna 16.09.2016 otsus, millega kinnitati üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja

muutmisest“ kinnitamine on kehtiv, siis ei saa hageja nõuda ka korteriühistu 20.03.2016

otsuse kehtetuks tunnistamist tulenevalt MTÜS §-st 24 lg 2 ning kohus jätab ka hageja

hagi korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

5. 20.06.2016 hagiavalduses (täiendatud 19.07.2017 ning 28.07.2016) on hageja palunud ka

20.03.2016 otsuse alusel tehtud registrikande kustutamist. Kuna kohus on eelnevalt

leidnud, et 20.03.2016 otsus on kehtiv, siis ei ole põhjendatud ka registrikande

kustutamise nõue ning kohus jätab hageja nõude selles osas rahuldamata.

6. Tuginedes eeltoodule leiab kohus kokkuvõtlikult, et W.L-i hagi Korteriühistu XXX

20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja registrikande kustutamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata W.L-i hagi Korteriühistu XXX

16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti 1 otsuse tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja hagid rahuldamata, siis

tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik