3-17-377/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse
Legislator headnote
AI generated3-17-377/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Jõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-377
Haldusasi
Jõelähtme valla kaebus Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-
7/16/13863-12 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks
vaadata Jõelähtme valla 28. septembri 2016. a taotlus nr 5-
6/2509-7 uuesti läbi
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta Jõelähtme valla taotlus kaebuse nõuete muutmiseks rahuldamata.
2. Jätta Jõelähtme valla kaebus 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamise ja
Maa-ameti kohustamise nõuete osas läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD ja menetluse käik
1. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 Harju Maavalitsusele
taotluse Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas paikneva Jägala puhkekeskuse maa (pindala 87 005
m2; sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) andmiseks munitsipaalomandisse maareformi seaduse
(MaaRS) § 28 lg 1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana). Harju maavanem palus 08.07.2016 kirjaga nr
8-8/1474 Keskkonnaministeeriumil esitada munitsipaliseerimise taotluse suhtes oma seisukoht.
Keskkonnaministeerium edastas pöördumise vastamiseks Maa-ametile, kes leidis 23.08.2016
kirjas nr 6-7/16/13863-6, et Harju maavanemal ei ole võimalik anda Jägala puhkekeskuse
maaüksust MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel Jõelähtme valla munitsipaalomandisse, sest Maa-amet
algatab nimetatud maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o riigi maareservina) riigi omandisse
jätmise menetluse. Harju maavanem teavitas 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 Jõelähtme
Vallavalitsust asjaolust, et Maa-amet teatas 23.08.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-3 riigi jätkuvast
huvist taotletud maaüksuse suhtes. Sellest tulenevalt tagastas Harju maavanem maaüksuse
munitsipaalomandisse taotlemise toimiku Jõelähtme vallale.
2. Jõelähtme Vallavalitsus esitas Harju Maavalitsusele 08.09.2016 teabenõude nr 5-
6/2509-3, milles palus teatada, kas maa munitsipaalomandisse andmiseks esitatud 31.05.2016
taotluse lahendamise haldusmenetlus on Harju Maavalitsuse 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622
lõppenud ning kas nimetatud kiri kujutab endast taotluse lahendamise kohta antud lõplikku
haldusakti või kavatseb Harju Maavalitsus anda veel mingi haldusakti. Harju maavanem
selgitas 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49, et maa munitsipaalomandisse andmise toimik
tagastati, sest Maa-amet soovib munitsipaalomandisse taotletava maa jätmist riigi omandisse.
3-17-377
2(8)
Tegemist oli menetlustoiminguga, mis ei lõpetanud maa munitsipaalomandisse andmise
menetlust, sest kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus esitada sama maa osas uus taotlus (st
taotleda menetluse jätkamist). Menetlust lõpetavaks haldusaktiks on maa riigi omandisse
jätmise otsus.
3. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 26.09.2016 kirjaga 5-6/2509-6 Harju Maavalitsusele
uuesti 31.05.2016 kirjaga nr 5-6/2509 edastatud taotluse Jägala puhkekeskuse maa
munitsipaalomandisse andmiseks, paludes selle menetluse peatada kuni maa riigi omandisse
jätmise otsustamiseni.
4. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 28.09.2016 kirjaga nr 5-6/2509-7 Maa-ametile taotluse
mitte alustada Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmist või alternatiivselt peatada
vastav menetlus seoses asjaoluga, et Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 on
algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneering, mille eesmärk on muuta valla üldplaneeringus
ettenähtud perspektiivne elamumaa spordi- ja puhkeehitiste maaks.
5. Maa-amet selgitas 08.12.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-12, et kuna Harju maavanema
24.08.2016 kirjas nr 8-8/1622 puudus viide Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133
„Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 7 lg-le 2, siis lõppes Jägala puhkekeskuse maa
munitsipaalomandisse andmise menetlus korra § 8 lg 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §
43 lg 2 alusel Harju maavanema poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega ja dokumentide
tagastamisega taotluse esitajale. Kuna maa munitsipaalomandisse andmise otsustajal ei ole riigi
huvi selgudes muud võimalust, kui keelduda maa munitsipaalomandisse andmisest, siis ei
tähenda
toimiku
tagastamine
mitte
midagi
muud
kui
keelduvat
otsust.
Maa
munitsipaalomandisse andmise otsustaja ei saa ega peagi otsuses põhjendama teise
haldusorgani poolt väljendatud maa riigi omandisse jätmise vajalikkust. Maavanema otsus on
piisavalt motiveeritud sellega, et viidatud on riigi huvile ja lisatud seda väljendanud riigiasutuse
kirjalik seisukoht või maa riigi omandisse jätmise otsus. HMS ega maa munitsipaalomandisse
andmise kord ei näe haldusorganile ette võimalust peatada maa munitsipaalomandisse andmise
menetlus kuni maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpuleviimiseni. MaaRS § 40 lg-s 4
sätestatu kohaselt oli maa munitsipaalomandisse andmise taotluste esitamise lõpptähtpäevaks
30.06.2016 ning selle ennistamine ei ole võimalik. Seega puudub Jõelähtme Vallavalitsusel
võimalus esitada sama maa osas uut taotlust.
6. Harju maavanem tagastas 19.12.2016 kirjaga nr 8-8/1622 Jõelähtme Vallavalitsuse
26.09.2016 taotluse nr 5-6/2509 maa munitsipaalomandisse andmise korra § 7 lg 2 alusel, sest
taotlus ei sisalda sama korra § 6 lg 2 p-s 8 nõutud andmeid maa riigi omandisse jätmiseks
esitatud taotluse lahendamise kohta.
7. Maa-amet tagastas 16.01.2017 otsusega nr 6-7/17/541-2 Jõelähtme Vallavalitsuse
09.01.2017 vaide Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 kehtetuks tunnistamiseks ja
taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vaide esitajal
puudub vaide esitamise õigus. Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse andmise
menetlus lõppes Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622, mida vaide esitaja ei ole
vaidlustanud. Kõnealuse haldusakti vaidlustamise vajadust pidi vaide esitaja mõistma hiljemalt
Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 kättesaamisel. Kuna MaaRS § 40 lg 4 kohaselt
ei ole maa munitsipaalomandisse taotlemine alates 01.07.2016 enam võimalik, ei saa Maa-
ameti tegevus (sh vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmine) rikkuda Jõelähtme valla õigusi.
Vaide esitaja soovitud eesmärgi (Jägala puhkekeskuse maa munitsipaalomandisse saamine)
saavutamine ei ole võimalik, mistõttu puudub tal ilmselgelt vaide esitamise õigus. Isegi kui maa
munitsipaalomandisse andmise menetlus ei lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga,
saaks valla õigusi rikkuda vaid maa riigi omandisse jätmise otsus. Maa-ameti 08.12.2016 kiri
ei ole lisaks haldusakt, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada.
8. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-
ameti 16.01.2017 vaide tagastamise otsuse nr 6-7/17/541-2 tühistamiseks, Maa-ameti
3-17-377
3(8)
08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning
Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlus uuesti läbi.
Alternatiivselt palus kaebaja kohustada Maa-ametit vaatama uuesti läbi Jõelähtme
Vallavalitsuse 09.01.2017 vaide nr 5-6/2509-10.
9. Tallinna Halduskohus tagastas 28.02.2017 määrusega kaebuse Maa-ameti 16.01.2017
otsuse nr 6-7/17/541-2 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme valla
09.01.2017 vaie nr 5-6/2509-10 uuesti läbi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2017 määrusega ja
Riigikohtu 15.06.2017 määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Selle tulemusel on
kaebus menetlusse võetud üksnes nõuete osas tühistada Maa-ameti 08.12.2016 kiri nr 6-
7/16/13863-12 ja kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 5-
6/2509-7 uuesti läbi.
10. Jõelähtme vald esitas 15.06.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata
keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril haldusakti andmise, millega jäetakse Jägala
puhkekeskuse maaüksus piiriettepanekuga nr AT160820004 riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1
p 8 alusel riigi reservmaana. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2017 määruse resolutsiooni p-
ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Jõelähtme vald esitas 06.07.2017 halduskohtu
27.06.2017 määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus
jättis 11.07.2017 määrusega rahuldamata.
11. Kaebaja esitas 04.08.2017 kaebuse muutmise taotluse, milles leiab, et käesolevas
haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2017 kohtumäärusest tulenevalt ei ole
tühistamisnõue enam asjakohane (vaidlustatud Maa-ameti 08.12.2016 kiri nr 6-7/16/13863-12
on menetlustoiming mitte haldusakt) ning palub selle nõude asemel tuvastada, et Jõelähtme
Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-
6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise
menetluses
tuleb
kaaluda
Jõelähtme
valla
huvi
Jägala
puhkekeskuse
maa
munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles palub kohustada
Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi
osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse
riigi reservmaaks jätmise menetluse.
Kohtule esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala puhkekeskuse maa riigi
omandisse jätmise menetluses arvestataks kaebaja 31.05.2016 taotlusega anda sama maa
munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud Jägala-
Joa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega on õige ringkonnakohtu
järeldus, et sisuliselt soovitakse kaebusega kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel
muu hulgas konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Kui käesolevas kohtumenetluses ei
tuvastata,
et
Jõelähtme
Vallavalitsuse
poolt
esitatud
Jägala
puhkekeskuse
maa
munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning et Jägala
puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi
Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks, ei oleks vastavate asjaolude ja kaalutlustega
arvestamine vastustajale kohustuslikud. Seega on kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik
kaebuse muutmine ning tühistamisnõude asendamine tuvastamisnõudega.
Tuvastamisnõue on esitatud preventiivsel eesmärgil, vältimaks vastustaja kui haldusorgani
jätkuvat ja/või korduvalt õigusvastast tegevust kaebuse esitaja suhtes. Varasemates kirjades on
vastustaja ebaõigesti leidnud, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse
maa munitsipaliseerimise taotluse menetlus on lõppenud. Seega esineb reaalne oht, et
samasugusele ebaõigele seisukohale võib vastustaja asuda ka tulevikus. Nii ei ole vastustaja
oma 23.08.2016 kirjas nr 6-7/16/13863-6 omistanud mitte mingisugust kaalu ega tähendust
Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise
avaldusele ning on leidnud, et see maaüksus tuleb igal juhul riigistada. Puuduvad andmed selle
kohta, et vastustaja oleks oma viimatisi seisukohtasid revideerinud.
3-17-377
4(8)
Kuna vastustaja on 21.06.2017 protsessidokumendis tunnistanud, et ta ei ole Jõelähtme
Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 lahendanud (lk 8 p 37: „Vastustaja möönab,
et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS kohaselt lahendamata.“), jääb
kaebaja kohastamisnõude juurde, paludes vastustaja kohustamist Jõelähtme Vallavalitsuse
28.09.2016 taotluse nr. 5-6/2509-7 uueks läbivaatamiseks osas, milles kaebuse esitaja on
palunud vastustajal peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise
menetluse. Kuivõrd käesolevaks ajaks on alustatud Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse
jätmise menetlust, siis on muutnud ainetuks kaebuse esitaja taotlus Jägala puhkekeskuse maa
riigi omandisse jätmise menetluse mitte alustamiseks.
Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-test 4 ja 5. Õigused heale haldusele ning
korraldusele ja menetlusele kehtivad ka kaebaja osas. Samuti takistab olukord, kus vastustaja
jätab kaebaja taotluse Jägala puhkekeskuse maa riigistamise menetluse peatamiseks
lahendamata
ning
ei
kaalu
Jõelähtme
valla
huvi
Jägala
puhkekeskuse
maa
munitsipaliseerimiseks sama maaüksuse riigistamisel, kohaliku omavalitsuse ülesannete
täitmist. Jõelähtme vald vajab Jägala puhkekeskuse maad, tagamaks valla territooriumil
heakorda ning loomaks muuhulgas võimalusi sisukaks vaja aja veetmiseks, kehakultuuriga
tegelemiseks ning noorsootöö korraldamiseks.
12. Vastustaja leiab, et nii kaebuses esitatud nõuded kui ka kaebaja poolt palutud kaebuse
muutmise nõuded on ilmselgelt perspektiivitud ning nendega ei ole võimalik soovitud eesmärki
saavutada. Kaebaja subjektiivseid õigusi võiks rikkuda Maa-ameti peadirektori otsus maa riigi
omandisse jätmise kohta, millisel juhul on kaebajal sellega mittenõustumisel võimalik see otsus
vaidlustada. Seetõttu on käesoleva kaebusega halduskohtu poole pöördumine ennatlik.
Tuvastamisnõue ei ole asjakohane ega lubatav ning kaebus on ennatlik ja perspektiivitu.
Kaebuse muutmine oleks otstarbekas ja vajalik, kui kaebaja poolt soovitud uus nõue on sobiv
kaebuse esialgse eesmärgi saavutamiseks. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest saab
teha vaid ühese järelduse, et kaebuse tegelik eesmärk on saada Jägala puhkekeskuse maaüksus
munitsipaalomandisse. Vastustajale on teada, et kaebaja on esitanud Harju maavanemale
taotluse Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks MaaRS § 28 lõike
1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana. Vastustaja on menetluse käigus antud seisukohtades avaldanud
arvamust, et maavanem on maa munitsipaalomandisse andmise taotluse ja toimiku
tagastamisega riigi huvi põhjendusel sisuliselt maa munitsipaalomandisse andmise menetluse
lõpetanud. Samas on Harju maavanem jäänud seisukohale, et menetlus ei ole lõppenud ning
toimik
on
tagastatud
Vabariigi
Valitsuse
02.06.2006
määruse
nr
“Maa
munitsipaalomandisse andmise kord” (määrus nr 133) § 7 lõike 2 alusel kui puudusega toimik.
Vastustaja ei ole Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmist läbiviivaks
haldusorganiks. Selleks on määruse nr 133 kohaselt Harju Maavalitsus, kelle hinnangul
menetlus lõppenud ei ole. Seega jääb vastustajale selgusetuks, kuidas aitab kaebuse muutmine,
et kohus tuvastaks maa munitsipaalomandisse menetluse mittelõppemise, kaasa kaebuse
eesmärgi saavutamisele, kui menetlust läbi viiva haldusorgani hinnangul menetlus lõppenud ei
ole.
Kaebaja soovib, et Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluses
kaalutaks Jõelähtme valla huvi saada Jägala puhkekeskuse maaüksus munitsipaalomandisse.
Vastustajale jääb arusaamatuks, miks peab kaebaja kohtu kaudu nõudma nõuetekohase
haldusmenetluse läbiviimist. Maa-ametile, kes algatas Jägala maaüksuse puhkekeskuse
maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse, on teada Jõelähtme valla huvi ja põhjendused
ning maa riigi omandisse jätmise menetluses neid kindlasti analüüsitakse. Seejuures nähtub
valla huvidega arvestamine juba sellest, et maa riigi omandisse jätmise menetluses on vallalt
taotletud Jägala maaüksusele määrata sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. Teades, et maaüksus
asub detailplaneeringu kohustusega alal ning koostamisel on üldplaneeringut muutev
detailplaneering, ei ole Maa-ameti hinnangul mõistlik määrata maaüksusele üldplaneeringust
tulenevat elamumaa juhtotstarvet. Seega, riigile on valla soovid teada ning riik on juba tutvunud
3-17-377
5(8)
ja analüüsib kindlasti veelkord Jõelähtme valla huvi ja põhjendusi ning ka õigusliku aluse
sobivust eesmärgi saavutamiseks, mille jaoks Jõelähtme vald maaüksust munitsipaalomandisse
soovib.
Tulenevalt riigivaraseaduse (RVS) § 107 lg-st 3 tuleb kogu reformimata maa osas maareform
läbi viia lähema kahe aasta jooksul. Maa-amet ei pea otstarbekaks viivitada Jägala
puhkekeskuse maaüksuse osas maareformi läbiviimisega ega oodata ära juba 2013. aastal
algatatud detailplaneeringu kehtestamist, milleni ei ole nelja aasta jooksul jõutud. Kaebaja
soov, et kohus kohustaks Maa-ametit maa riigi omandisse jätmise läbiviimisel arvestama
kaebaja huvidega, on ebavajalik ja ennatlik. Maa riigi omandisse jätmise menetlus alles käib ja
põhjendamatu on vaidlustada menetlustoiminguid, mis ei ole kaebaja õigusi riivanud, vaid
kaebaja hinnangul üksnes võivad tema õigusi tulevikus riivata. Kui Jõelähtme valla huvid
saavad riigi omandisse jätmise menetluses riivatud, saab neid kaitsta vaidlustades lõplikku
haldusakti.
Vastustaja ei ole 21.06.2017 vastuse punktis 37 kirjutanud, et kaebaja taotlus on lahendamata.
Vastustaja on sedastanud, et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS
kohaselt lahendamata, kuid kirjaga nr 6-7/16/13863-12 andis vastustaja Harju maavalitsuse
korduvale riigi huvi väljaselgitamise kirjale ja kaebaja taotlusele nr 5-6/2509-7 ühise vastuse.
Vastustaja on väljendanud, et taotlusele on vastatud, küll mitte vormiliselt haldusmenetluse
reegleid järgides, kuid sisuliselt on Jõelähtme valla taotlusele nr 5-6/2509-7 vastatud. Seega on
kaebaja taotluse nr 5-6/2509-7 uuesti läbivaatamise nõue perspektiivitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse
nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste
esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi
saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt
lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise
ajal. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,
kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
14. Kohus on 28.02.2017 määrusega käesolevas haldusasjas võtnud menetlusse kaebuse
Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks
vaadata Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi. Vaidlustatud kirjas (tl 25-
26p) vastas vastustaja muu hulgas Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 (tl 24)
mitte alustada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetlust või kui
vastavat menetlust on juba alustatud, siis peatada see kuni Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013
otsusega nr 33 algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetluse tulemuste
selgumiseni. Maa-amet kinnitas 08.12.2016 vastuses, et kavatseb jätkuvalt viia läbi Jägala
puhkekeskuse maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise menetluse, asudes
ühtlasi seisukohale, et Jõelähtme valla 31.05.2016 esitatud maa munitsipaalomandisse andmise
taotluse (tl 10-15p) menetlus on lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 (tl
18) taotluse ja toimiku tagastamisega ning Harju maavanema 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49
(tl 20-20p) antud selgitused on eksitavad. Olukorras, kus varasema taotluse menetlemine on
lõppenud, välistab MaaRS § 40 lg 4 ka uue taotluse esitamise pärast 30.06.2016.
15. Tallinna Ringkonnakohus on 11.07.2017 määruses käesolevas asjas selgitanud, et
vaidlustatud kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, mida tühistamiskaebusega vaidlustada
3-17-377
6(8)
ei saa (vt määruse põhjenduste p 19 ja 20). Seega ei ole tühistamisnõue lubatav ning see kuulub
läbi vaatamata jätmisele HKMS § 151 lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
16. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse muutmise taotluse, milles palub tühistamisnõude
asemel tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa
munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse
maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala
puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles
palub kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-
6/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala
puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse.
17. Tallinna Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 20 selgitanud, et praegusel juhul
saaks Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamata jätmisest
keeldumise halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustamise lubatavust õigustada see, kui nimetatud
menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.
Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui riigi omandisse soovitakse jätta sellist maad,
mille riigi omandisse jätmine ei oleks üldse õiguspäraselt võimalik, mistõttu kujutaks vastava
menetluse läbiviimine üksnes kaebaja tarbetut koormamist, sest see takistaks sama maa
munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpuleviimist (vrd Riigikohtu 06.03.2007 otsus nr 3-
3-1-94-06, p-d 11-12; 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 14). Küll aga on ringkonnakohus
sama lahendi punktis 21 asunud seisukohale, et praegusel juhul vastava olukorraga tegemist ei
ole ning on seejuures selgitanud järgmist: „Maareformi seadusest ei tulene, et MaaRS § 28 lg
1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana) maa munitsipaalomandisse andmine oleks prioriteetne sama
maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o reservmaana) riigi omandisse jätmise suhtes ega
ka vastupidi (maa riigi omandisse jätmise prioriteetsus on sätestatud vaid MaaRS § 28 lg 1 p
7 alusel munitsipaalomandisse taotletava maa osas). Seega tuleb konkureerivate taotluste
puhul lahendada küsimus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi maa munitsipaalomandisse andmise
korra § 8 lg 4 kohaselt võiks kohalikule omavalitsusele siduva hinnangu munitsipaalomandisse
taotletava maa riigile vajalikkuse kohta anda ka maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja
(selgitades eelnevalt välja riigi huvi taotlusega hõlmatud maaüksuste suhtes), on eelviidatud
praktikas peetud lubatavaks ka taotluse käiguta jätmist kuni maa riigi omandisse jätmise
taotluse lahendamiseni, nagu see on toimunud ka praegusel juhul. Olukorras, kus maa riigi
omandisse jätmise menetlust ei ole veel alustatudki ning samas otsustavad maa
munitsipaalomandisse andmise (MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel taotletava sotsiaalmaa
asukohajärgne maavanem) ja maa riigi omandisse jätmise erinevad haldusorganid (MaaRS §
31 lg 1 p 8 alusel elamumaa perspektiiviga reservmaa riigi omandisse jätmisel
keskkonnaminister või Maa-ameti peadirektor), võib maa riigi omandisse jätmise otsuse ära
ootamist enne maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamist pidada ka
menetluslikult otstarbekaks, sest pole välistatud, et riik võib menetluse käigus oma seisukohta
muuta.“. Punktis 22 on ringkonnakohus selgitanud, et keskkonnaministril või Maa-ameti
peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu
hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles
Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse.
18. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Jõelähtme valla kaebus on
ennatlik ning ei saa eeldada, et maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtava otsusega
rikutaks vältimatult kaebaja õigusi (p 24). Kaebaja on nõustunud ringkonnakohtu lahendi p-s
23 märgitud järeldusega, et esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala
puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses arvestataks tema 31.05.2016 taotlusega
anda sama maa munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33
algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega soovitakse
kaebusega sisuliselt kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel muu hulgas
konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 23
3-17-377
7(8)
selgitanud, et kaebuse eesmärgist lähtuvalt ei ole tegemist olukorraga, kus oleks põhjust
aktsepteerida HKMS § 45 lg 3 järgi menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist. Praegusel
juhul ei ole alust võimaldada halduskohtusse pöördumist selleks, et kohustada vastustajat
arvestama tema poolt läbi viidava haldusmenetluse käigus muu hulgas kaebaja huvide ja
argumentidega, olenemata sellest, et Maa-ameti 08.12.2016 kirjast ja 16.01.2017 vaide
tagastamise otsusest nr 6-7/17/541-2 (tl 32-33) nähtuvalt on vastustaja olnud ekslikult
seisukohal, et Jõelähtme valla taotluse menetlus on juba lõppenud. See ei välista siiski, et
vastustaja arvestab maa riigi omandisse jätmise otsustamisel ka Jõelähtme valla vastuväidetega.
Olukorras, kus läbiviidava haldusmenetluse tulemuse õigusvastasust ei ole võimalik eeldada,
puudub halduskohtul alus sekkuda haldusorgani tegevusse haldusmenetluse läbiviimisel ning
kaebajal tuleb enne halduskohtusse pöördumist oodata ära lõpliku haldusakti andmine, mille
alusel oleks võimalik hinnata tema õiguste rikkumise esinemist.
19. Eeltoodust tuleneb, et vaidlusaluse kirja vaidlustamine ei ole lubatav ka
tuvastamisnõudega ning kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei ole
tuvastamisnõudes taotlenud kõnealuse kirja õigusvastasuse tuvastamist, vaid palub kohtul
tuvastada,
et
Jõelähtme
Vallavalitsuse
poolt
esitatud Jägala
puhkekeskuse
maa
munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse
maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala
puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Kohus selgitab, et viidatud ringkonnakohtu
lahendist nähtuvalt ei ole kaebaja esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise
taotluse nr. 5-6/2509 menetlus lõppenud, vaid see on jäetud käiguta (vt p-d 21 ja 23 ning
Riigikohtu 23.10.2014 otsus nr 3-3-1-37-14, p 8) ning et keskkonnaministril või Maa-ameti
peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu
hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles
Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse (vt p
22). Seega ei ole põhjust eeldada, et vastustaja vastavaid asjaolusid ei arvesta. Vastavate
asjaolude ja kohustuste tuvastamine enne lõpliku haldusakti väljastamist (maa riigi omandisse
jätmise otsustamist) ei ole lubatav, kuna tegemist ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud
olukorraga. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta lõpliku haldusakti vaidlustamisel. Seega
ei ole kaebuse muutmine esitatud tuvastamisnõudega kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik
ning kohus jätab kaebaja vastava taotluse rahuldamata.
20. Kuna tühistamisnõue kuulub tagastamisele ning kaebuse muutmine ei ole põhjendatud,
kuulub HKMS § 151 lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele ka kohustamisnõue
(vaadata Jõelähtme valla 28. septembri 2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi). Vastustaja on
kaebaja 28. septembri 2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 vastanud 08.12.2016 kirjaga nr 6-
7/16/13863-12, mille vaidlustamine praegusel juhul on ennatlik ega ole eeltoodud põhjendustel
lubatav. 04.08.2017 esitas kaebaja kohustamisnõude täpsustuse, mille palub kohustada Maa-
ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi osas,
milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi
reservmaaks jätmise menetluse. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja selles osas tema taotlust
lahendanud. Vastustaja hinnangul on kaebaja vastav taotlus lahendatud ning vastustaja on oma
seisukohta sellele avaldanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluste osas on
vastustaja võtnud seisukoha 08.12.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-12, millest toodud
seisukohtadest nähtuvalt vastustaja kaebaja taotlust ei rahuldanud. Ka kaebaja ise on
06.07.2017 määruskaebuses (määruskaebuse lk 7) asunud seisukohale, et vastustaja on
08.12.2016 kirjaga vastanud kaebaja 28. septembri 2016 taotlusele. Seega on vastustaja
seisukoht kaebajale teada ning ei ole põhjendatud, et vastustaja peaks selles osas uuesti
kaebajale oma avaldatud seisukohti kordama. Lisaks nähtub eeltoodust, et maa riigi omandisse
jätmise menetluse peatamine ei oleks praegusel juhul põhjendatud, mistõttu on vastava nõude
eesmärgi saavutamine perspektiivitu (HKMS § 121 lg 2 p 2).
3-17-377
8(8)
21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata
ning jätab kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm