3-14-52871/170 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52871

Haldusasi

SL kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamiseks

seoses

inimväärikust

alandavate

kinnipidamistingimustega

Menetlusosalised

Kaebaja – SL

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Monika Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SL määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta SL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-14-52871 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SL esitas Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

inimväärikust alandava kohtlemisega aastast 2007. Taotlus registreeriti 31.07.2014. Taotluse

kohaselt alandasid kaebaja inimväärikust vähene põrandapind; üks dušikord nädalas, kuigi

kambris puudus soe vesi; halb ventilatsioon (akendele paigaldatud perforeeritud

metallplaatide tõttu oli õhuvahetus halvatud); võimalus viibida väljaspool vanglat vaid

jalutuskäigu ajal jalutusboksis suurusega 2,7 × 4,7 m. Tallinna Vangla tagastas kahjunõude

12.09.2014 vastusega ajavahemike 06.07.2006–25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009 ja

27.04.2010–04.05.2010 osas läbivaatamatult ning jättis ajavahemike 03.01.2012–24.09.2012

ja 21.01.2013–30.07.2014 osas kahjunõude rahuldamata.

2. Tallinna Vangla registreeris 14.10.2015 SL taotluse (III kd, tl 7) mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega juunist oktoobrini 2012 ja alates

aprillist 2013. SL heitis Tallinna Vanglale ette, et seal puudub vabaaja veetmise ruum, nagu

3-14-52871

2(8)

on Tartu ja Viru Vanglas, puudub külmkapp, ruum pesu pesemiseks ja kuivatamiseks, pliit ja

pesumasin, on vähe võimalusi ringi liikuda. Vangla 15.12.2015 vastusega jäeti taotlus

rahuldamata.

3. SL esitas vandeadvokaat Denis Piskunovi vahendusel 21.11.2014 Tallinna Halduskohtule

kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 700 eurot seoses inimväärikust

alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikel 01.2007–28.07.2008,

18.10.2008–21.07.2009, 03.01.2012–26.10.2012 ja 17.01.2013–05.10.2014. Kaebaja heitis

vastustajale ette vähest põrandapinda; pikka ooteaega tualeti kasutamisel; kambrisse

lukustamist peaaegu kogu päeva vältel (vahistatuna 23 tundi ja kinnipeetavana 20 tundi);

jalutamise võimalusi (1 tund päevas 15 m2 suuruses jalutusboksis, mida tuleb jagada teiste

kinnipeetavatega); kambri niiskust ja rõskust; kambri valgustatust; ühte dušikorda nädalas,

samas kui kambrites pole sooja vett.

4. SL esitas 15.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse (II kd, tl 1), kus heitis

ette võimatust osaleda huvialaringides; võtta osa spordiüritustest või tegeleda muul viisil

spordiga; privaatsuse puudust; müra, kuna pidi kuulama raadiosaateid kambris ja jalutuskäigu

ajal; kambri valgustatust; ühte dušikorda nädalas; kambri niiskust ja rõskust; seda, et

õhuakende ette olid paigaldatud perforeeritud metallist plaadid; kambrist sai väljas viibida

vaid ühe tunni päevas jalutuskäigu ajal jalutusboksis, mille suurus oli 2,4 × 4,7 m. Kaebaja

nõudis kahju hüvitiselt ka seadusjärgset viivist alates kaebuse esitamisest kuni kaebuse

rahuldamiseni.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2016 määrusega kaebuse osas, mis puudutas

kaebaja kinnipidamist ajavahemikel jaanuar 2007–25.07.2008 ja 31.10.2008–17.09.2009;

tagastas kaebuse osas, milles kaebaja taotles hüvitist seoses huvialaringides osalemise ja

spordiga tegelemise võimaluse puudumisega, tualeti ooteajaga, kehva valgustatuse ja

ventilatsiooniga, privaatsuse puudumise ja müraga; tagastas kaebuse osas, mis puudutab

kaebaja

kinnipidamist

ajavahemikel

26.07.2008–28.07.2008,

18.10.2008–30.10.2008,

25.09.2012–26.10.2012, 17.01.2013–20.01.2013 ja 16.01.2016–17.01.2016; rahuldas kaebaja

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu

tasumisest 40,68 euro ulatuses; jättis rahuldamata menetlusabi taotluse 366,12 euro ulatuses;

jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduva riigilõivu tasumiseks. Määrus on

jõustunud.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 12.05.2016 määrusega kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud

puuduvat riigilõivu tähtaegselt. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määrusele

29.07.2016 määruskaebuse, taotledes määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tallinna

Halduskohus keeldus 03.08.2016 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast. Kaebaja

esitas Tallinna Halduskohtu 03.08.2016 määrusele 23.08.2016 määruskaebuse (täiendatud

12.09.2016). Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 15.09.2016 määrusega rahuldamata

ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 22.09.2016 määrusega kaebaja 23.08.2016 määruskaebuse ja tühistas 03.08.2016

määruse.

Ühtlasi

ennistas

Tallinna

Ringkonnakohus

12.05.2016

määruse

peale

määruskaebuse esitamise tähtaja ning rahuldas 29.07.2016 määruskaebuse osaliselt. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määruse osas, millega tagastati

SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1356 eurot.

Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebust osas, mis puudutas kahjunõuet 1356

eurot ületavas osas. Määrus jõustus 01.11.2016. Tallinna Ringkonnakohus saatis asja Tallinna

Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

3-14-52871

3(8)

7. SL esitas 14.12.2016 Tallinna Halduskohtule avalduse, mis sisaldas etteheiteid seoses

vaba aja veetmise ruumi puudumisega. Avaldusele oli lisatud Tallinna Vangla 15.12.2015

vastus nr 5-37715/284-2, millega Tallinna Vangla jättis rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise

taotluse seoses vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu

pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega.

8. Tallinna Halduskohus tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja 14.12.2016 avaldust

soovina kaebust muuta, esitades hüvitamiskaebuse ka seoses vaba aja veetmise ruumi, pesu

pesemise ja kuivatamise ruumi ning külmkapi puudumisega. Kohus ei lubanud samas

määruses kaebust muuta, kuna kaebaja on nende nõuete puhul ületanud kaebetähtaega.

Kaebaja soovis neid puudusi vaidlustada alles 14.12.2016 avalduses. Määrus on jõustunud.

9. Halduskohtu menetlusse jäi mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1356 eurot

seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (vähene põrandapind; vähe

võimalusi viibida kambrist eemal; üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub soe

vesi; puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu;

jalutustingimused jalutusboksis) Tallinna Vanglas ajavahemikel 03.01.2012‒24.09.2012 ja

21.01.2013‒15.01.2013.

10. Tallinna Vangla palus 12.01.2017 vastuses kaebusele lõpetada haldusasja menetlus

kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja sai Tallinna Vangla 12.09.2014 vastuskirja nr 5-

18/14/21148-2 kahju hüvitamise taotlusele kätte 16.09.2014. Vastuskirjaga jäeti rahuldamata

kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna, ühe

dušikorra, akende ees olevatest metallplaatidest tingitud puuduliku ventilatsiooni ja

jalutustingimustega jalutusboksis. Kaebuse esitamise tähtajaks oli seega 16.10.2014. Kaebus

esitati kohtule 21.11.2014 ehk enam kui ühekuulise hilinemisega. Puuduvad asjaolud, mis

tingiks kaebetähtaja ennistamise. Ka 15.05.2015 esitatud kaebus ei ole tähtaegne, kuna see on

esitatud 21.11.2014 kaebetähtaja rikkumisega esitatud kaebuse täpsustuseks. Kaebaja

15.05.2016 kaebust ei saa menetleda ka 21.11.2014 esitatud kaebusest eraldiseisva kaebusena.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet

menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

Halduskohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja enda nõuet laiendada ega sisustada

asjaoludega, mis ei olnud vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks.

11. Tallinna Halduskohus andis SL-le 04.05.2017 määrusega kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas määruses

(p 13), et 21.11.2014 ja 15.05.2015 avaldused tuleb lugeda üheks kaebuseks. Kuna kaebust ei

olnud menetlusse võetud, oli selle täiendamine lubatud. 15.05.2015 avalduses toodud väidete

osas ei pidanud kohus vajalikuks eraldi kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist (puudulik

ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu). Kohus leidis samas

määruses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades (p 12). Kohus möönis, et kaebetähtaja

ennistamise aluseks võib olla asjaolu, et kaebajale ei selgitatud haldusasjas nr 3-14-52394,

kus esitati tähtaegselt samasisuline kaebus, et kaebuse tagastamisel võib tekkida kaebetähtaja

küsimus. Kohus märkis, et tõenäoliselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ajavahemiku

31.07.2014–15.01.2016 osas (p 16), kuna kaebaja pole selles osas läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust. Vastavasisuline taotlus esitati esmakordselt 15.05.2015.

12. SL

esitas

17.05.2017

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

kõigi

tähtaegade

ja

haldusõigusnormide taastamiseks. Kaebaja märkis, et vaidlustas Tallinna Vangla

kinnipidamistingimusi (vaba aja veetmise ruumi, külmkapi, pesu pesemise ja kuivatamise

ruumi, pliidi ja pesumasina puudumine) haldusasjas nr 3-15-2956. Kaebajal on kohtueelne

menetlus läbitud. Ta esitas Tallinna Vanglale kaebuse 12.10.2015. Tal oli kohtunike vahetuse

3-14-52871

4(8)

tõttu raske aru saada, mida kohus nõuab. Kaebaja soovis, et kohus lahendaks asja praeguses

menetluses.

Halduskohtule esitas 21.11.2014 kaebuse esindaja Denis Piskunov. Kaebust ei võetud esialgu

vastu kaebaja ja esindaja vahelise lepingu puuduste tõttu. Esitamise tähtajad lasti mööda

põhjustel, mis olid seotud esindaja lepingu seaduslikkusega. Asja oleks pidanud arutama just

sellest hetkest, mitte muutma asja numbreid ja kohtunikke, mis sarnanes kohtusüsteemi

loodud takistustega. Kaebuses polnud menetluslikke rikkumisi, selles olid isegi viited

Euroopa Kohtule ja otsustele.

Kaebaja on nõudnud kohtueelses menetluses vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja

kirjavahetuskaardi koopialt on näha, et ta saatis 28.07.2014 Tallinna Vangla direktorile kirja,

mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1. Vangla tahab petta kohut, jättes dokumendid

esitamata. Vangla tahab menetlust takistada. Kaebaja on tõendanud, et on ajavahemiku

31.07.2014–15.01.2016 osas kohtueelse menetluse läbinud.

Kohus ei andnud esmase kaebuse esitamisel juhiseid tähtaegade ennistamiseks põhjusel, et

asja mitte menetleda. Ajal, kui vahetusid kohtunikud ja asjade numbrid, võis õigushariduseta

isik segadusse sattuda. Kaebus oli vormistatud korrektselt ja arusaadavalt, selles olid selgelt

väljendatud nõuded.

13. Tallinna Vangla märkis 31.08.2017 vastuses halduskohtu 24.08.2017 kohtunõudele, et

kohtumenetluses olevatel asjaoludel (vähene põrandapind, vähe võimalusi viibida kambrist

eemal, üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub soe vesi, puudulik ventilatsioon

akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu ning jalutustingimused jalutusboksis) ei

ole kaebaja kahju hüvitamist ajavahemiku eest alates 31.07.2014 nõudnud. Kaebaja on

nõudnud kahju hüvitamist ajavahemiku eest 31.07.2014–21.10.2015, kuid seda seoses

asjaoludega, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused erinevad Tartu ja Viru vanglate

tingimustest. Tallinna Vanglas puuduvad kinnipeetavate eluhoonetes ruum vaba aja

veetmiseks, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks, külmkapp ning sektsioonis on vähe võimalusi

ringiliikumiseks.

Kaebuse tähtaegsuse osas jäi vastustaja 12.01.2017 esitatud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole

kaebetähtaja ennistamise taotluses esitanud põhjendusi, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise. Ennistamise taotlusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud

kaebajal kaebust tähtaegselt esitamast.

Kaebaja väited kaebuse menetlusse mittevõtmise kohta 21.11.2014 on asjakohatud, kuna

selleks ajaks oli möödunud kaebuse kohtule esitamise tähtaeg.

14. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata

ajavahemiku 31.07.2014‒15.01.2016 osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151

lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), luges kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades

(resolutsiooni p 2), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja

lõpetas haldusasja nr 3-14-52871 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel

(resolutsiooni p 4).

Ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 eest nõudis kaebaja esmakordselt kahju hüvitamist

15.05.2015 avalduses. Kaebaja ei ole selle ajavahemiku osas kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbinud (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis sel

perioodil Tallinna Vanglas. Tema karistusaeg lõppes 17.01.2016 (Tallinna Vangla 11.06.2015

vastus nr 1-11/15/17528-2, II kd, tl 12). Kaebaja on seisukohal, et kohtueelse menetluse

läbimist tõendab kirjavahetusekaart, millelt nähtub omakorda, et 28.07.2014 saatis ta Tallinna

3-14-52871

5(8)

Vangla direktorile kirja, mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1. Tegemist on vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Vastav taotlus lahendati 12.09.2014 vastusega nr 5-

18/14/21148-2 ajavahemike 06.07.2006–25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009, 27.04.2010–

04.05.2010 (läbivaatamatult tagastamine) ja 03.01.2012–24.09.2012 ja 21.01.2013–

30.07.2014 (rahuldamata jätmine) osas. Taotleja sai vastuse kätte 16.09.2014. Seega ei ole

kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016

osas ja kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.

Kaebaja on 14.12.2016 taotluses soovinud vaidlustada ka kinnipidamistingimusi, mis

seonduvad vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu

pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega. Kohus tõlgendas

04.01.2017 määruses kaebaja avaldust soovina kaebust muuta. Kohus ei lubanud samas

määruses kaebust muuta (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei esitanud 04.01.2017 määruse

resolutsiooni p 2 peale määruskaebust. Määrus on jõustunud. Kaebajale selgitati

määruskaebuse esitamise korda. Kaebajal on võimalik esitada 04.01.2017 määruse

resolutsiooni p 2 peale määruskaebus, kuid koos määruskaebusega peaks ta esitama ka

kaebetähtaja ennistamise taotluse määruskaebuse esitamiseks. Kaebuse materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis võiks tingida määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise.

Haldusasi nr 3-15-2956 ei puudutanud kahju hüvitamist. Seal oli kaebuse nõudeks kaebaja

12.10.2015 pöördumisele vastamine, mitte nõue kahju hüvitamiseks. Haldusasja menetlus

lõpetati 18.03.2016 määrusega, mis on jõustunud. Seega ei saa kohus haldusasja nr 3-15-2956

menetleda.

Kohus jääb 04.05.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebus on esitatud

kaebetähtaega ületades ega pea vajalikuks põhjendusi korrata. Kaebaja sai Tallinna Vangla

vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 16.09.2014. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg

16.10.2014. Kaebus esitati aga alles 21.11.2014 ehk kaebetähtaega on ületatud üle kuu aja.

Kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja toodud põhjused kaebetähtaja ületamiseks ei

ole mõjuvad. Esmakordselt pöördus kaebaja halduskohtusse seoses Tallinna Vangla

kinnipidamistingimustega 10.10.2014 (sellele kaebusele on lisatud ka väljavõtted 12.09.2014

vastusest nr 5-18/14/21148-2). Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-52394. Kuivõrd

kaebus oli puudustega (puudus allkiri, esindusõigus ja tõendid, puudused menetlusabi

taotluses) ja kaebaja tähtaegselt kaebuse puuduseid ei kõrvaldanud, tagastas kohus kaebuse

13.11.2014 määrusega. Määrus jõustus 05.12.2014 edasi kaebamata. Samasisuline kaebus

registreeriti 21.11.2014 haldusasjana nr 3-14-52871. On tõsi, et kohus möönis 04.05.2017

määruses, et kaebetähtaja ennistamise võib tingida asjaolu, et kohus jättis haldusasja nr 3-14-

52394 tagastamisel kaebajale selgitamata, et uue kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse

tähtaegsuse küsimus. Kaebetähtaja jälgimine on siiski kaebaja kohustus, mitte ei sõltu kohtu

selgitamiskohustusest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis võiks tingida

kaebetähtaja ennistamise, võib olla isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei

saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu

21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

Kaebajal oli nii haldusasjas 3-14-52394 kui 3-14-52871 halduskohtumenetluse algfaasis

õigusteadmistega esindaja, kes oleks pidanud oskama esialgse kaebuse puuduseid kõrvaldada.

Kohus ei pea kandma kaebaja ja tema esindaja vahelise kommunikatsioonipuuduse riski.

Haldusasja nr 3-14-52394 materjalidest ei nähtu, et kaebuse puuduseid oleks proovitud

vastavalt 21.10.2014 määrusele kõrvaldada. Kaebuse puudused olid seotud ka muude

asjaoludega, kui kaebaja osutatud puudused esindusõiguses, milles Tallinna Ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga ei nõustunud. Kaebaja kirjeldatud probleemid – kohtunike ja asjade

3-14-52871

6(8)

numbrite vahetus ja sellest tekkiv segadus – ei seondu kaebuse esitamise ajaga, vaid

puudutavad aega pärast kohtule kaebuse esitamist. Selliseid asjaolusid kaebetähtaja

ennistamise taotlusest ei nähtu. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

15. SL esitas halduskohtu määruse peale 25.09.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 09.10.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

16. SL palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2017 määrus.

Halduskohus ei arvestanud määruse tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 määruse

nr 3-14-52871 resolutsiooni p-des 1-4 tehtud otsuseid ja ringkonnakohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus on oma määruses viidanud kõikidele halduskohtu senistele vigadele. Samuti

ennistas ringkonnakohus tähtajad ja tuvastas kaebaja maksejõuetuse. Halduskohus peab

asjaolud läbi vaatama alates kohtueelsest menetlusest, mitte alates halduskohtu määruste

tegemisest ajal, mil see asi kandis numbreid 3-14-52394 ja 3-15-2956. Tähtaegade väidetava

möödalaskmise tõttu ei tohtinud halduskohus asja lõpetada ka tol ajal.

17. Tallinna Vangla palub 09.10.2017 kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta,

nõustudes halduskohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 jättis halduskohus kaebuse ajavahemiku

31.07.2014‒15.01.2016 osas HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kaebajal

on nimetatud perioodi osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 47 lg 1

kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse

või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis,

kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes

ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8

kohaselt tuleb kinnipeetaval enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist esitada

kahju hüvitamise taotlus vanglale. Halduskohtusse võib kinnipeetav hüvitamiskaebusega

pöörduda siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, jätnud rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata. HKMS § 47 lg-st 2 ja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt on kannatanul

õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul alates päevast, kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga.

19. Kaebaja viidatud kirjavahetuskaart (IV kd, tl 14) ei tõenda kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist ajavahemiku 31.07.2014‒15.01.2016 osas. Viidatud kirjavahetuskaardilt

nähtub, et SL on saatnud 28.07.2014 kirja (kahju hüvitamise taotluse) Tallinna Vangla

direktorile. Kiri on registreeritud 31.07.2014 numbriga 5-18/14/21148-1. Tallinna Vangla

tagastas

kahjunõude

12.09.2014

vastusega

nr

5-18/14/21148-2

ajavahemike

06.07.2006‒25.07.2008,

31.10.2008‒17.09.2009

ja

27.04.2010‒04.05.2010

osas

läbivaatamatult ning jättis ajavahemike 03.01.2012‒24.09.2012 ja 21.01.2013‒30.07.2014

osas rahuldamata. Tallinna Vangla 12.01.2017 vastusest kaebusele (II kd, tl 197-204) nähtub,

et kaebaja sai Tallinna Vangla 12.09.2017 vastuse nr 5-18/14/21148-2 kätte 16.09.2014.

Seega

on

kaebajal

läbimata

kohustuslik

kohtueelne

menetlus

ajavahemiku

3-14-52871

7(8)

31.07.2014‒15.01.2016 osas ning halduskohus jättis õigesti kaebuse selles osas läbi

vaatamata.

20. Halduskohus luges vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebuse esitatuks

kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta. Tallinna Vangla

12.01.2017 vastusest kaebusele (II kd, tl 197-204) nähtub, et SL sai Tallinna Vangla

12.09.2017 vastuse nr 5-18/14/21148-2 kätte 16.09.2014. HKMS § 47 lg-st 2 ja RVastS § 18

lg-st 2 tulenevalt oleks ta pidanud kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt 16.10.2014. SL

esitas kaebuse halduskohtule 21.11.2014, seega kaebetähtaega ületades.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamiseks

puuduvad mõjuvad põhjused. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda

seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel,

kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest

mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on

võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse

kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-

06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus,

ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui

kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Riigikohtu

praktika kohaselt võib alust tähtaja ennistamiseks anda teatud tingimustel ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ennistamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohus ei

pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole

mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).

22. Kuigi halduskohus möönis 04.05.2017 määruses, et kaebetähtaja ennistamise võib tingida

asjaolu, et kohus jättis haldusasjas nr 3-14-52394 kaebajale selgitamata, et uue kaebuse

esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus, ei anna see alust praeguse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Kui halduskohus oleks viidatud haldusasjas selgitanud

kaebust tagastades, et uue kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus, ei

oleks see saanud aidata kaasa tähtaegse kaebuse esitamisele, sest halduskohus tagastas

kaebuse 13.11.2014, kuid kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud juba 17.10.2014. Kaebaja

peab olema piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli kaebajal haldusasjas nr 3-14-52394, samuti praeguse

haldusasja alguses, vandeadvokaadist esindaja, kellele olid kättesaadavad kohtueelse

menetluse materjalid. Seega ei saa olla tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimusega protsessitoimingutes. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et ta võis kohtunike ja asja

numbrite vahetumise tõttu segadusse sattuda. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla

asjaolud, mis tekkisid alles pärast kaebuse halduskohtule esitamist, vaid sellised asjaolud

peavad ilmnema enne kaebuse esitamist. SL ei ole välja toonud sellised mõjuvaid põhjusi, mis

õigustaks möödalastud kaebetähtaja ennistamist. Kuivõrd SL kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, siis lõpetas halduskohus õigesti haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

23. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu

22.09.2016 määruse nr 3-14-52871 resolutsiooni p-dega 1‒4 ja määruse põhjendustega, kus

ringkonnakohus on viidanud kõikidele halduskohtu vigadele, ennistanud tähtajad ja

tuvastanud kaebaja maksejõuetuse. Kaebaja etteheide on põhjendamata. Viidatud 22.09.2017

määrusega ennistas ringkonnakohus halduskohtu 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse

3-14-52871

8(8)

esitamise tähtaja, mitte kaebuse esitamise tähtaja. Samuti tühistas ringkonnakohus

halduskohtu 12.05.2016 määruse osas, millega tagastati kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1356 eurot. Ringkonnakohus jättis halduskohtu

12.05.2016 määruse muutmata osas, millega tagastati kaebus 1356 eurot ületavas osas ning

saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks, mida halduskohus ka tegi.

24. Eelneva põhjal jääb SL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2017

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)