2-16-16050/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16050

Tsiviilasi

WESTMOR CAPITAL OÜ hagi Pirita Center OÜ

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

35 904,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja WESTMOR CAPITAL OÜ (registrikood

12463780, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn),

seaduslik

esindaja

Sulev

Mander

(e-post

sulev@afford.ee), lepinguline esindaja Madis Saar

Kostja Pirita Center OÜ (registrikood 12992834,

asukoht Kentmanni 4, 10116 Tallinn), lepinguline

esindaja Risto Sidok (e-post r.sidok@phlaw.ww)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.06.2017, 07.06.2017 ja 21.09.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pirita Center OÜ poolt kohtule 28.09.2017 esitatud dokumentaalsed

tõendid käesoleva tsiviilasja juurde võtmata.

2. Hagiavaldus rahuldada alternatiivnõudes.

3. Välja mõista Pirita Center OÜ-lt WESTMOR CAPITAL OÜ kasuks võlgnevus

35 184,89 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel,

edaspidi RMI) ning Merivälja tee 24 OÜ 11.11.2015 Tallinna notar Margus Veskimäe juures

korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse raamatu nr 6622),

millega RMI võõrandas Merivälja tee 24 OÜ-le Harju maakonnas, Tallinnas Merivälja tee 24

asuva korteriomandi nr 3. Korteriomandi müügilepingu p-i 2.1. kohaselt oli lepingu eseme

ostuhinnaks 4 000 000 eurot, mis p-i 2.2. kohaselt tuli tasuda hiljemalt 31.12.2015. Ostuhinna

tasumise tähtpäevaks oli Merivälja tee 24 OÜ poolt korteriomandi ostuhinnast tasutud 2 015

000 eurot. Ülejäänud ostuhinna tasus Merivälja tee 24 OÜ 08.03.2016 650 000 eurot,

11.03.2016 15 000 eurot, 24.03.2016 20 000 eurot ning 30.03.2016 1 300 000 eurot.

2. 04.04.2016 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühines Pirita Center OÜ (ühendav ühing,

edaspidi hageja) Merivälja tee 24 OÜ-ga (ühendatav ühing). Konstitutiivne ühinemiskanne on

äriregistris tehtud 01.06.2016. 08.08.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas

RMI kõik nõuded, mis tulenevad 11.11.2015 sõlmitud korteriomandi müügilepingust,

WESTMOR CAPITAL OÜ-le (edaspidi kostja).

3. Hageja saatis 13.09.2016 ning 19.09.2016 Pirita Center OÜ-le kostjale nõudekirja, milles

palus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20.09.2016 tasuda korteriomandi müügilepingust

tuleneva ostuhinna tasumisega viivitamise tulemusel tekkinud viivisvõlgnevus. Kostja

20.09.2016 oma kohustusi ei täitnud. RMI ja Merivälja tee 24 OÜ korteriomandi

müügilepingus viivisemäära kokku ei leppinud. Hageja on kostjale arvestanud viivist

seadusjärgses määras 35 904,31 eurot järgmiselt: perioodi 01.01.2016 – 08.03.2016 eest

tasumata summalt 1 985 000,00 eurot, määraga 0,0219% päevas, kogusummas 29 560,96

eurot; perioodi 09.03.2016 – 11.03.2016 eest tasumata summalt 1 335 000,00 eurot, määraga

0,0219% päevas, kogusummas 877,11 eurot; perioodi 12.03.2016 – 24.03.2016 eest tasumata

summalt 1 320 000,00 eurot, määraga 0,0219% päevas, kogusummas 3 758,04 eurot ja

25.03.2016 – 30.03.2016 tasumata summalt 1 300 000,00 eurot, määraga 0,0219% päevas,

kogusummas 1 708,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus

summas 35 904,31 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 04.01.2017, et kostja poolt vastuses toodud

asjaolud ei anna alust kahelda hageja viivise nõude kehtivuses. Kostja ei ole tõendanud

väidet, et RMI ja Matching Holding OÜ kokkuleppe kohaselt pidi Merivälja tee 24 OÜ

bilansis olema üksnes Merivälja tee 24 korter 3 (nn Pirita Keskus), mille eest tasus Matching

Holding OÜ senisele osanikule kokkulepitud summa. Merivälja tee 24 OÜ osa ei kuulunud

osa võõrandamise hetkel RMI-le ning sellest tulenevalt ei saanud RMI sõlmida ka Matching

Holding OÜ-ga Merivälja tee 24 OÜ osaga (ja bilansis kajastuvaga) seonduvaid

kokkuleppeid. Kuna RMI ei olnud Merivälja tee 24 OÜ osa müüjaks, ei saanud RMI ka

kostja eest varjata ka äriühingu varade ja võlgade seisu.

5. Hageja leiab, et viivise nõude esitamist ei muuda heade kommete vastaseks või hea usu

põhimõtet rikkuvaks ka asjaolu, et hageja viivise nõude aluseks oleva 11.11.2015

müügilepingu sõlmimise ajal ning ajal, mil Rootsi äriühing TRÄKNAGGEN I GÖTERYD

AKTIEBOLAG võõrandas Matching Holding OÜ-le Merivälja tee 24 OÜ osa (kostja väitel

04.03.2016), oli RMI ning Merivälja tee 24 OÜ juhatuse liikmeks Xxx. Asjaolu, et tehingu

tegemisel hetkel oli mõlema lepingupoole esindajaks üks ja sama isik, ei muuda see asjaolu

11.11.2015 müügilepingut tehinguks seotud isikute vahel. Ja isegi kui 11.11.2015

müügilepingut käsitleda kui tehingut seotud isikute vahel, ei mõjuta see asjaolu hageja

viivisnõude kehtivust, sest ei RMI ega Xxx ei ole käitunud pahatahtlikult. Xxx ei ole

viivisnõude aluseid kostja eest varjanud (ei tahtmatult ega sihilikult). Kostja teadis või

vähemalt pidi teadma, et osa ostuhind on tähtajaks osaliselt tasumata, 1 985 000 eurot ei ole

summa, mis võiks jääda äriühingu osa ostmisel tähelepanuta. Arvestades, et kostja seaduslik

esindaja Jüri Ploomi kutsetegevuseks on õigusteenuste osutamine, oli kostja 04.03.2016.a. ka

teadlik, millised õiguslikud tagajärjed on sellel, kui rahalist kohustust tähtaegselt ei ole

täidetud.

6. Hageja viivise nõue on kehtiv. Hageja viivise nõude kehtivust ei mõjuta ka asjaolu, et

sellest teatas kostjale hageja, mitte RMI. Viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas

viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Hageja ei nõustus kostja esitatud seisukohaga et

viivisnõuet tuleb lugeda ebamõistlikult suureks. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise

tasumist ning tegemist on madalaima viivise määraga. Samuti arvestades, et kostja viivitas 1

985 000 euro tasumisega ligi kolm kuud, ei ole võimalik lugeda hageja viivise nõuet, mis

moodustab 1,8% tähtajaks tasumata summast, ebamõistlikult suureks. Hageja ei nõustu kostja

käsitlusega, justkui kuuluks hageja viivisnõue vähendamisele tulenevalt asjaolust, et osa

ostuhinnast (so 50,38%) tasuti tähtaegselt.

7. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega, et raha tasumise kuupäeva kuupäeva ei saa arvutada

viivise arvestamise perioodi sisse, vaid see lõppeb tasumisele eelnenud päeval. Arvestades

VÕS § 91 lg-s 3 sätestatud regulatsiooni, on hageja seisukohal, et on õigustatud viivist

arvestama ka makse tegemise päeva eest. Kuigi hageja ei nõustu kostja seisukohaga viiviste

arvestamise perioodi lõppemise päeva kohta, siis juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostja

tõlgendus viiviste arvestamise perioodi kohta on õige, esitab hageja oma nõude alternatiivse

arvestuse. Hageja nõuab kostjalt alternatiivselt 35 184,89 eurot.

8. Hageja 28.09.2017 kohtukõne teeside kohaselt hageja poolt 04.01.2017, 24.05.2017 ning

28.05.2017 menetlusdokumentides esitatud selgitused ja väited on tõendatud ka tunnistaja

ütlustega. Tunnistaja andis muuhulgas ütlusi selle kohta, millistest asjaoludest tulenevalt

sõlmiti hageja nõude aluseks olev 11.11.2015 sõlmitud korteriomandi müügileping, millistest

asjaoludest tulenevalt määratleti ostuhinna tasumiseks tähtaeg 31.12.2015 ning millistest

asjaoludest tulenevalt hilineti osaliselt ostuhinna tasumisega ning miks see tasuti lõplikult

alles 30.03.2016. Hageja on esitanud tõendid ka selle kohta, et vaidlusalusel perioodil oli nii

Matching Holding OÜ kui kostja seaduslikuks esindajaks Xxxning seega kõik, mis J. Xxx

kokku lepiti, enne kostja registrisse kandmist, on omistatav ka kostjale. Vaidlust ei ole selles,

et kostja oli Matching Holding OÜ tütarettevõtja ning on Merivälja tee 24 OÜ

üldõigusjärglane, kellele läksid ühinemise käigus üle kõik Merivälja tee 24 OÜ õigused ja

kohustused. Seega kostja püüd väita, justkui oleks viiviste hüvitamise kohustus Matching

Holding OÜ-l, mitte kostjal, ei ole õige.

9. 05.10.2017 esitatud repliigi korras leiab hageja, et lisaks kohtukõnes esitatud uutele

asjaoludele ja vastuväidetele on kostja kohtukõnega koos esitanud ka 8 uut varem esitamata

tõendit kokku 86-l leheküljel. Arvestades, et 21.09.2017 kohtuistungil lõpetas kohus

eelmenetluse ning ka sisulise arutelu ning TsMS § 402 lg 2 teisest lausest tulenevalt ei saa

kostja kohtukõnes uusi asjaolusid ja tõendeid esitada, tuleb kostja poolt kohtukõnes uued

asjaolud jätta tähelepanuta ja kohtuotsuse tegemisel arvestamata. Kostja poolt esitatud uued

tõendid tuleb jätta vastu võtmata.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

10. Kohtule 16.12.2016 esitatud vastuses leiab kostja, et hagejal puudub hagiavalduses

esitatud nõue kostja vastu, kuna hagejale loovutatud viivise nõue RMI (likvideerimisel) poolt

on vastuolus heade kommetega ning esitatud ka hea usu põhimõtet rikkudes. RMI oli

kõnealuse müügilepingu sõlmimise ajal Merivälja tee 24 OÜ ainuosanik ning mõlema

äriühingu juhatuse liikmeks oli Xxx, kes on lepingu äriühingute esindajana mõlemalt poolt ka

allkirjastanud. 04.03.2016 on RMI talle kuulunud Merivälja tee 24 OÜ osa võõrandanud

Matching Holding OÜ-le, kes sai seeläbi kostja ainuosanikuks. Merivälja tee 24 OÜ juhatuse

liikmeks jäi äriregistri info kohaselt kuni 01.04.2016 Xxx.

11. RMI ja Matching Holding OÜ kokkuleppe kohaselt pidi Merivälja tee 24 OÜ bilansis

olema üksnes Merivälja tee 24 korter 3 (nn Pirita Keskus, edaspidi kinnistu), mille eest tasus

Matching Holding OÜ senisele osanikule kokkulepitud summa. Ostjal polnud aimugi, et

müüdaval äriühingul oli võlgu mistahes isikute ees tulenevalt kinnistu müümisest. RMI poolt

Merivälja tee 24 OÜ osa võõrandamisel Matching Holding OÜ-le ei avaldanud ei RMI ega ka

Xxx, et Merivälja tee 24 OÜ poolt on 11.11.2015 müügilepingu alusel kinnistu ostuhind

tasumata. Lisaks sellele ei avaldanud ei RMI ega ka Xxx, et RMI kavatseb seotud isikute

vahel 11.11.2015 sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenevalt pärast Merivälja tee 24 OÜ osa

võõrandamist mitteseotud osapoolele esitada ostuhinna tasumisega viivitamise eest

viivisnõude. Viivisnõudest teavitamine on toimunud alles hageja (mitte väidetava nõude

algse omaniku) poolt pärast nõude RMI poolt loovutamist.

12. Viivisnõude esitamine on aktualiseerunud alles pärast seda, kui RMI ning Merivälja tee

24 OÜ ei olnud enam seotud isikud, ning viivisnõude esitamise kavatsust oli kostja eest

pahausklikult varjatud üle poole aasta. Kostja on seisukohal, et RMI poolt sellistel asjaoludel

viivisnõude esitamine on vastuolus heade kommetega ning vaieldamatult on RMI seejuures

käitunud ka pahauskselt. Samuti leiab kostja, et RMI viivisnõue on TsÜS § 86 lg 1 alusel

tühine, mistõttu puudub võimalus kostjalt selle täitmise nõudmiseks ning õiguslikult sisutu on

ka kõnealuse nõude loovutamine RMI poolt hagejale. Samuti ei oleks viivisnõude täitmist

võimalik vastuse käesolevas punktis käsitletud asjaolusid arvesse võttes nõuda VÕS § 6 lg 2

alusel, tulenevalt vastuolust hea usu põhimõttega isegi kui nõuet tühiseks mitte lugeda.

13. Täiendavalt on kostja seisukohal, et isegi kui hageja viivisnõuet mitte lugeda heade

kommete vastasuse tõttu tühiseks ning RMI pahausksuse tõttu mittetäidetavaks, siis kuuluks

viivisnõue vähendamisele. Viivisnõue tuleb lugeda ebamõistlikult suureks, võttes arvesse

seda, et tegemist on seotud osapoolte vahelisest tehingust tuleneva viivisega, viivise nõude

aluseks olev viivitus oli samuti tekkinud seotud osapoolte vahel ning seotud osapoolte vahel

viivise nõuet ei esitatud. Samuti tuleb arvesse võtta, et ostuhinna tasumine oli valdavas osas

siiski toimunud tähtaegselt – hinnast 4 000000,00 eurot oli tähtaegselt tasutud enam kui pool.

Lisaks viivise vähendamisel VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel on kohtupraktikas

aktsepteeritud aga ka viivise vähendamist tulenevalt nõude esitaja pahausksest käitumisest.

Samuti on viivise arvestamise periood ebaõige. Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus

rahuldamata ning jätta kõik Pirita Center OÜ menetluskulud, sh kulud advokaadile, hageja

kanda.

14. Kostja leiab kohtule 24.05.2017 esitatud täiendavas seisukohas, et Xxxel oli nõude

tekkimise ajal kontroll nii loovutaja kui Merivälja tee 24 OÜ üle. Nõude asjaolude varjamist

näitab üheselt asjaolu, et Merivälja tee 24 OÜ poolt kostjale 09.02.2016 seisuga esitatud

Merivälja tee 24 OÜ bilansis ei ole nõuet kajastatud olgugi, et selleks hetkeks oli osa nõudest

juba muutunud sissenõutavaks. Kostja sai nõudest teada alles pärast kostja ja Merivälja tee 24

OÜ ühinemist ning pärast seda kui Merivälja tee 24 OÜ oli tasunud lepingust tulenenud

põhinõude loovutajale. Praegusel juhul on Merivälja tee 24 OÜ kostja suhtes käitunud

vastuoluliselt, kuivõrd on varajanud asjaolu, et loovutajal on tekkinud nõue Merivälja tee 24

OÜ vastu. Riigikohtu hinnangul võib hea usu põhimõttega vastuolus olla ka seadusest tulenev

viivisenõue. Oluline on siinkohal rõhutada, et kostja ei ole loovutaja ega hageja ees viivitanud

ühegi kohustuse täitmisega.

15. Kostja leiab 28.09.2017 esitatud kohtukõne teesides, et kostja hageja ees võetud kohustusi

rikkunud ei ole. Kostja on üksnes isik, kellega Merivälja tee 24 OÜ ühinemislepingu alusel

ühines. Puudub ka mistahes kohustuste rikkumine kostja poolt, mille hüvitamiseks oleks

hagejal õigus nõudeid esitada just kostja vastu. Merivälja tee 24 OÜ viivitas mistahes

tõendatud põhjuseta loovutajale kohustuste täitmisega. Vaidluse asjaolusid seega kogumis

vaadates joonistub selgelt välja, et Merivälja tee 24 OÜ ei tasunud loovutajale lepingust

tulenevaid makseid selgelt Merivälja tee 24 OÜ toonase juhatuse subjektiivsetel kaalutlustel

tekitada läbi otseste seoste loovutajale täiendav nõue Merivälja tee 24 OÜ vastu.

16. Kostja leiab, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada,

siis palub kostja kohtul vähendada mõistliku suuruseni, mis käesoleval juhul on mitte rohkem

kui 50% ulatuse viivisnõude rahuldamine. Kostja leiab, et loovutaja ning Matching Holding

OÜ vahel sõlmiti kokkulepe, millega on kostja vastutusest vabastatud. Xxxe ütlustest nähtub,

et loovutaja viivisnõude täitmise eest vastutab mitte Merivälja tee 24 OÜ, vaid Matching

Holding OÜ.

17. Xxxe ütluste kohaselt puudub hagejal nõue, mida oleks kostja vastu võimalik maksma

panna, mistõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Loovutaja ja Norra investorite

vaheliste tehingute näol pidi tegemist olema tavapäraste „debt free cash free“ tehingutega,

mida kasutatakse, kui müüakse osalus, millele kuulub näiteks üks kinnisvaraobjekt. Matching

Holding OÜ ei venitanud mistahes maksetega, hoopis loovutaja tõttu maksis Matching

Holding OÜ rohkem kui kokkuleppe kohaselt oli kohustatud (maksis kinni loovutaja

kohustusi, mis olid tingitud tehingute venimisest, mis oli tingitud kinnistu rekonstrueerimise

ehitusloa venimisest). Seega on mingigi viivise nõudmine kostjalt selgelt kohatu, kuivõrd

viivisnõude aluseks olevate asjaolude tekkimise eest vastutab loovutaja ise läbi oma tegevuse.

18. Kostja leiab kohtule 05.10.2017 esitatud repliigi korras, et tunnistaja Xxxe näol on

tegemist isikuga, kelle on tsiviilasja lahendi suhtes selge huvi. Tsiviilasja esemeks on kostja

nõue, mille on kostjale loovutanud ühing, mis on Xxxe kontrolli all. Kostja hinnangul ei saa

pidada usaldusväärseks isiku, kes oli isiklikult ning nii kohustatud kui õigustatud poolena

vahetult seotud tsiviilasja esemeks oleva nõude tekkimisega. Kui kohus peab Xxxe ütlusi

usaldusväärseteks siis on kostja vastutus välistatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Sellest

tulenevalt lahendab kohus esmalt kostja poolt 28.09.2017 koos kohtukõnede teesidega

esitatud täiendavate tõendite asja juurde võtmise.

20. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu

arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus. Kohus jätab TsMS § 331 lg 1 alusel käesoleva tsiviilasja juurde võtmata kostja

poolt kohtule 28.09.2017 esitatud täiendavad tõendid, kuna nimetatud tõendid on esitatud

kohtule hilinemisega. Kohus lõpetas 21.09.2017 toimunud kohtuistungil asja sisulise arutelu

ning andis menetlusosalistele tähtaja kohtukõnede teeside ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks.

21. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil

pooled ja tunnistaja, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada alternatiivnõudes.

22. Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

- Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel, RMI) ning Merivälja tee 24 OÜ

sõlmisid 11.11.2015 Tallinna notar Margus Veskimäe juures korteriomandi müügilepingu ja

asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse raamatu nr 6622), millega RMI võõrandas Merivälja

tee 24 OÜ-le Tallinnas Merivälja tee 24 asuv korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr

3, üldpinnaga 4 192,60 ruutmeetrit, koos selle oluliste osadega ja päraldistega registriosa nr

11915801) (tl 10-15);

- korteriomandi müügilepingu p-i 2.1. kohaselt oli lepingu eseme ostuhinnaks 4 000 000

eurot, mis müügilepingu p-i 2.2. kohaselt tuli tasuda hiljemalt 31.12.2015 (tl 12);

- ostuhinna tasumise tähtpäevaks 31.12.2015 oli Merivälja tee 24 OÜ poolt korteriomandi

ostuhinnast tasutud 2 015 000 eurot;

- ülejäänud ostuhinna 1 985 000 eurot tasus Merivälja tee 24 OÜ 08.03.2016 650 000 eurot,

11.03.2016 15 000 eurot, 24.03.2016 20 000 eurot ning 30.03.2016 1 300 000 eurot (tl 16);

- Pirita Center OÜ (ühendav ühing, edaspidi hageja) ühines 04.04.2016 sõlmitud

ühinemislepingu alusel Merivälja tee 24 OÜ-ga (ühendatav ühing); ühinemiskanne tehti

äriregistris 01.06.2016 (tl 17);

- kostja on Matching Holding OÜ tütarettevõte ning Merivälja tee 24 OÜ õigusjärglane,

kellele läksid üle ühinemise käigus kõik Merivälja tee 24 OÜ õigused ja kohustused (tl 17);

- 08.08.2016 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas RMI hagejale kõik nõuded, mis

tulenevad 11.11.2015 sõlmitud OÜ RMI ja Merivälja tee 24 OÜ Tallinna notar M. Veskimäe

büroos sõlmitud korteriomandi müügilepingust (tl 19);

- hageja saatis 13.09.2016 ning 19.09.2016 kostjale nõudekirja, milles palus viivitamatult,

kuid mitte hiljem kui 20.09.2016 tasuda korteriomandi müügilepingust tuleneva ostuhinna

tasumisega viivitamise tulemusel tekkinud viivisvõlgnevus (tl 21-26);

- nõude kujunemise perioodil 01.01.16 – 30.03.16 oli nii RMI kui Merivälja tee 24 OÜ

juhatuse liikmeks Xxx (tl 120-123);

- hageja esitas 24.10.2016 kohtule hagi kostja vastu viivise nõudes 35 904,31 eurot; hageja

esitas 04.01.2017 kohtule alternatiivnõude 35 184,89 euro nõudes (tl 72 pöördel).

23. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

24. Pooled ei vaidle selle üle, et 11.11.2015 sõlmisid Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ

(likvideerimisel) ning Merivälja tee 24 OÜ Merivälja tee 24-3 korteriomandi müügilepingu ja

asjaõiguslepingu, millest tulenev viivisenõue on hagejale loovutatud. Samuti puudub vaidlus

selles, et Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ ning kostja õiguseellasse Merivälja tee 24

äriühingu juhatuse liikmeks oli lepingu sõlmimise ajal Xxx, kes allkirjastas müügilepingu

äriühingute esindajana mõlemalt poolt. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja õiguseellane

Merivälja tee 24 OÜ tasus ostuhinnast 4 000 000 eurot tähtajaks 2 015 000 eurot, ülejäänud

1 985 000 eurot tasus hilinemisega.

25. Hageja on esitanud viivisnõude kostja vastu 35 904,31 eurot 90 viivitatud päeva eest.

Alternatiivselt esitas hageja kostja vastu viivisenõude 35 184,89 eurot 88 viivtatud päeva eest.

Hageja on viivisenõude arvestamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivise

määrast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

26. Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta

võlausaldaja huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud

juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja õiguseellane rikkus maksekohustust. Kostja leiab, et

viivisenõue on vastuolus heade kommetega ning on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kostja leiab

ka, et viivisenõue on esitatud ka tulenevalt VÕS § 6 lg 2 sätestatud hea usu põhimõtet

rikkudes.

27. Seega võtab kohus seisukoha kas viivisenõue on vastuolus heade kommetega või hea usu

põhimõttega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-70-09 p-s 11 leidnud, et viivisenõue võib olla hea

usu põhimõttega vastuolus. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel

toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt

peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui

see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

28. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et Merivälja tee 24 OÜ ja Rootsi Mööbel

Investeeringud OÜ eesmärgiks oli kunstliku viivisnõude tekitamine kostja vastu. Riigikohus

leidis otsuse nr 3-2-1-41-07 p-s 27, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne)

võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kolleegium selgitas, et võlausaldaja kaotab

seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta

õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele

seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest

tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või

eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt otsus nr 3-2-1-100-07, p 16; otsus nr 3-2-

1-102-07, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 17). Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks

on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi.

29. Kohus leiab, et kohus ei tuvasta käesolevas tsiviilasjas sellist hageja käitumist, millest

võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et hageja

eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Kohus ei järelda hageja pahatahtlikkust selles, et

viivisenõudest teavitamine toimus alles hageja, mitte nõude algse omaniku poolt, pärast

hagejale nõude loovutamist. Samuti ei leia kohus, et hageja on käitunud kostja suhtes

pahauskselt. Kostja ei ole tõendanud, et Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ varjas kostja eest

äriühingu varade ja võlgade sisu. Lepingus viivisemäära kokku ei lepitud. Viivise maksmise

kohustus tuleneb seadusest.

30. Nimetatud leping on tavapärane müügileping, kus ostja peab arvestama raha

tagasimaksmisega viivitamise korral viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et

lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on OÜ-l Rootsi Mööbel

Investeeringud õigus nõuda kokkulepitud viivist. Asjaolu, et tehingu tegemisel hetkel oli

mõlema lepingupoole esindajaks üks ja sama isik, ei anna alust eeldada, et OÜ Rootsi Mööbel

Investeeringud või Xxx oleks käitunud pahatahtlikult. Kohtule esitatud 06.03.2016 e-kirjast

nähtuvalt pöördus kostja seaduslik esindaja Xxxpoole sooviga Merivälja tee 24 OÜ

raamatupidamine üle võtta (tl 65). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et ei ole eluliselt usutav,

et osa võõrandamise hetkel kostja seaduslik esindaja Xxxei teadnud, et Merivälja tee 24-3

ostuhinnast on 1 985 000 eurot tasumata. Xxx edastas 04.03.2016 kostja seaduslikule

esindajale Merivälja tee 24 OÜ e-kirjaga arvelduskonto väljavõtte. Nimetatule viitab saadetud

e-kirja pealkiri (tl 65).

31. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et osa

ostuhinnast on tähtajaks osaliselt tasumata, kuna 1 985 000 eurot ei ole summa, mis võiks

jääda äriühingu osa ostmisel tähelepanuta. Tunnistaja Xxxe ütlustega on tõendatud, et

Xxxteadis asjaolust, et rahalised vahendid lepingu tasumiseks peavad olemas olema enne

2015. aasta lõppu ja selleks ajaks oleks pidanud Rootsi Mööbel Investeeringute OÜ lepingu

hind tasutud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja Xxxe ütluste usaldusväärsuses.

32. Tunnistaja Xxx andis ütlusi ka selle kohta, et Norra poole esindaja Jüri Ploomi suuniste

kohaselt lepiti kokku, et hind tasutakse 31.12.2015 (tl 161). Merivälja tee 24 OÜ-le pidid

rahalised vahendid tulema Matching Holding OÜ-lt ning neile omakorda pidi rahad tulema

Norra investoritelt. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et teine pool põhjendas

ostuhinna tähtaegselt tasumata jätmist sellega, et projekti sai sedavõrd muudetud, et ehitusloa

menetlus venis ja seda ei suudetud 31.12.2015 lõpuni viia. Xxxoli 100% teadlik sellest, et

Merivälja tee 24 OÜ pidi ostuhinna tasuma hiljemalt 31.12.2015. Lepingu sõlmimine ei

saanud olla pahatahtlik kahju tekitamine ostjale (tl 161 ja 161 pöördel). Rootsi Mööbel

Investeeringud teavitas Merivälja tee 24 OÜ-d makseviivitusest igapäevaselt (tl 162). Samuti

andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et juba 2015 aasta suvel, kui Norra poole makseraskused

algasid, lepiti kokku et maksete hilinemisest tulenevad viivised, intressid vms hüvitatakse

Norra poolt Rootsi Mööbel Investeeringute OÜ-le (tl 161 pöördel). Pirita Center OÜ ja

Matching Holding OÜ äriregistri väljavõtetega on tõendatud, et vaidlusalusel perioodil oli nii

Matching Holding OÜ kui ka kostja seaduslikuks esindajaks Xxx(tl 35 ja tl 76). Seega on

tõendamist leidnud, et kostja oli teadlik hilinemisega tasutud ostuhinnast.

33. Arvestades, et kostja seaduslik esindaja Xxxkutsetegevuseks on õigusteenuste osutamine,

oli kostja 04.03.2016 ka teadlik, millised õiguslikud tagajärjed on sellel, kui rahalist kohustust

tähtaegselt ei ole täidetud. Hageja on kasutanud VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt oma õigust

nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 järgi ei sõltu

viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-70-09, p 14). Seega ei oma mingit tähtsust asjaolu, et

viivisenõudest teavitas kostjat hageja mitte OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hageja viivsenõue tühine heade kommete tõttu ega ka vastuolus hea usu

põhimõttega.

34. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas rahuldamisele kuulub hageja viivisenõue summas

35 904,31 eurot või alternatiivnõudes 35 184,89 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus

nõustub kostja käsitlusega, et raha tasumise kuupäeva ei arvata viivise arvestamise perioodi

sisse, vaid see lõppeb tasumisele eelnenud päevaga. Seega on summalt 1 985000,00 viivise

arvestamise periood 01.01.2016 – 07.03.2016; summalt 1 335 000 08.03.2016 – 10.03.2016;

summalt 1 320 000 11.03.2016 – 23.03.2016 ja summalt 1 300 000 24.03.2016 – 29.03.2016.

Kokku on nimetatud perioodide eest viivisenõue 35 184,89 eurot.

35. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure

viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada

vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-13, p 14). Kohus

leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise vähendamine. Hageja nõuab kostjalt

seadusjärgse viivise tasumist. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on madalaima viivise

määraga. Samuti ei anna viivise vähendamiseks alust asjaolu, et osa ostuhinnast on tasutud

tähtaegselt. Kohustuse osaline täitmine ei saa olla kohustuse rikkumist õigustavaks asjaoluks.

36. Kohus ei arvesta TsMS § 402 lg 2 alusel kostja poolt kohtukõnes välja toodud uute

asjaoludega ega tõenditega ning jätab need tähelepanuta ja arvestamata. TsMS § 402 lg 2

tulenevalt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab

tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata

üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

Kõik ülejäänud kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid ei oma kohtu

arvates tähtsust ja seetõttu kohus neid kohtuotsuses ei käsitle. Tulenevalt TsMS § 238 lg 5

jätab kohus vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid arvestamata.

MENETLUSKULUD

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik