1-08-16551/532 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-08-16551 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. septembri 2017 määrus, millega kinnipeetav Aleksei I.T jäeti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu

Aleksei I.T

(isikukood 38709213715), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 8. septembri 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus 24. novembri 2011 otsusega tunnistas Aleksei I.T süüdi ja karistas teda KarS § 114 p 1 järgi 11 aasta ning § 257 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustus tema liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus tema karistuseks kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 18. detsembri 2007 otsusega (kriminaalasi nr 1-07-8809) 11 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. A. I.T karistusaeg algas 8. juulil 2008 ja lõpeb 7. märtsil 2020.

2. Viru Vangla esitas 29. augustil 2017 Viru Maakohtule materjalid A. I.T tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.

3.

Prokuratuur ei toeta samuti A. I.T vangistusest vabastamist.

4. Tartu Maakohus 8. septembri 2017 määrusega jättis A. I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.

4.1. Tulenevalt Riigikohtu määrusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A. I.T nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

4.2.

A. I.T on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Varasemalt avaliku korra raske rikkumise eest. Vaatamata varasemale karistamisele ta paranemise teele ei asunud. Kinnipeetav pani toime I astme vägivaldse kuriteo (peksis ja pussitas noaga kannatanut, mille tagajärjel viimane suri), mis viitab sellele, et ta ei ole eelnevast karistusest järeldusi teinud.

4.3. Enne vangistust oli A. I.T probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida saab pidada uue kuriteo riskifaktoriks.

4.4. Süüdimõistetu käitumine vanglas (ta on töötanud, õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides)

ja tema võimalused vabanemisel (kindel tööja elukoht ning lähedaste tugi) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. A. I.T olid ka eelnevalt elukoht ja lähedaste tugi, kuid need hüved ei takistanud teda kuritegu sooritamast.

4.5. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Esineb ka tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõvalehoidumise risk.

5. Määruse peale esitas kaebuse A. I.T. Ta soovib et tema ennetähtaegse vabastamise küsimus saadetaks arutamiseks teisele kohtunikule ja talle antaks võimalus vabaneda.

5.1.

A. I.T märgib, et tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist arutanud kohtunik oli prokuröriks tema varasemas kriminaalasjas nr 1-07-8809. Viru Maakohus 24. novembri 2011 otsuses moodustas liitkaristuse kohtuotsuste kogumis just osundatud asjas mõistetud karistusega. Seega võis kohtunik praeguselt olla negatiivselt mõjutatud. Kohtunik andis talle ka keelduva vastuse, kui ta tahtis saada kohtuistungi protokolli koopiat, näidates sellega eelarvamuslikku seisukohta tema ennetähtaegse vabastamise küsimuses.

5.2. Kohtu eelarvamuslik seisukoht põhines A. I.T arvates ka tema kuriteo raskusel. Määruses viidatakse korduvalt, et kuriteo raskusel on rohkem kaalu kui tema võimalustel vabaduses ja vangistusaegsel käitumisel. A. I.T hinnangul võivad tööja elukoht ikkagi tagada selle, et ta jälgib õigusnorme ja seadusi, seda eriti elektroonilise valve all. Põhjendamatu on ka kohtu arvamus, et üheksa aastat hiljem on alkoholi tarvitamine ikka vaadeldav riskifaktorina. Tal on tõsine terviseprobleem, mis on seotud silmadega ja loobumine alkoholist tuleb tervisele kasuks. A. I.T märgib ka, et vanglas on tal olnud palju aega elu väärtuste üle mõtisklemiseks ja järelduste tegemiseks. Tal on üks distsiplinaarkaristus. Kahe aasta jooksul distsipliinirikkumisi ei olnud. See näitab tema püüdu muuta oma käitumist positiivses suunas.

5.3.

A. I.T arvates on ekslik ka kohtu see seisukoht, et ta hakkab kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma. Tal on tööja elukoht ning soov saada vabadusse. Karistusaja lõpuni on vähem kui 2 aastat

6 kuud, mis ei ole pikk aeg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Sellist seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

7. Kõigepealt märgib kolleegium, et peab asjakohatuks ja põhjendamatuks A. I.T arvamust, mille kohaselt ei oleks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle tohtinud otsustada kohtunik Deniss Minzatov, kuna viimane oli tema varasemas kriminaalasjas nr 1-07-8809 olnud prokuröriks. Kohtunikul ei tekkinud taandumiskohustust KrMS § 49 alusel, kuivõrd praeguselt ei tulnud tal otsustada ei A. I.T süü ega karistuse üle. Kohtunik hindas üksnes seda, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludel on põhjendatud. Samuti ei esitanud A. I.T Viru Maakohtus 8. septembril 2017 toimunud kohtuistungil kohtuniku osas taandust, ehkki seda õigust talle selgitati. Seega ei ole kohtulahendit teinud ebaseaduslik kohtukoosseis ning puudub alus materjalide saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks, nagu seda on soovinud A. I.T.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust kohtuniku eelarvamuslikust seisukohast ka selle põhjal, et A. I.T-le ei ole saadetud kohtuistungi protokolli vene keeles, nagu ta seda soovinud on. Kohtutoimikust selguvalt on maakohus kaalunud A. I.T taotlust tõlkida istungiprotokoll, kuid jätnud selle põhistatud määrusega rahuldamata. Kohus on selgitanud, et kohtuistungi protokoll ei ole dokumendiks, mille tõlkimine on kohustuslik ja A. I.T vastav taotlus ei ole põhjendatud.

8. Ringkonnakohus ei näe ka võimalust A. I.T tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada, nagu kinnipeetav seda alternatiivse taotlusena määruskaebuses soovinud on.

8.1. Taolist seisukohta põhjendades selgitab ringkonnakohus kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele.

Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 28. aprillist 2017 nr 3-1-1-12-17, p 16).

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud A. I.T ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Vastupidi, esimene kohtuaste on igakülgselt vaaginud kõiki kinnipeetava vabastamist toetavaid ja selle vastu rääkivaid asjaolusid kogumis ning seda tehes põhjendatult leidnud, et A. I.T vabastamine võimalik ei ole. Kohtumääruse põhistused on seejuures vaadelavad veenvate, piisavate ja asjakohastena.

9. Oma põhjendustes on esimene kohtuaste õigesti näinud A. I.T ennetähtaegset vabastamist takistavatena tema kuriteo asjaolusid, distsipliinirikkumist vanglas ning varasemast elukäigust selguvat teavet (eelnevalt kriminaalkorras karistatud, mõrva pani toime katseaja perioodil, vabaduses on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega).

9.1. Mõrva, s.o piinaval viisil toime pandud tapmise sooritamisest järeldub, et A. I.T käitumine võib ohustada kolmandate isikute elu. Nimetatu aga tähendab kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamise võimaluse jaatamist üksnes siis, kui tema uue kuriteo risk oleks vaadeldav väiksena. A. I.T puhul sellist järeldust teha ei saa. Süüdimõistetu on küll esimest korda kinnipidamisasutuses, kuid kuriteo on ta sooritanud ka varem. Selles eelnevas kriminaalasjas kohaldati talle katseaega ja ta allutati käitumiskontrollile, kuid uut kuritegu selline mõjutusviis ära ei hoidnud, s.o nagu juba märgitud, pani A. I.T toime mõrva. Kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Nimetatu on endiselt vaadeldav riskitegurina. Seda vaatamata kinnipeetava püüdlustele selle probleemiga tegeleda (sotsiaalprogrammides ja tugigrupis osalemine). On ju praegune muutus toimunud vangla kontrollitud keskkonnas ning A. I.T käitumise üle vabaduses selle põhjal otsustada ei saa. Samuti ei saa mingitki järeldust teha kinnipeetava lausungist, et tal on kaebused silmadega, mistõttu alkoholi tarvitamine ei oleks talle soovitatav.

9.2. Samuti ei ole põhjendatud vabastada A. I.T ennetähtaegselt tuginedes vaid tema vangistusaegsele käitumisele ja võimalustele vabaduses, nagu seda soovib kinnipeetav ise.

Kõigepealt tuleb siin ära märkida, et kuigi A. I.T toonitab endas vangistusajal toimunud positiivseid muutusi, on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus sigarettide valdamise eest. Ringkonnakohus pea seda asjaolu väheoluliseks vaatamata sellele, et eelnevalt umbes kahe aasta jooksul kinnipeetaval rikkumisi ei olnud. Samuti selgub vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest, et A. I.T otsib võimalusi keeldumaks koristustöödest ja ta on solvanud vanglaametnikke. Ka vangistusasutus ise teeb prognoosi, et kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele ja tema vabastamist ei toeta. Olgu siinkohal ära märgitud seegi, et A. I.T vangistusse jätmist peab vajalikuks ka prokurör. Tõsi, kohtud vangla ja prokuratuuri seisukohtadega seotud ei ole (v.a üldise põhjendamiskohustuse kaudu), kuid käesoleval juhul ei pea kolleegium võimalikuks neist ka irduda.

9.3. Nagu juba mainitud ei too A. I.T ennetähtaegset vabastamist kaasa ka asjaolu, et vabaduses on tema elamistingimused head, sh on teda võimalik allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Elukoht ja ema tugi olid kinnipeetaval olemas ka varasemalt, kuid tema kuritegelik käitumine leidis aset ja kordus sellest hoolimata. Tööle asumise võimalus on samuti ka positiivne, kuid A. I.T osas tehtavat ohuprognoosi ei pisenda seegi. Varasemad kuriteod ei olnud sooritatud soovist saada majanduslikku kasu. Käitumiskontroll ja elektrooniline valve, mis kahtlemata on kinnipeetava vabadusse naasmist kergendava ja tema seaduskuulekust soodustava toimega, ei ole käesoleval juhul piisavateks abivahenditeks. On ju selgunud, et raske eluvastase kuriteo pani A. I.T toime katseaja perioodil.

9.4. Ringkonnakohus märgib viimaseks veel, et ka Riigikohus on 28. aprilli 2017 määruse nr 3- 1- 1-12-17 p-s 12 väljendanud järgmist seisukohta: „Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist."

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau