1-17-8705/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus tunnistas 18. septembri 2017 otsusega kiir-lühimenetluses Simmo Laane süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistas teda 9 kuu vangistusega. KrMS § 238
Legislator headnote
AI generated1-17-8705/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohus tunnistas 18. septembri 2017 otsusega kiir-lühimenetluses Simmo Laane süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistas teda 9 kuu vangistusega. KrMS § 238
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-17-8705
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2017. a Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-17-8705
Kohtunik
Julia Katškovskaja
Kriminaalasi
Süüdistatav Simmo Laane taotlus riigi õigusabi
saamiseks seoses apellatsiooni esitamisega
ringkonnakohtule Harju Maakohtu 18. septembri 2017
otsuse vaidlustamiseks
Õigusabi taotleja
Simmo Laan (ik. 38611096526)
RESOLUTSIOON
Jätta Simmo Laane taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule.
Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil
taotluse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus tunnistas 18. septembri 2017 otsusega kiir-lühimenetluses Simmo
Laane süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistas teda 9 kuu vangistusega. KrMS § 238
lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks
mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju
Maakohtu 25. mai 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28
päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse
kandmise alguseks arvati S. Laane kinnipidamise aeg, s.o 17. september 2017.
Sama otsusega mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Lauri Potisep, kelle osas ei ole riigi
õigusabi taotlust esitatud.
2. 18. septembril 2017 kuulutas maakohus kohtuotsuse lõpposa ning selgitas
edasikaebamise korda ja tähtaega. S. Laan kinnitas otsuse kuulutamisel, et ta apellatsiooni
esitada ei soovi ning andis selle kohta eraldi allkirja. Apellatsiooniõigusest loobumist
kinnitasid lõpposa kuulutamisel ka süüdistatav L. Potisep ja prokurör Kristina Kivi.
1-17-8705
3. 22. septembril 2017 esitas S. Laane Harju Maakohtule apellatsiooniteate ning taotles
sellega seoses riigi õigusabi. Harju Maakohus koostas 2. oktoobril 2017 motiveeritud otsuse
ning edastas S. Laane apellatsiooniteate ja riigi õigusabi taotluse Tallinna Ringkonnakohtule
10. oktoobril 2017.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et S. Laane taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses tema
sooviga esitada apellatsioon Harju Maakohtu 18. septembri 2017 otsusele, tuleb jätta läbi
vaatamata järgmistel põhjustel.
5. Kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuotsust edasi kaevata ja on huvitatud selle
kiirest jõustumisest, on neil õigus loobuda apellatsiooniõigusest. Kriminaalmenetluse
seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata
jätmise alusena, kuid riigikohtu praktikas (RKKKm nr 3-1-1-60-05, p 6) on leitud, et mõiste
„apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale
apellatsiooni esitada.
6. Maakohtu 18. septembri 2017 istungiprotokollist nähtuvalt ei ole S. Laan soovinud
kaitsja osavõttu istungist (tl 112) ning kriminaaltoimikus sisalduvate andmete kohaselt ei ole
ta soovinud endale kaitsjat ka eelnevalt. Istungiprotokollist nähtuvalt avaldas S. Laan pärast
maakohtu poolt kohtuotsuse lõpposa kuulutamist ja edasikaebekorra selgitamist, et otsus on
talle arusaadav, apellatsiooni ta esitada ei soovi (tl 113-pö). Sedasama on istungil avaldanud
L. Potisep, kellel puudus menetluses samuti kaitsja. S. Laane apellatsiooniõigusest loobumine
on vormistatud sellisel viisil nagu nõuab KrMS § 315 lg 6. Toimiku materjalide hulgas
sisalduvad lisaks L. Potisepa, S. Laane ja prokurör Kristina Kivi allkirjastatud kinnitused
apellatsiooniõigusest loobumise kohta (tl 116-117). Arvestades eelpool viidatud Riigikohtu
seisukohta, realiseeritakse apellatsiooniõigusest loobumist tagasivõetamatult ehk kui vastavast
õigusest loobutakse, siis seadusandja ei ole näinud ette võimalust niisuguse loobumise
tagasivõtmiseks (samasugust seisukohta toetavad nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri
2016 määrus asjas nr 1-16-6940, p 6 eelviimane lõik; Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri
2016 määrus asjas nr 1-16-5786, p 4). Ringkonnakohtunikule ei nähtu toimiku materjalidest,
et apellatsiooniõigust oleks soovinud realiseerida apellatsiooniõigusest mitteloobunud isik
kannatanu näol. Kannatanu ei osalenud maakohtus otsuse kuulutamisel, samas ei ole ta
avaldanud KrMS § 317 lg 1 teise lause tähenduses soovi otsuse koopia saamiseks. KrMS §
319 lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa
kuulutamisest. Ainsa menetlusosalisena on soovinud apellatsiooniõigust realiseerida S. Laan,
kes on esitanud apellatsiooniteate. See teavitus on esitatud tähtaegselt, kuid samas, nagu
märgitud, loobus S. Laan apellatsiooniõigusest. Seega puudus maakohtul S. Laane esitatud
teate alusel vajadus põhistatud kohtuotsuse tegemiseks. Eelnevat arvestades jõustus maakohtu
otsus KrMS § 408 lg 1 tähenduses S. Laane süüdimõistmises pärast 7-päevase
apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödumist ehk 26. septembril 2017. KrMS § 408 lg-st 1
tulenevalt on S. Laanel võimalik otsust vaidlustada üksnes teistmismenetluses, kuid selle
jaoks S. Laan õigusabi ei taotle.
7. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 1 kohaselt lahendab asja menetlev kohus
kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusseaduses ettenähtud
korras. KrMS § 43 lg 2 p 1 võimaldab ringkonnakohtul määrata apellatsioonimenetluses
1-17-8705
süüdistatavale määratud kaitsja, kui ta ei ole ise kaitsjat valinud ning seda taotleb. Eelpool
tulenes, et S. Laane puhul ei ole tegemist KrMS § 43 lg 2 p 1 tähenduses õigustatud isiku ehk
süüdistatavaga, vaid süüdimõistetuga. Seetõttu ei ole S. Laanel nimetatud menetlusnormist
tulenevalt õigust taotleda ringkonnakohtult apellatsioonimenetluses kaitsja määramist ning
tema taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
8. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes RÕS § 15 lg-st 1, KrMS § 43 lg 2 p-st 1 jätab
ringkonnakohus S. Laane taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Julia Katškovskaja
kohtunik