3-15-2682/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2682

Haldusasi

Kira

Yermaki

kaebus

Politsei-ja

Piirivalveameti

22. oktoobri 2015. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks

nr 1033614561 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kira Yermaki apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/Apellant Kira Yermak,

esindaja v.adv Keijo Lindeberg

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

esindaja Eve Kikkas

RESOLUTSIOON

Jätta

Kira

Yermaki

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

21. aprilli 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13. november 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 7. oktoobri 2015. a otsusega nr 7001410114-1 lükati tagasi

Kira Yermaki varjupaigataotlus.

K. Yermak vaidlustas otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-15-2678), kuid kaebus jäi rahuldamata.

2. PPA 22. oktoobri 2015. a ettekirjutusega nr 1033614561 kohustati K. Yermakki lahkuma Eesti

Vabariigist 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21. novembril 2015.

3. 27. oktoobril 2015 esitas K. Yermak Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille

lõplikuks nõudeks ja taotlus tühistada PPA 22. oktoobri 2015. a ettekirjutus nr 1033614561.

Kaebuse kohaselt on lahkumisettekirjutuse täitmine selles sätestatud tähtaja jooksul

ebaproportsionaalselt koormav võttes arvesse kaebaja tööalaseid ja sotsiaalseid sidemeid Eestis ja

nende sidemete puudumist sihtriigis Ukrainas. Kaebaja väljasaatmine on vastuolus EIÕK art-dega

2 ja 3, kuna sealse humanitaarolukorra tõttu ei ole tagatud turvalisus ning sealse relvakonflikti ja

vägivalla tõttu tekiks oht isiku elule või tõsine kahju tema füüsilisele tervisele. Eestis on K.

Yermak leidnud endale meelepärase töö, tutvusringkonna ja turvalise keskkonna.

4. PPA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja hinnangul puuduvad kaebajal tööalased ja sotsiaalsed sidemed Eestis. 2017. aasta

alguses on kaebaja omavoliliselt lahkunud Vao Keskusest, kaebaja asukoht on teadmata.

Pandivere Pansion OÜ lõpetas K. Yermakiga töölepingu 26. jaanuaril 2017 töötaja soovil.

5. augustil 2016 esitas K. Yermak PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse

(VMS) § 2103 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA 21. jaanuari 2016. a otsusega

nr 15.3-3.8/3863-1 keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. PPA 17. jaanuari 2017. a

vaideotsusega jäeti rahuldamata K. Yermaki vaie.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2017. a otsusega jäeti K. Yermaki kaebus rahuldamata.

6. Halduskohtu

otsuse

põhjenduste

kohaselt

lahkumisettekirjutuse

tegemise

ajal,

st. 22. oktoobril 2015 ei olnud kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

Sel ajal kehtinud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse redaktsiooni (VSS) § 7 lg 1 nägi

ette, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

Vastavalt VSS § 71 lg 2 p-le 2 avaldatakse lahkumisettekirjutuse põhjendustes üksnes õiguslik alus

ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui

välismaalasele on tehtud lahkumisettekirjutus põhjusel, kuna välismaalasele ei anta elamisluba või

rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on

põhjendamatu. Sellisel juhul teeb PPA vormikohase ettekirjutuse (VSS § 71 lg 3) ning võib jätta

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ja lahkumiskohustuse kohe sundtäita

(VSS § 72 lg 2 p 2).

7. Vastustaja pole kaebaja suhtes tuvastanud VVS § 9 lg-s 1 loetletud asjaolusid ning talle ei saa

seadustamisettekirjutust teha. Arvestades, et lahkumisettekirjutus tugines PPA 7. oktoobri 2015. a

varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsusele nr 7001410114-1,

millega lükati Kira Yermaki varjupaigataotlus tagasi ning vaidlus selle üle on lõppenud, on

lahkumisettekirjutuse üle peetav vaidlus kaebaja jaoks perspektiivitu.

8. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 22. novembrist 2015. Kaebaja suhtes ei kohaldatud

sissesõidukeeldu. Sisuliselt on PPA kohaldanud kaebaja suhtes kuni 30 päeva pikkust tähtaega

lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuigi vaidlustatud ettekirjutuses puudub viide seda

võimalust ettenägevatele VSS § 7 lg-le 2 ning § 72 lg-tele 1, 4 ja 5.

9. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 p 2 kohaselt loetakse

varjupaigataotlus ilmselt põhjendamatuks, kui taotleja päritoluriiki on alust pidada turvaliseks

päritoluriigiks. Turvalisena võib määratleda ka päritoluriigi osa (VRKS § 9 lg 7). PPA on otsuses

põhjalikult analüüsinud olukorda Ukrainas ning leidnud, et väljaspool Krimmi poolsaart ning

Luganski ja Donetski oblastit ei toimu tsiviilisikute elu ohtu seadvat relvakonflikti. Lääne-Ukraina

Zhytomyri oblasti Ruzhyni rajoon ega pealinn Kiiev, kus kaebaja on elanud, ei ole olnud ega ole

ka praegu Venemaa Föderatsiooni ega venemeelsete separatistide kontrolli all ning seal ei ole

toimunud lahingutegevust. Kaebaja probleemid tervisega ja tekkinud sotsiaalsed kontaktid Eestis

ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Seega ei kuulu kaebaja nende isikute

ringi, kellele tuleks anda täiendav kaitse, kuna puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja

tagasisaatmine päritoluriiki võiks kaasa tuua VRKS § 4 lg 3 p-s 3 kirjeldatud olukorra.

10. Olenemata asjaolust, et lahkumisettekirjutuse tegemise ajal oleks VRKS § 25 lg 2 kohaselt

pidanud vastav ettekirjutus sisalduma varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuses, tuli ka siis

lahkumisettekirjutuse tegemisel juhinduda VSS-s sätestatust. Asjaolu, et lahkumisettekirjutus

vormistati eraldi haldusaktina, on vormiline puudus (haldusmenetluse seaduse § 58), mis ei muuda

haldusakti sisuliselt õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. K. Yermak esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2017. a

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

12. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et tema Ukrainasse

väljasaatmine on vastuolus EIÕK art-tega 2 ja 3. Kohus on viidanud üksnes teises kohtuasjas

tuvastatud asjaoludele päritoluriiki tagasisaatmise osas ja on jätnud kontrollimata, kas käesoleval

hetkel kujutaks kaebaja tagasisaatmine Ukrainasse ohtu tema elule ja tervisele. Kohus on jätnud

arvestamata ka sellega, et Eesti välisministeerium soovitab vältida reisimist Krimmi, Donetski ja

Luganski. Kaebaja on keskealine ja PPA toimikus on andmed ka tema tervisliku seisundi kohta,

mis ei pruugi olla piisav, et kaebaja Ukrainasse väljasaatmisel üksi hakkama saaks relvakonflikti

tõttu ebastabiilses olukorras.

13. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PPA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

14. Vastustaja leiab endiselt, et on arvestanud kaebajaga seotud olulisi asjaolusid

lahkumisettekirjutuse vormistamisel ning neid ilmselgelt õigesti kaalunud. Vaidlustatud haldusakt

on lahkumiskohustuse osas õiguspärane ning kaebuse väited ei anna selles osas vaidlustatud

ettekirjutuse

tühistamiseks

alust.

Lahkumisettekirjutuses

sätestatud

vabatahtliku

lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks võib kaebaja esitada PPA-le põhjendatud avalduse.

K. Yermak vastavat avaldust esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et K. Yermaki apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohus on ammendavalt selgitanud kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse õiguslikku ja

faktilist alust ning põhjendanud, miks asjas tuvastatud asjaoludel tuleb ettekirjutust pidada

õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning jätab need

siinkohal kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

16. Apellatsioonkaebuses heidab kaebaja halduskohtule ette, et kohus on jätnud hindamata

kaebuse väited selle kohta, et sealse julgeolekuolukorra tõttu seab Ukrainasse väljasaatmine ohtu

kaebaja elu ja tervise.

Esmalt osutab ringkonnakohus, et halduskohus siiski on kaebaja väidet hinnanud otsuse p-s 17,

leides, et Ukraina on turvaline päritoluriik.

Samal põhjusel loeti K. Yermaki varjupaigataotlus ilmselt põhjendamatuks (VRKS § 20 lg 2) ja

jäeti rahuldamata PPA 7. oktoobri 2015. a otsusega nr 7001410114-1. Nimetatud otsuses on

vastustaja põhjalikult analüüsinud nii varjupaigamenetluses väidetud etnilise kuuluvuse tõttu

tagakiusukartust kaebaja kui ka üldist julgeolekuolukorda Ukrainas. PPA 7. oktoobri 2015. a

otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel haldusasjas nr 3-15-2678 on nii halduskohus

22. juuni 2016. a otsuses kui eriti ringkonnakohus 9. novembri 2016. a otsuses veelkord hinnanud

kaebaja väiteid tema elu ja tervise ohustatusest Ukrainas üldise julgeolekuolukorra ning vene

rahvusest isikute tagakiusamise tõttu. Nii vastustaja kui kohtud leidsid, et Ukraina üldine poliitiline

ja julgeolekuolukord ei anna alust järelduseks, et Ukrainasse tagasipöördumisel oleks tõenäoline

K. Yermaki tagakiusamine Ukraina võimude poolt või tema elu ja tervise ohtu sattumine Ukraina

idaosas toimuva relvakonflikti tõttu. Seejuures on vastustaja ja kohtud rajanud oma seisukoha

ÜRO

inimõiguste

ülemvoliniku

ameti

ja

teiste

rahvusvaheliste

inimõigus-

ja

pagulasorganisatsioonide asjakohastele raportitele Ukraina olukorra kohta.

17. Käesoleva asja menetluses on kaebaja üksnes üldsõnaliselt väitnud tema elu ja tervise

ohustatust Ukrainasse tagasipöördumisel, osutamata konkreetsetele asjaoludele või sellesisulistele

Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele Ukraina olukorra kohta.

Seetõttu on halduskohtu otsuses toodu piisav kaebaja väitega mittenõustumise põhjendamiseks.

Olukorras, kus eelnevas haldus- ja kohtumenetluses on kaebaja väidet juba ammendavalt

analüüsitud ning puuduvad andmed päritoluriigi üldise poliitilise ja julgeolekuolukorra olulise

muutumise ning relvakonflikti eskaleerumise kohta, ei olnud nõutav analüüsi kordamine

käesolevas asjas. Halduskohtu otsuses tehtud viite kaudu PPA 7. oktoobri 2015. a otsusele oli

kaebajale arusaadav, millistel asjaoludel halduskohus ei nõustu, et K. Yermaki väljasaatmine oleks

vastuolus EIÕK art-tega 2 ja 3.

18. Sarnaselt halduskohtule esitatud kaebusega ei ole kaebaja ka apellatsioonkaebuses

põhjendanud oma seisukohta, et Ukrainasse väljasaatmine ohustab tema elu ja tervist. Seetõttu ei

pea ka ringkonnakohus vajalikuks kaebaja väidet igakülgselt uuesti analüüsida.

Ringkonnakohus märgib üksnes, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kaudu avaldatud

Austria ja Prantsusmaa asjakohaste riiklike ametite raport1 2017. aasta maist kinnitab jätkuvalt

vastustaja seisukohta Ukraina üldise julgeolekuolukorra kohta, lugedes ohtlikuks üksnes Ukraina

idaosa Donetski ja Luganski oblasti ja Krimmi poolsaare ning pidades võimalikuks ja

põhjendatuks sellest piirikonnast lahkunud inimeste ümberpaigutamist Ukraina teistesse

piirkondadesse. Ülejäänud osa Ukraina territooriumist, s.h kaebaja varasemat elukohta Lääne-

Ukrainas ega pealinna Kiievit ei ole selles tähenduses ohtlikuks peetud. Ringkonnakohtule

teadaolevalt ei ole PPA 7. oktoobri 2015. a otsuse tegemisest arvates ÜRO inimõiguste

ülemvoliniku amet, rahvusvahelised inimõiguste- ja pagulasorganisatsioonid ega kolmandad riigid

avaldanud raporteid või andmeid etniliste venelaste tagakiusamisest Ukraina võimude poolt. Küll

on andmeid selle kohta, et Krimmi poolsaarel kinni peetud okupatsiooni vastast meelsust

avaldanud isikuid2, kuid tegemist ei ole Ukraina võimude kontrolli all oleva piirkonnaga.

19. Kaebaja üldsõnalised väited tema vanuse, tervisliku seisundi ja sotsiaalsete sidemete kohta, ei

ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased, kuna ei saa anda alust järelduseks täiendava kaitse

vajaduse kohta. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seiskohal, et puuduvad asjaolud, millest

nähtuks K. Yermakile täiendava kaitse andmise alus ning vastavalt lahkumiskohustuse

õigusvastasus VRKS § 4 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi.

K. Yermaki apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2017. a otsus

muutmata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Riigi

õigusabi tasu on määratud ringkonnakohtu 13. juuli 2017. a määrusega. Hiljem ei ole kaebaja

esindaja menetlusdokumente esitanud ega taotlenud riigiõigusabi täiendava tasu määramist.

Madis Ernits

Maili Lokk

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt

1 Kättesaadav võrguaadressil

https://coi.easo.europa.eu/administration/austria/PLib/FFM_Report_Ukraine_2017_05.pdf

2 Vt https://www.ecoi.net/local_link/337269/467031_en.html