1-17-5289/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2017, Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-17-5289 (13230106196)

Kriminaalasi

Reijo Xxxx süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS

§ 203 lg 1 järgi) üldmenetluses

Kohtunik

Leo Kunman

Prokurör

Diana Helila

Süüdistatav

Reijo Xxxx (isikukood 3840531xxxx, elukoht: xxxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel,

töökoht: xxxx OÜ, karistatus: kriminaalkorras korduvalt

karistatud, viimati 17.06.2016 Harju Maakohtu otsusega

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud,

KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 344, § 349 järgi (06.08.2015 ühtse

teo moodustanud episoodi toimepanemise eest) mõisteti

KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 2 aastat,

KarS § 349 (15.07.2015 episood) karistati rahalise

karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses, so 300 eurot,

KarS § 4231 järgi vangistusega 5 kuud, KarS § 424 järgi

vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristuseks

vangistus 2 aastat 6 kuud ja rahaline karistus 30

miinimumpäevamäära ulatuses, so 300 eurot. KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra ja mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust ja rahaline

karistus 20 miinimumpäevamäära ulatuses, so 200 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 22.-23.04.2015; 23.10.2015, 23.-25.11.2015,

s.o kokku 6 päeva, mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistuseks

mõistetud vangistust 1 aasta 7 kuud 24 päeva Harju

Maakohtu 03.10.2013 otsusega (sh 12.08.2013 Tartu

Maakohtu otsusega) mõistetud karistuse ära kandmata osa

ning lõplikuks liitkaristuseks Reijo Xxxx´le mõisteti 3 aastat

1 kuu 18 päeva vangistust ja rahaline karistus 20

miinimumpäevamäära ulatuses, so 200 eurot. 03.02.2017

vabanes Reijo Xxxx karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega katseajaga kuni 17.01.2019, 5 kuuks kohaldati

elektroonilist valvet, kinnipidamine ja tõkend: Reijo Xxxx

peeti

kahtlustatavana

kinni

20.05.2013-21.05.2013,

03.04.2014-03.04.2015 kohaldati Reijo Xxxx suhtes

tõkendit elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

Silver Reinsaar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 183, § 2052, § 274 lg 1, § 2742 lg 1 kohus

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-5289 (13230106196) kriminaalmenetlus Reijo Xxxx

süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1 järgi).

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu summas 552 eurot.

Asitõendid:

• Küljepeeglid A2218101721, V:455079M, W221 LH ASPHERIC BSM 925-0875-000,

03112009 JK on tagastatud kannatanule jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel xxxx.

• Anastassia Vassiljeva kasutuses olnud sõiduki küljepeeglite klaasid on tagastatud kannatanule

jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule;Ljudmila Krupa kuuluva sõiduki küljepeeglite

klaasid on tagastatud kannatanule jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 kannatanule;xxxxkasutuses oleva

sõiduki Volkswagen Multivan reg nr xxxx küljepeegli klaas on tagastatud xxxx – jätta KrMS §

126 lg 3 p 2 kannatanule:Xxxx´i kasutuses oleva sõiduki Mercedes Benz 245 reg nr xxxx

küljepeeglite klaasid on tagastatud Xxxx´ile – jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 kannatanule:xxxx

kasutuses oleva sõiduki Renault Traffic reg nr xxxx küljepeeglite klaasid on tagastatud xxxx–

jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 kannatanule.

• Sõiduautode küljepeeglite osad 27 tk ja kojameeste osad 9 tk on edastatud hoiule Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlasse hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS § 15.peatükis sätestatud korras esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul

Asjaolud ja menetluse käik

31.05.2017 laekus Harju Maakohtule kriminaalasi nr 1-17-5289 (13230106196) Reijo Xxxx

süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1 järgi) üldmenetluses. 19.06.2017 määrusega

on Reijo Xxxx kohtu alla antud. 11.10.2017 toimunud kohtuistungil esitas kaitsja Silver Reinsaar

kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku

menetlusaja möödumisega. Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatavad

menetlejapoolsed selged passiivsusperioodid, mida katkestasid vaid vahepealsed üksikud

menetlustoimingud. Ajavahemikul 2014 juuli lõpust kuni jaanuarini 2016 ei teostatud asjas ühtegi

menetlustoimingut. Seejuures oli ka 2014.a. kevadeks asi seisnud niisama ca 8 kuud alates augustist

2013. Pärast 2016.a. jaanuaris teostatud üksikuid toiminguid läks menetlus taaskord aktiivsemaks

2016.a. hilissügisel, kui teostati viimased toimingud enne asja kohtusse saatmist. Kriminaalasja

menetlus oli ajavahemikul 2014.a suvest kuni 2016.a. hilissügiseni, s.o ca kahe ja poole aasta jooksul

praktiliselt peatunud. 34 kannatanu olemasolu ei õigusta antud juhul sedavõrd pikkasid

passiivsusperioode. Ajavahemikul augustist 2013 kuni aprillini 2014 ning alates juulist 2014 kuni

novembrini 2016 (viimatine ca 2,5 aastat) on kriminaalasja menetlus olnud erakordselt passiivne ning

aastatepikkust passiivsust on katkestanud vaid üksikud ning seejuures kriminaalasja kui terviku

seisukohalt võrdlemisi ebaolulised menetlustoimingud. Peamiseks põhjuseks, miks menetluse

jätkamine riivaks antud juhul ebaproportsionaalselt süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja

jooksul, peab kaitsja seda, et menetluses on toimunud enam kui kolme aasta ulatuses põhjendamatuid

seisakuid, kuigi tegemist on II astme kuriteo uurimisega, milles on vaid üks süüdistatav. Nende

seisakute ulatust näitab ka see, et pausid menetluses on võtnud ajaliselt ca 10 korda rohkem aega kui

kohtueelne menetlus kokku. Arvestades kõiki seadusest tulenevaid ja kohtupraktikas omaksvõetud

aspekte menetlusaja mõistlikkuse hindamisel, tulebki jõuda ühemõttelisele järeldusele, et käesoleva

kriminaalasja menetlus ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Edasise menetlemisega mõistliku

menetlusaja rikkumine süveneb veelgi. Kuivõrd käesolevaks hetkeks ei ole toimunud ka veel I astme

kohtumenetlust, ei ole alust eeldada, et menetluse jätkamisel jõuaks menetlus lähiajal lõpplahendini.

Reijo Xxxx toetab kaitsja taotlust ja nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila leiab, et kriminaalasi nr 13230106196 ei ole

seisnud põhjendamatult.

KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku §

199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb

lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §-s 2742 sätestatud alusel või kui

käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo

tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel käesoleva seadustiku § 199

lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus.

Tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale

esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud

seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-07. Isikul tekib EIÕK

artiklist 13 tulenevalt subjektiivne õigus mõistliku menetlusaja rikkumise kompenseerimiseks.

Seaduses sätestatud kompensatsioonimehhanismid on 1) KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamine; 2) KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel karistuse kergendamine; 3) SKHS § 5 lg 1 p 6 või lõike 4

alusel (RKKKo 3-1-1-109-15 p 169).

Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, juhul,

kui see tuvastatakse, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud

süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi

konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku

menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või

tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika

kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes

seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3)

asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses

menetluses kaalul (Vt EIKo 28.06.1978, 6232/73, König vs Saksamaa, p. 99 ja 111; EIKo 27.06.2000,

30979/96, Frydlender vs Prantsusmaa, p. 43; EIKo 26.10.2000, 30210/96, Kudla vs Poola, p. 124; EIKo

03.06.2010, 3009/07, Konaševskaja jt vs Venemaa, p. 42 ja EIKo 29.05.2012, 41716/08, Kovalenko

vs Venemaa, p. 58). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle

otsustanud ka Riigikohus. Kriminaalasja keerukuse hindamisel on kohtud võtnud arvesse eelkõige

kohtuasja mahukust ja toimikute arvu, lisaks ka kohtualuste ja süüteo episoodide hulka. Kohtuasja võib

pidada keerukaks ka juhul, kui asjas tuleb üle kuulata suur arv tunnistajaid, teha keerulisi ekspertiise

või sisaldab kriminaalasi keerulisi juriidilisi küsimusi või tõenduslikke probleeme (Lõhmus, U. Õigus

õiglasele kohtulikule arutamisele, lk 169, viide 32).

Mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada ka kaebaja enda käitumisega, eelkõige sellega, kas kaebaja on

ka ise põhjustanud viivitusi menetluses, taotledes asja arutamise edasilükkamist, jättes kohtuistungile

ilmumata või muul viisil menetlust takistades. Riigikohus leiab, et võimalik on “süüdistatava ja

kaitsjate obstruktsionistlikku ja menetlusõigusi kuritarvitavat kaitsetaktikat on teatud juhtudel võimalik

käsitleda süüdistatava loobumisena oma õigusest asja arutamisele mõistliku aja jooksul (RKKKo

04.11.2011, 3-1-1-81-11).

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et süüdistatav või kaitsja oleks takistanud asja menetlemist, et

nende käitumine oleks olnud obstruktsionistlik ja suunatud venitustaktikale. KarS § 203 lg 1 on II

astme kuritegu. 31.05.2017 koostatud süüdistusakti kohaselt heisetakse Reijo Xxxx´le ette

kolmkümmend neli sõiduauto kahjustamist, tekitades kahju kogusummas 7243,46 eurot.

Kriminaalasjas on kolmkümmend neli kannatanut, kuid se ei muuda kriminaalasja keerukaks.

Tegemist on varavastase kuriteoga, mis seisneb teise isiku vara rikkumises. KarS § 203 lg 1 näeb

karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Kohus, tutvunud kriminaalasja

materjalidega (1-3 kd), leiab, et tegemist ei ole eriliselt mahuka asjaga.

Kaaludes menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu arvestab kohus ka asjaolu,

et süüdistus puudutab perioodi 19.05.2013 kl 21:00-20.05.2013 kl 00:53 ehk ajavahemikku millest on

möödas peaaegu neli ja pool aastat. Kahtlustatava Reijo Xxxx ütlustest (20.05.2013 koostatud

kahtlustatava ülekuulamise protokoll kd 1 tl 23-26) selgub, et ta tunnistab ennas täielikult süüdi. Reijo

Xxxx peeti kahtlustatavana kinni 20.05.2013-21.05.2013 (kd 1 tl 101-106). Kriminaalasjas tehti Reijo

Xxxx suhtes menetlustoiminguid, mis mõjutasid teda esmakordselt 20.05.2013, seega tuleb Reijo Xxxx

suhtes lugeda mõistliku menetlustähtaja algust sellest kuupäevast. 03.04.2014-03.04.2015 kohaldati

Reijo Xxxx suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld (kd 3 tl 59-62), mis määrab, et et Reijo Xxxx

ei tohi lahkuda oma elukohast aadressil Angerja 7-18, Tallinn ilma menetleja loata kauemaks kui

kolmeks päevaks.

Karistusregister näitab (kd 3 tl 81-90), et Reijo Xxxx´t on pärast käesoleva kriminaalasja esemeks

olevat sündmust on süüdi mõistetud kolmel korral (Tartu Maakohtu 12.08.2013 otsusega

kriminaalasjas nr 1-13-5193 KarS § 199 lg 2 p 4, § 203, § 349 järgi, Harju Maakohtu 03.10.2013

otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8337 KarS § 199 lg 2 p 9, § 424 järgi ning Harju Maakohtu otsusega

kriminaalasjas nr1-16-3907 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 209 lg 2 p 1, 4, § 344, § 349, § 4231, § 424

järgi).

KrMS § 2742 lg 1 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik

mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele

mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS

§-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Kuigi menetluse lõpetamine

KrMS § 2742 lg 1 alusel on erandlik meede, näib käesolevas asjas siiski, et menetluse mõistlik aeg on

praeguseks juba möödunud ning seetõttu on sellele asjale riigi ressursside täiendav kulutamine

ebaotstarbekas. Karistuse kergendamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel ei ole asjaolusid arvestades

rikkumisele reageerimiseks piisav.

KrMS § 2052 kohaselt, kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku

menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust,

kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades

kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Mõistliku menetlusaja järgimise nõue tuleneb konventsiooni

artikli 6 lõikest 1 ja PS §-st 14. Konventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatud mõistliku menetlusaja nõude

eesmärk on vältida seda, et süüdistatav peaks oma tuleviku osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda

jääma (RKKKo 21.06.2013, 3-1-1-63-13). Käesolevas asjas on olnud pikad pausid kohtueelse

menetluse läbiviimises. Ajavahemikus 2013.a mai – 2013.a august koguti tõendeid võrdlemisi

intensiivselt; üksikuid toiminguid teostati 2013.a. novembris; 2014.a aprill - 2014.a samuti teostati

toiminguid, üksikud toimingud on teostatud 2016.a jaanuaris, aprillis ja novembris–detsembris.

Ajavahemikus 2014.a juuli -2016.a jaanuar s.o ca 18 kuu jooksul ei teostatud menetleja käesolevas

kriminaalasjas mitte ühtegi menetlustoimingut. Kohus ära kuulanud kaitsja taotluse, prokuröri ja

süüdistatava seisukohad ning tutvunud kriminaalasja materjalidega (kd 1-3) leiab, et kaitsja taotlus

kuulub rahuldamisele.

Reijo Xxxx´le oli kaitsja määratud riigi poolt. Reijo Xxxx kaitsja on esitanud taotlused (kd 3 tl 63-64

summas 72 eurot, 79-80 summas 24 eurot,128-129 summas 144 eurot, kohtutoimik 312 eurot), s.o

kokku summas 552 eurot. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab

menetluskulud riik.

Leo Kunman

Kohtunik