Legislator Case Law & Legislation
1-17-8705/8 AI generated

1-17-8705/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-8705/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus tunnistas 18. septembri 2017 otsusega kiir-lühimenetluses Simmo Laane süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistas teda 9 kuu vangistusega. KrMS § 238

Legislator headnote

AI generated

1-17-8705/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohus tunnistas 18. septembri 2017 otsusega kiir-lühimenetluses Simmo Laane süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistas teda 9 kuu vangistusega. KrMS § 238

Keywords

AI generated
authorization to sue third-party claim procedure in attachment insufficiently substantiated submissions insufficiently substantiated grievance time limits for seeking redress initial application for access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-8705

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2017. a Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-8705

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

Süüdistatav Simmo Laane taotlus riigi õigusabi

saamiseks seoses apellatsiooni esitamisega

ringkonnakohtule Harju Maakohtu 18. septembri 2017

otsuse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

Simmo Laan (ik. 38611096526)

RESOLUTSIOON

Jätta Simmo Laane taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule.

Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

taotluse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 18. septembri 2017 otsusega kiir-lühimenetluses Simmo

Laane süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistas teda 9 kuu vangistusega. KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 25. mai 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28

päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse

kandmise alguseks arvati S. Laane kinnipidamise aeg, s.o 17. september 2017.

Sama otsusega mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Lauri Potisep, kelle osas ei ole riigi

õigusabi taotlust esitatud.

2. 18. septembril 2017 kuulutas maakohus kohtuotsuse lõpposa ning selgitas

edasikaebamise korda ja tähtaega. S. Laan kinnitas otsuse kuulutamisel, et ta apellatsiooni

esitada ei soovi ning andis selle kohta eraldi allkirja. Apellatsiooniõigusest loobumist

kinnitasid lõpposa kuulutamisel ka süüdistatav L. Potisep ja prokurör Kristina Kivi.

1-17-8705

3. 22. septembril 2017 esitas S. Laane Harju Maakohtule apellatsiooniteate ning taotles

sellega seoses riigi õigusabi. Harju Maakohus koostas 2. oktoobril 2017 motiveeritud otsuse

ning edastas S. Laane apellatsiooniteate ja riigi õigusabi taotluse Tallinna Ringkonnakohtule

10. oktoobril 2017.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et S. Laane taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses tema

sooviga esitada apellatsioon Harju Maakohtu 18. septembri 2017 otsusele, tuleb jätta läbi

vaatamata järgmistel põhjustel.

5. Kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuotsust edasi kaevata ja on huvitatud selle

kiirest jõustumisest, on neil õigus loobuda apellatsiooniõigusest. Kriminaalmenetluse

seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata

jätmise alusena, kuid riigikohtu praktikas (RKKKm nr 3-1-1-60-05, p 6) on leitud, et mõiste

„apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale

apellatsiooni esitada.

6. Maakohtu 18. septembri 2017 istungiprotokollist nähtuvalt ei ole S. Laan soovinud

kaitsja osavõttu istungist (tl 112) ning kriminaaltoimikus sisalduvate andmete kohaselt ei ole

ta soovinud endale kaitsjat ka eelnevalt. Istungiprotokollist nähtuvalt avaldas S. Laan pärast

maakohtu poolt kohtuotsuse lõpposa kuulutamist ja edasikaebekorra selgitamist, et otsus on

talle arusaadav, apellatsiooni ta esitada ei soovi (tl 113-pö). Sedasama on istungil avaldanud

L. Potisep, kellel puudus menetluses samuti kaitsja. S. Laane apellatsiooniõigusest loobumine

on vormistatud sellisel viisil nagu nõuab KrMS § 315 lg 6. Toimiku materjalide hulgas

sisalduvad lisaks L. Potisepa, S. Laane ja prokurör Kristina Kivi allkirjastatud kinnitused

apellatsiooniõigusest loobumise kohta (tl 116-117). Arvestades eelpool viidatud Riigikohtu

seisukohta, realiseeritakse apellatsiooniõigusest loobumist tagasivõetamatult ehk kui vastavast

õigusest loobutakse, siis seadusandja ei ole näinud ette võimalust niisuguse loobumise

tagasivõtmiseks (samasugust seisukohta toetavad nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri

2016 määrus asjas nr 1-16-6940, p 6 eelviimane lõik; Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri

2016 määrus asjas nr 1-16-5786, p 4). Ringkonnakohtunikule ei nähtu toimiku materjalidest,

et apellatsiooniõigust oleks soovinud realiseerida apellatsiooniõigusest mitteloobunud isik

kannatanu näol. Kannatanu ei osalenud maakohtus otsuse kuulutamisel, samas ei ole ta

avaldanud KrMS § 317 lg 1 teise lause tähenduses soovi otsuse koopia saamiseks. KrMS §

319 lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Ainsa menetlusosalisena on soovinud apellatsiooniõigust realiseerida S. Laan,

kes on esitanud apellatsiooniteate. See teavitus on esitatud tähtaegselt, kuid samas, nagu

märgitud, loobus S. Laan apellatsiooniõigusest. Seega puudus maakohtul S. Laane esitatud

teate alusel vajadus põhistatud kohtuotsuse tegemiseks. Eelnevat arvestades jõustus maakohtu

otsus KrMS § 408 lg 1 tähenduses S. Laane süüdimõistmises pärast 7-päevase

apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödumist ehk 26. septembril 2017. KrMS § 408 lg-st 1

tulenevalt on S. Laanel võimalik otsust vaidlustada üksnes teistmismenetluses, kuid selle

jaoks S. Laan õigusabi ei taotle.

7. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 1 kohaselt lahendab asja menetlev kohus

kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusseaduses ettenähtud

korras. KrMS § 43 lg 2 p 1 võimaldab ringkonnakohtul määrata apellatsioonimenetluses

1-17-8705

süüdistatavale määratud kaitsja, kui ta ei ole ise kaitsjat valinud ning seda taotleb. Eelpool

tulenes, et S. Laane puhul ei ole tegemist KrMS § 43 lg 2 p 1 tähenduses õigustatud isiku ehk

süüdistatavaga, vaid süüdimõistetuga. Seetõttu ei ole S. Laanel nimetatud menetlusnormist

tulenevalt õigust taotleda ringkonnakohtult apellatsioonimenetluses kaitsja määramist ning

tema taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes RÕS § 15 lg-st 1, KrMS § 43 lg 2 p-st 1 jätab

ringkonnakohus S. Laane taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Julia Katškovskaja

kohtunik