Legislator Case Law & Legislation
3-17-377/25 AI generated

3-17-377/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-377/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse

Legislator headnote

AI generated

3-17-377/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Jõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse

Keywords

AI generated
hunting prerogative requested state own resources of the Communities management of resources sovereign administration formulation of reservation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-377

Haldusasi

Jõelähtme valla kaebus Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-

7/16/13863-12 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks

vaadata Jõelähtme valla 28. septembri 2016. a taotlus nr 5-

6/2509-7 uuesti läbi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jõelähtme valla taotlus kaebuse nõuete muutmiseks rahuldamata.

2. Jätta Jõelähtme valla kaebus 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamise ja

Maa-ameti kohustamise nõuete osas läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD ja menetluse käik

1. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele

taotluse Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas paikneva Jägala puhkekeskuse maa (pindala 87 005

m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse

(MaaRS) § 28 lg 1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana). Harju maavanem palus 08.07.2016 kirjaga nr

8-8/1474 Keskkonnaministeeriumil esitada munitsipaliseerimise taotluse suhtes oma seisukoht.

Keskkonnaministeerium edastas pöördumise vastamiseks Maa-ametile, kes leidis 23.08.2016

kirjas nr 6-7/16/13863-6, et Harju maavanemal ei ole võimalik anda Jägala puhkekeskuse

maaüksust MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel Jõelähtme valla munitsipaalomandisse, sest Maa-amet

algatab nimetatud maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o riigi maareservina) riigi omandisse

jätmise menetluse. Harju maavanem teavitas 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 Jõelähtme

Vallavalitsust asjaolust, et Maa-amet teatas 23.08.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-3 riigi jätkuvast

huvist taotletud maaüksuse suhtes. Sellest tulenevalt tagastas Harju maavanem maaüksuse

munitsipaalomandisse taotlemise toimiku Jõelähtme vallale.

2. Jõelähtme Vallavalitsus esitas Harju Maavalitsusele 08.09.2016 teabenõude nr 5-

6/2509-3, milles palus teatada, kas maa munitsipaalomandisse andmiseks esitatud 31.05.2016

taotluse lahendamise haldusmenetlus on Harju Maavalitsuse 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622

lõppenud ning kas nimetatud kiri kujutab endast taotluse lahendamise kohta antud lõplikku

haldusakti või kavatseb Harju Maavalitsus anda veel mingi haldusakti. Harju maavanem

selgitas 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49, et maa munitsipaalomandisse andmise toimik

tagastati, sest Maa-amet soovib munitsipaalomandisse taotletava maa jätmist riigi omandisse.

3-17-377

2(8)

Tegemist oli menetlustoiminguga, mis ei lõpetanud maa munitsipaalomandisse andmise

menetlust, sest kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus esitada sama maa osas uus taotlus (st

taotleda menetluse jätkamist). Menetlust lõpetavaks haldusaktiks on maa riigi omandisse

jätmise otsus.

3. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 26.09.2016 kirjaga 5-6/2509-6 Harju Maavalitsusele

uuesti 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 edastatud taotluse Jägala puhkekeskuse maa

munitsipaalomandisse andmiseks, paludes selle menetluse peatada kuni maa riigi omandisse

jätmise otsustamiseni.

4. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 28.09.2016 kirjaga nr 5-6/2509-7 Maa-ametile taotluse

mitte alustada Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmist või alternatiivselt peatada

vastav menetlus seoses asjaoluga, et Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 on

algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneering, mille eesmärk on muuta valla üldplaneeringus

ettenähtud perspektiivne elamumaa spordi- ja puhkeehitiste maaks.

5. Maa-amet selgitas 08.12.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-12, et kuna Harju maavanema

24.08.2016 kirjas nr 8-8/1622 puudus viide Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133

„Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 7 lg-le 2, siis lõppes Jägala puhkekeskuse maa

munitsipaalomandisse andmise menetlus korra § 8 lg 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §

43 lg 2 alusel Harju maavanema poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega ja dokumentide

tagastamisega taotluse esitajale. Kuna maa munitsipaalomandisse andmise otsustajal ei ole riigi

huvi selgudes muud võimalust, kui keelduda maa munitsipaalomandisse andmisest, siis ei

tähenda

toimiku

tagastamine

mitte

midagi

muud

kui

keelduvat

otsust.

Maa

munitsipaalomandisse andmise otsustaja ei saa ega peagi otsuses põhjendama teise

haldusorgani poolt väljendatud maa riigi omandisse jätmise vajalikkust. Maavanema otsus on

piisavalt motiveeritud sellega, et viidatud on riigi huvile ja lisatud seda väljendanud riigiasutuse

kirjalik seisukoht või maa riigi omandisse jätmise otsus. HMS ega maa munitsipaalomandisse

andmise kord ei näe haldusorganile ette võimalust peatada maa munitsipaalomandisse andmise

menetlus kuni maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpuleviimiseni. MaaRS § 40 lg-s 4

sätestatu kohaselt oli maa munitsipaalomandisse andmise taotluste esitamise lõpptähtpäevaks

30.06.2016 ning selle ennistamine ei ole võimalik. Seega puudub Jõelähtme Vallavalitsusel

võimalus esitada sama maa osas uut taotlust.

6. Harju maavanem tagastas 19.12.2016 kirjaga nr 8-8/1622 Jõelähtme Vallavalitsuse

26.09.2016 taotluse nr 5-6/2509 maa munitsipaalomandisse andmise korra § 7 lg 2 alusel, sest

taotlus ei sisalda sama korra § 6 lg 2 p-s 8 nõutud andmeid maa riigi omandisse jätmiseks

esitatud taotluse lahendamise kohta.

7. Maa-amet tagastas 16.01.2017 otsusega nr 6-7/17/541-2 Jõelähtme Vallavalitsuse

09.01.2017 vaide Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 kehtetuks tunnistamiseks ja

taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vaide esitajal

puudub vaide esitamise õigus. Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse andmise

menetlus lõppes Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622, mida vaide esitaja ei ole

vaidlustanud. Kõnealuse haldusakti vaidlustamise vajadust pidi vaide esitaja mõistma hiljemalt

Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 kättesaamisel. Kuna MaaRS § 40 lg 4 kohaselt

ei ole maa munitsipaalomandisse taotlemine alates 01.07.2016 enam võimalik, ei saa Maa-

ameti tegevus (sh vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmine) rikkuda Jõelähtme valla õigusi.

Vaide esitaja soovitud eesmärgi (Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse saamine)

saavutamine ei ole võimalik, mistõttu puudub tal ilmselgelt vaide esitamise õigus. Isegi kui maa

munitsipaalomandisse andmise menetlus ei lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga,

saaks valla õigusi rikkuda vaid maa riigi omandisse jätmise otsus. Maa-ameti 08.12.2016 kiri

ei ole lisaks haldusakt, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada.

8. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-

ameti 16.01.2017 vaide tagastamise otsuse nr 6-7/17/541-2 tühistamiseks, Maa-ameti

3-17-377

3(8)

08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlus uuesti läbi.

Alternatiivselt palus kaebaja kohustada Maa-ametit vaatama uuesti läbi Jõelähtme

Vallavalitsuse 09.01.2017 vaide nr 5-6/2509-10.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2017 määrusega kaebuse Maa-ameti 16.01.2017

otsuse nr 6-7/17/541-2 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme valla

09.01.2017 vaie nr 5-6/2509-10 uuesti läbi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2017 määrusega ja

Riigikohtu 15.06.2017 määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Selle tulemusel on

kaebus menetlusse võetud üksnes nõuete osas tühistada Maa-ameti 08.12.2016 kiri nr 6-

7/16/13863-12 ja kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 5-

6/2509-7 uuesti läbi.

10. Jõelähtme vald esitas 15.06.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata

keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril haldusakti andmise, millega jäetakse Jägala

puhkekeskuse maaüksus piiriettepanekuga nr AT160820004 riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1

p 8 alusel riigi reservmaana. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2017 määruse resolutsiooni p-

ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Jõelähtme vald esitas 06.07.2017 halduskohtu

27.06.2017 määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

jättis 11.07.2017 määrusega rahuldamata.

11. Kaebaja esitas 04.08.2017 kaebuse muutmise taotluse, milles leiab, et käesolevas

haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2017 kohtumäärusest tulenevalt ei ole

tühistamisnõue enam asjakohane (vaidlustatud Maa-ameti 08.12.2016 kiri nr 6-7/16/13863-12

on menetlustoiming mitte haldusakt) ning palub selle nõude asemel tuvastada, et Jõelähtme

Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-

6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise

menetluses

tuleb

kaaluda

Jõelähtme

valla

huvi

Jägala

puhkekeskuse

maa

munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles palub kohustada

Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi

osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse

riigi reservmaaks jätmise menetluse.

Kohtule esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala puhkekeskuse maa riigi

omandisse jätmise menetluses arvestataks kaebaja 31.05.2016 taotlusega anda sama maa

munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud Jägala-

Joa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega on õige ringkonnakohtu

järeldus, et sisuliselt soovitakse kaebusega kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel

muu hulgas konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Kui käesolevas kohtumenetluses ei

tuvastata,

et

Jõelähtme

Vallavalitsuse

poolt

esitatud

Jägala

puhkekeskuse

maa

munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning et Jägala

puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi

Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks, ei oleks vastavate asjaolude ja kaalutlustega

arvestamine vastustajale kohustuslikud. Seega on kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik

kaebuse muutmine ning tühistamisnõude asendamine tuvastamisnõudega.

Tuvastamisnõue on esitatud preventiivsel eesmärgil, vältimaks vastustaja kui haldusorgani

jätkuvat ja/või korduvalt õigusvastast tegevust kaebuse esitaja suhtes. Varasemates kirjades on

vastustaja ebaõigesti leidnud, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse

maa munitsipaliseerimise taotluse menetlus on lõppenud. Seega esineb reaalne oht, et

samasugusele ebaõigele seisukohale võib vastustaja asuda ka tulevikus. Nii ei ole vastustaja

oma 23.08.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-6 omistanud mitte mingisugust kaalu ega tähendust

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise

avaldusele ning on leidnud, et see maaüksus tuleb igal juhul riigistada. Puuduvad andmed selle

kohta, et vastustaja oleks oma viimatisi seisukohtasid revideerinud.

3-17-377

4(8)

Kuna vastustaja on 21.06.2017 protsessidokumendis tunnistanud, et ta ei ole Jõelähtme

Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 lahendanud (lk 8 p 37: „Vastustaja möönab,

et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS kohaselt lahendamata.“), jääb

kaebaja kohastamisnõude juurde, paludes vastustaja kohustamist Jõelähtme Vallavalitsuse

28.09.2016 taotluse nr. 5-6/2509-7 uueks läbivaatamiseks osas, milles kaebuse esitaja on

palunud vastustajal peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise

menetluse. Kuivõrd käesolevaks ajaks on alustatud Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse

jätmise menetlust, siis on muutnud ainetuks kaebuse esitaja taotlus Jägala puhkekeskuse maa

riigi omandisse jätmise menetluse mitte alustamiseks.

Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-test 4 ja 5. Õigused heale haldusele ning

korraldusele ja menetlusele kehtivad ka kaebaja osas. Samuti takistab olukord, kus vastustaja

jätab kaebaja taotluse Jägala puhkekeskuse maa riigistamise menetluse peatamiseks

lahendamata

ning

ei

kaalu

Jõelähtme

valla

huvi

Jägala

puhkekeskuse

maa

munitsipaliseerimiseks sama maaüksuse riigistamisel, kohaliku omavalitsuse ülesannete

täitmist. Jõelähtme vald vajab Jägala puhkekeskuse maad, tagamaks valla territooriumil

heakorda ning loomaks muuhulgas võimalusi sisukaks vaja aja veetmiseks, kehakultuuriga

tegelemiseks ning noorsootöö korraldamiseks.

12. Vastustaja leiab, et nii kaebuses esitatud nõuded kui ka kaebaja poolt palutud kaebuse

muutmise nõuded on ilmselgelt perspektiivitud ning nendega ei ole võimalik soovitud eesmärki

saavutada. Kaebaja subjektiivseid õigusi võiks rikkuda Maa-ameti peadirektori otsus maa riigi

omandisse jätmise kohta, millisel juhul on kaebajal sellega mittenõustumisel võimalik see otsus

vaidlustada. Seetõttu on käesoleva kaebusega halduskohtu poole pöördumine ennatlik.

Tuvastamisnõue ei ole asjakohane ega lubatav ning kaebus on ennatlik ja perspektiivitu.

Kaebuse muutmine oleks otstarbekas ja vajalik, kui kaebaja poolt soovitud uus nõue on sobiv

kaebuse esialgse eesmärgi saavutamiseks. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest saab

teha vaid ühese järelduse, et kaebuse tegelik eesmärk on saada Jägala puhkekeskuse maaüksus

munitsipaalomandisse. Vastustajale on teada, et kaebaja on esitanud Harju maavanemale

taotluse Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks MaaRS § 28 lõike

1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana. Vastustaja on menetluse käigus antud seisukohtades avaldanud

arvamust, et maavanem on maa munitsipaalomandisse andmise taotluse ja toimiku

tagastamisega riigi huvi põhjendusel sisuliselt maa munitsipaalomandisse andmise menetluse

lõpetanud. Samas on Harju maavanem jäänud seisukohale, et menetlus ei ole lõppenud ning

toimik

on

tagastatud

Vabariigi

Valitsuse

02.06.2006

määruse

nr

“Maa

munitsipaalomandisse andmise kord” (määrus nr 133) § 7 lõike 2 alusel kui puudusega toimik.

Vastustaja ei ole Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmist läbiviivaks

haldusorganiks. Selleks on määruse nr 133 kohaselt Harju Maavalitsus, kelle hinnangul

menetlus lõppenud ei ole. Seega jääb vastustajale selgusetuks, kuidas aitab kaebuse muutmine,

et kohus tuvastaks maa munitsipaalomandisse menetluse mittelõppemise, kaasa kaebuse

eesmärgi saavutamisele, kui menetlust läbi viiva haldusorgani hinnangul menetlus lõppenud ei

ole.

Kaebaja soovib, et Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluses

kaalutaks Jõelähtme valla huvi saada Jägala puhkekeskuse maaüksus munitsipaalomandisse.

Vastustajale jääb arusaamatuks, miks peab kaebaja kohtu kaudu nõudma nõuetekohase

haldusmenetluse läbiviimist. Maa-ametile, kes algatas Jägala maaüksuse puhkekeskuse

maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse, on teada Jõelähtme valla huvi ja põhjendused

ning maa riigi omandisse jätmise menetluses neid kindlasti analüüsitakse. Seejuures nähtub

valla huvidega arvestamine juba sellest, et maa riigi omandisse jätmise menetluses on vallalt

taotletud Jägala maaüksusele määrata sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. Teades, et maaüksus

asub detailplaneeringu kohustusega alal ning koostamisel on üldplaneeringut muutev

detailplaneering, ei ole Maa-ameti hinnangul mõistlik määrata maaüksusele üldplaneeringust

tulenevat elamumaa juhtotstarvet. Seega, riigile on valla soovid teada ning riik on juba tutvunud

3-17-377

5(8)

ja analüüsib kindlasti veelkord Jõelähtme valla huvi ja põhjendusi ning ka õigusliku aluse

sobivust eesmärgi saavutamiseks, mille jaoks Jõelähtme vald maaüksust munitsipaalomandisse

soovib.

Tulenevalt riigivaraseaduse (RVS) § 107 lg-st 3 tuleb kogu reformimata maa osas maareform

läbi viia lähema kahe aasta jooksul. Maa-amet ei pea otstarbekaks viivitada Jägala

puhkekeskuse maaüksuse osas maareformi läbiviimisega ega oodata ära juba 2013. aastal

algatatud detailplaneeringu kehtestamist, milleni ei ole nelja aasta jooksul jõutud. Kaebaja

soov, et kohus kohustaks Maa-ametit maa riigi omandisse jätmise läbiviimisel arvestama

kaebaja huvidega, on ebavajalik ja ennatlik. Maa riigi omandisse jätmise menetlus alles käib ja

põhjendamatu on vaidlustada menetlustoiminguid, mis ei ole kaebaja õigusi riivanud, vaid

kaebaja hinnangul üksnes võivad tema õigusi tulevikus riivata. Kui Jõelähtme valla huvid

saavad riigi omandisse jätmise menetluses riivatud, saab neid kaitsta vaidlustades lõplikku

haldusakti.

Vastustaja ei ole 21.06.2017 vastuse punktis 37 kirjutanud, et kaebaja taotlus on lahendamata.

Vastustaja on sedastanud, et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS

kohaselt lahendamata, kuid kirjaga nr 6-7/16/13863-12 andis vastustaja Harju maavalitsuse

korduvale riigi huvi väljaselgitamise kirjale ja kaebaja taotlusele nr 5-6/2509-7 ühise vastuse.

Vastustaja on väljendanud, et taotlusele on vastatud, küll mitte vormiliselt haldusmenetluse

reegleid järgides, kuid sisuliselt on Jõelähtme valla taotlusele nr 5-6/2509-7 vastatud. Seega on

kaebaja taotluse nr 5-6/2509-7 uuesti läbivaatamise nõue perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse

nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt

lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise

ajal. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

14. Kohus on 28.02.2017 määrusega käesolevas haldusasjas võtnud menetlusse kaebuse

Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks

vaadata Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi. Vaidlustatud kirjas (tl 25-

26p) vastas vastustaja muu hulgas Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 (tl 24)

mitte alustada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetlust või kui

vastavat menetlust on juba alustatud, siis peatada see kuni Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013

otsusega nr 33 algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetluse tulemuste

selgumiseni. Maa-amet kinnitas 08.12.2016 vastuses, et kavatseb jätkuvalt viia läbi Jägala

puhkekeskuse maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise menetluse, asudes

ühtlasi seisukohale, et Jõelähtme valla 31.05.2016 esitatud maa munitsipaalomandisse andmise

taotluse (tl 10-15p) menetlus on lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 (tl

18) taotluse ja toimiku tagastamisega ning Harju maavanema 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49

(tl 20-20p) antud selgitused on eksitavad. Olukorras, kus varasema taotluse menetlemine on

lõppenud, välistab MaaRS § 40 lg 4 ka uue taotluse esitamise pärast 30.06.2016.

15. Tallinna Ringkonnakohus on 11.07.2017 määruses käesolevas asjas selgitanud, et

vaidlustatud kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, mida tühistamiskaebusega vaidlustada

3-17-377

6(8)

ei saa (vt määruse põhjenduste p 19 ja 20). Seega ei ole tühistamisnõue lubatav ning see kuulub

läbi vaatamata jätmisele HKMS § 151 lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

16. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse muutmise taotluse, milles palub tühistamisnõude

asemel tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa

munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse

maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala

puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles

palub kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-

6/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala

puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse.

17. Tallinna Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 20 selgitanud, et praegusel juhul

saaks Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamata jätmisest

keeldumise halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustamise lubatavust õigustada see, kui nimetatud

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.

Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui riigi omandisse soovitakse jätta sellist maad,

mille riigi omandisse jätmine ei oleks üldse õiguspäraselt võimalik, mistõttu kujutaks vastava

menetluse läbiviimine üksnes kaebaja tarbetut koormamist, sest see takistaks sama maa

munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpuleviimist (vrd Riigikohtu 06.03.2007 otsus nr 3-

3-1-94-06, p-d 11-12; 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 14). Küll aga on ringkonnakohus

sama lahendi punktis 21 asunud seisukohale, et praegusel juhul vastava olukorraga tegemist ei

ole ning on seejuures selgitanud järgmist: „Maareformi seadusest ei tulene, et MaaRS § 28 lg

1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana) maa munitsipaalomandisse andmine oleks prioriteetne sama

maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o reservmaana) riigi omandisse jätmise suhtes ega

ka vastupidi (maa riigi omandisse jätmise prioriteetsus on sätestatud vaid MaaRS § 28 lg 1 p

7 alusel munitsipaalomandisse taotletava maa osas). Seega tuleb konkureerivate taotluste

puhul lahendada küsimus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi maa munitsipaalomandisse andmise

korra § 8 lg 4 kohaselt võiks kohalikule omavalitsusele siduva hinnangu munitsipaalomandisse

taotletava maa riigile vajalikkuse kohta anda ka maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja

(selgitades eelnevalt välja riigi huvi taotlusega hõlmatud maaüksuste suhtes), on eelviidatud

praktikas peetud lubatavaks ka taotluse käiguta jätmist kuni maa riigi omandisse jätmise

taotluse lahendamiseni, nagu see on toimunud ka praegusel juhul. Olukorras, kus maa riigi

omandisse jätmise menetlust ei ole veel alustatudki ning samas otsustavad maa

munitsipaalomandisse andmise (MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel taotletava sotsiaalmaa

asukohajärgne maavanem) ja maa riigi omandisse jätmise erinevad haldusorganid (MaaRS §

31 lg 1 p 8 alusel elamumaa perspektiiviga reservmaa riigi omandisse jätmisel

keskkonnaminister või Maa-ameti peadirektor), võib maa riigi omandisse jätmise otsuse ära

ootamist enne maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamist pidada ka

menetluslikult otstarbekaks, sest pole välistatud, et riik võib menetluse käigus oma seisukohta

muuta.“. Punktis 22 on ringkonnakohus selgitanud, et keskkonnaministril või Maa-ameti

peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu

hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles

Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse.

18. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Jõelähtme valla kaebus on

ennatlik ning ei saa eeldada, et maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtava otsusega

rikutaks vältimatult kaebaja õigusi (p 24). Kaebaja on nõustunud ringkonnakohtu lahendi p-s

23 märgitud järeldusega, et esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala

puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses arvestataks tema 31.05.2016 taotlusega

anda sama maa munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33

algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega soovitakse

kaebusega sisuliselt kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel muu hulgas

konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 23

3-17-377

7(8)

selgitanud, et kaebuse eesmärgist lähtuvalt ei ole tegemist olukorraga, kus oleks põhjust

aktsepteerida HKMS § 45 lg 3 järgi menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist. Praegusel

juhul ei ole alust võimaldada halduskohtusse pöördumist selleks, et kohustada vastustajat

arvestama tema poolt läbi viidava haldusmenetluse käigus muu hulgas kaebaja huvide ja

argumentidega, olenemata sellest, et Maa-ameti 08.12.2016 kirjast ja 16.01.2017 vaide

tagastamise otsusest nr 6-7/17/541-2 (tl 32-33) nähtuvalt on vastustaja olnud ekslikult

seisukohal, et Jõelähtme valla taotluse menetlus on juba lõppenud. See ei välista siiski, et

vastustaja arvestab maa riigi omandisse jätmise otsustamisel ka Jõelähtme valla vastuväidetega.

Olukorras, kus läbiviidava haldusmenetluse tulemuse õigusvastasust ei ole võimalik eeldada,

puudub halduskohtul alus sekkuda haldusorgani tegevusse haldusmenetluse läbiviimisel ning

kaebajal tuleb enne halduskohtusse pöördumist oodata ära lõpliku haldusakti andmine, mille

alusel oleks võimalik hinnata tema õiguste rikkumise esinemist.

19. Eeltoodust tuleneb, et vaidlusaluse kirja vaidlustamine ei ole lubatav ka

tuvastamisnõudega ning kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei ole

tuvastamisnõudes taotlenud kõnealuse kirja õigusvastasuse tuvastamist, vaid palub kohtul

tuvastada,

et

Jõelähtme

Vallavalitsuse

poolt

esitatud Jägala

puhkekeskuse

maa

munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse

maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala

puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Kohus selgitab, et viidatud ringkonnakohtu

lahendist nähtuvalt ei ole kaebaja esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise

taotluse nr. 5-6/2509 menetlus lõppenud, vaid see on jäetud käiguta (vt p-d 21 ja 23 ning

Riigikohtu 23.10.2014 otsus nr 3-3-1-37-14, p 8) ning et keskkonnaministril või Maa-ameti

peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu

hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles

Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse (vt p

22). Seega ei ole põhjust eeldada, et vastustaja vastavaid asjaolusid ei arvesta. Vastavate

asjaolude ja kohustuste tuvastamine enne lõpliku haldusakti väljastamist (maa riigi omandisse

jätmise otsustamist) ei ole lubatav, kuna tegemist ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud

olukorraga. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta lõpliku haldusakti vaidlustamisel. Seega

ei ole kaebuse muutmine esitatud tuvastamisnõudega kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik

ning kohus jätab kaebaja vastava taotluse rahuldamata.

20. Kuna tühistamisnõue kuulub tagastamisele ning kaebuse muutmine ei ole põhjendatud,

kuulub HKMS § 151 lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele ka kohustamisnõue

(vaadata Jõelähtme valla 28. septembri 2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi). Vastustaja on

kaebaja 28. septembri 2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 vastanud 08.12.2016 kirjaga nr 6-

7/16/13863-12, mille vaidlustamine praegusel juhul on ennatlik ega ole eeltoodud põhjendustel

lubatav. 04.08.2017 esitas kaebaja kohustamisnõude täpsustuse, mille palub kohustada Maa-

ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi osas,

milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi

reservmaaks jätmise menetluse. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja selles osas tema taotlust

lahendanud. Vastustaja hinnangul on kaebaja vastav taotlus lahendatud ning vastustaja on oma

seisukohta sellele avaldanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluste osas on

vastustaja võtnud seisukoha 08.12.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-12, millest toodud

seisukohtadest nähtuvalt vastustaja kaebaja taotlust ei rahuldanud. Ka kaebaja ise on

06.07.2017 määruskaebuses (määruskaebuse lk 7) asunud seisukohale, et vastustaja on

08.12.2016 kirjaga vastanud kaebaja 28. septembri 2016 taotlusele. Seega on vastustaja

seisukoht kaebajale teada ning ei ole põhjendatud, et vastustaja peaks selles osas uuesti

kaebajale oma avaldatud seisukohti kordama. Lisaks nähtub eeltoodust, et maa riigi omandisse

jätmise menetluse peatamine ei oleks praegusel juhul põhjendatud, mistõttu on vastava nõude

eesmärgi saavutamine perspektiivitu (HKMS § 121 lg 2 p 2).

3-17-377

8(8)

21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata

ning jätab kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm