3-16-1822/32 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-16-1822

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2017, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

NeliK Tehnika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33

tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – NeliK Tehnika OÜ, esindaja advokaat

Andres Veski

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet (MTA), esindaja Tiia

Pukk

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

16.11.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA tegi 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33, millega nõudis NeliK Tehnika OÜ-lt

tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 1497,38

eurot ning kohustas NeliK Tehnika OÜ-d tasuma maksusumma 9502,62 eurot. Maksuotsuse

kohaselt tuvastas MTA, et ei metsamaterjali ega raieõiguse soetamist ei toimunud Metsa

Arenduse Keskus OÜ-lt (endine nimi Lõuna–Eesti Erametsaomanike keskus OÜ), vaid NeliK

Tehnika OÜ soetas kasvava metsa raieõiguse Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult

Eiki Kadajaselt. NeliK Tehnika OÜ teadis, et Metsa Arenduse Keskus OÜ ei ole tegelikkuses

metsamaterjali ega raieõigust soetatud. Eeltoodust tulenevalt järeldas MTA, et NeliK Tehnika

OÜ on sisendkäibemaksu hulgas alusetult arvestanud Metsa Arenduse Keskus OÜ poolt

väljastatud arvel kajastatud käibemaksu (tl 6-9).

1.1. NeliK Tehnika OÜ esitas MTA 22.07.2016 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis

22.08.2016vaideotsusega nr 6-1/3432-2 rahuldamata (tl 54-57).

1.2. NeliK Tehnika OÜ esitas 12.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 22.06.2016

maksuotsuse nr 12.23/035133-33 tühistamiseks ja taotles esialgse õiguskaitse korras MTA

22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 kehtivuse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni

ja MTA kohustamist vabastama aresti alt Nelik Tehnika OÜ arvelduskontod Ühtlasi taotles

NeliK Tehnika OÜ kaebuses nimetatud tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil (lk 1-9).

1.3. Tartu Halduskohus jättis 20.09.2016 määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse. Tartu Halduskohtu 20.09.2016 määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2016

määrusega.

1.4. Tartu Halduskohus võttis 03.11.2016 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks

MTA ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.

1.5. MTA esitas 20.12.2016 vastuse kaebusele.

1.6. 04.05.2017 toimus haldusasja arutamine kohtuistungil.

1.7. Tartu Halduskohus otsustas 26.06.2017 määrusega läbi vaadata haldusasja kirjalikus

menetluses, määras täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 01.09.2017 ja

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtajaks 17.10.2017.

1.8. Kaebaja esitas 01.09.2017 kohtule lõpliku seisukoha kaebuse menetluse ja kohtuistungil

uuritud tõendite kohta koos menetluskulude nimekirjaga.

1.9. Vastustaja esitas 14.09.2017 vastuse kaebaja seisukohale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja ei nõustu vaidlusaluse maksuotsuse p-s 2 toodud väitega, et kaebaja selgitused

tehingu liigi osas olid menetluse käigus muutuvad. Tulenevalt kaebaja poolt antud selgitustest ja

vastuväitest kontrollaktile on ühiselt mõistetav, et tegemist on kasvava metsa raieõiguse ostu-

müügiga, sest keegi ei ostaks lihtsalt raieõigust ilma metsamaterjalita. Kaebaja raamatupidamises

kajastatud dokumendid tõendavad tehingu toimumist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ

vahel. MTA pole ei kontrollaktis ega ka maksuotsuses märkinud, millised

raamatupidamisdokumendid peaksid veel täiendavalt olema raamatupidamises, et need

kajastaksid MTA arvates usaldusväärselt tehingu toimumist. Vaatamata MTA seisukohale, et

näpuvea läbilaskmine lepingus pole usutav, on kaebaja endiselt arvamusel, et tegemist oli

kahetsusväärse veaga, mida kumbki lepingupool kohe ei märganud. Sellise arvulise eksimuse

olemasolu lepingus ei tõenda MTA poolt väidetud tehingu puudumise fakti. Kui kaebaja oleks

tõepoolest ostnud raieõiguse tegelikkuses otse kinnistu omanikult Eiki Kadajaselt ja püüdnud

seda MTA eest varjata, siis sellisel juhul oleks tõenäoliselt kõik tehingut kajastavad dokumendid

vormistatud piinliku täpsusega (sealhulgas üleandmise-vastuvõtmise aktid), et varjata tehingu

ostmist kinnistu omanikult ja jätta mulje, et kasvava metsa raieõigus soetati Metsa Arenduse

Keskus OÜ-lt. Kaebaja arvates, kui arve on esitatud ja selle eest on tasutud, samuti on tehingu

toimumist kinnitanud nii kaebaja juhatuse liige, Metsa Arenduse Keskus OÜ esindaja kui ka

kinnistu omanik, siis ei saa MTA väita, et muud asjaolud ja tõendid kogumis ei kinnita tehingu

toimumist. Maksuotsuses on ebaselge, mis „asjad” MTA arvates viitavad tehingu puudumisele.

MTA püüab läbivalt kogu maksuotsuses näidata, et tehing oli teostatud juriidiliselt

ebakorrektselt. Tehingu majandusliku sisu jätab MTA antud juhul üldse kõrvale. MTA väide, et

raamatupidamises on kajastatud vale arve, põhineb üksnes kontrollakti ja maksuotsuse koostanud

ametniku nägemusel, mitte hinnangul tõenditele tervikuna ning poolte poolt tegelikult teostatud

tehingule ning poolt tahtele. Kaebaja märgib, et lisaks sellele, et on tasutud pangaülekandega, on

olemas arve ja reaalne ostu-müügi objekt, reaalselt on tehtud töid ning on olemas tehingu poolte

ja kinnistu omaniku ütlused, mis samuti kinnitavad tehingu toimumist. Kaebaja leiab, et juba

maksuotsusele eelnenud kontrollakt oli koostatud otsitud ja alusetutel põhjustel ning tõendeid on

tõlgendatud meelevaldselt ja ebaloomulikult. MTA püüdnud ümber lükata ilmselget fakti, et

kaebaja ostis kasvava metsa raieõiguse Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt.

Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamist

ja MTA-lt kõikide menetluskulude väljamõistmist.

3. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.

3.1. Vastustaja märkis, et esitatud kaebus on sõnasõnalt samane kaebaja poolt MTA-le esitatud

vaidega, millega seoses maksuhaldur esitas oma seisukohad vaideotsuses. Kuna vaideotsuses on

kõikidele kaebaja seisukohtadele juba vastatud, siis palus vastustaja kohtul käsitleda vaideotsuse

põhjendavat osa vastusena kaebusele.

3.2. Vastuseks kaebaja väidetele seoses kaebaja juhatuse liikmete ajas muutuvate selgitustega

viitas vastustaja kontrollaktide punkti 1.1.2.2 alapunktile 1 ja maksuotsuse punkti 3 alapunktile 2

ning leidis, et kaebaja ei ole maksuhalduri käsitlust ümber lükanud.

3.3. Vastuseks kaebaja mittenõustumisele maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja juhatuse

liikmetele anti piisavalt aega august 2015 tehingute asjaolude meenutamiseks, märkis vastustaja,

et nähtuvalt kaebaja august 2015 tegevuse kohta esitatud käibedeklaratsioonist oli deklareeritud

käibe suuruseks 46 014, 50 eurot, millest 32 400 eurot moodustas Metsa Arenduse Keskus OÜ-

ga väidetavalt tehtud tehing. Seega ei ole kaebaja olnud augustis 2015 teinud nõnda palju

tehinguid, et nende kohta oli võimatu seletusi anda, eriti kui oli teada, millise perioodi tehingute

kohta maksuhaldur küsimusi esitama hakkab.

3.4. Vastuseks kaebaja väitele, et kaebaja on väidetavalt toimunud tehingu eest tasunud, viitas

vastustaja kontrollaktide punkti 1.1.2.3 alapunktile 4 ja maksuotsuse punkti 3 alapunktile 6 ning

leidis, et kaebaja ei ole maksuhalduri käsitlust ümber lükanud.

3.5. Maksuhalduri seisukohad selles osas, kuidas ja miks vormistati tehingu toimumine kaebaja

ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel ja mitte tegeliku tehingupartneri Eiki Kadajasega, on ära

toodud kontrollaktide punktis 1.1.2.4 ja maksuotsuse punkti 3 alapunktides 6, 7 ja 8. Vastustaja

arvates ei ole kaebaja ka selles osas maksuhalduri käsitlust ümber lükanud.

3.6. Lähtudes eeltoodust, palus vastustaja kohtul jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja palub kohtult MTA 22.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035133-33 tühistamist, millega

vastustaja nõudis kaebajalt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud

tagastusnõude summas 1497,38 eurot ning kohustas kaebajat tasuma maksusumma 9502,62

eurot.

5. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Tulenevalt haldusasja materjalidest taandub pooltevaheline vaidlus sellele, kas kaebaja teostas

reaalselt Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga tehingu kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali

ostu-müügi kohta või mitte. Kaebaja leiab, et ta on maksumenetluses omalt poolt esitanud

piisavalt tõendeid selleks, et lugeda metsa raieõiguse ja metsamaterjali ostu-müügi tehing Metsa

Arenduse Keskus OÜ-ga reaalselt teostatuks. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ja tuginedes

maksumenetluse käigus kogutud tõenditele leiab, et tegemist on näiliku tehinguga, mida

tegelikult ei ole olnud. Vastustaja arvates ostis kaebaja nii raieõiguse kui ka metsamaterjali

Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult Eiki Kadajaselt.

7. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 2 sätestab, et maksuotsus on käesoleva seaduse §-s

46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv

maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik

või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb

maksuotsuses motiveerida. Maksuotsusele kohaldatakse ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §

54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

8. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing

tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid

sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille

puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud

tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või

varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

9. MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed,

sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave,

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Kohtupraktika

kohaselt piisab maksuõigussuhetes madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest.

Maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja

maksukohustuslase osalemist selles. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite

kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase

osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele,

läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.1

10. Sellest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas vaidlustatud maksuotsuses kajastatud

maksuhalduri väited kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel teostatud näiliku tehingu

kohta saab lugeda põhjendatuks. Tuvastatust oleneb ka vaidlusaluse maksuotsuse kui haldusakti

nii formaalne kui ka materiaalne õiguspärasus.

11. Kohus tutvus poolte seisukohtadega, hindas olemasolevate tõendeid igakülgselt täielikult ja

objektiivselt ning tulenevalt kujunenud siseveendumusest peab põhjendatuks MTA seisukohta, et

kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel ei toimunud majandustehingut ei raieõiguse

soetamise ega metsamaterjali ostu-müügi kohta aga samuti MTA seisukohta, et kaebaja ostis nii

metsa raieõiguse kui ka metsamaterjali Kallekõnnu kinnistu omanikult füüsiliselt isikult Eiki

Kadajaselt.

11.1. Kohtule esitatud kaebuses väitis selle esitaja, et ei nõustu maksuotsuses esitatud väitega, et

väidetavalt olid kaebaja selgitused tehingu liigi kohta muutuvad. Tulenevalt kaebaja poolt antud

selgitustest ja vastuväitest kontrollaktile on ühiselt mõistetav, et tegemist on kasvava metsa

raieõiguse ostu-müügiga, sest keegi ei ostaks lihtsalt raieõigust ilma metsamaterjalita.

Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlusaluse maksuotsuse kohaselt 1) 05.08.2015 toimub

metsamaterjali müügilepingu sõlmimine kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel; 2)

maksumenetluses 11.11.2015 suuliste selgituste andmise käigus nimetab kaebaja juhatuse liige

1 RKHKo 3-3-1-33-14, p 11.

Toivo Kivi raieõiguse, mitte metsamaterjali soetamist; 3) maksumenetluses 19.04.2016 suuliste

selgituste andmise käigus nimetab Toivo Kivi kasvava metsa metsamaterjali, mitte raieõiguse

soetamist; 4) 05.06.2016 vastuväites märgib Toivo Kivi, et poolte tegelik tahe oli kasvava metsa

raieõiguse müümine ja ostmine.

Kohus on seisukohal, et kaebaja juhatuse liikmete selgitused 05.08.2015 tehingu liigi kohta on

tõepoolest muutunud. Nähtuvalt haldusasja materjalidest kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ

vahel 05.08.2015 sõlmitud ostu-müügi lepingu esemeks oli metsamaterjali müük. (tl 278).

Esialgselt väitis kaebaja juhatuse liige, et kaebaja soetas raeõiguse, mitte metsamaterjali. Hiljem

selgitas, et oli siiski tegemist metsamaterjali ostu-müügiga (tl 33-50). Kohus leiab, et selliste

tehinguliikide kohta erinevate selgituste andmine on ebatavaline olukorras, kus kaebaja on

olemas metsandusvaldkonnas tegutsemise kogemus. Kohtu arvates, kui lepingupoolte tegelikuks

tahteks oli ka reieõiguse ostu-müük, siis oleks kaebaja juhatuse liige T. Kivi pidanud seda

selgitama maksumenetluse käigus koheselt, kuid mitte väitma esmalt, et tema äriühing soetas

raieõiguse, mitte metsamaterjali, aga hiljem, et tegelikult soetati siiski kasvava metsa

metsamaterjali. Kohus märgib, et raieõiguse ja metsamaterjali ostmine on sisuliselt kaks erinevat

tehingut. Raieõiguse ostu korral teostatakse metsa raiet (käsundi täitmine VÕS § 619 lg 1) ilma

metsamaterjali omaniku muutmiseta aga metsamaterjali ostmise korral metsaraiet ei teostata,

kuid toimub juba valminud metsamaterjali ost koos selle omaniku vahetusega (VÕS § 201 lg 1).

Kohus möönab, et lepingu pealkirjaks võib olla kas reieõiguse või metsamaterjali ost-müük, kuid

tulenevalt lepingupoolte ühisest tahtest on leping sisuliselt sõlmitud nii käsundi täitmiseks

(raieõigus) kui ka käsundi täitmise tulemusena saadud asja omandi üleandmiseks (metsamaterjali

müük), kuid kui selline tehing leidis tegelikult aset, peab kogenud ettevõtja oskama koheselt

selgitada, et tegemist on siiski võõrandamise, mitte käsunduslepinguga, kus raie tulemusena

saadud metsamaterjal läheb raiet korraldanud isiku omandisse.

11.2. Kaebaja väitis, et MTA korralduses, millega kutsuti kaebajat andma selgitusi ei olnud

märgitud, millise konkreetse metsatehinguga seoses seda tuleb teha. Seega ei olnud kaebajal

piisavalt aega tutvuda tehingut kajastavate dokumentidega, mistõttu kaebaja muutlikud

selgitused on põhjendatud.

Kohus leiab, et selline asjaolu ei põhjenda kaebaja, kui metsanduse valdkonnas kogenud

ettevõtja poolt ebatäpsete selgituste andmist. Samas MTA kinnitusel oli kaebajale teada, mis

perioodil küsitakse temalt teavet tehingute kohta. Kohus leiab, et kuna augustikuus 2015 ei olnud

kaebaja teostanud palju tehinguid, oleks kaebaja saanud 12 päeva jooksul enne MTA

esindajatega kohtumist hoolikalt tutvuda äriühingu tegevust (mh ka 05.08.2015 tehingut)

kajastava dokumentatsiooniga.

11.3. Kaebaja leidis, et tema raamatupidamises kajastatud dokumendid tõendavad tehingu

toimumist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel. MTA pole ei kontrollaktis ega ka

maksuotsuses märkinud, millised dokumendid peaksid veel täiendavalt olema raamatupidamises,

et need kajastaksid usaldusväärselt tehingu toimumist. Kaebaja arvates jättis MTA tehingu

majandusliku sisu kõrvale ja põhjendas maksuotsust viidates asjaolule, et tehing oli juriidiliselt

nõuetekohaselt vormistamata.

11.3.1. Esmalt märgib kohus, et nõustub MTA-ga selles, et ainuüksi maksuhaldurile esitatud

lepingule ja tasutud arvele ei saa anda tõendamisel ülimuslikku tähendust ja lähtuda tuleb

eelkõige tegelikest asjaoludest. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes

osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku

tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Kohtupraktika

kohaselt peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud

oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud

oleksid kontrollitavad.2 Jättes oma raamatupidamises kajastamata soetatud kaupa puudutavad

dokumendid ja äris tavapärased kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, võtab äriühing endale

riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud.3

11.3.2. Nähtuvalt haldusasja materjalidest esitas kaebaja MTA-le tehingu tõendamiseks Metsa

Arenduse Keskus OÜ-ga 05.08.2015 sõlmitud müügilepingu (tl 278) ja tasutud arve nr 50815-1

(tl 60). Kohus on seisukohal, et juhul, kui isikule esitatakse kahtlus näiliku tehingu kohta, kus

talle heidetakse ette, et tehing oli sooritatud teise tehingu varjamiseks, siis sellise kahtluse

ümberlükkamiseks ilmselgelt ei piisa tehingu kohta lepingu ja arve esitamisest ning kauba

olemasolu näitamisest. Näiliku tehingu puhul on reeglina olemas nii sõlmitud leping, tasutud

arve kui ka kaup, kuid lisaks eeltoodule peab isik oskama ka selgitama muid tehinguga seotud

asjaolusid ja tõendada, et lepingus märgitud kaup on reaalselt saadud müüjalt.

11.3.3. Kaebaja kinnitas, et üleliigse bürokraatia vältimiseks ei ole ta koostanud ei raieõiguse ega

matsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte.

Kohus on seisukohal, et antud juhul kaebaja selgitused üleandmise-vastuvõtmise aktide

puudumise osas ei ole veenvad. Kohus nõustub MTA-ga, et äris ei saa pidada tavapäraseks

olukorda, kus on ebaselge, kellele metsamaterjal antud ajahetkel kuulub ning seda juba juhusliku

hävimise riisiko tõttu. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja üleandmise-vastuvõtu aktide koostamata

jätmisega soovis vältida üleliigset bürokraatiat just sellise tehingu puhul, kuid teiste tehingute

sooritamise korral oli vormistamine korraldatud korrektselt (on koostatud üleandmise-vastuvõtu

aktid).

11.3.4. Kohtu jaoks siiski veelgi veenvamaks argumendiks, mis seab sügava kahtluse alla

05.08.2015 tehingu sooritamise on see, et sooritades 05.08.2015 tehingut ei ole kaebaja ei

teostanud Metsa Arenduse Keskus OÜ-l raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise

seadusliku kontrolli. Metsaseaduse MS § 37 lg-s 3 on sätestatud raieõiguse olemasolu ja

metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid. Maksumenetluse

käigus esitas kaebaja MTA-le raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust

tõendavate dokumentidena üksnes Metsa Arenduse Keskus OÜ kohta 05.08.2015 seisuga tehtud

äriregistrikaardi kehtivate andmete väljatrükk ja väljavõte käibemaksukohustuslaste registrisse

kuuluvuse kohta. Kaebaja ei ole esitanud raieõiguse võõrandamise lepingut nr A-30-07-15, mis

oli sõlmitud 30.07.2015 füüsilise isiku E. Kadajanse ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel.

Samuti ei ole kaebaja esitatud MTA-le isikut tõendavate dokumentide koopiaid ja

kinnistusraamatu väljatrükki. Seega on kohtu arvates ilmne, et kaebaja ei teostanud vastavalt MS

§ 37 lg-le 3 raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seadusliku kontrolli ega pidanud

teatud põhjusel sellise kontrolli teostamist ja tehingu nõuetele vastavalt vormistamist vajalikuks.

Kohutu arvates, et eluliselt ei ole usutav, et metsandusvaldkonnas kogenud äriühing jätab metsa

müügiga seotud tehingu sooritamisel eelpoolinetatuid andmed kontrollimata. Kaebaja hooletu

käitumine on põhjendatav vaid sooviga sõlmida fiktiivne metsamaterjali ostu-müügileping Metsa

Arenduse Keskus OÜ-ga.

Kohus peab vajalikuks ka rõhutada, et MTA andmetel oli 05.08.2015 tehing kaebajale kahjulik.

Kohus leiab, et on ebatõenäoline, et kaebaja, kes tegutses äriühinguna kasu teenimise eesmärgil,

oleks huvitatud sellise tehingu sooritamisest. Kaebaja ei ole selgitanud ei maksumenetluses ega

ka halduskohtumenetluses, mis eesmärgina ta, olles metsandusvaldkonnas kogenud äriühing

otsustas osta metsamaterjali ilmselgelt keskmisest turuhinnast kõrgema hinnaga (tl 250, 259).

2 RKHKo 3-3-1-15-13, p 15.

3 RKHKo 3-3-1-65-14, p 13.

11.4. Kaebaja väitis, et vaidlusalune maksuotsus põhineb vaid maksuhalduri subjektiivsel

arvamusel näiliku tehingu kohta.

Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et maksuotsuses tehtud järeldused 05.08.2015

tehingu näilisuse kohta on kinnitatud ka faktiliste asjaoludega, mis seavad objektiivselt kahtluse

alla 05.08.2015 tehingu tegeliku toimimise.

Kohtu arvates väärivad tähelepanu järgmised tuvastatud faktid:

1) kaebaja juhatuse liikme Kristjan Kivi selgituste kohaselt ütles Toivo Kivi temale juuli lõpus

või augusti alguses, et on pakkuda raieõigust müüa. Samas JLB Varad OÜ juhatuse liikme Jaanus

Treesi selgituste kohaselt rääkis Kristjan Kivi temale tulevastest lageraietöödest Kallekõnnu

kinnistul juba juuni lõpus Otepääl toimunud kohtumisel seoses metsatöömasina Harvesteri

rendile andmisega JLB Varad OÜ-le ehk ajal, millal kaebaja esindajad veel ei pidanud teadma, et

Kallekõnnu kinnistul olev mets saab ostu-müügi lepingu objektiks.

2) kaebaja juhatuse liikme Kristjan Kivi selgituse kohaselt otsis kaebaja töömeestele Margus

Kägule ja Janek Laidsalule majutuskohad. MTA-le esitatud dokumentide kohaselt on üks osa

majutusarvest koostatud 04-07.08.2015 majutuse eest. Seega toimus majutus juba enne

05.08.2015 “Metsamaterjali müügilepingu” sõlmimist kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ

vahel. Kallekõnnu kinnistul metsalõikamist teostanud JLB Varad OÜ töötaja Margus Kägu

selgituse kohaselt alustasid nemad harvesteriga lõikamist juuli keskpaigast kestusega 3-4 nädalat.

3) Metsa Arenduse Keskus OÜ-l puudus majanduslik tegevus ja äriühing lõpetas oma tegevuse

peale 05.08.2015 toimunud tehingut. Kaebaja poolt Metsa Arenduse Keskus OÜ-le

metsamaterjali ostmise eest tasutud rahast (32, 400 eurot) jäi tasumata käibemaks4 ning tehingu

eest kogu tasutud raha võttis Metsa Arenduse Keskus OÜ juhatuse liige pangakontolt sularahas

välja.

4) Metsa Arenduse Keskus OÜ ei ole kaebajale edastanud Eiki Kadajasega 30.07.2015 sõlmitud

metsa raieõiguse ostu-müügi lepingut RÕVL nr A-30-07-15, kuid selline leping oli kaebajal

olemas. Kaebaja jättis eelpoolnimetatud olukorda kommenteerimata.

Kohus leiab, et kui vaatamata lepingule, arvele ja kauba olemasolule on tehing vormistatud

vastuoludega lepingu nimetuses, tehingu sisus, metsamaterjali koguses, tehingu kohta antud

seletused on ka vastuolulised ja tehingu pooled ei oska selgitada tehinguga seotud detaile,

esitatakse lepingu eksemplarid, mis ei ole identsed ning puuduvad raieõiguse ja metsamaterjali

üleandmist tõendavad dokumendid, aga samuti dokumendid, mis kinnitaksid enne lepingu

sõlmimist lepingupartneri tausta ja ostetava kauba päritolu kontrollimise kinnitamist ja tehingul

on ostjale ilmselgelt kahjulik mõju, siis on olemas piisavalt palju argumente, mis kogumis

annavad kohtule alust pidada MTA kahtlust kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel

toimunud tehingu näilisuse kohta põhjendatuks.

11.6. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 järgi arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §s 37

sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kaebaja arve ei vasta KMS § 37 lg 7 ps 2 sätestatud

nõudele, kui arvel märgitud müüja ei olnud kauba tegelik müüja ja ostja oli või pidi olema

sellest teadlik .5 Kohus leiab, et ka antud juhul teadis kaebaja, et raieõiguse ja metsamaterjali

4 RKHKo 3-3-30-15, p 16 (pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing

üldjuhul käibemaksu deklareerimata ja/või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata).

5 RKHKo 3-3-1-30-15, p 27

tegelikuks müüjaks on Kallekõnnu kinnistu omanik füüsiline isik Eiki Kadajane, kes muu hulgas

ei ole käibemaksukohustuslane isik. Võttes arvesse, et 05.08.2015 tehing oli näilik, ei ole

võimalik, et kaebaja oleks ostnud raieõigust ega metsamaterjali ei Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt

ega teistelt äriühingutelt. Kuna metsamaterjali on kaebaja kätte saanud ja müüs selle edasi

teistele äriühingutele, siis peab kohus ka sellisel juhul põhjendatuks MTA väidet, et tegelikuks

metsa raieõiguse ja metsamaterjali müüjaks oli füüsiline isik Eiki Kadajane (kontrollakti p

1.1.2.5). Sellest tulenevalt leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti pidanud kaebaja poolt MTA-le

esitatud ja 05.08.2015 kajastanud tehingut arvet nõuetele mittevastavaks ja keeldunud kaebajal

Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt metsamaterjali ostmist kajastava arve alusel sisendkäibemaksu

maha arvamisest. Eeltoodut arvestades luges maksuhaldur tulumaksuseaduse TuMS § 51 lg 1 ja

lg 2 p 3 alusel õigesti Metsa Arenduse Keskus OÜ nimel väljastatud arve alusel tasutud summa

ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras kaebajale tasumiseks ka tulumaksu (maksuotsuse p

2.2.2 ja kontrollakti p 1.2.2).

11.7. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et tehingut kaebaja ja

Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel ei toimunud. Maksuotsus on selles osas piisavalt ja

nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis

maksuhalduri seisukohad ümber lükkaks. Tehingutega seotud isikute seletused on vastuolulised

ja maksuhaldur on isikute seletustest teinud põhjendatud järelduse, et eelpoolnimetud isikute

koostöö algas ja toimus kaebaja initsiatiivil. Maksuhalduri seisukohta maksupettuse

toimepanemise kohta kinnitab ka kaebaja ja Metsa Arenduse Keskus OÜ vahel 05.08.2015

sõlmitud leping, mis on ilmselgelt vormistatud tagantjärele selleks, et jätta maksuhaldurile mulje

tehingu tegelikust toimumisest. Maksuotsuses viidatud tõendite valguses on välistatud võimalus,

et kaebaja ei olnud teadlik, et Metsa Arenduse Keskus OÜ ei olnud kauba tegelik müüja.

Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et kaebaja osales maksupettuses, st kasutas

oma maksuarvestuses teadlikult arvet, mis ei kajasta tehingu tegelikku sisu, jätmaks muljet

kauba soetamise kohta käibemaksukohustuslaseks olevalt äriühingult ning õigustamaks seeläbi

sisendkäibemaksu mahaarvamist. Võttes arvesse eelpoolnimetatut oli kaebajale käibe- ja

tulumaksu määramine vaidlusaluse maksuotsusega õiguspärane ning kohus ei tuvastanud ka

ühtki sellist menetluslikku rikkumist, mis annaks aluse õige maksuotsuse tühistamiseks.

11.8. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega

jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik