1-17-6351/42 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-6351

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-6351

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Konstantin Kartsevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, §

424 järgi; Andrei Vaskini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p

1, 2, § 418 1 lg 1, § 418 lg 1 järgi; Igor Vanifatjevi

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Sergei Kovaljovi

süüdistuses KarS § 418 1 lg 1 järgi; Viktor Tšerkašini

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

kokkuleppementluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. septembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Andrei Vaskini (isikukood 38104140283;

viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Vaskini kaebus Harju Maakohtu 13. septembri 2017. a

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13.09.2017. a otsusega mõisteti Andrei Vaskin kokkuleppemenetluse

korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 418¹ lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1

liitkaristusena vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg

21.10.2016-22.10.2016 karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11

kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.01.2017. Tõkendina

kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

Mõisteti A. Vaskinilt välja KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3, 4 alusel

menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 1949 (üks tuhat üheksasada nelikümmend

üheksa) eurot, sh sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras,

s.o 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulud summas 252 eurot, tulirelva

1(3)

1-17-6351

ekspertiisi teostamise kulud 210 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 312 eurot.

Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda 12 kuu jooksul.

2. 29.09.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus A. Vaskini apellatsioon, milles ta

selgitab, et temalt mõisteti Harju Maakohtu 13.09.2017. a otsusega välja menetluskulud, sh

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise ees 1,5 miinimumtöötasu ulatuses, s.o 1175

eurot. Kaebaja hinnangul ei ole see aga õige, sest 1,5 kordne miinimumtöötasu peaks olema

705 eurot. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrati 12 kuud. See on aga kaebaja hinnangul

võimatu, kuivõrd ta viibib vanglas. Samuti ei pakutud talle graafikut, et maksta menetluskulud

kohtu määratud aja jooksul, nagu see on seaduse kohaselt lubatud. Seetõttu palub A. Vaskin

maakohtu otsus menetluskulude osas tühistada, vähendada sundraha 705 euroni ning määrata

talle maksegraafik peale vangistuse ärakandmist. Lisaks sellele palub kaebaja selgitada, miks

karistust episoodi eest – Kartsev, Vanifatjev, Vaskin ei saa pidada kergemaks võrreldes

raskema – Tšerkašini, Vaskini, Kutšinski episoodiga. Kaebaja palub mõista karistus KarS § 64

lg 1 alusel. Samuti selgitab, et kriminaalasja materjalidest lähtudes ei teadnud ei tema ega

Vanifatjev, et Kartsevi poolt oodatavas postipakis on narkootikumid. Seda kinnitab ka Kartsev

ise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et A. Vaskini kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et

29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

2(3)

1-17-6351

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on A. Vaskin, tema kaitsja ja prokuröri vahel 11.09.2017 sõlmitud

kokkulepe (IV köide lk 63-70), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude

koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse A.

Vaskinilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest

1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot), osa narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-

AN0068 teostamise kulu summas 252 € (kakssada viiskümmend kaks eurot), osa

tulirelvaekspertiisi nr 16E-TB0104 teostamise kulu summas 210 € (kakssada kümme eurot).

Lisaks on kokkuleppes selgitatud, et süüdistatav kohustub tasuma ka riigi poolt määratud

kaitsjale kohtumenetluses väljamõistetud tasud, mille suuruseks määras maakohus 312 €

(kolmsada kaksteist eurot). Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral on sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära. Kuigi maakohus on oma

otsuses ekslikult märkinud sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, leiab

ringkonnakohus, et süüdistatava olukorda ei ole halvendatud, kuivõrd sundraha summa on

kokkuleppes konkreetse summana (1175 eurot) välja toodud, süüdistatav on sellega

nõustunud ning maakohus on selle sama summa (1175 eurot) ka välja mõistnud.

Maakohus on kokkuleppe kinnitamisel lähtunud nimetatud summadest. Samuti on kokku

lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS §

180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski

menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. A. Vaskin kinnitas kaitsja juuresolekul enda

soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV

köide lk 70). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud

kokkuleppele. A. Vaskin nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav A. Vaskin kinnitas, et

kokkulepe on talle arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ja et see on sõlmitud tema vabal

tahtel (iseseisvalt) (IV köide lk 102).

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on

kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei

ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et A. Vaskin on esitanud maakohtu otsusele ka sisulisi

vastuväiteid. Nagu ka maakohus selgitas, saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale saab apellatsiooni esitada KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Ringkonnakohus leiab,

et käesolevas asjas puudub alus apellatsiooni esitamiseks ja läbivaatamiseks, kuivõrd ei esine

ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alust. Samuti pole neile alustele viidanud kaebaja. Seega

jätab ringkonnakohus kaebuse ka selles osas tulenevalt KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata.

3(3)

1-17-6351

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus A. Vaskini kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(3)