3-15-3023/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3023

Haldusasi

Global Marine Supply OÜ kaebus Maksu- ja

Tolliameti

10.09.2015

maksuotsuse

nr 12.2-3/027892-25 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Global Marine Supply OÜ, esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko

Vainer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Global Marine Supply OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12.09.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Global Marine Supply OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 31.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3023 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-15-3023

2(16)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Global Marine Supply OÜ on alates 2005. a-st tegutsev äriühing, kelle põhitegevusalaks on

mere-lastiveo organiseerimine ja laevade agenteerimine ning lisategevusalaks toidukaupade,

jookide ja tubakatoodete vahendamine. Global Marine Supply OÜ juhatuse liige perioodil

12.07.2005‒25.10.2016 oli RL (ainus juhatuse liige perioodil 12.04.2013‒20.11.2014). MS oli

Global Marine Supply OÜ juhatuse liige perioodil 05.06.2006‒12.04.2013 ning RT perioodidel

05.06.2006−12.04.2013 ja alates 20.11.2014.

2. Global Marine Supply OÜ kajastas 2014. a augusti ja septembri käibedeklaratsioonidel kokku

16 437,60 euro ulatuses sisendkäibemaksu järgmiste arvete alusel konsultatsiooniteenuste

soetamisel Teras Investments OÜ-lt (käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 30.08.2014

ja äriregistrist kustutatud 12.06.2017) ja MJ Construction OÜ-lt (käibemaksukohustuslaste

registrist kustutatud 23.10.2014 ja äriregistrist kustutatud 22.06.2017):

- Teras Investments OÜ 12.08.2014 arve nr 135 (36 000 eurot; MTA vastuse lisa 50);

- Teras Investments OÜ 21.08.2014 arve nr 142 (26 625 eurot; MTA vastuse lisa 51 ja lisa 12

lk 18);

- MJ Construction OÜ 30.09.2014 arve nr 200 (36 000 eurot; MTA vastuse lisa 86 ja lisa 12 lk

16).

Samuti kajastas Global Marine Supply OÜ 2014. a septembri käibedeklaratsioonil 2161,29 euro

suurust sisendkäibemaksu järgmiste arvete alusel autojuhiteenuste ning sõidukite tõstelifti

paigaldamise

ja

remonditeenuste

soetamisel

Truija

Investeeringud

OÜ-lt

(käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 27.10.2014 ja äriregistrist kustutatud

06.07.2017):

- Truija Investeeringud OÜ 15.08.2014 arve nr 136 (672 eurot; arve ja sõiduplaan MTA vastuse

lisa 122);

- Truija Investeeringud OÜ 15.08.2014 arve nr 137 (5684,92 eurot; MTA vastuse lisa 123);

- Truija Investeeringud OÜ 20.09.2014 arve nr 141 (1173,60 eurot; arve ja sõiduplaan MTA

vastuse lisa 124);

- Truija Investeeringud OÜ 20.09.2014 arve nr 142 (5437,20 eurot; MTA vastuse lisa 125).

3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.09.2014 teate nr 12.2-3/027892-1, 27.10.2014 teate

nr 12.2-3/027892-2, 24.11.2014 korralduse nr 12.2-3/027892-3 ja 24.04.2015 korralduse

nr 12.2-3/027892-21 alusel Global Marine Supply OÜ 2014. a augusti, septembri ja oktoobri

käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksu, sotsiaalmaksu,

töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse arvestamise ja deklareerimise õigsust.

4. MTA koostas kontrolli tulemusel 01.07.2015 kontrollakti (MTA vastuse lisa 2), milles

kajastas järgmised asjaolud.

Tehingud Teras Investments OÜ-ga ja MJ Construction OÜ-ga

1) Teras Investments OÜ arved nr 135 ja nr 142 on esitatud vastavalt Global Marine Supply

OÜ ja Teras Investments OÜ vahel 01.01.2013 sõlmitud konsultatsiooniteenuste lepingule

nr 15 (kehtiv kuni 31.12.2014; MTA vastuse lisad 48 ja 49) ning MJ Construction OÜ arve

3-15-3023

3(16)

nr 200 vastavalt Global Marine Supply OÜ ja MJ Construction OÜ vahel 05.01.2014 sõlmitud

konsultatsiooniteenuste lepingule nr 16 (kehtiv kuni 31.12.2014; MTA vastuse lisad 84 ja 85).

Global Marine Supply OÜ lepingulise esindaja MS väitel osutasid nii Teras Investments OÜ

kui ka MJ Construction OÜ Global Marine Supply OÜ-le konsultatsiooniteenust, mis seisnes

Global Marine Supply OÜ ühe põhilise kliendi St. Peter Line Ltd kohta varjatult info

kogumises, mille tulemusena kasvas Global Marine Supply OÜ poolt St. Peter Line Ltd-le

müüdava kauba kogus ning säilisid head kliendisuhted. Tegelikkuses ei ole Global Marine

Supply OÜ Teras Investment OÜ-lt ega MJ Construction OÜ-lt konsultatsiooniteenuseid

soetanud ning tegelikkusele mittevastavate arvete raamatupidamises kajastamisega on soovitud

viia äriühingust raha maksuvabalt välja ja saada maksueelist alusetu sisendkäibemaksu

mahaarvamise teel. Mõlema äriühingu poolt teenuse osutamise eest esitatud arved olid

vormistatud sisuliselt samadel põhjadel ning samas formaadis. Samuti ei selgu arvetelt, milles

teenus konkreetselt seisnes, lepingud on üldsõnalised ning lepingu reaalne täitmine on

dokumenteerimata. Arvete sisus on viidatud üksnes Global Marine Supply OÜ-ga sõlmitud

lepingule ning osamakse arvule, mistõttu ei vasta arved käibemaksuseaduse (KMS) § 37

nõuetele. Kui MS väitel osutas Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ arvetel kajastatud

teenuseid reaalselt Venemaa kodanik IV, siis lepingute järgi pidanuksid seda tegema vastavalt

Teras Investments OÜ juhatuse liige AT ja MJ Construction OÜ juhatuse liige MJ. Lepingutes

ei ole viidatud IV-le ning IV isikusamasus ja roll teenuse osutamisel ei ole leidnud kontrolli

käigus tõendamist. IV ei ole olnud tööalases suhtes Teras Invesments OÜ-ga ega

MJ Construction OÜ-ga ning ei ole kuulunud nende äriühingute juhatusse.

2) MS seletused konsultatsiooniteenuste tegeliku majandusliku sisu ning selle osutamise kohta

on üldsõnalised, vastuolulised ega ole kontrollitavad. Kui esialgselt antud selgitustes väitis MS,

et St. Peter Line Ltd ei ole konsultandist ega tema poolt teabe kogumisest teadlik (paludes

maksuhalduril IV St. Peter Line Ltd-le mitte mainida), selgitas ta hiljem, et konsultant nõuab

Global Marine Supply OÜ nimel St. Peter Line Ltd-lt viimase poolt tasumata võlgnevusi

(06.05.2015 selgitused, MTA vastuse lisa 11). Ühtlasi selgus MS 02.12.2014 selgitustest (MTA

vastuse lisa 8), et IV leidsid hoopis Global Marine Supply OÜ omanikud, mitte Teras

Investments OÜ või MJ Construction OÜ (02.12.2014 ja 06.05.2015 suuliste selgituste

protokollid). Samuti on tõendamata seos väidetavalt osutatud konsultatsiooniteenuse ja Global

Marine Supply OÜ müügikäibe kasvu vahel. Kuigi alates 2013. a-st on äriühingu müügikäive

2012. a-ga võrreldes kasvanud, on see olnud pidevas kõikumises, mitte stabiilselt kasvanud.

Samuti

nähtub

Global

Marine

Supply

OÜ

esitatud

käibedeklaratsioonidelt

ja

ekspordideklaratsioonidelt, et äriühing varustas St. Peter Line Ltd-le kuuluvaid kruiisilaevu

juba enne IV poolt väidetavate teenuste osutamist ehk juba enne 2013. a-t.

3) Teras Investments OÜ-l ja MJ Construction OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus –

mõlemal äriühingul puudusid töötajad, nende pakutavate teenuste kohta ei olnud võimalik leida

informatsiooni internetist, mõlemad kustutati käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22

lg 31alusel seoses majandustegevuse tõendamatusega, mõlemad on deklareerinud 2014. a-l

soetust ja müüki praktiliselt võrdselt, mõlemal puudus reaalselt toimiv juriidiline aadress ja

tavapärased majanduskulud, äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtuv ei ühti

käibedeklaratsioonide andmetega ning kontole laekunud raha on võetud sularahas välja või

kantud teistele variäriühingu tunnustega ettevõtetele. Teras Investments OÜ-d ja

MJ Construction OÜ-d lepingute sõlmimisel esindanud AT ja M.-L. J on hoidnud teadlikult

maksumenetlusest kõrvale. Üks Teras Investments OÜ arve on allkirjastatud HR (Teras

Investments OÜ juhatuse liige perioodil 17.06.2014−12.08.2014) poolt pärast tema juhatuse

liikme volituste lõppemist, samas kui sel ajal juhatuse liikmeks olnud EN (juhatuse liige

perioodil 12.08.2014−23.02.2015) ei teadnud tehingutest midagi. Alates 16.12.2014 MJ

Construction OÜ juhatuse liikmeks olev EU selgitas, et kaotas 2014. a sügisel oma isikut

3-15-3023

4(16)

tõendava dokumendi koos paroolidega ega teadnud, et ta on vormistatud selle äriühingu

juhatuse liikmeks (EU 19.02.2015 selgitused, MTA vastuse lisa 101). Teras Investments OÜ ja

MJ Construction OÜ pangakontosid käsutab pangaautomaatide salvestiste kohaselt üks ja sama

tundmatu kolmas isik, mitte äriühingute esindusõiguslikud isikud. Väidetava teenuse soetamine

Teras Investments OÜ-lt lõpetati, kui viimane kustutati käibemaksukohustuslaste registrist.

Pärast seda hakati väidetavalt soetama samasisulist teenust MJ Construction OÜ-lt kuni viimase

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseni. Eeltoodu viitab sellele, et tehinguid

kontrollisid ühed ja samad isikud, kes võtsid vastavalt vajadusele kasutusele üha uusi

variühinguid. Eelmise variühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise järgselt jäeti

see äriühing maha selle müümisega uuele variisikule, määrates ta samaaegselt uueks juhatuse

liikmeks, kes aga ei teadnud äriühingu majandustegevusest midagi.

4) Maksuhaldurile 18.05.2015 esitatud ümbertehtud arved (Teras Investments OÜ 21.08.2014

arve nr 142 ja MJ Construction OÜ 30.09.2014 arve nr 200, MTA vastuse lisa 12 lk-d 18 ja 16)

on tõenäoliselt Global Marine Supply OÜ-ga seotud isikute poolt koostatud tagasiulatuvalt.

Nendes esineb kirjavigu, need on ebaloogilised (nt ei lange vahendustasu suurus kokku

lepingust tuleneva vahendustasu suurusega), arvetel puuduvad need koostanud isikute nimed,

allkirjad ja templid, need erinevad visuaalselt varem esitatud arvetest ning arved on esitatud

pärast seda, kui Global Marine Supply OÜ-le tutvustati maksuhalduri seisukohti ning

võimaldati teha tehingutega seonduvalt vabatahtlikult parandusi. 18.05.2015 täiendavates

selgitustes on esmakordselt viidatud sellele, et lisaks IV-le tegeles väidetavate

konsultatsiooniteenuste osutamisega ja suhtles St. Peter Line Ltd-ga ka PK.

Tehingud Truija Investeeringud OÜ-ga

5) Truija Investeeringud OÜ lepingulise esindaja Vassili Zagurski sõnul ei ole Truija

Investeeringud OÜ ja Global Marine Supply OÜ vahel toimunud ühtegi tehingut. V. Zagurski

kinnitas maksuhaldurile esitatud Truija Investeeringud OÜ arvete tegelikkusele mittevastavust.

Lisaks erinevad kõnealused arved varasemate kontrollimenetluste käigus maksuhaldurile

esitatud Truija Investeeringud OÜ poolt väljastatud dokumentidest. MS seletuste kohaselt

Truija Investeeringud OÜ-d esindanud IJ-l puuduvad seosed Truija Investeeringud OÜ-ga. Kui

MS väitel asus Truija Investeeringud OÜ tegevuskoht (nimetusega „autoservice“) Maardus, siis

Truija Investeeringud OÜ esindaja V. Zagurski selgituste kohaselt ei omanud Truija

Investeeringud OÜ selles kohas tegevuskohta ning äriühingu tegevuskoht asus hoopis

Märjamaal. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et Maardus (Vana-Narva mnt 9) asub hoopis

Mauri Veod OÜ tegevuskoht, kelle juhataja IJ-ga olid Global Marine Supply OÜ-l ärisuhted

juba alates 2013. a jaanuarist (IJ ettevõtte Triumf Auto OÜ kaudu). Isikute ärisuhted

võimaldasid osapooltel väljastada tegelikkusele mittevastavaid dokumente.

6) Asjaosaliste seletused on vastuolulised Truija Investeeringud OÜ arvel kajastatud sõidukile

tagasilla paigaldamise ja remonditeenuse osutamise perioodi ja sõiduki osas, samuti

autojuhiteenuste osas. Kui arvetelt nähtuvalt tehti käigukasti remont sõidukile Jeep Grand

Cherokee 245BHS ja tagasild paigaldati sõidukile Fiat Ducato registreerimismärgiga 520MJL,

siis väidetavalt töid teostanud IJ sõnul tehti töid Global Marine Supply OÜ sõidukile Peugeot.

MS arvas aga, et töid tehti kas Mercedes-Benzile või Fiatile. Kui Global Marine Supply OÜ

esindaja väitis, et IJ osutas transporditeenust Global Marine Supply OÜ hankijate ja Global

Marine Supply OÜ vahel, siis IJ väitis, et osutas transporditeenust Global Marine Supply OÜ

lao ja sadamate vahel. Global Marine Supply OÜ suuremate klientide selgitustest ja

maksuhaldurile esitatud saatelehtedest nähtuvalt ei ühtinud kauba väljastamise kuupäevad

suures osas maksuhaldurile esitatud nimekirjaga, mille alusel vedas kaupa IJ. IJ-l oli vaid B-

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sedagi kuni 23.01.2014 ning juba 2012. a oktoobrist

oli tema juhiluba Maanteeametis hoiul.

3-15-3023

5(16)

7) Truija Investeeringud OÜ poolt väidetavalt tehtud tööde ja hangitud varuosade kohta puudub

igasugune dokumentatsioon. Puuduvad Truija Investeeringud OÜ-le teenuse eest tasumist

tõendavad dokumendid (sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid, kassa väljamineku-

sissetulekuorderid vms) ning sularahas tasumine ei nähtu ka Global Marine Supply OÜ

kassaarvestusest. MS selgitused Truija Investeeringud OÜ-le tasumise osas on vastuolulised.

Väidetavalt on Truija Investeeringud OÜ-le tasunud Global Marine Supply OÜ aruandva

isikuna MS. Need väited ning neid kinnitavad raamatupidamisdokumendid ei ole aga

usaldusväärsed.

5. Global Marine Supply OÜ esitas 12.08.2015 eriarvamuse (MTA vastuse lisa 42) ning

03.09.2015 ja 07.09.2015 täiendavaid dokumente (tarnijate arved-saatelehed, MTA vastuse

lisad 44-1 kuni 44-284).

6. MTA tegi 10.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/0278892-25 (tl 27-31), millega suurendas

Global Marine Supply OÜ 2014. a augusti ja septembri käibemaksukohustust 18 598,89 euro

võrra ning 2014. a septembri tulumaksukohustust 26 216,93 euro võrra. Maksuotsuse kohaselt

ei ole kaebaja teinud Teras Investments OÜ-ga, MJ Construction OÜ-ga ega Truija

Investeeringud OÜ-ga nimetatud äriühingute rekvisiite kandvatel arvetel kajastatud tehinguid,

mistõttu on nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine lubamatu ning Teras

Investments OÜ-le ja MJ Construction OÜ-le tehtud väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega

mitte seotud väljamaksetena ja maksustada tulumaksuga. MTA 01.07.2015 kontrollakt on

maksuotsuse lahutamatu osa.

1) Käibedeklaratsioonidel kajastatud Teras Investments OÜ, MJ Construction OÜ ja Truija

Investeeringud OÜ arved ei vasta KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, sest arved ei kajasta

tehingute tegelikku majanduslikku sisu ja teenust ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt.

Arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud, mistõttu on sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused täitmata. Global Marine Supply OÜ pidi teadma, et ta ei ole autojuhi-

ja autoremonditeenust ning tõstelifti ja selle paigaldust tegelikkuses saanud Truija

Investeeringud OÜ-lt.

2) Kuna Teras Investments OÜ arved nr 135 ja nr 142 ning MJ Construction OÜ arve nr 200 ei

vasta raamatupidamislikes õigusaktides toodud nõuetele, sest nendel kajastatud tehinguid ei ole

reaalselt toimunud ning teenuseid ei ole saadud, kuuluvad tulumaksuga maksustamisele

järgmised nende arvete alusel tehtud Global Marine Supply OÜ pangakonto väljavõttelt

nähtuvad väljamaksed: 1) 22.08.2014 summas 36 000 eurot, 2) 17.09.2014 summas

26 625,60 eurot, 3) 17.10.2014 ja 18.10.2014 summas 36 000 eurot. Väljamakstud summa

kokku 98 625,60 eurot on käsitatav kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.

3) Eriarvamuses esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri seisukohti. Maksuhaldur ei ole

rikkunud uurimispõhimõtet, vaid on pöördunud kontrolli käigus kõikide isikute poole, kelle

kontaktid olid maksuhalduril olemas. Menetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et Global

Marine Supply OÜ-le ei osutanud veoteenust Truija Investeeringud OÜ. Osadel saatelehtedel

on kauba vastuvõtjaks märgitud hoopis OM, kellele tehtud töötasu väljamakset on Global

Marine Supply OÜ deklareerinud 2015. a juulis. Lisaks on osadest saatelehtedest nähtuvalt

olnud kaubavedajaks Eesti Kaubavedude OÜ. Seega ei tõenda maksuhaldurile edastatud

saatelehed, et kaubavedajaks oli Truija Investeeringud OÜ-st IJ.

7. Global Marine Supply OÜ esitas MTA 10.09.2015 maksuotsuse peale vaide (MTA vastuse

lisa 45), mille menetlemise käigus esitas ka täiendavaid tõendeid (MTA vastuse lisa 46-1 kuni

46-3). MTA jättis 03.11.2015 vaideotsusega nr 6-1/3049-3 (tl 35-37p) vaide rahuldamata.

3-15-3023

6(16)

8. Global Marine Supply OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 03.12.2015 kaebuse (tl 2-9) MTA

10.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25 tühistamiseks.

1) Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ osutasid kaebajale konsultatsiooniteenust, mis

seisnes kaebaja ühe peamise kliendi St. Peter Line Ltd kohta info kogumises ning mille

tulemusena kasvas kaebaja poolt St. Peter Line Ltd-le müüdava kauba kogus. Teenuse sisuks

oli teha kõike, mis oli vajalik kaebaja suhtluses St. Peter Line Ltd-d esindavate isikutega, et

realiseeruksid kaebaja ärilised huvid – müüa neile rohkem kaupa. Teenust osutasid IV ja PK

ning teised võimalikud isikud, kes tegid kaebaja huvides tööd St. Peter Line Ltd-ga seotud

isikutega. Kaebaja tasus vastavalt IV ja PK juhistele kahele Eesti Vabariigi äriühingule, kes

esitasid nõuetekohased arved, olid registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ning

teadlikud teenuse osutajate isikutest. Teras Investments OÜ-ga ning MJ Construction OÜ-ga

tehingute reaalselt toimumist kinnitab väljaspool vaidlust olev asjaolu, et nimetatud

äriühingutega sõlmitud lepingute alusel osutatud konsultatsiooniteenuste tõttu suurenes

oluliselt kaebaja müügikäive. Maksuhaldur on jätnud arvesse võtmata asjassepuutuvate isikute

antud selgitused teenuse tegeliku saamise kohta. Samuti pole maksuhaldur pöördunud

Venemaal elavate isikute poole, kes arvetel kajastatud konsultatsiooniteenuseid tegelikult

osutasid. Suur osa teenuse osutamisest toimus telefoni teel, kuna suure reisilaeva varustamine

on väga tihe ja reaalajas toimuv tegevus. Kuivõrd teenuse raames saadi kaebaja kliendi tegevuse

kohta aktuaalset informatsiooni, mida kaebaja ei oleks avalike registrite kaudu saanud, oli

tegemist teenusega, mille puhul ei taha keegi avaldada, kuidas vajalik informatsioon saadi.

Kaebaja ei võtnud lepingu sõlmimisega endale riske, sest kui teenus ei oleks tulemust toonud,

ei oleks tal tekkinud ka tasumise kohustust. Puudub vaidlus, et kaebaja huvide eest Venemaal

seisti, mistõttu ei saa olla ka vaidlust, et kaebaja on konsultatsiooniteenuseid saanud. Samuti

puudub vaidlus, et kaebaja on nende teenuste eest tasunud. Tasumine teenuste eest, mida isik

tegelikkuses pole saanud, oleks majanduslikult ebaloogiline. Sealjuures ei ole maksuhaldur

tõendanud, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ arvete alusel välja makstud raha

oleks liikunud tagasi kaebajale. Kuivõrd teenuse saamise osas ei saa olla vaidlust, oleks

maksuhaldur pidanud igal juhul kaaluma maksustamist hindamise teel ning selle tegemata

jätmine on sedavõrd suur viga, et toob kaasa maksuotsuse tühistamise.

2) Maksuhaldur on pannud kaebajale vastutuse teiste isikute poolt maksukohustuste

mittenõuetekohase täitmise eest. Kaebaja ei saa vastutada oma tehingupartnerite käitumise eest,

muu hulgas nende poolt maksukohustuste täitmata jätmise ega selle eest, kas või mil määral

olid tema tehingupartnerid või nendega seotud isikud nõus andma maksumenetluses

maksuhaldurile teavet. Maksuhaldur ei ole tuvastanud Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsuses

nr C-187/13: Maks Pen EOOD, 06.12.2012 otsuses nr C-285/11: Bonik ja 06.12.2012 otsuse

nr C-324/11: Gábor Tóth viidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramise aluseid.

Samuti pole maksuhaldur tõendanud maksupettuse toimepanemist. Sisendkäibemaksu

mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada

maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus,

mille pani toime tarnija, või käibemaksupettusega on seotud muu tehing tarneahelas, mis tehti

enne või pärast kõnealuse maksukohustuslase tehtud tehingut (Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus

nr C-285/11: Bonik). Kaebaja ei ole maksupettuses osalenud ega olnud teadlik tehingu teiste

poolte võimalikest maksuõiguse rikkumistest. Enamus asjaoludest, millest maksuhaldur

järeldab tehingute mittetoimumist, puudutavad kolmandaid isikuid, mitte kaebajat. Üksnes

asjaolu, et osadel arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil

puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise

tuvastamiseks piisav (Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12). Heauskne ostja ei vastuta

müüja tegevuse õigusvastasuse eest (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16).

Kaebaja tehingupartnerite käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei saa näidata seda,

et tehingupartneritel puudus majandustegevus. Ebaolulised on maksuhalduri välja toodud

3-15-3023

7(16)

asjaolud, et Teras Investments OÜ-ga ja MJ Construction OÜ-ga sõlmitud lepingud olid

sõnastatud samamoodi ja arvetel esines kirjavigu.

3) Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt täitnud uurimiskohustust. Maksuotsus põhineb üksnes

maksuhalduri oletustel, mis ei ole tõsiseltvõetavad ja on tõendamata. Samuti on rikutud

ärakuulamisõigust, sest põhjendamatult on jäetud pikendamata eriarvamuse koostamiseks antud

tähtaeg.

4) Truija Investeeringud OÜ osutas kaebajale autojuhiteenust, müüs sõiduautode Jeep Grand

Cherokee 245BHS ja Fiat Ducato 520MJL tõstelifti ning teostas selle paigalduse ja remondi.

Nendes tehingutes esindas Truija Investeeringud OÜ-d IJ ning osade saatelehtede kohaselt oli

kauba vastuvõtjaks OM. Tööde tegemises ei ole kahtlust. Kaebaja kontrolli all ei ole see, kuidas

täidavad IJ või Truija Investeeringud OÜ enda maksukohustusi. Maksuhaldur ei ole IJ-lt

uurinud näiteks seda, mis asjaoludel esitas ta osutatud teenuste eest OÜ Truija Investeeringud

nimel arveid, ega seda, kas või kuidas toimus teenuste osutamine tegelikult. Samuti pole

maksuhaldur küsinud piisavalt selgitusi Vassili Zagurskilt ega näinud piisavalt vaeva selleks, et

leida IJ poolt nimetatud S. Tarnijad on vedude toimumist vaidlusalustel kuupäevadel osaliselt

kinnitanud.

9. MTA palus jätta kaebus rahuldamata (tl 58-59).

Kaebaja ei ole esitanud kaebuses vaidega võrreldes sisuliselt ühtegi uut seisukohta. Kaebaja ei

soetanud konsultatsiooniteenust Teras Investments OÜ-lt ega MJ Construction OÜ-lt, vaid

kandis arved oma raamatupidamisse ning arvas sisendkäibemaksu maha maksueelise saamise

eesmärgil. Samuti ei soetanud kaebaja teenuseid Truija Investeeringud OÜ-lt, vaid

usaldusväärselt tuvastamatuks jäänud kolmandatelt isikutelt, olles teadlik, et arvetel kajastatud

müüjad ei ole tegelikud müüjad. Arvete nõutele mittevastavuse tõttu ei ole sisendkäibemaksu

mahaarvamine põhjendatud (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1) ja nõuetekohase algdokumendi

puudumise tõttu kuulub väljamaksetelt tasumisele tulumaks (TuMS § 51 lg 2 p 3). Menetluses

tuvastatud asjaolud, nt vastuolulised ja üldsõnalised selgitused ning teenust osutanud isikuid

puudutavad tõendid (arved, lepingud) on tekitanud piisavalt põhjendatud kahtluse, et

tegelikkuses teenuseid ei osutatud ja kaebaja oli sellest teadlik.

10. Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Maksuhaldur ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebaja on juriidiline isik, kes peab oma

tegevuse mõistlikult korraldama kogu aasta vältel. Eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg ei

olnud ebamõistlikult lühike ning vaidlusalused asjaolud ei olnud sedavõrd keerukad, et oleksid

tinginud eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise. KMS § 29 lg-test 1 ja 3 tulenev

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus eeldab, et kaup või teenus on soetatud teiselt

käibemaksukohustuslaselt ning selle kohta väljastatud arvel müüjana kajastatud isik oleks ka

tegelik müüja (Riigikohtu 05.06.2006 otsus nr 3-3-1-34-06, 02.10.2003 otsus nr 3-3-1-50-03,

05.05.2003 otsus nr 3-3-1-39-03). Maksuhaldur on nõuetekohaselt täitnud uurimiskohustust

ning tuvastanud piisava hulga asjaolusid, mille põhjal on eluliselt usutavam see, et kaebaja on

osalenud maksupettuse toimepanemises, s.o kajastanud teadlikult oma maksuarvestuses

tegelikke majandustehinguid mitte kajastavaid dokumente oma maksukohustuse vähendamise

eesmärgil, kui see, et kaebaja käitus ausalt. Kaebaja seevastu ei ole esitanud täiendavaid

tõendeid, mis kinnitaksid, et Teras Investments OÜ ning MJ Construction OÜ oleksid talle

arvetel kajastatud konsultatsiooniteenuseid tegelikult osutanud. Maksuhaldur on maksuotsuses

piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta kinnitavaid tõendeid. Jättes tehingu

täitmisega seotud asjaolud dokumenteerimata, riskib ettevõtja sellega, et ta ei suuda ümber

lükata maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tehingu maksuarvestuses kajastamine on kantud

maksupettuse eesmärgist.

3-15-3023

8(16)

2) Maksuhaldur on loogiliselt ning kogutud tõenditele tuginevalt näidanud ära, et eluliselt ei

ole usutav konsultatsiooniteenuste saamine Teras Investments OÜ-lt või MJ Construction

OÜ-lt ega see, et kaebaja võis heas usus eeldada, et teenuse osutajateks on eelnimetatud isikud.

Juba ainuüksi vastuolud maksuhaldurile selgitusi andnud isikute ütlustes on piisavad,

õigustamaks veendumust, et tegemist ei ole reaalselt aset leidnud tehingutega. Peale selle, et

kaebaja esindaja MS ütlused on ebajärjekindlad, ei ole need ka kooskõlas MJ Construction OÜ

esindaja M.-L. J seletustega. Maksuhaldur ei ole välistanud, et IV või PK, kelle nime kaebaja

maksuhaldurile hiljem välja käis, võisid kaebaja või kaebaja juhtide huvides Venemaa

Föderatsioonis toimetada. Välistatud pole ka see, et nende tegevus seisnes St. Peter Line Ltd

majandustegevuse kohta andmete kogumises ning kaebaja huvide esitamises. See aga ei anna

alust väita, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ oleksid osutanud kaebajale

konsultatsiooniteenust. Puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaksid nimetatud füüsilisi

isikuid seostada nende äriühingutega. Kuigi M.-L. J on maksuhaldurile antud seletustes

nimetanud IV nime, pole see seletus tõsiseltvõetav, sest M.-L. J väidete kohaselt oli MJ

Construction OÜ teenuse sisuks kaebaja ning IV kokku viimine. Puudub vaidlus, et kaebaja

pidi olema IV-ga tuttav juba enne seda, kui algasid kaebaja suhted MJ Construction OÜ-ga.

Olukorras, kus kaebajale oli väidetavalt teada, et tegelikult hakkab kaebaja huvides toimetama

IV või PK ning kaebaja suhtles lepingu täitmise raames just nende isikutega, on arusaamatu,

miks on konsultandi esindajatena lepingu täitmise küsimuses märgitud AT ja M-L. J. On ilmne,

et sellise konsultatsiooniteenuse tellimine saab põhineda vaid suurel isiklikul usaldusel teenuse

osutaja vastu. Selline usaldus võis kaebajal olla IV vastu, ent see ei seleta lepingute sõlmimist

Teras Investments OÜ-ga ning MJ Construction OÜ-ga ilma, et neis oleks üldse täpsustatud,

kes neid teenuseid osutama hakkab. Arvestades lisaks eelnevale veel lepingute praktiliselt sama

sõnastust ja mõlema väidetava tehingupartneri edasist sarnast saatust, on loogiline järeldada, et

need äriühingud ei osutanud kaebajale iseseisvalt mingisuguseid teenuseid. Tehingute tegeliku

toimumise muudab veelgi ebausutavamaks see, et maksuhaldurile on menetluse käigus esitatud

Teras Investments OÜ ning MJ Construction OÜ nimel vormistatud parandatud arved (MTA

vastuse lisa 12). Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, kuidas ta need parandatud arved sai.

Usutav ei ole, et MJ Construction OÜ toonane juhatuse liige Elmo Uibopuu saanuks esitada

kaebajale parandatud arve MJ Construction OÜ nimel. Seega on need parandatud arved kõige

tõenäolisemalt kaebaja enda kontrolli all hiljem koostatud.

3) Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole võtnud seletusi kaebaja huvides

Venemaal tegelikult tegutsenud isikutelt. Sisendkäibemaksu maha arvamise seisukohast ei ole

tähtsust sellel, kas või mida tegi kaebaja huvides mõni Venemaal viibiv isik, kuni pole veenvaid

tõendeid selle isiku seotuse kohta kaebajale konsultatsiooniteenuse eest arveid esitanud

äriühingutega. Ühestki maksuhaldurile esitatud tõendist ei nähtu mistahes suhteid IV või PK

ning Teras Investments OÜ või MJ Construction OÜ vahel. Ainuüksi see, et

maksukohustuslane nimetab menetluse käigus maksuhaldurile väidetava teenuse osutamisega

seotud isiku nime, ei pane maksuhaldurile kohustust see isik üles otsida ja temalt seletus võtta.

On võimalik, et PK tegutses Venemaal kaebaja huvides (tema osalust kaebaja ja St. Peter Line

Ltd vahelistes tehingutes kinnitab ka St. Peter Line Ltd (MTA vastuse lisa 46), ent tema

tegevusel puudub igasugune seos Teras Investments OÜ-ga või MJ Construction OÜ-ga.

Kaebaja pole esitanud väidetavalt osutatud konsultatsiooniteenuste kohta ühtegi usaldusväärset

dokumentaalset tõendit. Arvestades kaebaja poolt St. Peter Line Ltd-le tarnitud kaupade

nomenklatuuri, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai teda huvitanud hinnainformatsiooni

peamiselt või enamjaolt telefoni teel või muul sellisel moel, millest ühtegi taasesitamist

võimaldavat jälge ei jäänud, samas kui kaebaja nõustus selle teenuse eest maksma

märkimisväärseid summasid. Samuti ei olnud lepingutes sõnastatud selget ja konkreetset

eesmärki, mis väidetava konsultandi tegevuse tulemusena saavutatama peaks (näiteks käibe

3-15-3023

9(16)

kasv teatud määrani vms). Olukorras, kus teenuse reaalset osutamist poolte vahel ei fikseeritud,

ei saa rääkida sõltumatute ettevõtjate vahelisest teenuse osutamisest.

4) Kaebajale ei ole pandud vastutust tema tehingupartnerite majandustegevuse või

maksukäitumise eest. Maksuotsuses on põhjendatult toodud välja Teras Investments OÜ ja MJ

Construction OÜ tegevust iseloomustavad andmed, et näidata, et ka nende kontrollimisel ei

ilmnenud tõendeid, mis tehingu toimumist kinnitaksid. Äriühingute majandustegevust

puudutavad andmed üksnes toetavad teiste kogutud tõendite pinnalt tehtud järeldust, et need

isikud ei olnud tegelikud teenuse osutajad.

5) Olukorras, kus pole võimalik leida ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et Teras

Investments OÜ ja MJ Construction OÜ oleksid kaebajale teenuseid osutanud ning kaebaja ei

ole välja toonud mingeid asjaolusid, mille pinnalt saaks uskuda, et ta tõsimeeli uskus, et need

ettevõtjad teenuseid osutasid, tuleb järeldada, et kaebaja teadis, et need ettevõtjad ei olnud

arvetel näidatud teenuste tegelikeks osutajateks. Kuna pole teada, kellele ja milleks kulus

tegelikult kaebaja poolt Teras Investments OÜ-le ja MJ Construction OÜ-le kantud raha, ei ole

võimalik tuvastada, et see kulu oleks olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Antud juhul ei tule

kõne alla ka maksustamine hindamise teel, kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et arved oleksid

esemelises mõttes tõelised. Ükski dokument ei kinnita, et kaebaja oleks soetanud teenuseid

arvetel näidatud aegadel ja mahtudes mingisuguselt teiselt konkreetselt isikult. Samuti

puuduvad tõendid, mille põhjal saaks kontrollida, kui palju vajalikest töödest St. Peter Line

Ltd-ga asjade ajamisel, kontaktide loomisel ja tehingute täitmisel tegid ära näiteks kaebaja enda

töötajad või juhatuse liikmed. Kaebaja ei ole andnud maksuhaldurile ka mingeid andmeid, mille

põhjal oleks võimalik teostada hindamist.

6) Tehingute puhul Truija Investeeringud OÜ-ga ei ole maksuhaldur väitnud, et teenuseid ei

oleks saadud. Seega ei oma tähtsust ka transporditeenuse osutamisega seotud asjaolud, näiteks

see, millal või millise sõidukiga vedusid tehti või kas IJ-l oli sõiduki juhtimisõigus. See, kes

transporditeenust tegelikult osutas või millisele autole tõstelift paigaldati, võiks tähtsust omada

siis, kui vaidluse all oleks teenuse saamine. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebajale ei

osutanud teenuseid Truija Investeeringud OÜ ning kaebajal polnud põhjust ka seda uskuda.

Puudub vaidlus, et IJ ei olnud Truija Investeeringud OÜ seaduslik esindaja. Truija

Investeeringud OÜ arvetel nimetatud teenuste osutamise ning Truija Investeeringud OÜ vahel

ei ole võimalik tuvastada seost, mis annaks alust arvata, et teenuste osutajaks võinuks olla see

äriühing. Truija Investeeringud OÜ esindaja V. Zagurski on maksuhaldurile väitnud, et selliseid

teenuseid osutatud ei ole (MTA vastuse lisa 126) ning teenuseid väidetavalt osutanud IJ selgitas,

et tema koos seni tuvastamata S nimelise isikuga trükkis välja Truija Investeeringud OÜ

nimelised arved ja esitas need kaebajale. Tuvastada pole võimalik ka seda, et tasumine oleks

toimunud Truija Investeeringud OÜ-le või mõnele selle esindusõiguslikule isikule. Kuni polnud

mistahes tõendusliku väärtusega teavet selle kohta, et IJ-l või tema poolt nimetatud S-l oleks

olnud Truija Investeeringud OÜ esindamise õigus suhetes kaebajaga, polnud maksuhalduril

mingit vajadust nõuda neilt ka täiendavat teavet. IJ seletustest võib seejuures mõista, et just

kaebaja oli huvitatud teenuste eest käibemaksukohustuslasest ettevõtja arve olemasolust,

mistõttu selline ka vormistati. Seega on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et nii autojuhi- kui

autode remontimise teenuseid osutasid kaebajale mingisugused talle usaldusväärsed, ent

maksumenetluses tuvastamata jäänud kolmandad isikud, mitte Truija Investeeringud OÜ,

mistõttu ei saa kaebajal olla alust Truija Investeeringud OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-15-3023

10(16)

11. Global Marine Supply OÜ palub apellatsioonkaebuses (tl 109-114p) tühistada Tallinna

Halduskohtu 31.03.2016 otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses on

korratud suures osas kaebuse väiteid. Kokkuvõtlikult väidab kaebaja järgmist.

1) Halduskohus on käsitlenud otsuses äärmiselt vähe maksumenetluse materjale ning on

piirdunud maksuotsuse õigsuse kinnitamisega. Arvesse ei ole võetud maksukohustuse

suurendamist mittetoetavaid tõendeid või neist on tehtud ebaõigeid järeldusi. Olulised tõendid

on kogumata ning seeläbi on rikutud uurimispõhimõtet.

2) Maksuhalduri poolt eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamata jätmine ja eriarvamuse ära

ootamata jätmine on toonud kaasa ebaõige maksuotsuse tegemise. Maksuhaldur on jätnud

tähelepanuta kontrolli raames selgunud maksukohustuslase jaoks soodsad asjaolud ning ka

halduskohus ei ole neile tähelepanu pööranud. Kaebajal ei võimaldatud tutvuda

tehingupartnerite pangakontode väljavõtetega, mistõttu ei saa kaebaja enda õigusi vajalikul

määral realiseerida.

3) Halduskohus on jätnud arvestamata Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktika sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse piiramise kohta. Maksuhaldur pole tõendanud pettuse olemasolu ega

seda, et kaebaja teadis või oleks pidanud teadma sellise pettuse olemasolust või kõnealuste

tehingute seotusest pettusega. Kahtlus maksupettuse olemasolus ei ole käibemaksu

mahaarvamise piiramiseks piisav. Asjaolud, millest maksuhaldur järeldab tehingute

mittetoimumist, puudutavad enamasti kolmandaid isikuid, mitte kaebajat. Maksuhaldur on

alusetult jätnud arvestamata tehingu toimumist kinnitavad tõendid. Raha tasumine vastavalt

poolte kokkulepetele ja arvetele viitab otseselt tehingute toimumisele ja sellest tulenevate

kohustuste täitmisele. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks jäeti ütlused, deklaratsioonid,

pangaülekanded ja arved tõenditena arvestamata, rikkudes sellega maksukorralduse seaduse

(MKS) § 95 lg-t 2. Puuduvad tõendid, et raha oleks kaebajani tagasi jõudnud. Maksuotsuses ei

ole tuvastatud ega tõendatud, et müügitehingute peamine eesmärk oli maksusoodustuse saamine

ning selline maksusoodustus oleks vastuolus käibemaksudirektiivi eesmärgi ja sätetega.

Käibemaksu mahaarvamine antud olukorras ei tekita maksueelist, sest käibemaksu

mahaarvamise õigus on lisandunud väärtuse põhimõttel toimiva käibemaksu põhitunnus ning

aluspõhimõte. Maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu kaebaja tehingupartnerite

maksustamise õigsusele.

4) Tulumaksu määramine on põhjendamatu. Halduskohus ei väida, et tehinguid poleks

toimunud või need poleks seotud ettevõtlusega. Tõendid kinnitavad teenuse olemasolu ja poolte

vahel tehingute toimumist. Ka St. Peter Line Ltd on kinnitanud teenuse osutamist. Teras

Investments OÜ-ga ja MJ Construction OÜ-ga sõlmitud lepingutest ei tulene, et kokkuleppe

täitmiseks oleks pidanud teenust osutama AT või M.-L. J isiklikult. Tulumaksu määramine on

alusetu ka juhul, kui jääb kehtima maksuhalduri poolt tuvastatu, et kaebaja ei ole teenust

viidatud äriühingutelt saanud, sest kaebaja oli heauskne. Tulumaksu osas ei ole läbi viidud

hindamist, kuigi andmed olid selleks olemas. Ümberlükkamatu on faktiline asjaolu, et kaebaja

eest seisti ning selle tegevuse tulemused väljendusid koheselt käibe hüppelises tõusus. Sisuliselt

tehti kõike, mis oli suhtluses St. Peter Line Ltd-ga vajalik, et säiliksid head suhted ja kaebaja

ärilised huvid realiseeruksid. Kaebaja kontrolli all ei olnud see, kuidas, kas ja kes täpselt sai

selle teenuse eest tasu. Tulenevalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni keerulistest

poliitilistest suhetest ei soovigi Venemaa Föderatsiooni kodanikud Eesti Vabariigist töötasu

saada. Vastavalt IV ja PK juhistele tasuti kahele Eesti äriühingule. Kaebaja jaoks ei oma

tähtsust, milline konkreetne äriühing talle teenust osutab ning kaebaja ei ole seadust rikkunud.

MTA üritab jätta maksukohustust selle isiku kanda, kes on kättesaadav ja kellel on vara. Samas

on MTA varem selliste teenuste osutamist aktsepteerinud. Teenust osutanud isikute poole ei ole

aga maksumenetluses pöördutud. Kaebaja ei ole äriühingust raha maksuvabalt välja viinud.

3-15-3023

11(16)

Kaebaja

jaoks

ei

olnud

teenuse

osutaja

vahetumine

seotud

tehingupartneri

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega. Kaebaja mõlemad tehingupartnerid olid

sama isiku kontrolli all. Teenuse majandusliku sisu detailid ei ole kaebajale teada. Teenuse

põhjalikumat dokumenteerimist ei nõua ükski õigusakt. Kaebaja huvides ei ole pöörduda St.

Peter Line poole, sest liigne huvi MTA poolt võib võtta kliendilt huvi kaebajaga edasist

koostööd teha, mis võib kaebaja jaoks tähendada äritegevuse lõppu. Kaebaja tehingupartnerite

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei näita, et neil puudub majandustegevus, vaid

üksnes seda, et nad ei vastanud MTA korraldusele. Isikud deklareerisid käivet ning MTA pole

isikuid kontrollinud. Ka vahendus on ettevõtlus. Halduskohtu väited seoses arvete

täiendamisega on üllatuslikud ja kohtus läbi arutamata.

5) Alusetu on ka sisendkäibemaksu määramine tehingutelt Truija Investeeringud OÜ-ga.

Kaebaja kontrolli all ei ole see, kuidas täidavad IJ või Truija Investeeringud OÜ oma

maksukohustust. Mauri Veod OÜ ei oma äriregistri andmetel seost IJ-ga. IJ peab avaldama, kes

ja miks andis talle õiguse väljastada arveid Truija Investeeringud OÜ nimel. Samuti ei ole IJ

käest küsitud näiteks seda, kas ta osutas veoteenust üksi (ja mis puutumus oli OM-l teenuse

osutamisega) või kas ta allkirjastas tarnijate juures mingeid pabereid. Olulised tõendid vedude

toimumise kohta on jäetud kogumata. Vedusid on palju ja need toimuvad pidevalt, mistõttu ei

ole võimalik nende toimumise päevi täpselt fikseerida. Samas on kolmandad isikud vedude

toimumist kinnitanud. Truija Investeeringud OÜ lepinguline esindaja V. Zagurski ei olnud enda

kinnitusel äriühingu kogu tegevusega kursis, äriühingu juhatuse liikmelt ei ole aga asjakohaseid

küsimusi küsitud. V. Zagurski ilmselt eitab tehingute toimumist, kuna tehingud on jäetud

teadlikult deklareerimata ja maksud tasumata. Kellegi „S“ kontaktide saamiseks oleks

maksuhaldur pidanud rohkem vaeva nägema. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, millest

nähtuvalt saab väita, et IJ tegi töid füüsilise isikuna. MTA seisukoht, et tehingupartneri

nõuetekohaseks tuvastamiseks ei ole piisav üksnes tema äriregistris ja käibemaksukohustuslaste

registris oleku kontroll, vaid tuvastada tuleb ka äriühingu nimel tegutseva füüsilise isiku

isikusamasus ja volituse olemasolu esindamiseks, ei tugine seadusel ja ei ole sisendkäibemaksu

mahaarvamise keelamise aluseks. Halduskohus ei ole kaebaja neid vastuväiteid otsuses

käsitlenud. Kaebajale ei ole esitatud kõiki maksu määramise aluseks olnud tõendeid

(pangakontode väljavõtted, varasemates maksumenetlustes esitatud Truija Investeeringud OÜ

arved).

12. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 125-126).

1) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi faktiliselt uut põhistust ega tõendit, mis võiksid usutavalt

ümber lükata kahtluse, et ta osales maksupettuses. Koosmõjus muude kontrolli käigus selgunud

asjaoludega kinnitavad maksupettuses osalemise kahtlust Teras Investments OÜ-l ning

MJ Construction OÜ-l tavapärase majandustegevuse puudumine ja arvelduskontodelt sularaha

väljavõtmine, igasuguste tõendite puudumine konsultatsiooniteenuse osutamises kokku

leppimise või selle sisu kohta ning vastuolud maksuhaldurile antud selgitustes kontaktide kokku

viimise kohta. Halduskohus on tõenditega sisuliselt tutvunud ning maksuotsuse õiguspärasust

põhjalikult analüüsinud.

2) Kaebaja osutatud Euroopa Kohtu seisukohad toetavad maksustamise õigsust osas, milles

need on asjakohased. MTA on tuvastanud kahtluse, et kaebaja osales maksupettuses (Euroopa

Kohtu 06.12.2012 otsus nr C-285/11: Bonik). Lisaks kaebaja viidatud lahenditele toetavad

maksustamise õigsust veel mitmed Euroopa Kohtu lahendid. Näiteks ei ole kohtupraktika

kohaselt kaubatarne objektiivsed kriteeriumid täidetud maksudest kõrvalehoidumise korral,

näiteks valede deklaratsioonide või nõuetele mittevastavate arvete koostamisel (Euroopa Kohtu

21.02.2006 otsus nr C-255/02: Halifax jt, p 59). Ka antud juhul esitas kaebaja valedeklaratsiooni

ning arved (MTA vastuse lisad 12, 50, 51, 86, 122, 123, 124, 125) ei vastanud nõuetele, sest

3-15-3023

12(16)

neil märgitud majanduslikku sooritust ei eksisteerinud, mistõttu ei ole sisendkäibemaksu

mahaarvamise kriteeriumid täidetud. Asjassepuutuv ei ole, et sisendkäibemaksu mahaarvamine

ei tekita maksueelist, sest kui tehingut ei ole üldse toimunud, ei saa seda sõltumata maksueelise

saamisest maksustamisel arvesse võtta (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 19).

3) Halduskohus jättis õigustatult rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, sest ühestki

dokumentaalsest tõendist või registrist ei tulene, et need isikud oleksid olnud teenust osutanud

äriühingutega seotud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja Tallinna

Halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes

halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 201 lg 4).

14. Maksuhaldur vähendas vaidlustatud maksuotsusega perioodil 2014. a august kuni september

kaebaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu ja enammakstud käibemaksu summas

18 598,89 eurot ning määras sama perioodi eest tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

summas 26 216,93 eurot. Maksuotsuse kohaselt on toonud maksustamise kaasa maksuhalduri

seisukoht, et kaebaja ei ole tegelikkuses soetanud maksuhaldurile esitatud arvete alusel

konsultatsiooniteenuseid Teras Investment OÜ-lt ja MJ Construction OÜ-lt ega autojuhi- ja

autoremonditeenust ning tõstelifti ja selle paigaldust Truija Investeeringud OÜ-lt. Kaebaja ei

nõustu maksuhalduriga ning leiab, et nii maksuhaldur kui kohus on jätnud tähelepanuta kontrolli

raames selgunud maksukohustuslase jaoks soodsad asjaolud ja tõendid.

15. KMS 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamisel või teenuse

saamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata üksnes KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve

alusel. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida sättes toodud loetelule vastavad andmed,

sealhulgas andmed maksukohustuslase kohta (p 2), teenuse nimetus või kirjeldus (p 5), teenuse

maht (p 6) ja teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise

kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (p 7). Seega ei

saa arvet pidada KMS 37 nõuetele vastavaks olukorras, kus arvel märgitud müüja ei ole kauba

tegelik müüja ning arvelt ei nähtu tehingu tegelik majanduslik sisu. Riigikohus on selgitanud,

et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt

üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega

tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed

täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust

(Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 16).

16. Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldurile esitatud Teras

Investments OÜ arved nr 135 ja nr 142 ja MJ Construction OÜ arve nr 200 ei vasta KMS § 37

nõuetele, mistõttu ei tekkinud kaebajal nende arvete alusel KMS § 31 lg-s 1 sätestatud

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Teras Investments OÜ arvete nr 135 ja nr 142 sisuks

on märgitud „Marketing teenused vastavalt lepingule nr 15 V osamakse“ ja „Marketing

teenused vastavalt lepingule nr 15 VI osamakse“ ning MJ Construction OÜ arvel nr 200 on

teenuse kirjeldusena märgitud „Marketing teenused vastavalt lepingule nr 16 I osamakse“.

Nimetatud arvete esitamise aluseks on väidetavalt olnud Teras Investments OÜ-ga 01.01.2013

sõlmitud leping nr 15 (MTA vastuse lisa 48, tõlge MTA vastuse lisa 49) ja MJ Construction

OÜ-ga 05.01.2014 sõlmitud leping nr 16 (MTA vastuse lisa 84, tõlge MTA vastuse lisa 85).

Mõlema lepingu esemeks on kaebajale konsultatsiooniteenuste osutamine ja lepingute tekst on

3-15-3023

13(16)

suures osas kattuv. Lepingute p 1.1 kohaselt kohustus konsultant (vastavalt Teras Investments

OÜ või MJ Construction OÜ) osutama kliendile (Global Marine Supply OÜ) muu hulgas

järgmiseid teenuseid: 1) kehtestama partnerlussuhted Global Marine Supply OÜ ja ettevõtte

St. Peter Line Ltd vahel ning võtma aktiivselt osa antud kliendile igakuise müügi

korraldamisest; 2) pidama Global Marine Supply OÜ nimel läbirääkimisi välismaiste ja

kohalike tooraine ja toodete hankijatega; 3) arendama Global Marine Supply OÜ soovil tema

sortimenti ning pidama uute ostjate otsinguid; 4) võtma aktiivselt osa läbirääkimistest uute

ostjatega, võtma tellimusi partneritelt, kellega on kaubandussuhted tekkinud, sõitma

konsultandi transporti kasutades klientide juurde tellimuse vastuvõtmiseks või läbirääkimiste

pidamiseks uue sortimendi pakkumise osas; 5) kontrollima tasustamist firma partnerite poolt,

vajadusel tuletama partneritele meelde tasustamise tähtaegu. Maksumenetluse käigus ei ole aga

Teras Investments OÜ või MJ Construction OÜ poolt kaebajale eelnevalt kirjeldatud teenuse

osutamine tõendamist leidnud.

17. Maksuhaldur on tuvastanud, et nii Teras Investments OÜ kui MJ Construction OÜ näol on

olnud tegemist variäriühingutega, kellel puudus tavapärane majandustegevus – mõlemal

äriühingul puudusid töötajad, mõlemad on deklareerinud 2014. a-l soetust ja müüki praktiliselt

võrdselt, mõlemal puudus reaalselt toimiv juriidiline aadress ja tavapärased majanduskulud,

äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtuv ei ühti käibedeklaratsioonide andmetega ning

kontole laekunud raha on võetud sularahas välja või kantud teistele variäriühingu tunnustega

ettevõtetele. Sisuliselt ei eita ka kaebaja ise, et Teras Investments OÜ ega MJ Construction OÜ

ei ole enda vahendite ja tööjõuga kaebajale konsultatsiooniteenust osutanud. Kaebaja sõnul on

kaebajale konsultatsiooniteenust osutanud Venemaa Föderatsioonis elavad isikud ning Teras

Investments OÜ ja MJ Construction OÜ olid üksnes teenuste vahendajaks. Kohtu hinnangul ei

anna ka need väited alust pidada tehinguid reaalselt toimunuteks.

18. Kaebaja volitatud esindaja MS selgitas maksuhaldurile 02.12.2014 seletuste andmise käigus

(MTA vastuse lisa 8), et Global Marine Supply OÜ-l on Peterburis kontaktisik IV, kes aitab

kaebajat äris. IV olevat pakkunud kaebajale välja võimaluse osutada kaebajale vahendusteenust

Eesti firma kaudu, kuivõrd tema ei saanud Venemaa äriühingu kaudu vahendusteenust osutada.

Esmalt olevat IV viinud kaebaja 2012. a lõpus või 2013. a alguses kokku Teras Investments

OÜ-ga ning hiljem palunud kaebajal sõlmida leping MJ Construction OÜ-ga. MS kinnitas, et

IV-ga kohtusid kaebaja kaks omanikku, kes elavad Peterburis. Eeltoodud selgitustega ei ole

täielikult kooskõlas MS poolt maksuhaldurile 06.05.2015 antud seletused (MTA vastuse

lisa 11). MS kinnitas 06.05.2015 maksuhaldurile, et kaebaja viis IViga kokku lepingus märgitud

konsultant ehk Teras Investments OÜ ning see oli võimalik, kuna A. Teras teadis IV. AT olevat

kaebajale öelnud, et tal on tuttavad St. Peter Line Ltd-s, ja küsinud kaebajalt, kas kaebaja tahab

St. Peter Line Ltd-ga koostööd teha. MJ Construction OÜ seaduslik esindaja M.-L. J kinnitas

maksuhaldurile 18.12.2014 antud seletustes (MTA vastuse lisa 106) seevastu, et tema oli see,

kes viis Peterburis asuva IV kokku MS-ga. Samuti esinevad vastuolud MS selgitustes Venemaa

Föderatsioonis tegutseva konsultandi tegevuse sisu kohta. Kui esialgu väitis MS, et St. Peter

Line Ltd ei tea konsultandist midagi ning palus maksuhalduril IV St. Peter Line Ltd poole

pöördudes mitte mainida (02.12.2014 seletused, MTA vastuse lisa 8), siis hiljem selgitas ta, et

konsultant nõuab Global Marine Supply OÜ nimel St. Peter Line Ltd-lt viimase poolt tasumata

võlgnevusi (06.05.2015 selgitused, MTA vastuse lisa 11). Lisaks viitas MS alles 18.05.2015

täiendavates

selgitustes

esmakordselt

sellele,

et

peale

IV

tegeles

väidetavate

konsultatsiooniteenuste osutamisega ja St. Peter Line Ltd-ga suhtlemisega veel PK (MTA

vastuse lisa 12, tõlge MTA vastuse lisa 13). Eeltoodud selgitused kogumis ei anna ühest

arusaama sellest, millised olid tegelikud kokkulepped väidetavate teenuse osutajate, teenuse

vahendajate ja kaebaja vahel. Samuti ei kinnita eeltoodu, et kaebaja ning Teras Investments OÜ

3-15-3023

14(16)

ja MJ Construction OÜ vahelised tegelikud majanduslikud suhted oleksid vastanud lepingutes

nr 15 ja nr 16 märgitule.

19. Maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks teenuste

reaalne osutamine (nt kirjavahetus või muud dokumendid). Kuigi teenuse põhjalikumalt

dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, võtab maksukohustuslane

teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral endale riski, et hiljem ei õnnestu

põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Kohtupraktika kohaselt on

MKS § 56 lg-st 2 tulenevalt maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda

ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure

maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13,

p 16; 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, p 16; 22.06.2009 otsus nr 3-3-1-43-09, p 14).

20. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada maksuhaldurile esitatud Teras Investments OÜ ja

MJ Construction OÜ arveid KMS § 37 tähenduses nõuetekohaseks ning kaebajal

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust KMS § 31 lg 1 alusel tekkinuks. Maksustamise

seisukohalt ei oma tähtsust see, kas mittetegelik müüja deklareeris käibemaksu ja tasus selle

riigile või mitte, sest KMS kohaselt ei ole kaebajal õigust nõuetele mittevastava arve alusel

sisendkäibemaksu deklareerida (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).

21. Iseenesest on õige kaebaja viide sellele, et ainuüksi müüja õigusvastasest käitumisest

maksuõigussuhetes ei tulene, et ostja oleks käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on

osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine

põhjendatud (nt Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited). Ostja

heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus

maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (Riigikohtu 24.01.2011

otsus nr 3-3-1-73-10, p 13). Ka Euroopa Kohus on käibemaksualaseid kuritarvitusi

puudutavates lahendites rõhutanud, et liidu õigusnorme ei saa ära kasutada pettuse või

kuritarvituse eesmärgil (21.02.2006 otsus nr C-255/02: Halifax plc jt, p 68; 06.07.2006 otsus

liidetud asjades nr C-439/04 ja nr C-440/04: Kittel ja Recolta Recycling, p 54; 21.06.2012 otsus

liidetud asjades nr C-80/11 ja nr C-142/11: Mahagéban ja David, p 41, 06.12.2012 otsus

nr C-285/11: Bonik, p 36). Riigikohtu praktikast tulenevalt piisab maksuõigussuhetes

kriminaalmenetlusega võrreldes madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest.

Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja

eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses,

viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus

MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14,

p 11).

22. Asjas kogutud tõendeid arvestades on piisavalt veenev maksuhalduri seisukoht, et kaebaja

on tegelikkusele mittevastavate arvete raamatupidamises kajastamisega teadlikult soovinud viia

äriühingust raha maksuvabalt välja ja saada maksueelist alusetu sisendkäibemaksu

mahaarvamise teel. Tõenditest ei nähtu, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ

oleksid kõnealuste tehingute raames tegutsenud iseseisvalt. Võttes arvesse nimetatud

äriühingute tausta, väidetavalt kaebajale osutatud teenuse sisu ja eesmärke, maksuhaldurile

antud vastuolulisi selgitusi ning lepingute koostamist kaebaja enda poolt, on usutav, et kaebaja

on olnud teadlik, et tegelikkuses Teras Investments OÜ-lt ja MJ Construction OÜ-lt

konsultatsiooniteenust ei saadud ning kõnealused arved ei vasta tegelikkusele. Samuti kinnitab

kaebaja teadlikkust ning suhete kujundamise üle kontrolli omamist see, et kaebaja on

18.05.2015 esitanud maksuhaldurile ümber tehtud arved nr 142 ja nr 200 (MTA vastuse lisa 12

lk-d 16 ja 18). Kaebaja selgitas küll, et palus Teras Investments OÜ-l arvet nr 142 muuta ja anda

arves laiem selgitus (kaebaja 18.05.2015 seisukohad, MTA vastuse lisa 12 lk-d 2-5, tõlge MTA

3-15-3023

15(16)

vastuse lisa 13), kuid arvestades maksuhalduri poolt (nt kontrollakti p 1.1.3.5) välja toodud

asjaolusid Teras Investments OÜ-s ja MJ Construction OÜ-s juhatuse liikmete vahetuse ja

äriühingul reaalselt tegutseva juhatuse puudumise kohta, on usutav, et ka hiljem esitatud arved

on kaebaja teinud ümber ise.

23. Maksuhaldur ei ole eksinud, kui määras Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ

arvete alusel tehtud väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult TuMS § 51 lg 2 p 3

alusel tasumiseks tulumaksu. Kuigi kaebaja sõnul on Venemaa Föderatsioonis asuvad isikud

(IV ja PK) kaebajale reaalselt konsultatsiooniteenust osutanud ning nende isikute ja St.Peter

Line Ltd vahel kaebaja ärihuvides toimunud suhtlust ei ole ka kohtul võimalik täielikult

välistada, ei ole tuvastatav seos maksuhalduri poolt tulumaksuga maksustatud väljamaksete

(Teras Investments OÜ-le 22.08.2014 summas 36 000 eurot ja 17.09.2014 summas

26 625,60 eurot ning MJ Construction OÜ-le 17.10.2014 ja 18.10.2014 kogusummas 36 000

eurot) ja nende isikute poolt väidetavalt teenuste osutamise vahel. Maksuhaldurile esitatud St.

Peter Line Ltd 17.09.2015 kinnitusest nähtub küll see, et St. Peter Line Ltd pidas kaebajaga

01.02.2013 lepingu nr 01-02/2013 sõlmimisel läbirääkimisi PK-ga ja tehnilistes küsimustes

kaebaja toonase juhatuse liikme MS-ga (MTA vastuse lisa 46-2), kuid sellest kinnitusest ei saa

järeldada, et PK oleks tegutsenud kaebaja huvides ka 2014. a-l. Samuti puuduvad mistahes

tõendid, mille põhjal saaks omistada PK tegevust Teras Investments OÜ-le ja MJ Construction

OÜ-le. Maksuhaldur on tuvastanud, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ

pangakontodele laekunud raha võttis pangaautomaatide kaudu sularahas välja üks ja sama

tundmatu isik (pildid MTA vastuse lisades 60-68, 95-99). Millegagi pole tõendatud, et nendele

äriühingutele kaebaja poolt kantud summad oleksid jõudnud kaebajale väidetavalt

konsultatsiooniteenust osutanud isikuteni.

24. Teenuse reaalset osutamist ja väljamaksete seotust ettevõtlusega ei saa järeldada ka kaebaja

osutatud müügikäibe tõusust. Kaebaja on müügikäibe olulisele kasvule tuginenud

maksuhaldurile 18.05.2015 esitatud seisukohtades ning esitanud maksuhaldurile tabeli

müügikäibe andmetega (MTA vastuse lisa 12 lk 6). Müügikäibe andmed on kajastatud ka

maksuhaldurile 18.05.2015 esitatud ümber tehtud arvetel (MTA vastuse lisa 12 lk-d 16 ja 18).

Maksuhaldur on analüüsinud kaebaja müügikäibe muutust erinevate perioodide lõikes

kontrollakti p-s 1.1.2.5 ning esitanud ülevaatliku tabeli müügikäibest St. Peter Line Ltd-le

perioodil 2012 – 2014 kontrollakti lisas 3 (MTA vastuse lisa 2). Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduriga, et seos kaebaja müügikäibe ning 01.01.2013 ja 05.01.2014 sõlmitud

konsultatsiooniteenuse osutamise lepingute alusel konsultandi poolt osutatud teenuste vahel on

tõendamata. Puudub vaidlus, et kaebaja müügikäive kasvas 2013. a I kvartalis võrreldes

2012. a-ga oluliselt, kuid millegi pinnalt pole võimalik järeldada, et müügikäibe tõus oleks

võinud olla tingitud konsultantide tegevusest 2013. ja 2014. aastatel, mitte pelgalt St. Peter Line

Ltd-ga lepingu sõlmimisest 01.02.2013. Kuna kaebajale konsultatsiooniteenuse osutamine on

tõendamata ning tuvastatud ei ole seos konsultatsiooniteenuse saamise ja tehtud väljamaksete

vahel, puudus maksuhalduril kaalutlusruum tulumaksu määramiseks hindamise teel. Kui

äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või

teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda

ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (Riigikohtu 01.02.2012 otsus

nr 3-3-1-60-11, p 33 jj).

25. Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele ka Truija Investeeringud OÜ-ga väidetavalt

toimunud tehingute osas. Maksumenetluses kogutud selgituste ja tõenditega on saanud piisavalt

kinnitust asjaolu, et Truija Investeeringud OÜ ei ole tegelikkuses kaebajale arvetel nr 136,

nr 137, nr 141 ja nr 142 märgitud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Maksuhaldur on

esitanud vastavad põhjendused kontrollakti p-s 1.2.2 ning kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud väited ei anna piisavat alust kahelda maksuhalduri seisukohtade õigsuses. Truija

3-15-3023

16(16)

Investeeringud OÜ lepinguline esindaja on kinnitanud tehingute mittetoimumist ning väidetaval

teenuse osutajal IJ-l puudus vastavalt äriregistri andmetele ning MTA-le esitatud tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonidele seos Truija Investeeringud OÜ-ga. IJ on maksuhaldurile

06.02.2015 antud seletustes kinnitanud, et tema asi oli ainult kaebajale tööd teha ning

ülejäänuga tegeles keegi „S“ (MTA vastuse lisa 130). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses nende

tehingute asjaolusid täpsemalt selgitanud. Kuivõrd asjas kogutud tõendite pinnalt puudub

kahtlus, et teenuste ja kaupade müüjaks ei saanud olla Truija Investeeringud OÜ, ei vasta

kõnealused Truija Investeeringud OÜ arved KMS § 37 nõuetele ning kaebajal puudus nende

alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja pidi

teadma, et kõnealustel arvetel märgitud kaupu ja teenuseid ei soetatud tegelikkuses Truija

Investeeringud OÜ-lt. Maksuhaldur on põhjendatult osutanud kaebaja ja IJ-ga seotud ettevõtte

varasematele ärisuhetele (kontrollakti p 1.2.2.5), mis tekitab põhjendatud kahtluse, et pooltel

oli võimalik teadlikult kokku leppida tegelikkusele mittevastavate arvete väljastamises.

26. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väited sellest, et talle ei ole võimaldatud

ligipääsu kõigile maksumenetluses arvesse võetud tõenditele. Kohtul puuduvad alused arvata,

et kaebaja ei saanud oma õigusi maksu- või kohtumenetluses piisavalt tõhusalt kaitsta.

Maksuhaldur on kinnitanud, et kaebajale on edastatud kolmandate isikute pangakontode

väljavõtted mahus, mis omas maksuasjas tähtsust (maksuotsuse lk 5). Samuti on halduskohus

kaalunud kaebaja huvi nimetatud dokumentidega tutvumiseks ning kolmandate isikute

ärisaladuse ja eraelu kaitse vajadust 19.01.2016 määruses. Selles määruses on halduskohus

põhjendatult leidnud, et nende tõendite pinnalt tehtud maksuhalduri järeldused arveid esitanud

isikute majandustegevuse kohta pole olnud kaebaja maksustamise seisukohast esmatähtsad.

27. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonkaebus ei ole

põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

28. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud

taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets