4-17-3450/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3450 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Orvi Koik Väärteoasi Margarit Jefimova väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a otsus Kaebuse esitaja Margarita Jefimova (ik:46409100275), elukoht: XXX. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Margarita Jefimova apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 12.septembri 2017. a otsus väärteoasjas nr 4-17-3450 (2316,17,003616) muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a otsusega väärteoasjas nr 4-17-3450 tunnistati Margarita Jefimova süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja teda karistati 8-päevase arestiga. Kohus määras, et arest tuleb ära kanda vahetult peale kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Oma otsustust põhjendas kohus sellega, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud M. Jefimova käitumises puuduvad. Isikut on varem korduvalt karistatud, kuid isik jätkas õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks tema karistamst arestiga 8 päeva.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik M. Jefimova, kes vaidlustab kohtuotsust osas, millega teda kohustati asuma aresti kandma vahetult pärast kriminaalkaristuse ärakandmist. Apellant palub karistuse kandmisele asumise aja edasi lükkamist 1 kuu võrra, et ta saaks peale kriminaalkaristuse kandmist koheselt võtta end töötuna arvele. Sellest sõltub tema haigekassa ja töövõimetuspensoni maksmise jätkumine. Veel märgib apellant, et talle on määratud ravimid, mida vangla ei võimalda. Samas saaks ta vabaduses osta oma ravimeid soodushinnaga. Apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja esitas seisukohad M. Jefimova apellatsioonile, milles leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus väärteoasjas muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et vabanedes võib menetluslune isik hakata karistusest kõrvale hoiduma ning 8-päevane arest on sedavõrd lühike aeg, et apellatsioonis välja toodud tegevused saab teha ka pärast aresti kandmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, maakohtu otsusega, selle peale esitatud apellatsiooniga ning kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nendib esiteks, et taotluse aresti kandmise edasilükkamiseks oleks saanud esitada maakohtule. Nimelt VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.

Samas on tegemist maakohtu otsusega lahendatud küsimusega, mis on järelikult vaidlustatav ka apellatsiooni korras. Kuivõrd ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis maakohtu otsust muus osas kui karistuse kandmisele asumise aja osas, ei vaidlustata, võtab ringkonnakohus seisukoha vaid karistuse kandmisele asumise edasilükkamise osas. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 1 pööratakse arest täitmisele viivitamata pärast otsuse tegemist sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse või mitte. Harju Maakohtu 12.09.2017. a otsuse kohaselt kuulub arest täitmisele pärast M.

Jefimovale kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Puuduvad tõendid selliste asjaolude esinemise kohta, mille tõttu ei oleks M. Jefimoval võimalik asuda aresti kandma kohtuotsuses ettenähtud ajal. Seoses apellandi väitega selle kohta, et ta peab end võtma arvele töötukassas selleks, et tal jätkuks ravikindlustus ja töövõimetuspensioni maksmine, märgib kohtukolleegium järgmist. Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 sätestab Eestis ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikud, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu ning kellel seega on kehtiv ravikindlustus.

Nende isikute hulka kuulub ka eelnimetatud sätte punkti 31 kohaselt isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide selle kohta, et ta peab ravikindlustuse ja töövõimetuspensioni säilitamiseks võtma ennast arvele tööhõiveametis. Kui isikule on määratud osaline töövõimetus (M. Jefimova väide 25.09.2017. a apellatsioonis ja 06.10.2017. a apellatsiooni puuduste kõrvaldamisel), siis see ei ole seotud tööhõiveametis arvel olemisega ega seeläbi ravikindlustuse saamisega.

Töövõimetuse tuvastamine annab isikule ravikindlustatuse ning kohustust võtta ennast tööhõiveametis arvele sellega ei kaasne. Puutuvalt retseptiravimite ostmisesse, tuleb märkida, et Vangistusseaduse § 53 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vajalik ravi ka vanglas. Kui kinnipeetavale on vajalik ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse ta arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et määruskaebuses toodud põhjendused karistuse kandmise edasilükkamiseks ravikindlustatuse ja ravimite vajadusega, ei ole põhjendatud ning ei too endaga kaasa maakohtu määratud aresti kandmisele asumise aja edasilükkamist.

5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.09.2017. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/