1-13-11724/251 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11724

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. augusti 2017

määrus kriminaalmenetluse KrMS § 2742 alusel

lõpetamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuste liik

süüdistatavate AS-i Saarek (registrikood 10249443) ja

Raul

Ketsi

(isikukood

37009305718)

kaitsja

vandeadvokaat Aivar Pilv;

süüdistatav Anatoli Luksi (isikukood 37708262223)

kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo;

süüdistatava Kristaps Kraminši (isikukood 270775-

13059) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma;

määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. augusti 2017. a määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le Kristaps Kraminšile

käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi

õigusabi tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks

16 (kuusteist) eurot. Lugeda see summa menetluskuluks, mille hüvitamiseks

kohustatud isik määratakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest

teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus menetleb kriminaalasja nr 1-13-11724, milles on esitatud Raul Ketsile

süüdistus KarS § 3892 lg 2 järgi, AS-ile Saarek süüdistus KarS § 3892 lg 3 järgi ning Alexey

Litvinenkole, Anatoli Luksile, Anton Gerile, Kristaps Kraminšile ja Ingus Šmitsile süüdistus

KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg-te 2, 3 järgi üldmenetluses.

R. Ketsi ja AS-i Saarek kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, A. Luksi kaitsja vandeadvokaat

Andrus Lillo, K. Kraminši kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, A. Litvinenko kaitsja

vandeadvokaat Ahto Sirendi ja A. Geri asenduskaitsja vandeadvokaat Rein Napa taotlesid

maakohtult oma kaitsealuste suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja

nõude rikkumise tõttu. R. Ketsi, AS-i Saarek, A. Geri ja A. Luksi kaitsjad taotlesid ka menetluse

lõpetamisel menetluskulude hüvitamist.

2. Tartu

Maakohtu

16.08.2017

määrusega

jäeti

rahuldamata

kaitsjate

taotlused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel mõistliku menetlusaja nõude rikkumise

tõttu. Sama määrusega jäeti rahuldamata süüdistatavate R. Ketsi, AS-i Saarek, A. Geri ja

A. Luksi kaitsjate taotlused menetluskulude hüvitamiseks.

Maakohtu määrusega jäeti rahuldamata ka prokuröri taotlus eraldada käesolevast

kriminaalasjast eraldi menetlemiseks K. Kraminši süüdistus KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg-te 2, 3

järgi. Kuna nimetatud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis sellel edasiselt pikemalt

ei peatuta.

2.1. Maakohus märkis, et käesoleva kriminaalasja menetlust alustati 10.12.2010. Samas

menetluse alustamisest enda suhtes pidid süüdistatavad R. Kets, AS Saarek, A. Litvinenko ja

A. Luks saama teadlikuks hiljemalt aprillis 2011, A. Ger juunis 2011 ning I. Šmits ja K.

Kraminš septembris 2011, kui nad kuulati esmakordselt kahtlustatavatena üle. Seega tuleb

eeldada, et hiljemalt nimetatud ajast avaldas kriminaalmenetluse toimetamine süüdistatavate

suhtes ka olulist mõju, neil oli alust tunda ebakindlust oma tuleviku suhtes ning samuti

kaasnesid A. Luksile, A. Litvinenkole ja R. Ketsile ka reaalsed piirangud nende suhtes

kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – kohaldamise läbi. Maakohus leidis, et

mõistliku menetlusaja kulgemist tuleb hakata süüdistatavate puhul arvestama hiljemalt nende

kahtlustatavana ülekuulamisest ning lugeda, et praeguseks on menetlus süüdistatavate suhtes

kestnud juba ligikaudu 5 aastat 11 kuud kuni 6 aastat 4 kuud olenevalt süüdistatava esmakordse

kahtlustatavana ülekuulamise ajast.

2.2. Maakohus möönis, et ligikaudu 6-aastase kriminaalmenetluse puhul on tegemist pika

ajavahemikuga ning kahtlemata riivab sellise ajavahemiku vältel kahtlustatava/süüdistatava

positsioonis viibimine oluliselt ka isikute erinevaid õigusi. Samas ei saa menetluse mõistliku

aja hindamisel üldjuhul lähtuda mitte üksnes menetluse ajalisest kestusest, vaid analüüsida

tuleb ka teisi kriteeriume.

Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium viidanud näiteks oma määruses asjas nr 3-1-1-63-13

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust

eeskätt lähtuvalt konkreetse kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest, asjaomaste asutuste

ehk riigivõimu käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses

kaalul. Üksnes juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste

kohus pidanud võimalikuks tuvastada mõistliku menetlusaja nõude rikkumine üksikuid

hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Kuna antud juhul on maakohus seisukohal, et

ilmselgelt ebamõistlikuks ei saa praegust ligikaudu 6-aastast menetlusaega pidada (senises

praktikas on ilmselgelt ebamõistlikuks peetud näiteks enam kui 10-aastast menetlust), siis tuli

maakohtul järgnevalt analüüsida seda, kas kriminaalasja menetlusaega ei saa siiski pidada

ebamõistlikuks eeltoodud hindamiskriteeriume arvestades.

2.3. Süüdistus on esitatud kuuele füüsilisele isikule ja ühele juriidilisele isikule KarS § 3892

lg-te 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemises või sellele kaasaaitamises.

Lisaks esitatud süüdistusele on süüdistatavaid kohtueelses menetluses kahtlustatud ka KarS

§ 3891 lg-te 2 ja 3 järgi, kuid nimetatud osas on menetlus süüteokoosseisu puudumise tõttu

lõpetatud. Samuti on kriminaalasjas kahtlustuse saanund L.T. KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 ning KarS

§ 3892 lg-te 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele kaasaaitajana, kuid tema

suhtes on kahtlustus ümber hinnatud KarS § 344 ja KarS § 345 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemiseks ning menetlus on avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

kohtueelses menetluses lõpetatud.

Maakohus on seisukohal, et lähtudes esitatud süüdistusest ei saa kriminaalasja

materiaalõiguslikult eriti keeruliseks pidada. Samas on ringkonnakohus varasemas menetluse

lõpetamise kaebemenetluses viidanud, et kriminaalasja tuleb pidada tõenduslikult keskmisest

mahukamaks ja keerukamaks. Kriminaalmenetluse raames on üle kuulatud mitmeid

tunnistajaid (sh rahvusvahelise õigusabitaotluse raames Läti Vabariigis), läbi on viidud mitmeid

läbiotsimisi, edastatud on mitmeid nõudekirju ja päringuid pankadele, Maksu- ja Tolliametile

ning muudele asutustele, tehtud on mitmeid väljatrükke erinevatest andmebaasidest ning

vaadeldud on ka mitmeid tehnilisi seadmeid ja dokumente (enam kui 6000 lehekülge). Lisaks

on teostatud jälitust, mille protokollimine on juba iseenesest ilmselt ajamahukas, samuti on

menetluses esinenud vajadus ulatuslike materjalide tõlkimiseks. Kokku kestis kriminaalasja

kohtueelne menetlus veidi üle 3 aasta (sellest süüdistatavate jaoks teadaolevalt 2 aastat 4 kuud

kuni 2 aastat 9 kuud) ning varasema kriminaalmenetluse lõpetamise kaebemenetluse kontekstis

on ringkonnakohus viidanud, et pikemaid tegevusetuse perioode menetlejale kohtueelses

menetluses ette heita ei saa. Seega ei saanud maakohus kohtueelse menetleja tegevuse

märkimisväärseid puudujääke menetluse vähese aktiivsuse osas sedastada ka käesoleval juhul.

2.4.

Süüdistusakti

esitas

Lõuna

Ringkonnaprokuratuur

maakohtusse

31.12.2013.

Kooskõlastatult menetlusosalistega toimus eelistung ja isikud anti kohtu alla mais 2014.

Arvestades nii kaitsjate, prokuröri kui ka maakohtu hõivatust määrati kohtulikuks arutamiseks

istungiajad jaanuariks, veebruariks, märtsiks ja aprilliks 2015. Jaanuaris 2015 esitas prokurör

kohtuistungil muudetud süüdistuse, kuid kuna süüdistus ei olnud eesti keelt mitte valdavatele

süüdistatavatele nende emakeelde tõlgitud, siis lükkas maakohus asja arutamise tõlgete

valmimise ja lõpliku süüdistusega tutvumise aja võrra edasi. Veebruariks 2015 planeeritud

istungitele jättis süüdistatav K. Kraminš tervislikel põhjustel ilmumata ning esitas maakohtule

ka sellekohased tõendid. 26.02.2015 määras maakohus kohtulikuks arutamiseks täiendavad

istungiajad juuniks, juuliks, septembriks ja oktoobriks 2015 ning edastas Läti Vabariiki

õigusabipalve K. Kraminši tervisliku seisundi kohta informatsiooni saamiseks. Õigusabipalvele

vastamise tähtajaks andis maakohus 20.03.2015 ning määras uueks istungiajaks 23.03.2015.

Nimetatud istung jäeti aga K. Kraminši haigestumise tõttu ära ning kaitsja kaudu esitati

maakohtule ka vastavad meditsiinidokumendid. Samuti ei ilmunud K. Kraminš kohtuistungile

27.04.2015 ning kaitsja selgitas, et isik on haigestunud ja paigutatakse haiglasse.

11.05.2015 korraldaval istungil arutati K. Kraminši süüdistuse eraldamist kriminaalasjast, kuid

süüdistus jäeti eraldamata, kuna K. Kraminš kinnitas, et on võimeline kohtuistungitel osalema.

Kohtulik arutamine toimus 14.05.2015. 15.05.2015 jäi istung ära rahvakohtunike kinnitamise

tõttu uueks tähtajaks ning kohtulik arutamine jätkus 03.06.2015. 04.06.2015 kohtuistungil tegi

K. Kraminši kaitsja advokaat Tarmo Pilv taotluse enese taandamiseks kaitsekohustuste

täitmisest ning maakohus rahuldas esitatud taotluse. Maakohus määras K. Kraminšile uue

kaitsja riigi õigusabi korras ning 25.06.2015 istungile ilmus K. Kraminši kaitsjana advokaat

Aivar Kello. K. Kraminš ise kohtuistungile ei ilmunud ning istungi käigus selgus, et tegemist

on tervislike põhjustega, mille kohta esitati maakohtule ka kirjalik tõend. Maakohus lükkas asja

sisulise arutamise edasi ning määras täiendavad istungiajad oktoobriks, novembriks ja

detsembriks 2015 ning jaanuariks 2016.

05.10.2015 istungil avaldas K. Kraminš soovi endale uue kaitsja määramiseks. Advokaat

A. Kello oli nõus kaitsekohustuse täitmisest loobuma ja advokaat T. Metsma võttis tema asemel

kaitsekohustuse täitmise üle. Maakohus määras täiendavad istungiajad veebruariks 2016.

26.10.2015 – 27.10.2015 ning 30.11.2015 istungid jäeti ära süüdistatav A. Geri haigestumise

tõttu, 07.12.2015 istung K. Kraminši haigestumise tõttu ning 14.12.2015–15.12.2015 istungid

süüdistatava I. Šmitsi haigestumise tõttu, mille kohta esitati maakohtule ka vastavad

meditsiinidokumendid.

Kohtulik arutamine jätkus 18.01.2016–19.01.2016 ning maakohus määras täiendavaid

istungiaegu veel veebruariks, märtsiks ja aprilliks 2016. 25.01.2016 oli planeeritud Läti

Vabariigis asuva tunnistaja ülekuulamine videokonverentsi teel, kuid kohtuistungil selgus, et

tunnistaja ei ole tervisliku seisundi tõttu istungile ilmunud. Kohtulik arutamine jätkus

26.01.2016 ning 01.02.2016–02.02.2016. 08.02.2016–09.02.2016 istungid jäeti ära

K. Kraminši haigestumise tõttu ja 29.02.2016 istung I. Šmitsi haigestumise tõttu, mille kohta

esitati maakohtule ka vastavad meditsiinidokumendid. Kohtulik arutamine jätkus 14.03.2016

ja 21.03.2016 ning maakohus määras täiendavaid istungiaegu veel mai- ja juunikuuks 2016.

28.03.2016– 29.03.2016 istungid ja 04.04.2016–05.04.2016 istungid jäeti ära K. Kraminši

haigestumise tõttu, 25.04.2016–26.04.2016 ning 23.05.2016–24.05.2016 istungid K. Kraminši

kaitsjate haigestumise tõttu, 27.04.2016 istung rahvakohtuniku operatsiooni tõttu, 30.05.2016

istung süüdistatava A. Litvinenko haigestumise tõttu ning 06.06.2016–07.06.2016 istung

I. Šmitsi erakorraliste perekondlike põhjuste tõttu.

16.06.2016 esitas rahvakohtunik Robert Närska taotluse enese taandamiseks kohtuasja

arutamisest, mille Tartu Maakohtu esimees 16.06.2016 määrusega ka rahuldas. 20.06.2016–

21.06.2016 istungid jäeti ära rahvakohtuniku taandamise tõttu ning samuti oli K. Kraminš

21.06.2016 hõivatud teise kohtuistungiga Läti Vabariigis. 22.06.2016 istung jäeti ära

süüdistatava A. Luksi haigestumise tõttu (mille kohta esitati ka vastav arstitõend).

Järgmine istung määrati 18.08.2016, kuid süüdistatav K. Kraminš jäi sellele ilmumata ning uus

istung määrati 29.08.2016. 26.08.2016 edastas K. Kraminši kaitsja maakohtule

töövõimetuslehe selle kohta, et K. Kraminš on vabastatud töölt 24.08.2016 kuni 02.09.2016.

Seega määras maakohus uueks istungiajaks 16.09.2016, millisel istungil arutati kaitsjate

taotlusi menetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise tõttu, K. Kraminši kaitsja

advokaat T. Metsma taotlust kohustada prokuratuuri esitama kriminaalasjas uus süüdistusakt

ning prokuröri taotlust kohtumenetluse kiirendamiseks.

2.5. 21.09.2016 määrusega lõpetas maakohus kriminaalmenetluse R. Ketsi, AS-i Saarek,

A. Litvinenko, A. Luksi, A. Geri ja K. Kraminši süüdistuses mõistliku menetlusaja nõude

rikkumise tõttu, jättis läbi vaatamata K. Kraminši kaitsja advokaat T. Metsma taotluse

kohustada prokuratuuri esitama kriminaalasjas uus süüdistusakt ning rahuldamata prokuröri

taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. 06.10.2016 esitas vanemprokurör Kristiina Laas

maakohtu määrusele määruskaebuse ning Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2016 määrusega

tühistati maakohtu määrus menetluse lõpetamise osas, saates kriminaalasja tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu määrusele esitasid

määruskaebused advokaadid A. Pilv, A. Lillo ja T. Metsma, kuid Riigikohtu 02.02.2017

määrustega jäeti määruskaebused menetlusse võtmata.

22.02.2017 toimus maakohtus korraldav istung kriminaalasja arutamise planeerimiseks.

Maakohus määras istungiajad kriminaalasja arutamiseks juuniks, augustiks, septembriks,

oktoobriks ja detsembriks 2017. Juunikuuks planeeritud istungitel ei toimunud asja sisulist

arutamist A. Luksi haigestumise ja K. Kraminši kohtusse mitteilmumise tõttu, seejuures

K. Kraminši mitteilmumise kohta ei ole maakohtule esitatud ka ühtegi mõjuvat põhjendust ega

dokumenti. Järgmine istung toimus 07.08.2017, kuid ka sellele istungile jättis K. Kraminš

ilmumata ning ei esitanud maakohtule ka ühtegi sellekohast teadet ega põhjendust.

Kohtuistungil esitati taotlused kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja

nõude rikkumise tõttu ning K. Kraminši süüdistuse eraldamiseks käesolevast kriminaalasjast.

2.6. Eeltoodust nähtub, et kohtumenetluses on kriminaalasi käesolevaks ajaks alates

süüdistusakti maakohtusse saabumisest olnud ligikaudu 3 aastat 7 kuud. Selle aja jooksul on

maakohus määranud hulganisti istungiaegu, kuid olulisel määral on istungid jäänud erinevate

menetlustakistuste tõttu ära või siis ei ole istungitel toimunud kohtuasja sisulist arutamist,

samuti on kaitsjate ja prokuröri hõivatus raskendanud istungiaegade kooskõlastamist. Koduvalt

on istungeid ära jäetud erinevate menetlusosaliste haigestumise tõttu, kuid nõuetekohaste

meditsiinidokumentide esitamise puhul ei olnud maakohtul alust järeldada, et tegemist oleks

olnud süüdistatavate pahatahtliku käitumisega või plaaniga menetlust venitada. Lisaks

menetlusosaliste haigestumisele on kohtuasja sisulist arutamist takistanud erinevate

menetluslike taotluste esitamine, kuid ka seda ei saa süüdistatavatele või nende kaitsjatele ette

heita, kuna selline õigus on neile seaduse kohaselt ette nähtud ning ei ole alust järeldada, et

seejuures oleksid nad käitunud ilmselgelt pahatahtlikult.

2.7. Pahatahtlikuks kohtumenetlusest kõrvalehoidumiseks luges maakohus aga K. Kraminši

viimastele kohtuistungitele mitteilmumist, mille kohta ei ole maakohtule esitatud ühtegi

mõjuvat põhjendust ning mis kahtlemata on menetlust pikendanud. Samas ei saa sellist

menetlusviivitust omistada riigile ja põhjendada sellega menetluse mõistliku aja nõude

rikkumist.

Riigile saab ette heita mõningast menetlusviivitust seoses sellega, et prokurör ei taganud

süüdistuse muutmise ja täiendamise järgselt koheselt eesti keelt mitte valdavatele

süüdistatavatele muudetud süüdistuse tõlget nende emakeelde, kuid nimetatud viivitus ei olnud

siiski märkimisväärselt pikaaegne. Menetlust on pikendanud ühe kohtulikul arutamisel

osalenud rahvakohtuniku taandamine juunis 2016 ning sellest tingitud kohtukoosseisu vahetus,

millest tulenevalt alustati kriminaalasja kohtulikku arutamist otsast peale. Samuti tingis

menetlusseisaku kohtu varasem otsustus menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja nõude

rikkumise tõttu ning sellega kaasnev kaebemenetlus, mille käigus heitis ringkonnakohus

maakohtule ette ka mõningaid puudujääke kohtuistungite planeerimisel ja menetlustakistuste

ületamiseks kasutatavate meetmete kaalumisel, leides samas, et see ei ole olnud menetluse

pikaajalisuse peamine põhjus.

Kuigi käesolevaks ajaks on menetluse kestus veelgi pikenenud ning kriminaalasja sisulist

arutamist ei ole veel alustatud, leidis maakohus, et maakohtule ei saa menetluse jätkuvat

venimist ette heita ning sarnaselt menetluse lõpetamise määruse tühistamisele eelneva ajaga on

kohtulik arutamine peamiselt olnud takistatud siiski kohtumenetluse poolte hõivatusest ja

muudest teguritest (haigestumine, menetlusest kõrvalehoidumine).

Kokkuvõttes võib nentida, et senist menetlust on pikendanud nii riigi tegevus/tegevusetus kui

ka erinevatest menetlusosalistest tulenevad takistused, sealhulgas ühe süüdistatava pahatahtlik

kohtumenetlusest kõrvalehoidumine, mis võib takistada menetluse jätkumist ka edaspidi.

2.8. Menetluse edasise kestuse osas võib optimistlikuimaks ajaliseks prognoosiks maakohtu

hinnangul pidada umbes 6 kuud esimese astme lahendi tegemiseni ning vähemalt aasta lõpliku

lahendi jõustumiseni (tõenäoline on menetluse jätkumine kaebemenetluses kahes kohtuastmes).

Seega käesoleva kriminaalasja menetluse kestuseks võib süüdistatavate suhtes pidada ligikaudu

7 aastat või enam, mida ei saaks maakohtu hinnangul käesoleva kriminaalasja asjaolusid

arvestades ilmselt mõistlikuks pidada. Maakohtu hinnangul on igati põhjendatud kaaluda, kas

kriminaalasja menetlus tuleks mõistliku menetlusaja ületamise tõttu juba hetkel lõpetada või on

menetlusaja nõude rikkumist võimalik süüdistatavatele hilisemalt heastada muul viisil.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kriminaalmenetluse lõpetamine on

mõistliku menetlusaja rikkumise heastamiseks n-ö viimane abinõu ning enne selle abinõu

rakendamist tuleb kaaluda, kas rikkumist saab heastada muul viisil, s.o võimaliku mõistetava

karistuse kergendamise või kahju rahalise hüvitamise läbi (vt nt RKL asjas nr 3-1-1-53-15 p 14

ja 3-1-1-96-15 p 9). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium viidanud oma otsuses asjas nr 3-

1-1-109-15 sellele, et kohtupraktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja

möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust

menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga.

Otsustamaks, millise abinõuga igal konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele

reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele

mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo

raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude

rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse

lõpetamist.

Käesoleval juhul tuli maakohtul arvestada, et kõigile süüdistatavatele heidetakse ette esimese

astme maksukuriteo toimepanemist, mille tulemusena on riik alusetult tagastanud eriti suurele

kahjule vastava summa ehk 444 095 euro ulatuses sisendkäibemaksu. Seetõttu on tegemist ka

arvestatava

avaliku

menetlushuviga

kriminaalasjaga.

Kriminaalasjaga

kaasnevate

süüdistatavate jaoks negatiivsete mõjude osas tuleb kahtlemata arvestada A. Luksi,

A. Litvinenko ja R. Ketsi suhtes kohaldatud vabaduspiiranguid, süüdistatavate elu- ja

tegevuskohas toimunud läbiotsimisi ning muid ebameeldivusi, mis on menetlusega kaasnenud.

Nimetatud asjaolusid ei saa aga siiski pidada niivõrd intensiivseteks, et kaaluda üles avalikku

huvi menetluse jätkamiseks. Seega tuleb avalikku menetlushuvi käesoleval juhul pidada

suuremaks kui menetluse jätkamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjutusi ja

piiranguid süüdistatavatele ning asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole

süüdistatavate suhtes KrMS § 2742 alusel põhjendatud.

2.9. Kuigi maakohus möönis, et menetluse jätkamine võib kaasa tuua mõistliku menetlusaja

ületamise ja seega süüdistatavate õigusi rikkuda, siis nimetatud rikkumist on võimalik

süüdistatavatele hiljem heastada ka muul viisil, s.o süüditunnistamise puhul neile mõistetavat

karistust kergendades või sõltumata kohtumenetluse tulemist neile kahjuhüvitist välja mõistes.

Samuti tuleb rahuldamata jätta kaitsjate taotlused menetluskulude hüvitamiseks.

Määruskaebused ja vastused määruskaebustele

3. Tartu Maakohtu 16.08.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatavate AS Saarek

ja R. Ketsi kaitsja vandeadvokaat A. Pilv, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus

määrus, millega lõpetada kriminaalmenetlus R. Ketsi ja AS Saarek suhtes mõistliku

menetlusaja nõude olulise rikkumise tõttu. Muuhulgas palub kaitsja määrata kindlaks

menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

3.1. Kriminaalmenetlus R. Ketsi ja AS Saarek suhtes on kestnud üle 6 aasta 4 kuu ning selle aja

jooksul ei ole jõutud sisulise kohtuotsuseni. Kriminaalmenetluse kestvus on olnud

ebamõistlikult pikk ja seda ei ole võimalik lõpule viia lähema 6 kuu jooksul. Maakohtu

määruses on ekslikult leitud, et kriminaalasjas on võimalik jõuda lõpliku jõustunud

kohtuotsuseni 1 aasta jooksul. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande

kohaselt on positiivne prognoos kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi jooksul ca

1 kuu kuni pool aastat. Selle seisukohaga vastuolus olles kaotaks KrMS § 2742 oma sisulise

mõtte. Maakohtu prognoos edasise menetluse osas on paljasõnaline ja ebarealistlik. Maakohtu

veendumuse kujunemine selles osas ei ole nähtav. Seejuures on maakohtu järeldused vastuolus

senise kohtumenetluse käiguga, kuna 3 aasta 7 kuu jooksul ei ole jõutud sisulise kohtuotsuseni.

Määruskaebuses antakse ülevaade toimunud menetlusest ning tõdetakse, et menetluse pikkust

ei ole võimalik põhjendada ka K. Kraminši väidetava pahatahtliku käitumisega, mis ilmselt

vaidlustatakse. Asja menetlemist võib lükata edasi ka süüdistatav K. Kraminši soov kaitsja

vahetamiseks.

3.2. Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud riigi tegevusetust ja

pikaajalisi tegevusetuse perioode mõistliku menetlusaja nõude rikkumise hindamisel ning on

kaitsja seisukohad rõhuvas osas tähelepanuta jätnud. Maakohtu määruses on piirdutud üksnes

üldsõnaliste seisukohtade esitamisega. Menetlus on kestnud ebamõistlikult kaua just riigivõimu

tegevusetuse tõttu kohtueelses menetluses (17 kuu pikkune tegevusetuse periood) ning

riigivõimu passiivsuse tõttu kohtumenetluses. Veidi enam kui aastase perioodi vältel ei ole

toimunud mingeid arenguid. Kaitsja hinnangul on maakohtu käsitlus mõistliku menetlusaja

nõude rikkumise osas vastuoluline ning ebajärjepidev. 21.09.2016 määruses leidis maakohus,

et kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu on põhjendatud.

Kaevatavas määruses asus maakohus teistsugusele seisukohale ilma ühtegi asjakohast ega

kaalukat põhjust välja toomata.

3.3. Kaitsja vastupidiselt maakohtule leiab, et kaalukas avalik huvi puudub. Maakohtu

põhjendused selles osas on kunstlikud ja otsitud. Kaevatava määruse kohaselt seisneb

arvestatav avalik huvi selles, et isikuid süüdistatakse maksukuriteo toimepanemises, millega

väidetavalt tekitati riigile 440 000 eurot kahju. Seejuures muid põhjendusi avaliku huvi osas

maakohus esitanud ei ole.

Määruskaebuses tuuakse välja, et väidetava kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui 7

aastat ning AS Saarek on vabatahtlikult sõlminud Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppe, mille

tulemusena tasuti väidetavalt maksudena 240 000 eurot ning Maksu- ja Tolliamet tsiviilhagi

esitanud ei ole. Kohtuvaidlus ei puuduta ühtegi avalikkusele tuntud isikut ja sellele ei pööra

tähelepanu ka kohalik meedia. R. Ketsi ja AS Saarek ei ole kunagi kriminaalkorras karistatud.

Maksukuritegu iseenesest ei saa olla avaliku huvi aluseks. Käesoleva kaasuse avaliku huvi

käsitlus ei ühti Riigikohtu praktikaga näiteks maadevahetuse asjas.

3.4. Maakohtu esitatud seisukohad mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korvamise

võimalikkusest karistuse kergendamise või rahalise hüvitise maksmise kaudu on asjakohatud

ning vastuolus Riikohtu praktikaga. Maakohtu põhjendused kriminaalmenetluse jätkamise osas

on põhjendamatud. Lõpetamise vajadust ilmestatakse Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-53-15

punktidega 15.1-15.2.

3.5. Lisaks ei ole maakohus eristanud mõistliku menetlusaja nõude hindamisel erinevate

süüdistatavate käitumist. Maakohus ei ole teinud mitte ühtegi etteheidet süüdistatavate R. Ketsi

ja AS Saarek ega nende kaitsja tegevusele. Maakohus on kritiseerinud üksnes K. Kraminši

tegevust. Mõistliku menetlusaja nõude võimalikku rikkumist tuleb iga süüdistatava suhtes

hinnata eraldiseisvalt. Süüdistatavad R. Kets ja AS Saarek ei ole kuidagi soovinud

kriminaalmenetlust takistada, kuid on sunnitud vaatamata sellele taluma ebamõistlikult

pikaajalist kriminaalmenetluse mõne teise süüdistatava tegevuse/tegevusetuse tõttu.

3.6. Täiendavalt on kaitsja esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt

palub kaitsja hüvitada R. Ketsile ja AS-le Saarek kriminaalasja menetlemisega AS Saarek poolt

kantud menetluskulud seoses advokaadi õigusteenusega summas 68 558,93 eurot. Taotluse

kohaselt on põhjendatud hüvitada süüdistatavatele kõik kriminaalasja menetlemisega seotud

õigusabikulud juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning lõpetab

kriminaalmenetluse.

4. Tartu Maakohtu 16.08.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav A. Luksi kaitsja

vandeadvokaat A. Lillo, kes palub tühistada maakohtu määruse ning lõpetada kriminaalasjas

A. Luksi suhtes menetlus mõistliku menetlusaja nõude olulise rikkumise tõttu. Kõik

süüdistatava menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4.1. Määruskaebuses leitakse, et Riigikohtu praktikas on märgitud, et kui menetluse uueks

arutamiseks saatmise korral ületaks see tõenäoliselt 7 aastat, siis on ka üksikuid

hindamiskriteeriume vaagimata ilmne, et selline menetlusaeg on ilmselgelt ebamõistlik ning

pikka menetlusaega ei õigusta ka asjaolu, et süüdistust menetleti koos mitme mahukama

süüdistusega. Euroopa Komisjoni 08.12.2006 raportis on tuvastatud, et mõistliku aja nõude

rikkumine on toimunud juhul, kui kriminaalasi on kestnud üle 5 aasta. Käesolevaks ajaks on

menetlus kestnud 6 aastat 5 kuud. Rikkumine võib toimuda ka lühema aja jooksul.

4.2. Ka teoreetilise lähenemise puhul ei ole võimalik, et kriminaalasi lahendatakse 6 kuu jooksul

esimeses astmes. Teoreetiliselt ületaks maakohtus toimuv menetlus 7 aastat ning kui sellele liita

veel apellatsioon- ja kassatsioonmenetlus, siis oleks menetluse kestvuseks minimaalselt 9

aastat. Puudub positiivne prognoos kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi, s.o 1-

6 kuud, jooksul. Ilmselge ebamõistlikult pika menetlusaja korral on Euroopa Inimõiguste

Kohus pidanud võimalikuks EIÕK art 6 lg 1 rikkumise tuvastamist ilma üksikuid

hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Määruskaebuses tuuakse välja, et eelnevat

tuleks rakendada ka käesoleval juhul.

4.3. Määruskaebuses viidatakse karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele, millest

tuleneb, et praegu kohaldatakse KarS § 3892 lg-le 1 või 2 KarS § 3891 lg 1 sanktsiooni, seega

on käesoleva süüdistuse aluseks teise astme kuritegu. Tegemist on madalaima raskusastmega

kuriteoga ning maakohus on ekslikult leidnud, et tegemist on esimese astme kuriteoga.

4.4. Antud asjas ei ole tegemist eriti keerulise või mahuka menetlusega. Käesolevas asjas ei ole

võrreldes keskmise kriminaalasjaga ülearu palju tõendeid, kriminaalmenetluse toimik ei ole

ülearu mahukas, süüdistatavate ja kuriteo episoodide arv on suhteliselt piiratud ehk tegemist on

ainult ühe episoodiga ja isikutele heidetakse ette sisuliselt ühte ja sama kuriteokoosseisu,

tehiolud ja õiguslike asjaolud ei ole keerulised, eriti süüdistatava puhul; ekspertide kaasamine

ei ole vajalik ja süüdistatav ei viibi välismaal.

Seejuures märgitakse määruskaebuses, et käsitletavate tõendite kvantitatiivne maht ei näita veel

tõendite suurt erinevat sisulist tähendust või erakordust.

4.5. Kriminaalasja ebamõistlikult pikk menetlusaeg ei ole tingitud kõnesolevate süüdistatavate

ega kaitsja tegevuse(tuse)st. Süüdistatav A. Luks ja tema kaitsja on alati olnud menetlejale

koheselt kättesaadavad ning osalenud alates kohtueelsest menetlusest kõikidel menetleja poolt

planeeritud menetlustoimingutel ilma omapoolsete takistusteta. Samuti on süüdistatav ja kaitsja

olnud valmis osalema kõigil kohtu poolt määratud kohtuistungitel ning nende

tegevuse/tegevusetuse tõttu ei ole tulnud ühtegi kohtuistungit ära jätta ning uusi istungiaegu

määrata. Süüdistatavale ja kaitsjale ei saa ette heita ka muul viisil käesoleva kriminaalasja

kohtuliku arutelu pahatahtlikku venitamist/takistamist (menetlusõiguste pahatahtlikku

kasutamist), sest süüdistatav ja tema kaitsja ei ole viljelenud obstruktsionistlikku

menetlustaktikat (st püüdnud asjakohatute taotluste ja dokumentide esitamise kaudu kohtulikku

arutelu takistada või viivitada).

Kui kohus tuvastab, et menetluse eeldatav kestus on ebamõistlik ning menetluse venimist ei ole

põhjustanud see süüdistatav, kelle suhtes menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja nõude

rikkumise tõttu taotletakse, siis tuleb vastava isiku suhtes menetlus lõpetada.

4.6. Kaitsja hinnangul on ainuüksi kriminaalasja kohtueelsele menetlusele kulunud

ebamõistliku kaua aega. Kohtumenetluse algusest kuni süüdistusakti koostamiseni kulus ca 2

aastat 9 kuud ning eelistung toimus alles 12.05.2014, s.o 3 aastat 1 kuu peale

kriminaalmenetluse alustamist. Kohtueelse menetluse takistusi ei ilmne toimikust.

Määruskaebuses võrreldakse toimunud menetlust maadevahetuse kaasusega. Seejuures on

A. Luks olnud alates kriminaalmenetluse alustamisest nõus kokkuleppega.

4.7. Määruskaebuses rõhutatakse, et kriminaalmenetlus on A. Luksi jaoks olnud vaimselt ja ka

materiaalselt äärmiselt kurnav, pikaajaline ning ettevõtlust ja selle igapäevast korraldust häiriv.

Kriminaalmenetluse jätkumise korral jääb A. Luks veel pikaks ajaks ebakindlasse olukorda

enne asjas tehtavat lõplikku otsust.

4.8. Antud asjas on kriminaalmenetlus kestnud vähemalt 6 aastat ja 5 kuud. Maksimaalne

võimalik karistus, mida saaks süüdistatavale määrata on 5 aastat. Seega menetluse kestvus

ületaks isegi maksimaalset võimalikku karistust ca 2,5 korda, mis igal juhul

ebaproportsionaalselt riivab A. Luksi põhiõigusi. Seejuures märgib kaitsja, et sarnases asjas

nr 1-11-10455 on Tartu Ringkonnakohus kriminaalmenetluse KrMS § 2742 lg 1 alusel

lõpetanud.

4.9. Avalik menetlushuvi on väiksem kui menetluse jätkamisega kaasnevad võimalikud

negatiivsed mõjutused süüdistatavatele. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks

ei saa olla asjaolu, et avalik menetlushuvi on suurem kui süüdistatavate õigused, kuna

süüdistuse kohaselt on tekitatud suurt kahju. Maakohus ei ole tuvastanud, et süüdistatava süü

on suur ning eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel ei saa kriminaalmenetlusest loobuda. Suured

summad süüdistuses ei tähenda, et süüdistatava süü oleks suur.

5. Tartu Maakohtu 16.08.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav K. Kraminši

kaitsja vandeadvokaadi abi T. Metsma, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning

kriminaalmenetluse lõpetamist K. Kraminši suhtes mõistliku tähtaja möödumise tõttu.

5.1. Määruskaebuses leitakse, et mõistliku aja jooksul ei ole võimalik lahendini jõuda, mistõttu

muutub menetlus iga nädalaga ebamõistlikumaks. Ebamõistlikuks ei saa pidada üksnes

menetlust, mis on kestnud enam kui 10 aastat. Riigikohtu lahendites 3-1-1-6-11 ja 3-1-1-14-14

on peetud juba 4-aastase kestvusega menetlust ebamõistlikuks ning tuli kaaluda menetluse

lõpetamist.

5.2. Avalik huvi on tänaseks muutunud minimaalseks ning mida aeg edasi, seda rohkem

väheneb ka avalik huvi. Menetluse jätkamisega on kasvanud märkimisväärselt võimalikud

negatiivsed mõjutused, mis aja möödudes suurenevad. Arvestades isiku süüdistust ja süüd, ei

saa pidada avaliku huvi suureks. Seejuures on tõendamist leidnud, et K. Kraminši tervislik

seisund on ebastabiilne. Maakohus ei ole süüdistatava tervislikku seisundit kordagi seadnud

kahtluse alla.

6. Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2017 määrusega võeti AS Saarek ja süüdistatav R. Ketsi kaitsja

vandeadvokaat A. Pilve, süüdistatav A. Luksi kaitsja vandeadvokaat A. Lillo ja süüdistatav

K. Kraminši kaitsja vandeadvokaadi abi T. Metsma määruskaebused menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 20.09.2017. Nimetatud

tähtajaks seisukohti ei saabunud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused

rahuldamata.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud KrMS § 2742 lg 1

kohaldamine, s.o kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

ning kuigi saab jaatada menetluse pikka aega, on seda võimalik muul viisil heastada.

Käesoleval hetkel ei ole vaidlust selle üle, millisest hetkest ja kui kaua on kriminaalmenetlus

süüdistatavate suhtes toimunud. R. Ketsi, AS-i Saarek ja A. Luksi puhul tuleb menetlusaja

kulgu arvestada aprillist 2011 ning K. Kraminši puhul septembrist 2011.

8.1. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tegemist on kaitsjate teistkordse

taotluse lahendamisega, mis on jõudnud apellatsioonikohtusse. Esimesel korral lõpetas

maakohus 21.09.2016 määrusega kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja nõude olulise

rikkumise tõttu, kuid nimetatud määrus tühistati selles osas ringkonnakohtu 02.12.2016

määrusega ning maakohut kohustati menetlust jätkama. Nimetatud määrus jõustus Riigikohtu

02.02.2017 menetlusse mittevõtmise määrusega. Seega asus maakohus esimesel korral

ekslikult seisukohale, et menetlus tuleb lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel. Tulenevalt sellest on

kummastav määruskaebuses väidetu, et maakohus läheb vastuollu oma varasemas lahendis

väljendatud seisukohtadega. Maakohus lahendas kaitsjate taotlused esimesel korral ekslikult,

seetõttu ongi maakohtu varasemas määruses väljendatud seisukohad vastuolus sama kohtu

16.08.2017 määrusega, mis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Ka ei saa nõustuda väitega, et maakohtu määrus on paljasõnaline ja põhjendamata. Maakohtu

määrus on põhjalik, põhjendatud ning arusaadav. Põhjendustega mittenõustumine ei ole

käsitletav põhjenduste puudumisena.

8.2. KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse lõpetamise puhul tuleb esmalt selgitada, kui kaua

käesolev menetlus on ühe või teise süüdistatava suhtes kestnud. Seejärel on võimalik hinnata,

kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk. Kui ilmneb, et kõigi või mõne süüdistatava õigust

menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, vajab järgnevalt otsustamist, millist

õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 578)

KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et asjaolud, mille alusel kriminaalmenetlus mõistliku aja

möödumisega lõpetada, tulenevad KrMS §-st 2052 ning need on kuriteo raskus, kriminaalasja

keerukus ja mahukus, kriminaalmenetluse senine käik ja muud asjaolud. Ka Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse

kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest, asjaomaste

asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul.

Kaitsjate poolt määruskaebuses väljatoodu kohaselt on täidetud kõik need kriteeriumid, mis

viitavad üheselt sellele, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

8.3. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukoht süüdistatav A. Luksi kaitsja poolt

väidetus, et süüdistus on esitatud tegelikkuses teise astme kuriteos, milles eelduslikult

maksimaalselt mõistetav karistus on võrreldes menetlusajaga ebaproportsionaalne.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja viide karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes

(Sootak/Pikamäe (koost). Juura, 2015, lk 932) esitatud seisukohale, et „[j]uhul kui tegu vastas

toimepanemise ajal § 3892 lg-le 1 või 2, praegu aga kommenteeritava paragrahvi (§ 3891) lg-le

1, kohaldatakse § 5 lg 2 kohaselt kommenteeritava paragrahvi (§ 3891) lg 1 sanktsiooni...“, ei

ole asjakohane väitmaks, et süüdistus on esitatud teise astme kuriteos. Nimelt süüdistatakse

A. Luksi kaasaaitamises deklareerimiskohustuse rikkumisele, mis oma ulatuse (444 095 eurot)

tõttu ei vasta mitte praegu kehtiva KarS § 3891 lg-le 1 (millest räägib kaitsja viidatud

kommentaar), vaid sama paragrahvi teisele lõikele, mis sarnaselt väidetava teo toimepanemise

ajal jõus olnud KarS § 3892 lg-le 2 näeb ette esimese astme kuriteo.

Seega on alusetud kaitsja väited, et süüdistuse kohaselt heidetakse A. Luksile ette teise astme

kuritegu.

8.4. Edutuks jääb ka A. Luksi kaitsja väide selles, et kuna tegemist on nii pika menetlusajaga,

siis ei ole vaja enam täiendavalt KrMS § 2052 toodud asjaolusid kaaluda. Maakohus on

põhjendanud, miks ei saa käesoleval ajal pidada menetluse pikkust selliseks, mille puhul saaks

rääkida mõistliku aja sellisest ületamisest, mille puhul saaks KrMS § 2052 asjaolusid kaalumata

menetluse lihtsalt lõpetada.

8.5. Ka ei välista ringkonnakohtu hinnangul kriminaalasja keerukust asjaolu, et tegemist on

võrreldes nn maadevahetuse kaasusega (RKKKo nr 3-1-1-14-14) vähemmahuka asjaga.

Ringkonnakohus on ka oma varasemas 02.12.2016 määruses märkinud, et kuigi kriminaalasja

ei saa materiaalõiguslikust aspektist pidada keerukakas, on see tõenduslikult keskmisest

mahukam ning komplitseeritud. Käesolevaks ajaks ei ole nimetatud asjaolud muutunud. Ka

ringkonnakohtusse varasemal kaebamisel on kaitsjad võrrelnud käesolevat menetlust nn

maadevahetuse kaasusega. Ka siis asus ringkonnakohus seisukohale, et selline võrdlus ei ole

kriminaalasja mahukuse hindamisel määrav. Kriminaalasja mahukuse üle otsustamisel ei saa

lähtuda võrdlusest Eesti kohtupraktikas pretsedenditult kõige suuremamahulisema asjaga.

Vastasel juhul oleks välistatud, et ka mõni nn maadevahetuse asjast väiksema mahuga asi oleks

mahukas.

8.6. Kaitsjad sarnaselt varasemale mõistliku menetlusajaga lõpetamise taotlusele leiavad

jätkuvalt, et nii kohtueelne menetlus kui ka kohtumenetlus on kestnud mõistlikust ajast kauem.

Seejuures on jäetud arvestamata riigi tegevus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka käesoleva määruse kontekstis alust asuda seisukohale, et

kohtueelne menetlus oleks olnud ebamõistlikult pikk või selles jooksul oleks olnud asjatuid

tegevusetuse perioode.

Ringkonnakohus on varasemas määruses 02.12.2016 märkinud, et ei kohtueelses ega

kohtumenetluses pole olnud pikemaid riigivõimu otseseid tegevusetuse perioode ning isegi kui

on näha vaiksemaid perioode, siis see ei tähenda, et menetlus oleks seiskunud, vaid

kriminaalasja uurimine eeldab ka ulatuslikku analüütilist, samuti materjalide korrastamist ning

süstematiseerimises seisnevat tööd. Ehk tehtud on ka tööd, mis kriminaaltoimikus vahetult

kajastuda ei saagi. Määruskaebustes ei ole toodud välja uusi seisukohti, mis annaks varasemaga

võrreldes põhjust asuda nüüd seisukohale, et kohtueelne menetlus on olnud liiga pikk või selles

oleks esinenud pikki tegevusetuse seisukohti, mis annab aluse rääkida menetluse mõistliku aja

möödumisest. Kohtukolleegiumi ei jaga selles osas kaitsjate arvamusi. Edutuks jäävad kaitsjate

väited, et riigi tegevus üldse on jäänud analüüsimata. Maakohus on seda oma määruses

käsitlenud ja leidnud, et ei saa kohtueelses ega kohtumenetluses midagi riigile ette heita. Samuti

on maakohus viidanud varasemale ringkonnakohtu seisukohale, mis jäi ka Riigikohtus jõusse.

Ka on käesoleva ajani muutumatu see, kuigi kriminaalasja kohtusse jõudmisest kuni esimese

põhiistungini möödunud aeg oli kahtlematult liiga pikk ning maakohus oleks ehk saanud

menetlust mõningal määral kiirendada, on kohtumenetluse venimine valdavalt olnud tingitud

siiski mitte kohtu tegevusest/tegevusetusest, vaid seda on mõjutanud ka menetlusosalistest

tulenevad takistused.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud, et praegusel juhul tegelevad kriminaalasjas

viivitamisega menetlusosalised. Maakohus on detailselt lahti kirjutanud, kuidas süüdistatava

K. Kraminši käitumine on mõjutanud menetluse käiku. Ka kaitsjate mitmed seadusest

tulenevad ning korrektsed taotlused on viinud asja arutamise edasilükkamiseni. Ka tuleb

arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole 1 või 2 süüdistatavaga kriminaalasjaga, sest lisaks 7-le

süüdistatavale, osalevad kriminaalasjas nii prokurör kui ka kaitsjad ning istungiaegade

kokkuleppimine võib olla raskendatud, samuti iga menetluses esitatav taotlus lükkab asja

arutamist edasi ning ka seetõttu on tingitud kohtumenetluse pikkuse venimine – seejuures ei ole

see käsitletav kohtumenetluse tahtliku venitamisega.

Arvestada tuleb ka sellega, et olukorras, kus kriminaalasjas on mitu süüdistatavat ja

kriminaalasjade eraldamine ei ole õigustatud, pikendab ühe süüdistatava haigestumine, mis

takistab tal menetlusest osa võtta, ka tema kaassüüdistatavate suhtes toimuva menetluse kestust.

Seejuures tuleb arvestada, et istungiajad on ette planeeritud ning konstruktiivselt ära jäänud

istungitele uute istungiaegade leidmine ei pruugi olla lihtne (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 650).

Seejuures ei saa praeguses olukorras rääkida aastatepikkusest edasilükkumisest K. Kraminši

kõrvalehoidumise tõttu, vaid maakohus on teinud kõik endast võimaliku, kuulutades

K. Kraminši tagasiotsitavaks, määrates tema tabamisel vahistamise. Samuti on K. Kraminši

suhtes koostatud Euroopa Vahistamismäärus.

On mõistetav, et isikud võivad haigestuda ning selle kohta esitatakse nõuetekohased

dokumendid. Samas, arvestades selle toimumise sagedust ning nende asjaolude tõttu istungite

ära jäämisi ning edasilükkamisi, ei saa rääkida, et kohtumenetlus on kestnud nii kaua, et saaks

rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Kuigi tegemist on menetluslikult reeglitekohaste

takistustega, ei saa sellest tulenevalt menetluse venimist ette heita ei riigile ega kohtusüsteemile.

Tegemist on rohkem kui 5 süüdistatava kriminaalasjaga üldmenetluses ning tulenevalt sellest

asjaolust ning teo raskusest tuleneb ka teistele menetlusosalistele talumiskohustus. See on

seadusest tulenev menetlustakistus, kuid see ei räägi ka KrMS § 2742 lg 1 kohaldamise kasuks,

pigem vastupidi.

8.7. Kõikides määruskaebustes vaidlustatakse, et maakohtu prognoos edasise menetluse kestuse

osas on ebamõistlik ning põhjendamatu. Ei ole usutav, et asjas jõutakse esimese sisulise

otsuseni 6 kuu pärast.

Ka maakohus ise on märkinud, et tegemist on asjas optimistlikuima prognoosiga. Tegemist on

tuleviku ennustusega, seega ei saa eeldada, et tegemist oleks kindla edasise asjade käiguga.

Arvestades süüdistatavate arvu, tõendite ja tunnistajate hulka, on maakohus ilmselt

põhjendatult langetanud sellise prognoosi. Oluline ei olegi nii väga numbriline ennustus, et

lahendini jõutakse 6 kuu jooksul, vaid kas kriminaalasja on võimalik lahendada mõistliku aja

jooksul. Ringkonnakohus leiab, et kui aimatav sihilik viivitamine lõppeb ega kordu, on see

võimalik.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohtu järeldused 6 kuuga menetlus lõpetada on

vastuolus senini kestnud 3 aasta 7 kuu pikkuse menetlusega. Senini kestnud menetlust ilmestab

asjaolu, et tegemist oleks justkui asja arutamisega teistkordselt seoses ebaõnnestunud menetluse

lõpetamisega ning rahvakohtuniku taandumisega. Tegemist on erandlike asjaoludega ning

sellest tulenevalt ei ole võimalik tõmmata paralleele toimunud ning eesseisva menetluse ajaga.

8.8. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega, et avalik huvi asjas puudub, kuna tegemist ei ole

avaliku elu tegelastega, süüdistus on osade süüdistatavate suhtes esitatud üksnes kaasaaitamises

ning osa tekitatud kahju osas on saavutatud kokkulepe Maksu- ja Tolliametiga.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise

motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele

mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. /…/ Mida

raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et

sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist.

(RKKKo-d nr 3-1-1-6-11, p 19.1; nr 3-1-1-14-14, p 660; nr 3-1-1-109-15, p 113; RKKKm nr 3-

1-1-63-13, p 16).

Nagu käesoleva määruse punktis 8.3. märgitud, on tegemist süüdistustega esimese astme

kuritegudes, millega on tekitatud riigile olulist kahju. Riik on alusetult tagastanud eriti suurele

summale vastavas ulatuses sisendkäibemaksu – s.o 444 095 eurot. Tegemist on KarS § 121 p 3

kohaselt eriti suure kahjuga.

Ringkonnakohus ei leia, et avalikust huvist saaks rääkida üksnes siis, kui on tegemist

avalikkusele tuntud isikutega, samuti ei vähenda avalikku huvi tõsiasi, et R. Ketsi ega AS

Saarek ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Avaliku huvi kasuks räägib esimese astme

kuritegu ning süüdistuses märgitud tekitatud kahju suurus. Kohtukolleegium ei leia, et

käesoleval ajal saaks rääkida avaliku huvi puudumisest või sellisest avaliku huvi puudumisest,

mis annaks aluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku aja möödumisega, seetõttu, et AS

Saarek on saavutanud Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppe, mille tulemusena on tasutud

osaliselt riigile tekitatud kahju. Olukorras, kus igas teises asjas tasutakse tekitatud kahju,

puuduks sellisel juhul kõigis nendes asjades avalik huvi. Sellega ringkonnakohus ei nõustu.

Tegemist võib olla tulevikus küll KarS § 57 lg 1 p 2 alusel karistust kergendava asjaoluga, küll

ei saa rääkida avaliku menetlushuvi välistavast asjaolust. Ka avaliku huvi osa võrdlemine

maadevahetuse kaasusega ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetute näol on tegemist avaliku

elu tegelastega, mis suurendab koheselt avalikku huvi suurust.

Käesoleval ajal ei muuda maakohtu määruse lõppjäreldusi ka K. Kraminši ja A. Luksi kaitsjate

väide, et süüdistatava süü ei ole üldse suur ja süüdistus on esitatud kaasaaitamisteos. Käesoleval

ajal ei arutata süü suurust ning seda saab teha üksnes asja sisulisel arutamisel. Ka ei nähtu

kohtule esitatud tõenditest ega ka K. Kraminši kaitsja määruskaebusest, milline täpselt on

K. Kraminši tervislik seisund ning kuidas see on seotud mõistliku menetlusajaga ületamisega.

8.9. Veel ei ole asjakohane viide, et ringkonnakohus on varasemalt ka lõpetanud menetlusi

mõistliku ajaga. A. Luksi kaitsja teeb viite Tartu Ringkonnakohtu lahendile kriminaalasjas nr 1-

11-10455. Esmalt, tegemist ei ole mitte ringkonnakohtupoolse kriminaalmenetluse

lõpetamisega, vaid üksnes määruskaebemenetlusega. Teiseks on iga kriminaalasi erinev ning

vaadates ka kriminaalasja nr 1-11-10455 faktilisi asjaolusid, ei saa koheselt järeldada, et

tegemist oleks sarnaste kaasustega. Igal üksikjuhul tuleb eraldi hinnata kõiki asjaolusid. Seega

jääb ka see argument edutuks.

8.10. Ringkonnakohus ei vaidle vastu määruskaebustes märgitule, et kriminaalmenetlus on

olnud nii vaimselt, füüsiliselt kui ka materiaalselt süüdistatavatele kurnav, kuid tuleb arvestada

ka menetluse eripäradega. Tegemist on kriminaalmenetlusega esimese astme kuriteos

üldmenetluses. Üksnes ebameeldivustele tuginedes ei saa öelda, et mõistlik menetlusaeg oleks

ületatud. Kriminaalmenetlus, veelgi enam esimese astme kuriteo menetlemine, on isikule

koormav sõltumata süüteo valdkonnast. Seejuures on isikute suhtes kriminaalmenetluse

tagamise vahendeid kohaldatud minimaalselt. Süüdistatavatel on ka sõltuvalt esimese astme

kuriteost suurem talumiskohustus.

8.11. Muuhulgas leidis AS Saarek ja R. Ketsi kaitsja, et kohus peaks kontrollima K. Kraminši

kaitsja taandamise taotlusega seotud asjaolusid.

Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevalt lahendatakse kriminaalmenetluse lõpetamise

küsimus seoses menetluses mõistliku aja möödumisega, siis ei ole selline kaitsja seisukoht

asjakohane. Toimikumaterjalide kohaselt toimus taandamismenetlus eraldiseisvalt ning ka ei

ole ei AS Saarek ega ka R. Kets selles kaebemenetluses osalised.

9. Lisaks jätkuvatele taotlustele kriminaalmenetluse lõpetamiseks sisaldasid AS Saarek,

R. Ketsi ja A. Luki kaitsjate määruskaebused ka taotlust menetlusekulude hüvitamiseks, mis on

tekkinud kriminaalmenetluse jooksul.

Kuna kaebused kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumisega jäävad

rahuldamata, ei ole käesolevas menetlusetapis vajalik ka kriminaalasjas olevate menetluskulude

kindlaksmääramine ning nimetatud taotlused jäävad rahuldamata.

10. Vandeadvokaadi abi T. Metsma esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal

vaidlustatava kohtumäärusega tutvumiseks ning K. Kraminši seisukohtade väljaselgitamiseks

2 pooltundi ning määruskaebuse koostamiseks 4 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot,

sh käibemaks 24 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ja kuulub

ka rahuldamisele osaliselt. Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja

justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 (kord) § 1 lg-test 6 ning §-st 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1,

leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud määruskaebuse koostamise osas üksnes osaliselt.

Määruskaebus koosneb 4 leheküljest, kus sisulisi põhjendusi on üksnes 2-l lehel, seega on

põhjendatud rahuldada taotlus määruskaebuse koostamise osas üksnes 2 pooltunni ulatuses.

Seega on põhjendatud taotlus rahuldada kokku 4 pooltunni ulatuses, s.o summas 96 eurot, sh

käibemaks 16 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja KrMS § 187 lg 2 ls 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 96 eurot lugeda

menetluskulude hulka.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 16. augusti 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Juhan Sarv