1-17-3229/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

11. oktoober 2017

Kohtuasja number

1-17-3229

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu

Martin

Pärna

(isikukood

39101310283)

vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. septembri 2017. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Martin Pärn, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 7. septembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru

Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 11. mai 2017. a otsusega tunnistati Martin Pärn süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata. M. Pärn allutati KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks pandi talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajaks

kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja KarS § 75 lg 2 p 8

alusel

kohustus

osaleda

kriminaalhooldusametniku

määratud

sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhoolduse alguseks loeti 27. mai 2017 ning kriminaalhoolduse lõpp saabub 11. mail

2019.

2. 21. augustil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru

Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata M. Pärnale mõistetud vangistus

täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut kokkuvõtlikult sellega, et M. Pärn ei ole

neljal korral ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele; ta ei ela talle määratud elukohas

ega ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks, samuti on M. Pärn rikkunud kohustust mitte

tarvitada narkootikume.

3. Viru Maakohtu 7. septembri 2017. a määrusega pöörati sama kohtu 11. mai 2017. a otsusega

M. Pärnale mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Maakohus põhjendas sellist

otsustust järgmiselt.

2(4)

M. Pärn on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole

süüdimõistetu esitanud ühtegi mõjuvat põhjust ega asjaolu, mille alusel oleks rikkumisi võimalik

lugeda vabandatavaks. M. Pärn on rikkunud kohustust elada kohtu määratud elukohas ja saada

eelnevalt luba elukoha vahetamiseks; kohustust ilmuda ettenähtud aegadel registreerimisele ja

kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid. Kohustuste rikkumine on toimunud

M. Pärna süül. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suudab edaspidi täita kohtu määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei

suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Kaalukaks asjaoluks on ka see, et M. Pärnal on

viis kehtivat väärteokaristust NPALS § 151 lg 1 järgi. Ka viimane kriminaalkaristus on määratud

narkokuriteo eest. Seega ei ole usutav M. Pärna selgitus, et ta ei teagi, kuidas 21. juulil 2017 sattus

tema organismi narkootiline aine, mille olemasolu on tuvastatud indikaatorvahendiga. Kohus

võttis arvesse ka asjaolu, et registreerimisele mõjuva põhjuseta ilmumata jäämine oli korduv.

Kirjalik hoiatus pärast esimest registreerimiskohustuse rikkumist ei muutnud M. Pärna käitumist.

Kuigi on positiivne, et M. Pärn leidis endale uue elukoha ja kindla töökoha, näitab tema käitumine,

et elu- ja töökoha omamine ei ole piisavad, et isik teadvustaks endale karistuse kandmisest

vabastamise tingimusi ja teeks pingutusi kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pärn, kes taotleb selle määruse

tühistamist.

M. Pärn selgitab, et elukoha vahetus toimus ilma loata, kuna ta visati 15. juulil 2017 senisest

elukohast välja. Viis päeva pidi M. Pärn elama lammutusjärgses korteris ilma elementaarsete

asjadeta. Uue elukoha leidmisel teavitas ta sellest järgneval päeval kriminaalhooldajat.

Amfetamiini tarbimise kohta märgib kaebaja, et ta on narkootikumi tarbinud ega salga seda.

Registreerimiskohustust rikkus M. Pärn enda selgitusel seetõttu, et ta käis iga kahe nädala tagant

Lõuna-Eestis tööl. Registreerimisajad määrati igaks nädalaks, kuid tal ei olnud võimalust kohale

minna. M. Pärna kinnitusel saab ta aru, et on rikkunud nõudeid, kuid samas oli tal tarvis ka raha

teenida. M. Pärn palub kriminaalhooldusaega pikendada ja/või kohaldada üldkasulikku tööd.

Kuna sügisest suveni on tööd vähemalt kaks korda vähem, on M. Pärnal võimalik oma lubadusi

täita.

5. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks pole mingit alust. Määruskaebus on ainetu.

7. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või

pöörata karistuse täitmisele. Samas näeb KarS § 69 lg 1 ette, et kohus võib mh KarS §-s 74

sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku

tööga.

8. Maakohus M. Pärna vangistuse täitmisele pööramist piisavalt argumenteerinud ja selgitanud, miks

ei saa M. Pärna kriminaalhooldust jätkata (vt käesoleva määruse punkt 3). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et karistuse täitmisele pööramine on M. Pärna

korduvaid rikkumisi arvestades õigustatud.

3(4)

9. M. Pärn rikkus suhteliselt lühikese perioodi – umbes kahe kuu – vältel registreerimiskohustust

tervelt neli korda (KoTo, tl 123). Lisaks tuvastati tal 21. juulil 2017 narkojoove (KoTo, tl 145–

146). Narkootikumide tarbimise on M. Pärn (erinevalt tema poolt varem väidetust)

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ka omaks võtnud.

10. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta on M. Pärn maakohtu istungil ja määruskaebuses

selgitanud, et käis suvel tööl komandeeringus (KoTo, tl 162). Ringkonnakohus märgib, et

registreerimiskohustuse täitmist takistava töökohustuse ilmnemisel pidanuks M. Pärn võtma

ühendust

kriminaalhooldajaga

ja

taotlema

kokkusaamise

aja

muutmist.

Seda,

kas

kriminaalhooldusalusel on usutav ja mõjuv põhjus jätta määratud ajaks registreerimisele

ilmumata, otsustab kriminaalhooldaja (ja hiljem vajadusel kohus), mitte aga süüdimõistetu oma

parema äranägemise järgi.

11. Erakorralisest ettekandest nähtuvad asjaolud, mida käesolevas menetluses ei ole kahtluse alla

seatud, kõnelevad sellest, et M. Pärn on rikkunud kontrollnõudeid ja talle määratud lisakohustust

olulisel määral ja süstemaatiliselt. 19. juunil 2017. a M. Pärn registreerimisele ei ilmunud. Sama

päeva hommikul M. Pärn küll helistas kriminaalhooldajale ja teatas, et ta ei saa töökohustuste tõttu

registreerimisele tulla, kuid kriminaalhooldaja ei andnud talle luba ilmumise päeva vahetada. Seda

põhjusel, et varem oli olnud analoogiline juhtum ja siis ei esitanud M. Pärn tööandja tõendit.

Vaatamata sellele – ja asjaolule, et kriminaalhooldaja informeeris telefonikõne käigus

süüdimõistetut, et tema mitteilmumist käsitatakse rikkumisena, – jättis M. Pärn 19. juunil 2017

kriminaalhooldaja juurde minemata. Ka 26. juuniks 2017 määratud vastuvõtule M. Pärn ei

ilmunud ja oma mitteilmumisest ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. 30. juunil 2017

saabus M. Pärn küll vastuvõtule ja andis seletused, kuid väidetava töötamise kohta tal ühtegi

tõendit esitada ei olnud. (KoTo, tl 121) 30. juunil 2017 tegi kriminaalhooldusametnik M. Pärnale

ka hoiatuse selle eest, et ta jättis 19. ja 26. juunil 2017 registreerimistele ilmumata (KoTo, tl 137).

See hoiatus M. Pärna aga ei mõjutanud ja 7. juulil 2017 ta taas registreerimisele ei ilmunud ega

teavitanud sellest eelnevalt ka kriminaalhooldusametnikku. 14. juuliks 2017 määratud

registreerimisele M. Pärn samuti ei läinud, lisaks ei vastanud ta kriminaalhooldusametniku

telefonikõnele ega helistanud ametnikule tagasi. 21. juulil 2017 ilmus M. Pärn kriminaalhooldaja

juurde, kuid tõendit töötamise kohta ei olnud tal esitada. Sama vastuvõtu käigus tuvastati

süüdimõistetul ka narkojoove. (KoTo, tl 121 ja 145–146)

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Pärna käitumine viitab sellele, et M. Pärn ei suuda

tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Registreerimiskohustuse korduvad rikkumised (ka

pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust) ja asjaolu, et M. Pärn, kellele on pandud kohustus

narkootikume mitte tarbida, ilmus narkojoobe seisundis kriminaalhooldaja juurde, näitavad

selgelt, et M. Pärn suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt.

13. Lisaks vahetas M. Pärn kriminaalhooldaja loata ja teda teavitamata elukohta. M. Pärna selgituse

järgi visati ta 15. juulil 2017 senisest elukohast välja, kuid ta teavitas järgneval päeval pärast uue

elukoha saamist kriminaalhooldusametnikku. M. Pärn on esitanud kriminaalhooldajale avalduse

elukoha vahetamiseks alles 21. juulil 2017 (KoTo, tl 148). Ringkonnakohtu hinnangul oleks

M. Pärn pidanud juba 15. juulil 2017 kriminaalhooldajale teada andma, et ta jäi oma elukohast

ilma. Samuti pidanuks ta kriminaalhooldajat informeerima sellest, et ta elab ajutiselt teises kohas.

14. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et

M. Pärn on oma suhtumist muutnud ja suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seetõttu

ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kriminaalhoolduse pikendamine ning M. Pärna

vangistus tuleb KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata, nagu maakohus seda tegigi.

4(4)

15. Olukorras, kus M. Pärn rikkus vaid kahe kuu jooksul kokku neli korda registreerimiskohustust,

pole kolleegiumil piisavat alust uskuda, et M. Pärn oleks valmis tegema nõuetekohaselt

üldkasulikku tööd, mis eeldab oluliselt suuremat pingutust kui kriminaalhooldaja külastamine.

Üldkasuliku töö õnnestumise vastu räägib ka M. Pärna poolt narkootikumide tarvitamine, millest

süüdimõistetu ei suutnud hoiduda isegi kriminaalhooldajaga kohtuma minnes. Seetõttu ei näe

kolleegium võimalust asendada KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööratav M. Pärna vangistus

KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga, nagu taotletakse määruskaebuses. Oma vastutustundetu

käitumisega ei jäta M. Pärn kohtule muud võimalust kui ta vanglasse saata.

16. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 7. septembri 2017. a määruse muutmata ja M. Pärna

määruskaebuse rahuldamata.

17. Käesoleva määruse vaidlustamisel tuleb silmas pidada mh järgmist. KarS § 74 lg 4 alusel

süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise

või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise taotluse esitab KrMS § 427 lg 3

kohaselt maakohtule kriminaalhooldusametnik. KrMS § 432 lg 3 teise lause järgi prokuratuuri

selle küsimuse lahendamise menetlusse ei kaasata. Seetõttu – ja arvestades asjas nr 3-1-1-92-16

tehtud Riigikohtu 16. veebruari 2017. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda

seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdimõistetu advokaadist

kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond, mitte aga prokuratuur.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus