3-17-961/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(15)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-961

Haldusasi

WoodExpo OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2017

maksuotsuse nr 12.2-3/035793-40 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – WoodExpo OÜ, esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mari-Liis Reidi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 6. novembril 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.01.2016 korralduse nr 12.2-3/035793-1,

13.05.2016 korralduse nr 12.2- 3/035793-28 ja 22.08.2016 korralduse nr 12.2-3/035793-36 alusel

WoodExpo OÜ käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust perioodil 2015 september - 2016 märts (ka).

2. MTA koostas kontrolli tulemusel 25.10.2016 kontrollakti nr 12.2-3/035793-37, milles

leidis, et WoodExpo OÜ ja Citypallet OÜ vahelisi tehinguid ei ole toimunud ning kaupa ei ole

saadud, mistõttu puudub WoodExpo OÜ-l käibemaksu mahaarvamise õigus ja tasuda tuleb

tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt (Citypallet OÜ-le tehtud väljamaksetelt).

3. Pärast kontrollakti saamist nõustus WoodExpo OÜ esitama käibemaksu kohta

parandusdeklaratsioonid, kuid tulumaksu osas leidis, et maksuhalduri väide kauba puudumisest on

ebaõige, sest kaup on tegelikult laoarvestuses olemas, st Citypallet OÜ-le tasutud raha eest on

soetatud kaubad tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. WoodExpo OÜ esitas MTA-le 12.12.2016,

21.12.2016, 10.01.2017, 11.01.2017 täiendavaid selgitusi ja arvestusi kaupade koguste ja

maksumuse kohta.

2(15)

4. MTA kohustas 20.02.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035793-40 (I kd, tl 10-13 pöördel)

WoodExpo OÜ-d tasuma tulumaksu summas 159 255,57 eurot. Maksuotsuses kajastatud asjaolud

on kokkuvõtvalt järgnevad :

4.1 WoodExpo OÜ ei ole kontrollperioodil soetanud Citypallet OÜ-lt kasutatud FIN kaubaaluseid

ja kõrgendusi, kuid on teinud vastavate arvete alusel Citypallet OÜ-le väljamakseid kokku

summas 637 022,28 eurot, mida maksuhaldur loeb ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks,

mille kohta puudub WoodExpo OÜ-l raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. Raha ülekannete tegemiseks laekus WoodExpo OÜ arvelduskontole

kaupade müügist ja Con Cascos OÜ-lt saadud laenust.

4.2 WoodExpo OÜ ei ole arvetel näidatud kaupa saanud.

4.2.1 Kontrollakti punktis 1.1.1.2 toodud asjaoludel ei saanud WoodExpo OÜ kontrollperioodil

Citypallet OÜ-lt kasutatud FIN kaubaaluseid ja kõrgendusi, kuna Citypallet OÜ ei soetanud ise

2015 septembrist kuni 2016 märtsini (ka) varifirma tunnustega äriühingutelt Hanover Grupp,

Alpax Ehitus, Facinus Baltica ja RL Reha kasutatud FIN kaubaaluseid ja kõrgendusi, mistõttu

puudus Citypallet OÜ-l võimalus ka WoodExpo OÜ-le neid kaupu edasi müüa.

4.2.2 WoodExpo OÜ laoarvestusest ei nähtu Citypallet OÜ-lt väidetavate kasutatud FIN

kaubaaluste ja kõrgenduste soetus, kuna laoarvestuses on kajastatud ja arvele võetud üksnes

WoodExpo OÜ enda poolt Eesti äriühingutelt ja eraisikutelt soetatud kasutatud FIN kaubaaluste ja

kõrgenduste kogused.

4.2.3 WoodExpo OÜ müügikäibes ei kajastu Citypallet OÜ vastava kauba (80 780 tk) edasimüüki.

Väljastatud müügiarvete kohaselt on WoodExpo OÜ edasi müünud ainult enda poolt soetatud

kasutatud FIN kaubaaluseid ja kõrgendusi, mida kinnitab ka kasutatud FIN kaubaaluste ja

kõrgenduste laoarvestus.

4.2.4 WoodExpo OÜ ostuarvestusest nähtuvalt ei ole vastavat kaupa soetatud ka tundmatult

kolmandalt isikult summas (637 022,28 eurot), mis kanti Citypallet OÜ arvelduskontole, kuna

sellises koguses (75220 tk FIN aluseid ja 5560 tk kõrgendusi) kaupa ei ole laoarvestuses arvele

võetud ega ka edasi müüdud. Nimetatud koguses kaubaalused ei kajastu laoarvestuses ka muude

soetatud kaubaaluste hulgas, kuna FIN kaubaalustele on omased kindlad mõõtmed

(1200x1000x141 mm) ning selliste mõõtmetega pole WoodExpo OÜ laoarvestuse kohaselt

rohkem aluseid soetanud.

4.3 Citypallet OÜ-le väljamakse aluseks olevad algdokumendid ei vasta nõuetele.

4.4. WoodExpo OÜ on tegutsenud teadlikult. Kõigi väidetavate FIN kaubaaluste ja kõrgenduste

ostu-müügitehingutes osalenud isikute (N. Z., V. G., A. A., I. D.) omavaheline tutvus võimaldas

kokku leppida Citypallet OÜ-ga tegelikkuses mittetoimunud tehingutes, milles WoodExpo OÜ

poolt näilikult ostuarvete tasumiseks kantud raha võeti A. A. poolt välja sularahas ning välistatud

ei ole võimalus, et raha on liikunud tagasi WoodExpo OÜ-le kui algsele kaubaaluste

finantseerijale.

4.5 Kontrollperioodil Citypallet OÜ-le tehtud väljamaksete näol on tulumaksuseaduse (TuMS) §

51 lg 2 p 3 kohaselt tegemist väljamaksetega, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, millelt TuMS § 51 lg 1

kohaselt tuleb tasuda tulumaksu vastavalt TuMS § 4 lg 11 p-s 2 toodule 20/80. Summalt 637

022,28 eurot kuulub perioodil 2015 september - 2016 aprill juurde määramisele tulumaksu kokku

summas 159 255,5710 eurot. Citypallet OÜ nimel väljastatud arved ei vasta raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele, kuna väljamakse aluseks olevad arvnäitajad on

ebaõiged ja arvel märgitud müüja ei ole tuvastatav (RPS § 7 lg 1 p-d 4 ja 5). Kuna arve ei vasta

nõuetele, on WoodExpo OÜ-l kohustus deklareerida maksustamisperioodi 2015 september - 2016

aprill TSD deklaratsioonide lisal 6 kood 6070 väljamakseid summas 637 022,28 eurot ja kood

6160 tulumaks summas 159 255,57 eurot ning tasuda see MTA pangakontole. Tulumaksu

3(15)

määramise metoodika on toodud maksuotsuse lisas 1. Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, §

54 lg 2 ja 4.

4.6 Kaebajale on tagatud ärakuulamisõigus. Menetluses on MTA analüüsinud WoodExpo OÜ

poolt MTA-le 12.12.2016 ja 10.01.2017 esitatud täiendavaid dokumente ja antud selgitusi ning

leidnud, et need ei muuda kontrollaktis toodud seisukohti tulumaksu määramise osas.

5. WoodExpo OÜ esitas maksuotsuse peale vaide (I kd, tl 15-19), mille MTA jättis

05.04.2017 vaideotsusega nr 6-1/3678-2 (I kd, tl 22-25) rahuldamata. MTA jäi vaideotsuses

samale seisukohale, mis maksuotsuses ning leidis, et maksuotsus on õiguspärane.

6. WoodExpo OÜ esitas 05.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti

(MTA) 20.02.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035793-40 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist

kuni asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, alternatiivselt vaidlustatud maksuotsuse täitmise

peatamist osaliselt, lubades MTA-l sooritada ainult maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-

des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud toiminguid.

7. Kohus võttis 11.05.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning

määras menetlustähtajad. Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ning kohustas MTA-d mitte avalikustama vaidlustatud maksuotsusega määratud

maksuvõlga MTA veebilehel kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.

8. Vastustaja esitas 12.06.2017 kohtule vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud kaebaja kanda. 14.06.2017 esitas vastustaja kohtule maksutoimiku ning esitatud

kaaskirjas märkis, et 12.06.2017 vastuse lisadena esitatud eraldi zip-faili (pealkirjaga

Maksusaladust sisaldavad_Lisad) talletatud tõendid sisaldavad kolmandate isikute maksusaladust

ning neid faile tuleb varjata teiste menetlusosaliste eest.

9. Kohus kuulutas 12.07.2017 määrusega haldusasja menetluse vastustaja taotletud osas

kinniseks ja piiras selles osas kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjaliga. Sama määrusega

määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, samuti menetlustähtajad ning otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas 24.08.2017 täiendavate seisukohtade ja taotluste

esitamise tähtaja pikendamise taotluse, mille kohus rahuldas.

10. Kaebaja esitas täiendava seisukoha ja tõendid 01.09.2017 ja menetluskulude nimekirja

koos tõenditega 02.09.2017. Vastustaja esitas täiendava seisukoha kohtule 18.09.2017.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus tuleb tühistada, kuna maksuhaldur ei ole

maksuotsuse andmisel hinnanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid ja kauba olemasolu fakti,

mis viis tulumaksu hindamata jätmisele. Samuti ei ole maksuotsuse andmisel tagatud kaebajale

ärakuulamisõigust.

11.1. Maksuotsuse andmisel on rikutud kaebaja õigust olla enne haldusakti andmist

nõuetekohaselt ära kuulatud. Kuigi kaebaja sai võimaluse revidendiga kohtuda ja esitada tõendeid

ning selgitusi, ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulatud (MKS § 13 lg 1). Praegusel juhul tegi

MTA maksuotsuse tuginedes asjaoludele ja järeldustele, mida kontrollaktis ei kajastatud ning

millest kaebaja teadlik ei olnud. Kaebaja sai sellest teada alles maksuotsusega tutvumisel. Nii on

maksuhaldur tuginenud endise raamatupidaja ütlustele, kes andis seletusi 19.12.2016. Neid

seletusi ei ole kaebajale saadetud ning kaebaja ei saanud nendele vastuväiteid esitada. Samas

nähtub, et MTA on nendele tuginenud ja suurendanud kaebaja maksukohustust, mis tähendab, et

see uus tõend on avaldanud mõju kaebaja maksukohustusele. Samuti on maksuotsuses tehtud

järeldusi kaebaja täiendavalt esitatud andmete ja tõendite pinnalt ning neid järeldusi ei ole enne

kaebaja rahalisi kohustusi suurendava otsuse tegemist tutvustatud. Maksuhaldur pidanuks enne

4(15)

maksuotsuse andmist võimaldama kaebajal esitada oma seisukohad ja vastuväited ning tutvuda

pärast kontrollakti koostamist kogutud tõenditega.

11.2. Kaebajal oli olemas kaup ja maksuhaldur oleks pidanud läbi viima hindamise. Kui

maksuhaldur

ei

arvestada

tulumaksuarvestuses

Citypallet

OÜ

arveid,

siis

tuleb

tulumaksukohustuse väljaselgitamisel lähtuda soetatud kaubast ning hindamise teel välja selgitada,

kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest.

Maksuhaldur pole kaebaja tulumaksukohustuse väljaselgitamisel kaalunud maksusumma

määramist hindamise teel, kuigi selline kaalumine oli vajalik.

11.2.1. MTA 25.10.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/035793-37 toodud väide, et Citypallet OÜ-le on

tasutud arvete järgi raha, kuid kaupa ei ole saadud, on paljasõnaline ja tõendamata. MTA järeldas

ekslikult pelgalt Citypallet OÜ arvetel märgitud kaubanimetuse alusel - FIN kaubaalused ja

kõrgendused -, et kaup puudub. MTA-le esitati maksumenetluse käigus laoarvestused, millest

nähtuvad soetatud kauba kogused, mille suurust ja summasid ei ole MTA vaidlustanud.

Laoarvestuse järgi on Citypallet OÜ kogused septembris tegelikult 27 084 ühikut. Kaebaja esitas

maksuhaldurile laoarvestuse septembrikuu kokkuvõtte, mille kohaselt oli laoarvestuses kajastatud

OÜ-lt Citypallet soetatud kaupa 27 084 ühikut summas 98 125,30 eurot. Välja on toodud kauba

kogused ja kogusummad kõikide müüjate, sh eraisikute lõikes. Kaebaja piirdus septembrikuuga,

kuna MTA-l olid olemas kõik andmed (müüjate arved, eraisikutelt ostetud aluste kohta andmed)

just septembri kohta, mis andis võimaluse veenduda kauba olemasolus. Seejärel oleks saanud

liikuda järgmiste maksustamisperioodide juurde.

11.2.2. Kaebaja selgitas 12.12.2016 e-kirjas, et MTA-le esitatud laoarvestuses kajastuvad

Citypallet OÜ-lt soetatud alused ning nende aluste kogused on isegi suuremad kui arvetel

märgitud. Erinevus võib tuleneda sellest, et kaubaaluseid kajastati laoarvestuses, kuid arve

kajastati raamatupidamises järgmisel kuul või on soetatud kogused tegelikkuses suuremad. See

selgitab ka kokkulepitud hinna kujunemist (selle raha eest saadi rohkem aluseid). Seetõttu ei vasta

tegelikkusele ega ole kontrollitav kohtumisel esitatud revidendi väide, et Citypallet OÜ-lt soetatud

kaubaaluseid ei ole laoarvestuses kajastatud. Esitatud laoarvestuse järgi saab eeldada, et Citypallet

OÜ arvete eest tasutud summade eest on kaubaalused soetatud. Seda kinnitavad tabelis esitatud

kogused, mistõttu sai MTA läbi viia hindamise, sest kaup on reaalselt olemas.

11.2.3. Maksuhalduri põhjendus kauba puudumisest rajaneb asjaolul, et laoarvestuses ei ole

sellises koguses FIN kaubaaluseid ja kõrgendusi. See järeldus on asjakohatu, sest MTA on

tuvastanud tehingute näilisuse. MTA ei saa ühest küljest pidada tehinguid mittetoimunuks, aga

teisest küljest pidada tõesteks nõuetele mittevastavaid arveid kauba kirjelduse kohta, leides, et

kaebajal peaks olema laoarvestuses just nendel arvetel märgitud kaup märgitud koguses. Ka

maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldusest, et raha on liikunud tagasi kaubaaluste

finantseerijale, järeldub, et MTA peab võimalikuks raha liikumist kaebaja kätte. Asjaolu, et

kaubad ei ole soetatud Citypallet OÜ-lt, ei tähenda, et kaubaaluseid ei ole üldse soetatud. Kaebaja

on kinnitanud, et ta on raha kasutanud kaubaaluste soetamiseks tundmatutelt kolmandatelt

isikutelt. Ka tundmatutelt isikutelt soetatud kaup tuleb tulumaksukohustuse väljaselgitamisel

arvesse võtta, kui seda ei ole saadud tasuta.

11.2.4. TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit.

"Ettevõtlusest välja viidud" tähendab, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab

äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine

osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest

maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet). Kohtupraktikast tuleneb, et kui kaup on aga

soetatud ja selle eest on makstud, on MKS §-s 94 sätestatud hindamise eesmärk selgitada välja,

kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest.

Hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing

ei ole seda kaupa ise valmistanud ega tasuta saanud. Andmete puudumine tegeliku müüja kohta ei

välista tulumaksusumma määramist hindamise teel.

5(15)

11.2.5. MTA väide, et kaebaja esitatud arvestus ei ole kontrollitav ning sellelt ei ole võimalik

tuvastada, millises mõõdus ja milliste artiklite lõikes on maksumaksja äriühingutelt kaubaaluseid

soetanud ning kas tegemist on ikka kaubaaluste soetuse või mõne muu kaubaartikli soetusega, on

põhjendamatu. MTA-le on esitatud laoarvestuse dokumendid soetatud kaubaaluste kohta kõikide

kontrolliperioodide lõikes. Kokkuvõte müüjate lõikes oli tehtud ainult septembrikuu kohta, et

MTA-le näidata, et OÜ Citypallet all on laoarvestuses kajastatud kaupa 27 084 ühikut. Kaebaja on

maksuhaldurile selgitanud, et kauba kogused ja hinnad saab kokku panna laoarvestuse,

raamatupidamise arvestuse ja arvete alusel ning et ühtset raamatupidamise dokumenti selle kohta

ei ole. Vastasel juhul oleks see maksukontrollis esitatud. Revidendile on neid asjaolusid kontrolli

käigus korduvalt selgitatud, sh endise raamatupidaja poolt. Maksuhalduril olid olemas kõikide

tarnijate arved, mis oleks võimaldanud pisteliselt kontrollida laoarvestuses esitatud andmete

paikapidavust, seda enam, et MTA-l ei olnud vastuväiteid teistelt tarnijatelt soetatud kaupade ja

nende kogustele ning makstud summadele. Seega olid MTA-l analüüsi tegemiseks

raamatupidamise andmed (arved) olemas. Kahtlustest sai kaebaja esmakordselt teada

kontrollaktiga tutvumisel. Samuti ei olnud MTA kaebajale andmete esitamiseks ajalisi piire

seadnud. Kaebaja on välja toonud, kui palju on laoarvestuses kajastatud kaupa, mis on soetatud

väidetavalt Citypallet OÜ-lt. MTA ise kinnitab, et summaliselt ja koguseliselt on ka uues,

10.01.2017 esitatud arvestuses jõutud samale tulemusele 12.12.2016 esitatud äriühingutelt 2015

septembris kaupade soetuse arvestusega, sh ka maksumenetluses esitatud laoarvestusega. Seega

tuleb keskenduda just sellele kaubale ja määrata selle kauba hind hindamise teel. Järelikult on kõik

andmed võrreldavad. MTA ei kutsunud kaebajat enda juurde, et kaebaja aitaks andmeid selgitada

ja neid võrrelda.

11.2.6. Maksuotsuses toodud põhjendused seonduvalt eraisikutega on segased. Küsimus on

eelkõige kauba koguste kohta. Kaebaja esitas maksuhaldurile andmed üksuste lõikes, palju on

füüsilistelt isikutelt kaupu ostetud. MTA-le on esitatud füüsilistele isikutelt tehtud ostude

kviitungid. Seega on nende andmete põhjal kogused kontrollitavad.

11.2.7. MTA märgib, et kaebaja on laoarvestuses toonud välja OÜ Citypallet kauba maksumuse

98 125,30 eurot, kuid arvete alusel soetati OÜ-lt Citypallet kaupu summas 93 937,70 eurot.

Sellega justkui sooviti suurendada kauba kogumaksumust. See väide on täiesti meelevaldne ja

vastuolus maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. Kontrollaktis lisas 1 on

maksuhaldur ise tuvastanud, et 2015. a oli kajastatud Citypallet OÜ müügiarveid summas 98

785,30 eurot. Kui lahutada sellest remondi arve 660 eurot, siis saabki summaks 98 125,30 eurot.

Kontrollakti lisa 2 kajastab OÜ Citypallet arveid, mille puhul on maksuhaldur keelanud

käibemaksu mahaarvamist summas 93 937,7 eurot. Need andmed peavadki erinema, sest

laoarvestus kajastab ka ühendusesiseselt soetatud kaupu, mida maksuhaldur on põhjendatuks

lugenud, st kõiki tehingud OÜ-ga Citypallet ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Seega eksib

maksuhaldur enda poolt välja toodud numbrites.

11.2.8. Alusetu on maksuhalduri väide, et justkui kaubaaluste koguse suurendamisega ligikaudu

kaks korda on kaebuse esitaja püüdnud jätta muljet, et soetati kaubaaluseid ja kõrgendusi rohkem,

mis võimaldas kaebuse esitajal näidata ühe kaubaaluse hinda ligikaudu poole võrra väiksemana.

Järeldus hinnast ja selle põhjendatusest saab toimuda alles pärast hindamise läbiviimist. Koguse

suurendamise ja hinna väiksemana näitamisel ei ole mingit seost maksustamisega. Maksuhaldur ei

ole tõendanud, et aruanne Ostud (zakupki) ei ole sisse ostetud koguste osas õige. Kaebajal on

kaubad olemas, kuid ostudokumendid tundmatutelt isikutelt kaubaaluste soetamise kohta

puuduvad. Seega on hindamine võimalik, lubatud ja vajalik.

11.2.9. Jääb arusaamatuks, miks pöördus maksuhaldur 19.12.2016 endise raamatupidaja G. S.

poole selgituste saamiseks ega nõudnud selgitusi maksukohustuslaselt endalt. G. S. selgitas MTA-

le, et temale ei ole teada isik, kes on laoarvestuse dokumendi „zakupki“ koostanud, kes on andmed

laoarvestusse sisestanud ning mida tähendavad laoarvestuses toodud lühendid. Seega pidanuks

revident uurima, kes sisestas andmed ja kes on nõus andma maksuhaldurile sellekohaseid

6(15)

selgitusi. Nende asjaolude välja selgitamata jätmisega rikkus maksuhaldur uurimispõhimõtet, s.o

MKS § 11.

11.2.10. Maksuhalduri väitel selgitas G. S. dokumendi „Zakupki“ kohta, et talle teadaolevalt on

artiklite osas, mis algavad tähega „U“, tegemist kaupadega, mida tegelikult pole hankijatelt

soetatud, vaid need on kaebaja enda poolt toodetud. Selliseid „U“-ga algavaid kauba artikleid on

2015 septembri laoarvestuses kajastatud kokku summas 55 663,96 eurot ja koguseliselt 13 840 tk.

Sellest järeldas maksuhaldur, et seega ei saa eelnimetatud summas ja koguses kaupade puhul olla

tegemist hankijatelt, sh tundmatult kolmandalt isikult, soetatud kaubaalustega. Tegemist on

ebaõige järeldusega ning kaebajat ei ole selle asjaolu suhtes ära kuulatud. Põhimõtteliselt on õige,

et täht “U” tähistab uusi kaubaaluseid, kuid kaebaja on uusi kaubaaluseid ka soetanud.

Laoarvestus ei kajasta kaebaja enda poolt toodetud kaubaaluseid, vaid kaupade sisseostu, sh uute

kaubaaluste ostu. Kaebaja esitas maksuhaldurile tabeli tundmatutelt isikutelt soetud kaubaaluste

nomenklatuuride ja koguste kohta (vastustaja vastuse lisa 17), millest nähtub, et tundmatutelt

isikutelt ei ole soetatud kaubaaluseid, mis oleks nomenklatuuris tähistatud algava „U“ tähega.

Seega ei saa G. S. väited puudutada tundmatutelt isikutelt soetatud kaubaaluseid.

11.2.11. Arusaamatu on maksuhalduri väide, et tõendamata on ka nn tundmatule kolmandale

isikule väidetavalt tehtud väljamakse aluseks olnud rahaliste vahendite päritolu. Maksuhaldur ise

väidab maksuotsuse punktis 2.1.1.2.4, et välistatud ei ole võimalus, et raha on liikunud tagasi

kaebajale kui algsele kaubaaluste finantseerijale. Sellest rahast piisas laoarvestuses märgitud

koguses kaubaaluste soetamiseks. Kui maksuhaldur alustab hindamise läbiviimist, siis on kaebaja

igati abiks kaubaaluse hinna määramisel. Tulumaksu saab määrata ainult väljamaksete puhul, mis

ei ole ettevõtlusega seotud. Väites, et raha on kaebuse esitajale tagasi liikunud, tegelikult välistab

tulumaksu määramise. Samuti ei ole tulumaksu määramiseks alust, kui näilike tehingute eest

makstud raha eest on soetatud kaupu. Seepärast tuleb kauba olemasolu tulumaksu määramisel

arvesse võtta. Hindamise eelduseks on kauba olemasolu ja eeldus, et kaupa ei ole saadud tasuta.

Kaubaaluste puhul need eeldused on täidetud.

11.3. Maksuhaldur ei hinnanud kaebaja esitatud tõendeid kauba olemasolu kohta. Maksuhaldur

jättis arvestamata aruandes Ostud (zakupki) kajastatud ostetud kaubaalused, mis on soetatud

tundmatutelt isikutelt ja millede eest tasumist on kaebaja raamatupidamises kajastanud Citypallet

OÜ arvete eest tasumisena.

11.3.1. MTA ei ole hinnanud tõendina kaebaja poolt esitatud perioodidel september 2015 - märts

2016 soetatud kaubaaluste aruannet Ostud (zakupki). Nimetatud aruanne, mille õigsust ei ole

maksuhaldur kahtluse alla seadnud, kajastab soetatud kaubaaluste koguseid ja maksumust. Nende

soetatud koguste hulgas ei ole kaebaja enda poolt toodetud kaubaaluseid. Kaebaja on tundmatutelt

isikutelt kaubaaluste soetamisel tuginenud just ostetud kaubakogusele. Ostetud ja toodetud

kaubaalused kantakse laoarvestusse. Laoarvestus oli ka maksuhaldurile esitatud. Näitena võib

tuua, et aruande Ostud järgi on septembris 2017.a ostetud kaubaaluseid 111 045 tk, siis

laoarvestuse aruande järgi oli septembris kaupu, sh kaubaaluseid lattu sisse tulnud 154 886 tk.

Vahe 43821 (154866-111045) tk annab infot selle kohta, et selle koguse sees on ka septembris

2015 kaebaja enda poolt toodetud kaubaalused. Kaebaja koostas ka selgitava tabeli oktoobris 2015

toodetud kaubaaluste kohta. Toodetud kaubaaluseid oli 18 875 tk. Kui võtta aluseks ostetud

kaubaaluste arv oktoobris, mis on 113 299 tk ja laoarvestuse aruande kohaselt oktoobris lattu sisse

tulnud kaubad, sh kaubaalused, 145 708 tk, siis on vahe 32409 tk, mis hõlmab ka kaebaja enda

poolt toodetud kaubaaluseid. Maksuhaldur nõudis maksukontrollis ka materjalide laoarvestuse

esitamist. Kaebaja esitas revidendile materjalide kohta arvestuse perioodi september 2015 - märts

2016 kohta ning selgitas 01.09.2016.a e-kirjas, et "Negatiivne kaubaaluste saldo on seotud sellega,

et ostu puhul määratakse üks nomenklatuur, aga müügi puhul sama kaubaalusele määratakse teine

nomenklatuur. Toimub ümbersortimine. Firmas on kaks laoprogrammi, ühes peab arvestust

kaubaalustele, teises programmis peab arvestust materjalidele.". Lisaks esitas kaebaja revidendile

kaubaaluste

sisseostmise

kohta

ja

materjalide

kohta

aruanded

kontrollitavate

7(15)

maksustamisperioodide lõikes (vt raamatupidaja e-kirjad revidendile, mis on olemas ka

maksutoimikus). Seega olid maksuhalduril olemas andmed sisseostetud kaubaaluste kohta,

laoarvestuse kohta ning materjali kulu kohta. Samuti olid maksuhalduril olemas maksumenetluse

andmed kaubaaluste müügi kohta. Vastustaja esitas kohtule aruande, kuid ei esitanud kohtule

maksumenetluses esitatud müügiarveid. Maksuhaldur ei ole vaidlustanud laoarvestuses kajastatud

kaubaaluse liikumist ja müüki, mis kinnitab, et koguse üle ei saa olla vaidlust.

11.3.2. Maksumenetluse esitatud andmete alusel oleks maksuhaldur saanud kontrollida oma

kahtlust kauba valmistamise kohta. Asjaolu, et kaebaja ka ise tegeles kaubaaluste tootmisega, ei

võimalda teha automaatselt järeldust, et ta valmistas ka need kaubaalused, mida ta soetas

Citypallet OÜ-le arvete alusel väljamakstud raha eest. Maksuhalduril olid olemas laoarvestuse ja

materjalide laoarvestuse aruanded, mille alusel oleks maksuhaldur saanud oma kahtlust kontrollida

või tõendada. Kuigi maksuhaldur vastuses kaebusele väidab, et tegemist on olukorraga, kus

kaebaja ise valmistas sama kaupa, mida ta osaliselt ka sisse ostis, ei ole maksuhaldur tõendanud, et

aruandes Ostud (zakupki) kajastuvad kaebaja enda poolt toodetud kaubaalused.

11.3.3. Ekslik on vastustaja väide, et kaebaja poolt esitatud arvestus („zakupki“) ei tõenda

vaidlusaluse kauba soetust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning jääb selgusetuks, milliste

andmete alusel oleks maksuhaldur pidanud veenduma kauba tegelikus olemasolus olukorras, kus

kaebaja on teinud kõik selleks, et see kontrollitav oleks. Maksuhaldur ei ole aru saanud talle

esitatud aruannete sisust. Aruanne Ostud (zakupki) kajastab ostetud kaubaaluseid koguseliselt ja

nende maksumust (kokku). Kaebaja esitas septembri 2015 kohta arvestuse ostetud kaubaaluste

kohta müüjate lõikes (vt vastustaja vastuse lisa 15). Kaebaja soovis eelkõige tõendada kaubaaluste

olemasolu, mitte aga nende liiki. Liiki ja selle maksumust saab hinnata hindamise läbiviimisel,

milleni maksuhaldur ei ole jõudnudki. Esitatud arvestus näitab, et müüjatelt, mille kohta arved on

olemas, on soetatud kaubaaluseid kokku 60 519 tk, eraisikutelt on arvestuse kohaselt soetatud

kaubaaluseid 23 442 tk ja 27 084 kaubaalust on soetatud Citypallet OÜ arvetel alusel

väljamakstud raha eest summas 98 125 eurot. Kaebaja esitas maksuhaldurile maksumenetluses

kaubaaluse 27 084 tk kohta nomenklatuuri, millest nähtuvad kaubaaluste kogused kaubaaluste

liikide lõikes (vt vastuse lisa 17). Samuti esitas tabeli, milles olid välja toodud teistelt müüjatelt

(arved on olemas) soetatud kaubaaluseid Tallinna ja Tartu lõikes (vt vastuse lisa 17).

Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhalduri nõudmisel septembri, oktoobri ja novembri 2015

kõik ostuarved, mis tähendab, et maksuhaldur oleks saanud nende arvete alusel kontrollida

kaebaja esitatud väidet, et septembris 2015 ostis ta teistelt müüjatelt, peale tundmatute isikute ja

eraisikute, kaubaaluseid 60 519 tk. Maksuhaldur sellist kontrolli läbi ei viinud, kuigi andmed olid

selleks maksuhalduril olemas. Maksuhalduri pahatahtlikku käitumist kinnitab ka asjaolu, et

maksuhaldur ei ole kohtule esitanud maksumenetluses esitatud ostuarveid, et vältida nende

andmete alusel maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimist.

11.3.4. Kaebaja on teinud sisseostetud kaubaaluste arvestused ostjate lõikes oktoobri, novembri,

detsembri 2015, jaanuar, veebruari ja märtsi 2016 kohta. Nende arvestustega kaebaja tõendab, et

enda väidet, et septembrist 2015 - märtsini 2016 on soetatud Citypallet OÜ-le arvete alusel tasutud

raha eest kaubaalused järgmiselt:

Kuu

Müüjad

(arvete järgi)

Eraisikud

Tundmatud

isikud

(Citypallet

OÜ-le

makstud

raha)

Kokku

Aruande

ostud

(Zakupki

alusel)

september

60519

23442

27084

111045

114045

oktoober

55826

32695

24778

113299

1134299

8(15)

november

62310

27217

30828

120355

120355

detsember

50633

29258

25733

105624

105624

jaanuar

50406

18741

21522

90669

90669

veebruar

54451

28073

15274

97798

97798

märts

68613

37146

9801

115560

115560

Nimetatud tabelis toodud andmete võrdlus näitab, et soetatud kaubaaluste kogused vastavad sis-

seostetud kaubaaluste kogustele, mida tõendab aruanne Ostud (zakupki). Aruanne oli maksuhal-

durile esitatud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et aruanne ei vasta kaubaaluste koguste ja summa-

de lõikes tegelikkusele ning tegelikult oleks kaubaaluseid soetatud vähem. Sellega on kaebaja

tõendanud, et tal on arvetega kaetud teistelt müüjatelt soetatud kaubaalused, mille osas on käibe-

maksu maha arvatud õigesti ning eraisikutelt soetatud kaubaaluste osas (maksumenetluses esitati

ostukiivitungid septembrikuu kohta, kuna revident tahtis saada ainult seda kuud). Muude aluste

soetamise kohta nõuetekohased arved puuduvad.

12. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning muutva tingimusega

maksusumma määramise kohaldamata jätmine on põhjendatud, Kaebaja ärakuulamisõigust pole

rikutud ning vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt ja õigetel alustel motiveeritud.

12.1. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust.

12.1.1. Maksuhaldur koostas maksumenetluse käigus 22.08.2016 korralduse, millega kohustas

kaebajat esitama muuhulgas dokumendi, millest nähtuks kontrollitavatel perioodidel ostetud ja

müüdud kaupade laoarvestus kuude lõikes ning algsaldod, sissetulekud ja väljaminekud

kaubaaluste ja muude kaupade mõõtude, tükkide ja summade lõikes. Vastuseks nimetatud

korraldusele saatis kaebaja raamatupidaja G. S. maksuhaldurile 26.08.2016 perioodi september

2015 - märts 2016 kohta tabeli kujul dokumendi nimetusega „Zakupki“. Esitatud dokumendi

esimeses veerus on arusaamatud lühendid, mis peaksid tähendama kauba artikleid, teises veerus

maksumus ja kolmandas kogus. Peale kontrollaktiga tutvumist esitas kaebaja veel lisaks kaks

dokumenti, millest esimene peaks kajastama kaupade soetust tarnijate lõikes ja kus ühe reana on

välja toodud soetus Citypallet OÜ-lt ja soetus eraisikutelt ning teine dokument detailset ülevaadet

Citypallet OÜ-lt soetatud kaupade kohta. Viimati nimetatud dokumendi esimeses veerus on samuti

hulk erinevaid arusaamatuid lühendeid (nt ½, eur-mõõt, fra, KEK, REM, S, uep, EA, EM, eur-

m??t jne) ning teises veerus kogus. Vaatamata maksuhalduri palvele saata esitatud dokumentides

toodud lühendite täpsed nimetused koos kauba mõõtmetega, et võrrelda neid kontrollimisel

esitatud saatelehtedel kajastatud kauba mõõtudega, ei saanud maksuhaldur kaebajalt nimetatud

küsimusele vastust. Kui kaebaja sooviks oli tõendada maksuhaldurile vaidlusaluse kauba

olemasolu, siis tulnuks tal esitada detailne ülevaade sellest, millist konkreetset kaupa milliste

mõõtude ja hinnaga ta faktiliselt soetas, et kõrvaldada tekkinud kahtlused kauba puudumises. Selle

asemel aga palus kaebaja esindaja korduvalt maksuhalduril täpsustada, kas ta sai ikka

maksuhalduri küsimustest õigesti aru, ilma et sellele oleks järgnenud sisulisi vastuseid või

asjakohaseid tõendeid. Seetõttu, ei olnud maksuhalduril võimalik järeldada vaidlusaluse kauba

soetust kaebaja poolt esitatud tabeli kujul esitatud dokumentide alusel, millel puudub mistahes

veenev seos kaebaja kontrollitavatel perioodidel peetud raamatupidamisega ja mida on sisuliselt

võimalik koostada mistahes ajahetkel.

12.1.2. 24.11.2016 kohtus maksuhaldur kaebajaga (fikseeritud maksukohustuslase suuliste

selgituste protokollis), kuivõrd viimane soovis selgitada oma seisukohti seoses kontrollaktis nr

12.2- 3/035793-37 tuvastatud asjaoludega. Kohtumise käigus andis maksuhaldur kaebajale veel

täiendava tähtaja (25.11.2016 kella 14-ks) esitamaks laoarvestuse, millest nähtuks väidetav

kaubaaluste olemasolu (MTA-le maksumenetluse raames esitatud Citypallet OÜ müügiarvetel

nähtuvas koguses). Nõutud laoarvestust kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Kuivõrd kaebaja ei

selgitanud adekvaatselt kontrollitavatel perioodidel ostetud ja müüdud kaupade laoarvestust,

9(15)

kohtus maksuhaldur 19.12.2016 kaebaja endise raamatupidaja G. S. (kes oli maksumenetluse

raames kaebaja nimel edastanud maksuhaldurile dokumendi „zakupki“) täpsustamaks, kas tal on

ehk täpsemat teavet MTA-le kontrolli raames esitatud laoarvestusega („zakupki“) seonduvaga (mh

näiteks raamatupidamisdokumentides kajastatud lühendite tähenduse jms kohta, mille kohta

kaebaja maksuhaldurile teavet ei jaganud). Maksuhaldur ei saanud G. S. selgitustest täpsemat

informatsiooni MTA-le kontrolli raames esitatud laoarvestuse kohta. Seejärel kontakteerus

maksuhaldur veelkord kaebajaga, andes talle taaskord võimaluse esitada (hiljemalt 21.12.2016)

korrektsed raamatupidamise dokumendid, mille alusel on soetatud 2015 septembris kaupu kokku

summas 336 627,50 euro väärtuses ja koguseliselt 111 045 tk. Väljavõte paluti esitada iga

kaubaartikli (kauba nimetus, mõõtmed) ja hankija kohta eraldi. Maksuhalduri poolt antud tähtajaks

kaebaja täiendavaid dokumente taaskord ei esitanud. 10.01.2017 esitas kaebaja küll väidetava

arvestuse, sellelt aga ei nähtunud kauba nimetused ja aluste mõõtmed, mistõttu ei tõenda ka see

täiendavalt esitatud 2015 september kaupade arvestus väidetavas laoarvestuses („zakupki“)

kajastatud ja tundmatult kolmandalt isikult soetatud kaubaaluste olemasolu. 20.02.2017 koostas

MTA maksuotsuse nr 12.2-3/035793-40, millega kohustas kaebajat tasuma tulumaksu summas

159255,57 eurot.

12.2. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale anti võimalus asjas 25.10.2016 koostatud kontrollaktile

arvamuse või vastuväidete esitamiseks hiljemalt 08.11.2016 ja pikendati kõnealust tähtaega

kaebuse esitaja taotlusel kaks korda (eriarvamuse esitamise tähtaega pikendati MTA otsusega

esialgu kuni 14.11.2016 ja hiljem kuni 18.11.2016). Samuti pole vaidlust selle üle, et kaebaja oma

nimetatud õigusi ei kasutanud. Asjas ei ole laiendatud pärast kontrollakti koostamist

kontrolliobjekti. Maksuotsuse punktis nr 3 viidatud kaebaja endise raamatupidaja G. S. 19.12.2016

antud selgitused puudutavad ainult kaebaja poolt juba eelnevalt (st enne kontrollakti koostamist)

maksuhaldurile esitatud laoarvestust („zakupki“). G. S. seletustest ei selgunud sellist teavet, mis

oleks tinginud maksuarvestuse muutmise vajaduse (võrreldes kontrollaktis kajastatuga). G. S.

19.12.2016 suuliste selgituste protokollist nähtub, et isik on vastanud maksuhalduri küsimustele

peamiselt „ei tea“. Dokumendi „Zakupki“ kohta selgitas raamatupidaja veel, et talle teadaolevalt

on artiklite osas, mis algavad tähega „U“, tegemist kaupadega, mida tegelikult pole hankijatelt

soetatud, vaid need on kaebaja enda poolt toodetud. Seega ei tuvastanud maksuhaldur pärast

kontrollakti koostamist G. S. seletusi võttes ka uusi asjaolusid, ega muutnud nende seletuste sisu

tõttu oma juba eelnevalt kujunenud ja kontrollaktis kajastatud seisukohti (samuti ei muutunud

sellega seonduvalt ka maksuarvestus). Ka maksuotsuses on kajastatud, et raamatupidaja G. S. ei

osanud maksuhaldurile selgitada, mille alusel on laoarvestusse määratud erinevate artiklitega

kaupade hinnad. Seega ei rikkunud maksuhaldur kaebajale raamatupidaja seletustele vastuväidete

esitamiseks võimaluse andmata jätmisega tema ärakuulamisõigust. Kaebajale on maksuhalduri

poolt antud korduvalt võimalusi anda seoses dokumendiga „zakupki“ täiendavaid selgitusi ning

esitada täiendavaid dokumente selgitamaks omapoolselt selle sisu.

12.3. Kaebajal puudus Citypallet OÜ arvetel märgitud kaup, mistõttu ei pidanud maksuhaldur

hindamist läbi viima.

12.3.1. Eestis maksustatakse tulumaksuga ettevõtlusega mitteseotud kulud või väljamaksed.

Olukorras, kui kaup on olemas, kuid seda ei müünud ettevõttele arvel näidatud müüja (ja tegelikku

müüjat, kauba kogust ega hinda ei ole võimalik tuvastada), tuleb kaaluda hindamist (MKS § 94).

Kui aga maksuhaldur tuvastab, et ostja ei ole arvel näidatud kaupa üldse saanud, kuid väljamakse

tegemine on teostatud, on tõendatud, et kogu väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud. Seega on

hindamine võimalik, vaid juhul, kui kauba olemasolus ei vaidlust. Ainuüksi kaebaja paljasõnaline

väide, et Citypallet OÜ arvel kajastatud kaubad olid tegelikult olemas, pole piisav, et tõendada

kauba olemasolu. Kaebaja ei ole maksumenetluse raames esitanud konkreetseid ja veenvaid

tõendeid mis kinnitaksid kauba tegelikku olemasolu ja päritolu, kuigi tal oli selleks piisavalt aega

ja võimalusi. Kaebaja esitatud laoarvestus („zakupki“) ei tõenda vaidlusaluse kauba soetust

tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning jääb selgusetuks milliste andmete alusel oleks

10(15)

maksuhaldur pidanud veenduma kauba tegelikus olemasolus olukorras, kus kaebaja on teinud kõik

selleks, et see kontrollitav ei oleks. Kui tegelikeks müüjateks olid füüsilised isikud, saanuks seda

tõendada füüsilistele isikutele väljamaksete tegemisel koostatud kassadokumentidega. Kaebaja on

küll esitanud arve-kviitungid väidetavalt Citypallet OÜ-le tehtud sularaha väljamaksete kohta,

kuid esmalt on need puudulike andmetega ja teisalt tasus kaebaja Citypallet OÜ nimel väljastatud

arvete alusel panga kaudu, mis tähendaks automaatselt topelt väljamakseid.

12.3.2. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-2-60-11, analüüsis kohus

hindamise vajalikkust ning selgitas, et hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille

osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise valmistanud. Vaidlusaluse juhtumi

puhul on aga tegemist olukorraga, kus kaebaja ise valmistas sama kaupa, mida ta osaliselt ka sisse

ostis. Ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt puudub selles asjas vajadus hindamise läbiviimiseks,

kuna ei saa välistada, et vaidlusalused kaubad on kaebaja ise valmistanud ja kaasanud Citypallet

OÜ tehingutesse üksnes selleks, et äriühingul tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja

võimalus äriühingust rahaliste vahendite väljaviimiseks makse maksmata. Kaebaja on ise

möönnud, et Citypallet OÜ-le väljamakstud summad jõudsid temani tagasi, kuid puuduvad

tõendid, et ta oleks seda raha kasutanud ettevõtluses kasutatava kauba soetamiseks. Seega

puuduvad veenvad tõendid mis toetaksid kaebaja versiooni vaidlusaluse kauba faktilisest soetusest

tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ja seega ka kauba olemasolust ning sellel põhjusel on

hindamise rakendamata jätmine ning tulumaksu määramine väljamaksete summalt 637 022,28

eurot (s.o summas 159 255,57 eurot) õigustatud.

12.4. Maksuhaldur ei pidanud maksusummat määrama muutva tingimusega vastavalt MKS §-ile

93. Muutva tingimuse mõte seisneb eelkõige selles, et täiendava kontrollimise tulemusel või

tõendite esitamise korral võib maksuotsust (sh maksuarvestust) muuta või kehtetuks tunnistada

lihtsustatud korras. Sisuliselt tähendab see seda, et nõutud tõendite ilmnemisel vaadatakse

väljastatud maksuotsus uuesti läbi ja tehakse uus otsus. Maksusumma määramine muutva

tingimusega on õigustatud juhul, kui on alust eeldada, et maksukohustuslane tingimuse ka täidab

ja on alust arvata, et tingimuse täitmisega maksukohustuse suurus muutub. Kaebajale anti piisavalt

võimalusi esitada maksuhaldurile nõutavaid dokumente ning muutva tingimusega maksusumma

määramise korral poleks olnud põhjust eeldada, et isik nimetatud dokumendid seejärel esitab

(kuivõrd neid ei esitanud ta kogu eelneva maksumenetluse jooksul). Seega poleks maksusumma

määramine muutva tingimusega olnud põhjendatud ega otstarbekas.

12.5. Vastustaja esitas kohtule 12.06.2017 kirjaliku vastuse lisadena vaidlustatud maksuotsuse

aluseks olnud asjassepuutuvad (WoodExpo OÜ nõustus 05.12.2016 esitama käibemaksu kohta

parandusdeklaratsioonid

ja

nõustus

seega

kontrollaktis

nr

12.2-3/035793-37

toodud

argumentatsiooniga selles osas, et on sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud alusetult Citypallet

OÜ arveid), kuid ekslikult jäi kohtutoimikust välja maksumenetluses saadud arved väidetavate

kaupade soetuse kohta (kaebaja 01.09.2017 seisukoha Lisa 8), millega kaebaja soovib tõendada, et

vaidlusalune kaup oli olemas. Viga tõendite kohtule esitamisel tekkis ilmselt maksumenetluses

kogutud materjalide mahukuse tõttu. Tekkinud viga aga ei piiranud mingil viisil kaebaja

kaebeõigust, kuivõrd kaebajal olid nimetatud arved endal olemas ja nüüdseks on need ka kaebaja

poolt kohtule esitatud. Vastustaja analüüsis kõnealuseid arveid määratava tulumaksu kontekstis ja

sellekohane argumentatsioon on toodud maksuotsuse ärakuulamisõiguse punktis.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. MTA on 20.02.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035793-40 (I kd, tl 10-13 pöördel)

kohustanud kaebajat tasuma tulumaksu summas 159 255,57 eurot. Maksuotsusega on MTA

tuvastanud, et kaebaja ei ole kontrollperioodil soetanud Citypallet OÜ-lt kasutatud FIN

11(15)

kaubaaluseid ja kõrgendusi, kuid on teinud vastavate arvete alusel Citypallet OÜ-le väljamakseid

kokku summas 637 022,28 eurot, mida maksuhaldur loeb ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseteks, mille kohta puudub kaebajal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

15. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50.

Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on muu hulgas väljamaksed, mille

kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt võib aga

olukorras, kus kaup on olemas, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole seda saadud arvetel märgitud

äriühingutelt ning maksukohustuslane pidi seda teadma, lasuda maksuhalduril kohustus määrata

maksusumma hindamise teel vastavalt MKS §-le 94. Maksuhaldur peab kaaluma hindamise

võimalikkust ja vajalikkust ning tegema jaatava tulemuse korral tasumisele kuuluva maksusumma

määramise aluseks olevad asjaolud kindlaks hindamise teel (Riigikohtu 12.12.2013 otsus 3-3-1-

54-13, p 22; 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 38).

16. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kontrollperioodil kaebaja raamatupidamises

kajastatud Citypallet OÜ arved kaupade soetuse kohta on ebaõiged ega kajasta tegelikku kauba

soetust, st tegemist on näilike arvetega ning arvetel näidatud kaupu (FIN kaubaaluseid koguses

75 220 tk ja kõrgendusi koguses 5560 tk) ei ole kaebaja Citypallet OÜ-lt saanud. Vaidlus puudub

ka selles, et kaebaja on kontrollperioodil teinud nende arvete alusel Citypallet OÜ-le väljamakseid

kogusummas 637 022,28 eurot. Kaebaja väidete kohaselt on kaubad soetatud tundmatutelt

kolmandatelt isikutelt. Puudub ka vaidlus, et tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kauba soetamise

kohta algdokumendid puuduvad. Seega on TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaldamise eeldused

praegusel juhul täidetud ning vaidlus taandub sellele, kas maksuhalduril lasus kohustus

maksusumma määramiseks hindamise teel (MKS § 94).

17. Seega on vaidluse keskseks küsimuseks see, kas kaebaja on saanud tundmatult kolmandalt

isikult kaupa raha eest, mille ta on tasunud Citypallet OÜ-le väljastatud arvete alusel. Kaebaja

väidab, et ta on Citypallet OÜ-le makstud raha eest kaupa soetanud, kaup oli olemas ja kaebaja on

kauba olemasolu maksumenetluses tõendanud. Kuna kaup oli olemas, pidanuks vastustaja

kohaldama MKS § 94 ning maksukohustuse määramisel viima läbi hindamise. Samuti leiab

kaebaja, et maksumenetluses on rikutud tema õigust olla ära kuulatud. Vastustaja hinnangul ei ole

kaebaja kauba soetust tõendanud, mistõttu on maksuotsus õiguspärane ning hindamise läbi viimata

jätmine põhjendatud.

18. Kohus leiab, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses jõudnud õiguspäraselt järeldusele, et

kauba olemasolu on tõendamata, mistõttu ei olnud hindamise läbiviimine põhjendatud ega vajalik.

Maksuhaldur on hinnanud kõiki asjas tähtust omavaid tõendeid ning teostanud õiguspäraselt

kaalutlusõigust ja järginud uurimispõhimõtet.

18.1. MKS § 94 lg 1 esimese lause kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva

maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui

maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed,

hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid

asjaolusid tuvastada. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-70-08 leidnud, et hindamise vajalikkust ja

lubatavust peab maksuhaldur kaaluma ning kui hindamine on vajalik ja lubatud, on maksuhaldur

kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud

hindamise teel (p 21). Haldusasjas nr 3-3-1-60-11 punktis 38 on Riigikohus pidanud hindamist

lubatavaks olukorras, kus kirjalikud tõendid vaidlusaluste tehingute kohta on puudulikud,

ebapiisavad ja ebausaldusväärsed (p 39) ning kus maksukohustuslasel on asjakohane kaup olemas

(p 33 ja 40). Punktis 33 on Riigikohus veel täiendavalt selgitanud, et hindamine on vajalik

eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise

valmistanud ega tasuta saanud.

12(15)

18.2. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja esitatud

dokumentide alusel ei ole kauba olemasolu tõendanud, mistõttu ei ole hindamine vajalik. Kohus

nõustub maksuhalduri vastava seisukohaga ning leiab, et maksuhaldur on vastavat seisukohta

põhjendanud ja kõiki asjas tähtsust omavaid kaebaja esitatud tõendeid ka hinnanud.

18.2.1. Kaebaja leiab, et maksumenetluses (enne kontrollakti väljastamist) esitatud dokument

„zakupki“ september 2015 kuni märts 2016 (I kd, tl 147-148 pöördel ja vastustaja vastuse lisa 60)

tõendab kaupade olemasolu, kuna sellelt nähtuvad kaupade ostud kontrollperioodil. Kaebaja

heidab maksuhaldurile ette, et maksuhaldur ei ole viidatud dokumenti hinnanud. Nimetatud

etteheide ei ole aga põhjendatud, kuna maksuhaldur on viidatud dokumendis sisalduvaid andmeid

hinnanud ning leidnud, et esitatud arvestuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliste kaupadega

on tegemist, millises mõõdus ja milliste artiklite lõikes on kaebaja kaupu soetanud ja kas tegu on

kaubaaluste soetusega. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega ei tähenda seda, et

vastav tõend on jäänud hindamata.

18.2.2. Dokumendi „zakupki“ kohaselt on septembris 2015 soetatud 64 erinevat kaubaartiklit

kokku summas 336 627,57 eurot ja koguses 111 045 tk. Arvestus on esitatud perioodi kohta

september 2015 kuni märts 2016. Kaebaja väidete kohaselt kajastab viidatud aruanne soetatud

kauba koguseid ja maksumust, mille hulgas ei ole kaebaja enda poolt toodetud kaubaaluste

maksumust, kuid sellel toodud kaubaartiklite hulgas sisalduvad ka need kaubaartiklid, mis on

soetatud Citypallet OÜ-le maksutud raha eest.

Kõnealuse dokumendi esimeses veerus on kaubaartikleid tähistavad lühendid ( nt ½; EA; F jne),

millede tähendust ei ole kaebaja dokumendis „zakupki“ avanud ega ole seda teinud ka hiljem,

vaatamata maksuhalduri vastavale nõudele. Seda ei ole kaebaja teinud ka kohtumenetluses. Seega

ei nähtunud viidatud dokumendist, millist konkreetset kaupa on kaebaja Citypallet OÜ-le makstud

raha eest soetanud. Kaebajal oli maksumenetluses kohustus kauba olemasolu tõendada, mis

tähendab, et olukorras, kus kaebaja esitatud dokumendil toodud andmed ei olnud maksuhalduri

jaoks arusaadavad ja piisavad, lasus kaebajal kohustus oma väiteid tõendada. Maksuhalduril ei

olnud maksumenetluses kohustust tõendada, et kaebaja poolt esitatud dokumendis toodud andmed

ei vasta tõele.

18.2.3. Kaebaja on püüdnud arvestuses „zakupki“ esitatud andmeid tõendada, esitades maksume-

netluses arvestuse ostetud kaubaaluste kohta müüjate lõikes 2015 septembri kuu kohta (vastustaja

vastuse lisa 15), milles on eraldi välja toodud soetatud kaubaalused müüjate lõikes ning eraldi

märgitud, et 27 084 kaubaalust on soetatud Citypallet OÜ arvete alusel. Samuti esitas kaebaja

27 084 kaubaaluse kohta nomenklatuuri vastavalt dokumendil „zakupki“ toodud lühenditele (vas-

tustaja vastuse lisa 17). Kohus leiab, et viidatud arvestustega ei ole kaebaja kõrvaldanud doku-

mendis „zakupki“ esinenud puuduseid. Mõlema arvestuse puhul on tegemist kaebaja enda poolt

maksumenetluses koostatud dokumentidega, millel kajastatud andmeid oli kaebajal võimalik muu-

ta selliselt, et need ühtiksid arvestuses „zakupki“ toodud andmetega. Kohus loeb usutavaks, et

kaebaja on koostanud tabelid selleks, et püüda maksuhaldurile näidata, et tabelis „zakupki“ toodud

kaubaartiklid ja kogused on õiged ning arvestus sisaldab ka selliseid kaupu, mis on justkui soeta-

tud tundmatult kolmandalt isikult. Kuna arvestused on koostatud kaebaja enda poolt , siis oli kae-

bajal võimalik näidata arvestustes kaupade koguseid müüjate lõikes selliselt, et teada olevate müü-

jate ja eraisikute poolt müüdud kaubaaluste kogused ei ühti kaebaja enda poolt koostatud doku-

mendil „zakupki“ toodud kaupade kogustega. Nende n.ö „üle jäävate“ kaupade osas väidabki kae-

baja, et soetas need raha eest, mis maksti Citypallet OÜ arvete alusel (nt septembris 2015 on vas-

tav kogus 29 084 tk). Selliste kaupade olemasolu ei tõenda aga mitte ükski teine dokument, peale

kaebaja enda poolt koostatud arvestuste. Samamoodi, nagu kaebajal oli võimalik ise koostada ar-

vestus müüjate lõikes, oli kaebajal võimalik seda teha ka nomenklatuuri lõikes (vastustaja vastuse

lisa nr 17). Kuivõrd viidatud dokumendid on kaebaja enda poolt koostatud ning maksuhaldurile ei

ole esitatud dokumentidel toodud andmeid kinnitavaid teisi dokumente (va. andmed kaupade koh-

ta, mis on soetatud teada olevatelt isikutelt), on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et need ei tõen-

13(15)

da kaupade olemasolu. Maksuhaldur viitas põhjendatult asjaolule, et andmed ei ühti kaebaja poolt

esitatud laoarvestuses tooduga (vastustaja vastuse lisa 48).

Kuivõrd kaebaja poolt esitatud arvestused september 2015 osas ei ole usaldusväärsed, ei ole usal-

dusväärsed ka kaebaja poolt koostatud arvestused perioodi kohta oktoober 2015 kuni märts 2016

(kaebaja 01.09.2017 vastuse lisa 3, tl 117-127) ja kaebaja poolt koostatud arvestus hankijate lõi-

kes, mis kajastab mh kaupade tarneid kaebajale teada olevatelt hankijatelt vastavalt arvestuses

„zakupki“ toodud kaupade tähistele (kaebaja 01.09.2017 vastuse lisa 7, tl 133-139). Arvestustes

esitatud andmed võivad küll vastata aruandes „zakupki“ toodud kogustele, kuid arvestused ei

tõenda seda, et a) aruanne „zakupki“ on õige ja b) aruanne „zakupki“ sisaldab ka selliseid kaupu,

mida kaebaja väidetavat soetas tundmatult kolmandalt isikult. Nagu kohus märkis, siis on vastavad

arvestused koostatud kaebaja enda poolt, mis võimaldas kaebajal endal määratleda väidetavalt

tundmatult kolmandalt isikult soetatud kaubaaluste kogused iga kuu lõikes. Kohtu järeldust kinni-

tab ka asjaolu, et kaebaja raamatupidaja G.S. ei ole oma kohtumisel maksuhalduriga (vastustaja

vastuse lisa 62) seoses tema poolt maksuhaldurile esitatud arvestusega „zakupki“ suutnud selgita-

da, mida tähendavad arvestusel toodud lühendid ning selgitanud hoopis, et talle teada olevalt on

artiklite osas, mis algavad tähega „U“ tegemist kaupadega, mis on toodetud kaebaja enda poolt.

Kohus ei sea iseenesest kahtluse alla, et kaebaja poolt kuude lõikes esitatud arvestustes toodud

andmed võivad olla õiged teada olvate hankijate osas (kaebaja 01.09.2017 vastuse lisa 1 ja 2, tl

108-116). Vaidluse all ei ole aga viidatud hankijate poolt teostatud tarned, vaid nende kaubaaluste

tarned, mis on väidetavalt soetatud tundmatult kolmandalt isikult ja mille kohta puuduvad kaupade

soetust tõendavad dokumendid.

18.2.4. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et maksuhalduril ei olnud esitatud do-

kumentide põhjal võimalik võrrelda konkreetsete kaupade koguseid ja mõõte teiste asjas esitatud

dokumentidega ( mh kaebaja poolt esitatud laoarvestusega, mis on vastustaja vastuse lisa nr 48)

ning seega ka veenduda konkreetselt Citypallet OÜ-le makstud raha eest soetatud kauba olema-

solus. Kui kaebaja sooviks oli tõendada, et kaebaja on kontrolliperioodil soetanud Citypallet OÜ-

le makstud raha eest kaupu tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, pidanuks ta esitama maksuhalduri-

le arusaadavas vormis ülevaate selles, millist konkreetset kaupa (nimetus ja mõõdud) ning milliste

hindadega ta seda kaupa soetas. Sellist ülevaadet kaebaja ei ole esitanud nii maksumenetluses kui

ka kohtumenetluses. Maksuhaldur andis kaebajale korduvalt võimaluse täiendavate dokumentide

esitamiseks. 12.12.2016, 21.12.2016, 10.01.2017 ja 11.01.2017 esitas kaebaja täiendavaid selgitusi

ja arvestusi kaupade koguste ja maksumuste kohta (vt maksuotsuse lk 2), kuid maksuhalduri palu-

tud andmed jättis kaebaja esitamata. Seega ei täitnud kaebaja maksumenetluses kaasaaitamisko-

hustust (MKS § 56 lg 1) ning eiras maksuhalduri palvet esitada täpsustavaid tõendeid.

Seejuures on oluline, et vaidlust ei ole, et kaebaja peamiseks tegevusalaks on kaubaaluste ja porte-

de hulgimüük ning et lisaks kaubaaluste ja portede kokkuostule tegeles kaebaja ka nende tootmi-

sega (ostis kokku ja tootis erinevates mõõtudes). Samuti ei ole pooled vaidlustanud seda, et kaeba-

ja müüb erimõõtudes prusse, laudu ja kaubakaste (sh puidust), mida kaebaja ka ise toodab. Seega,

kui kaebaja väitis, et ta ostis Citypallet OÜ-le makstud raha eest kaubaaluseid, tulnuks tal mak-

suhaldurile esitatud dokumentides ära näidata konkreetselt milliseid kaubaartikleid ja millistes

kogustes ja hinnaga on kontrolliperioodil soetatud Citypallet OÜ-le makstud raha eest.

18.2.5. Kaebaja on ka väitnud, et laoarvestuse kohaselt on soetatud kaupade kogused suuremad,

mistõttu pidanuks MTA järeldama, et kaebajal on kaup olemas (st kaupa on rohkem kui Citypallet

OÜ esitatud arvetel märgitud kogus). Arvestades, et muud tõendid kauba olemasolule ei viidanud

(va kaebaja enda poolt koostatud arvestused), ei saanud maksuhaldur vaid laoarvestuse dokumendi

(vastustaja vastuse lisa 60) ja kaebaja hilisemalt esitatud arvestuste ( vastustaja vastuse lisad 15 ja

17) põhjal kauba olemasolus veenduda, seda enam olukorras, kus kaebaja vaatamata MTA palvele

ei esitanud laos olnud kaupade nimetusi ja mõõtmeid.

14(15)

18.2.6 Kaebaja väidab ka, et FIN kaubaaluste ja kõrgenduste puudumisele Citypallet OÜ arvetel

märgitud koguses ei saa tugineda, kuna arved ja tehingud on näilikud. Viidatud asjaolu ei vabasta

kaebajat kohustusest kauba olemasolu tõendada. Kuivõrd tehingud Citypallet OÜ-ga olid näilikud

ning kaebaja tugines väitele, et ta on kaupa siiski saanud, oli kaebajal kohustus oma väidet tõen-

dada. Kaebaja jättis selle tegemata, mistõttu puudusid maksuhalduril andmed, mille alusel oleks

võimalik tuvastada, et Citypallet OÜ-le makstud raha eest on ostetud kaupa.

18.2.7. Kauba puudumist toetab ka asjaolu, et kaebaja ei ole näidanud, millise raha eest ta väideta-

va kauba soetas ega tõendanud et on kauba edasi müünud. Kaebaja väidab, et kaup soetati Citypal-

let OÜ-le makstud raha eest, kuid vastavat väidet kaebaja tõendanud ei ole. Asjaolu, et maksuhal-

dur on vaidlustatud maksuotsuses märkinud, et välistatud ei ole, et Citypallet OÜ-le makstud raha

jõudis kaebajale tagasi, ei tähenda, et MTA vastavat järeldas. MTA üksnes sedastas, et see ei ole

välistatud. Isegi kui asuda seisukohale, et raha jõudis kaebajale tagasi, ei ole ta tõendanud, et seda

raha kasutati ettevõtlusega seonduvate kulude katteks. Kaebaja paljasõnaline väide sellist asjaolu

ei tõenda. Kaebaja pidanuks ära näitama, kuskohast ta sai rahalised vahendid väidetava kauba soe-

tuseks. Kaebaja väide, et raha tuli Citypallet OÜ-le makstud vahenditest on paljasõnaline ja tõen-

damata.

18.2.8. Maksuhalduri kahtlusi kauba puudumise osas toetavad ka asjaolud, et kontrollimenetluses

koostas maksuhaldur 25.10.2016 kontrollakti nr 12.2-3/035793-37 (koos lisadega I kd, tl 37-65),

millele kaebaja vaatamata MTA poolt tähtaja korduvale pikendamisele oma vastuväiteid ei esita-

nud ning et 18.11.2016 on kaebaja volitatud esindaja nõustunud kontrollaktis tuvastatud asjaolu-

dega, sh esitama parandused nii käibemaksu- kui ka tulumaksuarvestuses, kuid 24.11.2016 on

kaebaja volitatud esindaja M. Krautmann keeldunud tulumaksu osas parandusi tegemast, väites, et

kaebajal on kaup olemas (vt maksuotsuse lk 2). Seega on kaebaja maksumenetluses käitunud vas-

tuoluliselt, mis ei annab alust tema hilisemates ütlustes kauba olemasolu kohta kahelda.

18.3. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-60-11 punktis 33 selgitanud, et hindamine on vajalik

eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise

valmistanud ega tasuta saanud. Puudub vaidlus selles, et kaebaja ka ise tegeles kaubaaluste toot-

misega. Seega, kuna kaebaja tegeles ka ise kaubaaluste jm toodete valmistamisega, ei ole praegu-

sel juhul välistatud, et kaebaja on esitatud dokumentidel kajastatud kauba (sh dokumendil „zakup-

ki“) ise tootnud. Seega pidi kaebaja maksuhaldurile veenvalt tõendama, et kaubad mille puhul ta

väitis, et need on soetatud tundmatult kolmandalt isikult, on tõepoolest sisse ostetud, mitte kaebaja

enda poolt toodetud. Kaebaja aga ei kõrvaldanud maksumenetluses maksuhalduri kahtlust, et kau-

bad on toodetud kaebaja enda poolt. Seda kahtlust oleks kaebaja saanud hajutada, kui ta oleks

maksuhaldurile esitanud palutud täpsustavad andmed kaubaartiklite ja mõõtmete kohta.

19. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul kogutud tõendite põhjal välistada võimaluse, et

kaebaja soetas Citypallet OÜ rekvisiite kandvatel arvetel näidatud kaubad tundmatult kolmandalt

isikult ning seetõttu ei olnud maksuhalduril kohustust kaaluda kaebaja poolt Citypallet OÜ arvete

alusel ettevõttest välja viidud raha maksustamist tulumaksuga hindamise teel. Nimetatud tähen-

dab, et kogu väljamakse maksustamine tulumaksuga on õigustatud.

20. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur kaebaja ärakuulamisõigust rikkunud.

20.1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale anti võimalus asjas 25.10.2016 koostatud kontrollaktile

arvamuse või vastuväidete esitamiseks hiljemalt 08.11.2016 ja pikendati kõnealust tähtaega kae-

buse esitaja taotlusel kaks korda (eriarvamuse esitamise tähtaega pikendati MTA otsusega esialgu

kuni 14.11.2016 ja hiljem kuni 18.11.2016). Kaebaja kontrollaktile vastuväiteid ei esitanud ning

18.11.2016 nõustus kaebaja volitatud esindaja MTA-s kontrollaktis tuvastatuga ning maksudekla-

ratsioonide parandamisega (sh tuludeklaratsiooni parandamisega). Alles 24.11.2016 on kaebaja

volitatud esindaja M. Krautmann keeldunud tulumaksu osas parandusi tegemast, väites, et kaeba-

jal on kaup olemas (vt maksuotsuse lk 2). Pärast seda on kaebaja saanud nii suuliselt ja kirjalikult

korduvalt esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti, st 12.12.2016, 21.12.2016, 10.01.2017 ja

15(15)

11.01.2017. Nii on kaebaja esitanud 12.12.2016 maksuhaldurile andmed tundmatutelt isikutelt

soetatud kauba üldkoguse ja maksumuse kohta ning 10.01.2017 esitanud laoarvestuse tundmatu-

telt isikutelt ostetud kauba kohta, mida kaebaja vaatamata maksuhalduri palvele ei täpsustanud (ei

saatnud kaubaartiklite lühendite nimetusi ja kauba mõõtmeid). Seega on maksuhaldur enne mak-

suotsuse tegemist taganud kaebajale ärakuulamisõiguse.

20.2. Ärakuulamisõiguse rikkumisele ei viita ka kaebaja väide, et ta ei saanud tutvuda endise raa-

matupidaja ütlustega ning neile vastuväiteid esitada. Maksuhaldur on raamatupidajal palunud esi-

tada täpsustusi dokumendi „zakupki“ kohta 19.12.2016 (vastustaja vastuse lisa 62). Sama doku-

mendi osas on maksuhaldur palunud täpsustusi ka kaebajalt (palunud andmeid kaupade nimetuste

ja mõõtude kohta). Raamatupidaja üksnes selgitas kaebaja poolt esitatud dokumente ega esitanud

maksuhaldurile uusi dokumente. Seega on väär ka kaebaja väide, et selles osas on rikutud uuri-

mispõhimõtet. Maksuhalduri järeldus kauba puudumise kohta ei põhine mitte raamatupidaja ütlus-

tel, vaid asjas esitatud tõendite, sh kaebaja poolt esitatud arvestustel (vastustaja vastuse lisa 60,17

ja 15). Maksuhaldur ei tuvastanud pärast raamatupidaja ära kuulamist uusi asjaolusid ega muutnud

oma varasemat seisukohta, mis oli kaebajale tutvumiseks esitatud juba kontrollaktis. Maksuhaldur

ei tuginenud ka maksuotsuses kitsalt raamatupidaja poolt antud ütlustele, vaid hindas kaebaja

poolt esitatud tõendeid. Kauba olemasolu kohta on kaebajale maksuhalduri poolt tagatud võimalus

esitada tõendeid. Kaebajal oli maksuotsuse tegemise ajaks piisavalt aega asjakohaseid täpsustusi ja

tõendeid esitada, kuid kaebaja ei esitanud kaebaja vastavaid tõendeid. Maksuhalduri järeldus, et

kaupa kaebajal ei ole, ei tugine raamatupidaja antud ütlustele (kes ei osanudki dokumenti „zakup-

ki“ selgitada), vaid asjaolule, et kaupa ei kajasta esitatud dokumentatsioon ning et kaebaja ei ole

tõendanud, et tal oli kauba soetamiseks raha olemas. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur rik-

kunud kaebajale raamatupidaja selgituste vastuväidete esitamiseks võimaluse andmata jätmisega

tema ärakuulamsiõigust.

21. Kaebaja on seisukohal, et praeguses asjas olnuks otstarbekas ja õigustatud määrata mak-

susumma muutva tingimusega. MKS § 93 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksuasjas ei ole läbi viidud

revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tule-

musel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada

(edaspidi muutev tingimus). Kohus nõustub maksuhalduriga, et muutva tingimusega otsuse tege-

mine ei olnud praegusel juhul eeltoodust tulenevalt põhjendatud. Kaebaja ei esitanud vaatamata

korduvatele palvetele tõendeid selle kohta, et Citypallet OÜ-le makstud raha eest on äriühing soe-

tanud kaupa ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kui laos ongi rohkem kaupa, siis selle

on kaebaja tootnud ise. Kuna kaebajale anti piisavalt võimalusi täiendavate tõendite esitamiseks,

kuid kaebaja seda ei teinud (ei esitanud ka hiljem kohtumenetluses), ei olnud maksusumma mää-

ramine muutva tingimusega põhjendatud ega otstarbekas.

22. Eeltoodud põhjendustel ei ole vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks alust. Otsus vastab

ettenähtud nõuetele ja on õiguspärane, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm