3-17-1137/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1137

Haldusasi

Gotša Babilodze kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6720 eurot

seonduvalt

inimväärikust

alandavate

kinnipidamistingimustega ajavahemikul 16.06.2015 kuni

16.05.2016

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gotša Babilodze määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gotša Babilodze

RESOLUTSIOON

Jätta Gotša Babilodze määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gotša Babilodze esitas Tallinna Halduskohtule 26. mail 2017. a kaebuse Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamisega tulenevalt

kinnipidamiskambrite ebapiisavast põrandapinnast ja mitterahuldavatest tingimustest

ajavahemikul 16. juuni 2015 - 16. mai 2016. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 20 eurot iga

Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Lisaks taotleb kaebaja tema vabastamist kaebuselt

riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tallinna Halduskohus andis 13. juuni 2017.a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle

Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus tagastas pärast Tallinna Vanglalt täiendavate andmete esitamist

31. augusti 2017. a määrusega Gotša Babilodze kaebuse osas, milles kaebaja nõuab

mittevaralise kahju hüvitamist, sest ta pidi kambris viibima 23 tundi päevas; tal ei võimaldatud

osaleda huviringides või külastada spordisaali; puudusid võimalused enda füüsiliseks

koormamiseks ning spordiga tegelemiseks; puudus privaatsus ja võimalus olla üksi; kaebaja oli

sunnitud kuulama järjepidevalt raadiosaateid nii kambris kui ka jalutuskäigul; õues valjuhääldi

kostis kambrisse ja muutus müraks; võimaldati ainult 10-minutiline dušikord nädalas ja seda

olukorras, kus kambris puudus soe vesi; paljude kambrite seintel võis märgata hallitust, millest

võib järeldada, et ventilatsioon oli puudulik; õhuakendele olid paigaldatud perforeeritud

metallist paneelid, mis takistasid õhuvahetust; kambrist väljaspool oli võimalik viibida vaid üks

tund ööpäevas jalutusboksis, mille suurus oli 2,4x4,7 m (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata

Gotša Babilodze taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni

p 2) ning andis täiendava tähtaja kaebuselt riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3).

3.1. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses Tallinna Vanglale esitanud kõiki väiteid

mitterahuldavate kinnipidamistingimuste kohta, mida ta on kohtule esitanud, seega ei ole

kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust kõikide kaebuses nimetatud kahju

tekitamisega seotud kinnipidamistingimuste osas. Kohus luges kohtueelse menetluse

nõuetekohaselt läbituks osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist põhjendustel, et kambrites

on ebapiisav põrandapind, kambri valgustus ei vastanud nõuetele ja vähene valgus kurnas silmi

ning riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal niiske ja rõske.

3.2. Kaebaja nõuab kokku kahju hüvitamist summas 6720 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõiv

201 eurot ja 60 senti. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud,

kuid on alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Tõenditest

nähtuvalt ja kambripinna arvutustes olemasolevale kohtupraktikale tuginedes oli kaebajal

Tallinna Vanglas ajavahemikul 16. juuni 2015 kuni 16. mai 2016 põrandapinda 3,02 kuni

7,15 m2. Kaebajale võimaldati sel perioodil vahistatu staatuses täiendavaid liikumisvõimalusi

lühiajaliste kokkusaamiste ja ühetunniste jalutuskäikude näol. Kaebaja viidatud vähene

valgustus ja niiskus ei saanud põhjustada kaebajale õiguste riivet määras, mis tingiks selle

hüvitamise, arvestades kaebaja kinnipidamistingimusi kogumis.

4. Gotša Babilodze esitas 6. septembril 2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 31. augusti 2017. a määrus ning teha uus otsus, millega kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastada ja võtta läbivaatamiseks kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebaja märgib,

et tal puuduvad sissetulekud, ta ei oma töökohta ning riigilõivu tasumine summas 201.60 eurot

kümne päeva jooksul on ebareaalne.

5. Tartu Halduskohus jättis 13. septembri 2017. a määrusega Gotša Babilodze

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määrusele käiguta ning andis täiendava

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebust on võimalik esitada halduskohtu määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebusest on üheselt mõistetav, et kaebaja soovib

vaidlustada resolutsiooni p-i 2, millega halduskohus jättis kaebaja vabastamata kaebuselt

riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebajal tuleb täiendavalt selgitada, kas ta soovib esitada

määruskaebuse ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega kohus osaliselt

kaebaja kaebuse tagastas. Kui kaebaja soovib vaidlustada ka kaebuse osalist tagastamist, tuleb

tal esitada vastavad põhjendused ja tasuda määruskaebuselt riigilõiv 15 eurot või esitada

menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 25. septembri 2017. a määrusega Gotša Babilodze

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määrusele teistkordselt käiguta ja andis

täiendava tähtaja kohtule vastamiseks, kuna kaebaja ei olnud määratud tähtaja jooksul kohtule

vastanud.

7. Gotša Babilodze esitas 27. septembril 2017. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles

märgib, et määruskaebus ei laiene määruse resolutsiooni p-i 1 peale.

8. Tartu Halduskohus võttis 2. oktoobri 2017. a määrusega Gotša Babilodze määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse, jättis selle

rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on

õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust

vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määruse tühistamiseks.

Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema

esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu

seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige.

10. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda

oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Halduskohus on õigesti kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud,

et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (Tartu

Halduskohtu 31. augusti 2017 määruse p 15.1). Vaatamata sellele on halduskohus jätnud

kaebaja menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata seetõttu, et kaebaja kavandatav

menetluses osalemine poleks edukas, sest arvestades esitatud tõendite põhjal kaebaja

kinnipidamistingimusi kogumis, ei ole kaebaja õigusi riivatud määral, mis võiks tingida selle

hüvitamise.

11. Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtuga,

et

menetlusabi

andmise

eelduseks

HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated.

Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et igal kinnipeetaval on õigus oma isiklikule ruumile,

milleks on 4m2. Sealjuures tuleb isiklikult kasutada oleva kambripinna arvutamisel kambrite

üldpindalast maha arvata nii tualeti kui mööbli alune pindala. Kaebaja viitab Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile Tunis vs. Eesti, millest teadlikuks saades mõistis kaebaja,

et teda on kinnipidamisel koheldud inimväärikust alandavalt. Halduskohtu nõudmisel on

kaebaja kinnipidamistingimuste s.h kambripinna kohta esitanud oma seisukohad Tallinna

Vangla.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EIK ja Riigikohtu praktikast tuleneva kambripinna

arvutamise metoodikaga nõustudes jõuda järeldusele, et kaebajale ei olnud tagatud piisav isiklik

ruum ning vastavalt on tekitatud niisugune kahju, millega on õigusvastaselt alandatud tema

väärikust ning mille hüvitamine rahas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel oleks

põhjendatud. Isiku kinnipidamine seisneb tema õiguste ja vabaduste allutamisel mitmetele

seaduses toodud piirangutele, mis paratamatult võivad tekitada ebameeldivusi. Vastuolu

õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida üksnes siis, kui isiku kohtlemine tema

kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, mille täpne piir sõltub väga mitmetest

asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel

juhtudel ka kannatanu eritunnustest ja muudest kinnipidamistingimustest. Niisuguseid

asjaolusid halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu.

12. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja

majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta.

Kohtupraktikas on sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike

ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine,

mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel

sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 4. maist 2011, nr 3-3-1-11-11, p 11).

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 31. augusti 2017

määrusega õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse

rahuldamiseks puudub alus.

14. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebust Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a

määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning ei lahenda kaebaja kaebust sisuliselt, siis on

asjakohatud kaebaja väited seonduvalt kohtueelse menetluse läbimisega 13. märtsist kuni

28. aprillini 2017. Kaebaja sellekohased väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar