3-17-763/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

6. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-763

Haldusasi

OÜ Kentmanni Finance kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.

detsembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036926-13

(mida on muudetud Maksu- ja Tolliameti 23. mai 2017

otsusega nr 12.2-3/036926-13-1) tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Kentmanni Finance

Esindaja: juh. liige Arnold Gutman

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Miiko Vainer

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kentmanni Finance kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 6. novembril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Kentmanni Finance ja OÜ Citypallet vahel 23. märtsil 2016 sõlmitud lepingu (tl. 45)

kohaselt kohustus OÜ Citypallet soetama oma nimel M1 või N1 kategooria mootorsõiduki

Saksamaalt, Belgiast või Hollandist, toimetama sõiduki omal kulul Eestisse ning registreerima

ja andma OÜ-le Kentmanni Finance üle hiljemalt 30. juunil 2016. OÜ Kentmanni Finance

kohustus lepingu järgi tasuma OÜ-le Citypallet 22 000 euro suuruse ettemaksu. OÜ Kentmanni

Finance deklareeris 2016. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis 3 666,67 eurot

sisendkäibemaksu OÜ Citypallet arve alusel ning tegi selle arve alusel samas kuus 22 000 euro

suuruse sularahaväljamakse.

2. 2016. aasta juulikuu käibedeklaratsioonis kajastas OÜ Kentmanni Finance 1 170 euro

suuruse sisendkäibemaksu OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arve alusel, mille sisuks oli

õigusteenuse osutamine.

3. Maksu- ja Tolliamet tegi 12. detsembril 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036926-13, mida

muudeti Maksu- ja Tolliameti 23. mai 2017 otsusega nr 12.2-3/036926-13-1 ning millega

suurendati OÜ Kentmanni Finance käibemaksu- ja tulumaksukohustust 4 836,67 + 5 500 =

10 336,67 euro võrra. Maksuotsuses leiti, et sisendkäibemaksu arvestamine OÜ Citypallet ja

OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arvete alusel oli põhjendamatu, kuna arvetel kajastatud

majandustehinguid tegelikult ei toimunud ning OÜ Citypallet arve alusel tehtud

sularahaväljamakse ei ole seotud OÜ Kentmanni Finance ettevõtlusega. Tehingut OÜ-ga

Citypallet pidas maksuhaldur ebausutavaks eelkõige järgmistel põhjustel: tegelikult OÜ

Kentmanni Finance sõidukit ei saanud ning pole ka tõendeid, et OÜ Citypallet oleks reaalselt

midagi teinud selleks, et lepingut täitma asuda; OÜ-l Citypallet puudus varasem sõidukite

müümise kogemus; lepingu sõlmimisel ei kohtunud tehingupartnerite esindajad omavahel

vahetult; OÜ Citypallet maksis väidetavalt sularaha isikule, kellel polnud sel` ajal OÜ-ga

Citypallet seost; OÜ Citypallet arvel kajastatud käibemaksusumma vastab samal perioodil

kaebaja

OÜ

Kentmanni

Finance

poolt

varasema

sõiduki

müügiarvele

lisatud

käibemaksusummale. OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arve osas leidis maksuhaldur, et seal

kajastatud õigusabiteenuse osutamine ei ole usutav, kuna pole võimalik tuvastada, milles

teenus seisnes, mida selle raames tegelikult tehti ning kuidas kujunes teenuse maht. Samuti

tuuakse maksuotsuses välja, et nii OÜ-l Kentmanni Finance kui ka OÜ-l Kentmanni

Advokaadibüroo oli tehingu tegemise ajal sama juhatuse liige – Aivar Leismann – ja teenuse

hind tasaarvestati OÜ-le Kentmanni Advokaadibüroo esitatud üüriarvega.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Kentmanni Finance esitas 6. aprillil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes

Maksu- ja Tolliameti 12. detsembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036926-13 tühistamist.

Kaebaja selgitab, et OÜ-ga Citypallet sõlmitud lepingu eesmärk oli soetada sõiduk ning hiljem

pooled muutsid lepingut, pikendades sõiduki üle andmise tähtaega kuni 31. augustini 2016.

Kaebaja märgib, et lepingu lisas nr 1 on ekslikult lepingu kuupäevana märgitud 29.03.2016,

ent tegemist on trükiveaga ja lepingu lisa sisust nähtub üheselt, et see on seotud 23. märtsi

2016 lepinguga. Kaebaja hinnangul oli tal õigus OÜ Citypallet arve alusel sisendkäibemaks

maha arvata, kuna käive toimus ja tegemist oli tavapärase tehinguga, millel polnud mistahes

lubamatu maksueelise saamise eesmärki. Kaebaja toob välja, et ei ole OÜ-ga Citypallet seotud

ega saa vastutada puudujääkide eest viimase raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Kaebaja

hinnangul oli OÜ Citypallet poolt tehingu täitmata jätmise näol tegemist tavalise äririski

realiseerumisega, ent see ei võta kaebajalt õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

5. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuhalduri etteheidet, et lepingu sõlmimisel polnud

kaebaja juhatuse liige OÜ Citypallet juhatuse liikmega kohtunud, ja leiab, et seadusest ei

tulene vajadust, et pooled peaksid lepinguid allkirjastama samas kohas viibides. Kaebaja juhib

tähelepanu, et Ivan Dadašovi allkirja ehtsust lepingul ei ole maksuhaldur kahtluse alla

seadnud. Põhjendamatuks peab kaebaja ka maksuhalduri järeldust, et Ivan Dadašov ei

pruukinud aru saada lepingu sisust. Kaebaja selgitab, et tänapäevase äripraktika kohaselt võib

eeldada, et kui juriidilise isiku juhatuse liige lepingu allkirjastab, saab ta lepingust ja sellest

tulenevatest kohustustest aru ning teine lepingupool ei pea seda arusaamist täiendavalt

kontrollima. Kaebaja juhib ka tähelepanu, et Ivan Dadašovile ei ole maksuhaldur menetluse

käigus selle lepingu kohta ühtegi küsimust esitanud.

6. Kaebaja peab asjakohatuks järeldust, et OÜ Citypallet nimel tegutsesid volituseta isikud ja

juhib tähelepanu, et Ivan Dadašovi 10. veebruari 2016 seletused ei saa olla asjassepuutuvad,

kuna leping kaebajaga sõlmiti alles 23. märtsil 2016. Kaebaja selgitab samuti, et 17. mail 2016

OÜ Citypallet juhatuse liikmeks saanud Valeri Gurov ja samal päeval selle ühingu prokuristiks

saanud Andrei Antsi on mõlemad lepingust tulenevate kohustuse ehtsust kinnitanud, sõlmides

29. juunil 2016 lepingu lisa, millega pikendati kohustuste täitmise tähtaega. Samuti on

kohustus kaebaja ees kajastatud OÜ Citypallet poolt maakohtule esitatud pankrotiavalduse

lisaks olevas vara ja võlgade nimekirjas ning OÜ Citypallet teavitas 22 000 euro suuruse

ettemaksu saamisest maakohtu poolt määratud ajutist pankrotihaldurit.

7. Põhjendamatuks peab kaebaja etteheidet OÜ Citypallet tausta uurimata jätmise kohta, sest

avalikest registritest seda, milliseid tehinguid äriühing varem teinud on, kontrollida ei saa. Küll

aga kontrollis kaebaja, et OÜ Citypallet on registreeritud käibemaksukohustuslasena ning et

tal ei olnud maksuvõlgu. Samamoodi ei pea kaebaja põhjendatuks maksuhalduri seisukohta,

et kaebaja tegi väljamakse OÜ-ga Citypallet mitte seotud isikule. Kaebaja selgitab, et maksis

raha välja Andrei Antsile, volitades teda raha üle andma OÜ-le Citypallet, kes kinnitas raha

kättesaamist kassa sissetuleku orderi väljastamisega.

8. Seoses maksuhalduri väitega, et Andrei Antsi andis dokumentidega vastuolus olevaid

selgitusi raha vastuvõtmise aja kohta, märgib kaebaja, et tema teada vastas A. Antsi

maksuhalduri küsimustele umbes pool päeva järjest erinevate tehingute kohta ning kuivõrd

tal raamatupidamisdokumente ei olnud, võis ta mõne kuupäeva osas eksida. Ekslikuks peab

kaebaja maksuhalduri väidet, nagu poleks ta näidatud üles huvi MB Vito asemel uue sõiduki

saamise vastu ning toob välja, et maksuhaldurile esitatud 2. juuli 2016 e-kirjas on kaebaja

selgelt kinnitanud jätkuvat huvi sõiduki ostmise vastu.

9. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Citypallet ei võtnud kaebajalt saadud

ettemaksu oma kassaarvestuses arvele ning selgitab, et OÜ Citypallet esitas kaebaja

nõudmisel talle 12. oktoobril 2016 kõik raamatupidamisdokumendid, mis kajastavad selle

ettemaksu saamist ning edasist liikumist ja neist nähtub üheselt ettemaksu kajastamine

kassaarvestuses. Kaebaja hinnangul pole põhjendatud maksuhalduri etteheide, et kaebaja

pole maksuhaldurile saatnud dokumente, millest nähtuks ettemaksu tagastamine. Kaebaja

toob välja, et vastas 1. septembril 2016 kaebaja maksuhaldurile, et esitas OÜ-le Citypallet

pretensiooni ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist 10 päeva jooksul, ent rohkem

küsimusi pole maksuhaldur selles osas esitanud, samas kui juba 19. septembril 2016 esitas OÜ

Citypallet maakohtule oma pankrotiavalduse, millega olid kaebaja jaoks raha tagasi nõudmise

võimalused ammendunud.

10. Kaebaja peab vääraks ka maksuhalduril järeldusi, mis puudutavad tehinguid OÜ-ga

Kentmanni Advokaadibüroo ning selgitab, et õigusaktidest ei tulene kohustust

õigusabiteenuse osas kirjaliku kliendilepingu sõlmimiseks ning see ei ole püsikliendisuhte

puhul ka tavaks. Kaebaja selgitab, et teenuse sisu oli seotud ingliskeelsete klientide ja

rahvusvaheliste lepingutega ning kuna kaebajal endal puudub nõutaval tasemel juriidilise

inglise keele oskus ja rahvusvahelise õigusega seotud rahvusvaheliste lepingute pädevus,

kaasati klientide nõusolekul OÜ Kentmanni Advokaadibüroo teenuseid. Kaebaja täpsustab, et

kogu teenuse mahust moodustus maksundusalane teenuse maht 8 tundi ja koosnes

konsultatsioonist, mis seisnes käesoleval ajal Maksu- ja Tolliameti maksukontrollidega

seonduvast õiguspraktikast ja selle analüüsist. Kaebaja märgib ka, et teenuse täpsema sisu

täiendavat selgitamist ei ole maksuhaldur kuni kontrollakti koostamiseni kaebajalt nõudnud.

11. Vääraks peab kaebaja maksuhalduri järeldust, et teenuse osutajaks ja saajaks oli Aivar

Leismann ning selgitab, et OÜ Kentmanni Advokaadibüroo poolt osutas teenust

vandeadvokaat Andres Alas, kes oskab hästi inglise keelt ja kellel on, erinevalt Aivar

Leismannist, varasem kogemus maksualase nõustamisega. Kaebaja peab asjakohatuks

maksuhalduri järeldust, et kuivõrd tema juhatuse liikmeks oli Aivar Leismann, puudus vajadus

õigusteenuse ostmiseks. Kaebaja väidab ka, et vaidlusaluse õigusteenuse osutamine ja OÜ

Kentmanni Advokaadibüroole üüriarve esitamise langemine samasse kuusse on juhuslik.

Kaebaja ei nõustu ka sellega, et teenuse eest tasumine toimus tavapäratul moel ning leiab, et

tasaarveldus on täiesti tavapärane arveldusviis. Samuti peab kaebaja põhjendamatuks

etteheidet kõnealuse tehingu KMD lisal INF kajastamata jätmise kohta, kuna

advokatuuriseaduse § 45 lõikest 1 ja § 27 lõikest 14 tulenevalt ei pidanud sellist tehingut seal

kajastama.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Kentmanni Finance kaebust põhjendamatuks ning taotleb

selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud ümber lükata

asjaolusid, mis maksuotsuses ning kontrollaktis toodu kohaselt kinnitavad teadlikku

maksupettuse

toimepanemist

sõiduki

ning

õigusteenuse

soetamise

näilikult

käibemaksuarvestuses kajastamisel. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja versiooni OÜ-ga

Citypallet tehtud tehingu puhul üllatuslikust äririskist. Vastustaja möönab, et kui üksnes

sularahas sõiduki eest ettemaksu tasumine või mõni muu väidetud inimlik eksimus (nagu vale

kuupäeva kirjutamine arvele) ei annaks välja põhjendatud kahtlust maksupettuseks, siis

maksuotsuses kirjeldatud subjektiivne käitumisviis ning faktid toimunust loovad niivõrd

ebaratsionaalse pildi äris toimunust, et seda saab siduda üksnes pettusega maksukohustuste

vähendamiseks. Vastustaja leiab, et müügiobjekti pideva vahetumise ning selle kaebajal

sootuks puudumise fakt, samuti kauba müüjal tegelikkuses puudumise fakt, suures summas

tehingu tegemine müüjaga mitteseotud isikuga, arvel näidatud müüjaga reaalse kontakti

puudumine ja müüja isikuga seonduvad asjaolud kinnitavad veenvalt ja eluliselt usutavalt

tehingu mittetegelikkust ning kaebajal sellest teabe olemasolu. Vastustaja leiab, et menetluse

käigus Ivan Dadašovi poole täiendavalt pöörduda ei olnud vaja, kuna maksuhaldur oli juba

tuvastanud, et nimetatud isik tegelikult äriühingu tegevust juhtinud ei ole.

13. Seoses OÜ-lt Kentmanni Advokaadibüroo teenuste saamisega selgitab vastustaja, et

teenuse saamise kontrollimisel on oluline lähtuda arvest ning sellega kaasnevalt teenuse

majanduslikku sisu kirjeldavatest andmestikust. Vastustaja toob välja, et kohtupraktikas ei ole

aktsepteeritud

üldsõnaliselt

dokumentaalsetel

tõenditel

kirjeldatud

teenuse

osas

sisendkäibemaksu mahaarvamist. Vastustaja selgitab, et erinevalt kaubast teenus füüsilises

maailmas samaväärseid jälgi ei jäta ning kui seotud isik praktiliselt iseendale mingisugust

teenust osutab, tekitab see paratamatult ühelt poolt põhjendatud kahtluse maksuhalduril

ning teisalt kutsub maksumaksjat üles (maksu)riskide maandamiseks äritegevust kõrgendatult

dokumenteerima.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ Kentmanni Finance kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Maksuhaldur on menetluse käigus saadud teabele ja tõenditele tuginedes

lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud õigust OÜ Citypallet ja OÜ Kentmanni

Advokaadibüroo arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning OÜ Citypallet arve alusel

tehtud väljamakset tuleb käsitada tulumaksuga maksustamisele kuuluva ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksena.

15. Kaebaja etteheited maksuotsusele on suunatud üksikutele konkreetsetele maksuhalduri

järeldustele. Kuigi mõned neist etteheidetest võiksid eraldi vaadelduna olla põhjendatudki (nt.

see, et maksuhaldur näib olevat 2016. aasta märtsikuus toimunud tehingute kohta teinud

järeldusi muuhulgas Ivan Dadašovi poolt sama aasta veebruaris antud selgituste pinnalt), ei

ole kaebaja suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude

kogumist tekkivat veendumust, et majanduslikus mõttes vaidlusalused tehingud aset ei

leidnud

ja

kaebaja

kasutas

arveid

oma

maksuarvestuses

käibemaksukohustuse

vähendamiseks ning ettevõttest raha maksuvabalt välja viimiseks ehk lubamatu maksueelise

saamiseks. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et kaebaja pani toime maksupettuse, sest

OÜ-ga Citypallet tehingu toimumine nõnda, nagu see asjassepuutuvates dokumentides

kajastub ja nagu kaebaja seda selgitab, ei ole kahe teineteisest sõltumatu ja mõistlikult

toimuva ettevõtja vahelistes suhetes eluliselt usutav. Samuti on maksuhaldur põhjendatult

kahtluse alla seadnud OÜ Kentmanni Advokaadibüroo poolt teenuste saamise, sest teenuse

osutaja näol on tegemist kaebajaga seotud äriühinguga ja menetluse käigus ei õnnestunud

maksuhalduril saada usaldusväärset teavet teenuse täpsema sisu kohta. Ei OÜ-ga Citypallet

ega OÜ-ga Kentmanni Advokaadibüroo tehtud väidetavate tehingute osas tekkinud

põhjendatud kahtlusi ei ole kaebaja ei vastuses kontrollaktile ega kohtumenetluses veenvalt

ümber lükanud.

16. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt eeldab sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus seda, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3 kohaselt maksab residendist äriühing

tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument.

Maksustamisel tuleb lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte üksnes nende

kohta olemasolevatest formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku

majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei ole nõuetele vastav ei TuMS ega KMS

mõistes. See, et ostjal on kauba või teenuse saamise kohta olemas formaalselt nõuetekohane

arve, ei anna vääramatult õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks ega alust väiteks, et selle

arve alusel tehtud väljamakse on ettevõtlusega seotud. Nii TuMS kui KMS nõuetele vastava

arvega on tegemist tingimusel, et see kajastab õigesti reaalselt aset leidnud majandustehingu

sisu, sh. tehingu pooli, tehingu eset jms. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lõike 4 kohaselt

ei võeta maksustamisel arvesse näilikku tehingut. See tähendab, et kui tehingut tegelikult

toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid ning kui tehingu

sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane kajastab oma

raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente eirata ning

arvutada

maksukohustus

nii,

nagu

see

oleks

olnud,

kui

tehingut

oleks

raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt.

17. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul tuleb ostja heausksust eeldada, ent see

eeldus ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud

maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate

asjaolude (nt. selge kokkuleppe olemasolu fiktiivsete arvete koostamise kohta või see, et

müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu.

Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane

on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamis-

dokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta pidi olema sellest

teadlik. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui maksuhaldurile kättesaadavate tõendite

pinnalt on eluliselt usutavam, et kaebaja pani toime maksupettuse, kui see, et ta käitus ausalt.

Sellisel juhul on maksukohustuslasel MKS § 150 lõikest 1 tulenevalt kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti ehk esitada tõendid, mis maksuhalduri kahtluse ümber

lükkavad. Asjaolude kogum, mis annab aluse põhjendatud kahtluseks maksupettuses

osalemise kohta, ei kujuta endast aga üksikute tuvastatud asjaolude summat, mille saaks

välistada nende asjaolude ükshaaval ümber lükkamisega. Asjaolude kogumi pinnalt tehtud

järeldus võib õige olla ka juhul, kui ükski kogumi moodustanud asjaoludest eraldivõetuna seda

järeldust teha ei lubaks.

18. Käesoleval

juhul

ei

ole

vaidlust

selles,

et

kaebajal

on

olemas

teiste

käibemaksukohustuslaste (OÜ Citypallet ja OÜ Kentmanni Advokaadibüroo) formaalselt

nõuetekohased arved ning OÜ-le Citypallet väljamakse tegemist tõendavad dokumendid.

Sellele vaatamata on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et nii OÜ Citypallet

kui OÜ Kentmanni Advokaadibüroo arvetel kajastuvad näilikud tehingud.

19. Nõustun maksuhalduri järeldusega, et kaebaja ja OÜ Citypallet vahelist tehingut ei

toiminud, kuna poolte tahe sellise tehingu tegemiseks ei ole eluliselt usutav. Lepingust (tl. 45),

kassadokumentidest ja poolte seletustest nähtuvalt tegi kaebaja sularahas 22 000 euro

suuruse ettemaksu selleks, et varem vastaval tegevusalal teadaolevalt mitte tegutsenud

äriühing hangiks kaebajale äärmiselt üldiste tunnuste kaudu1 määratletud sõiduki lepingu

sõlmimisest umbes kolme kuu jooksul ning oli selle tähtaja möödudes nõus sõiduki üle

andmise tähtaega veel umbes kahe kuu võrra pikendama. Sellise tehingu tegemine mõistliku

ettevõtja poolt on sedavõrd ebaloogiline, et ilma mingisuguse väga erilise põhjuseta ei saa

seda usutavaks pidada. Üldteadaolevaks tuleb lugeda seda, et turul tegutseb piisav hulk

arvestatava kogemusega ettevõtjaid, kes tegelevad Lääne-Euroopast kasutatud sõidukite

hankimisega. Tavapäraselt toimub see selliselt, et müüja otsib kuulutuste järgi välja ja pakub

ostjale viimase poolt ette antud parameetritele vastava(d) konkreetse(d) sõidukid, vajadusel

suhtleb välismaal oleva müüjaga ja ostja antud korralduse alusel korraldab sõiduki Eestisse

toomise, liiklusregistris arvele võtmise jms. Ostja poolt tasumine võib toimuda küll pärast ostja

1 Lepingu kohaselt pidi OÜ Citypallet soetama M1 või N1 kategooria sõiduki ehk siis kas sõiduauto või kaubiku

ehk määratletud polnud isegi see, kas sõiduk peaks olema sobiv inimeste või kaupade veoks.

poolt konkreetse sõiduki toomiseks korralduse andmist ja enne sõiduki Eestisse saabumist,

ent mõeldamatu on sõiduki ostuhinnale vastava ettemaksu tegemine selleks, et müüja

hakkaks sobivaid sõidukeid otsima. Mingisuguste eriliste kaupade puhul, mille hankimine on

keerukas või eeldab hankijalt väga spetsiifilisi kogemusi või eriteadmisi, ei saa põhimõtteliselt

välistada ka sellist skeemi, et kogu kauba maksumuse osas tehakse ettemaks enne kui täpsed

tingimused (konkreetne kaup, konkreetne hind, kauba saamise aeg jms) selguvad, ent

kasutatud sõiduautod ei ole kindlasti selline kaubaliik.

20. Kaebaja ei ole andnud menetluse käigus ühtki adekvaatset selgitust, mis lubaks arvata, et

sellise tehingu tegemine näis olevat kaebaja jaoks mõistlik. Ainsana on kaebaja välja toonud

vajaduse uue sõiduki järele pärast eelmise sõiduki liisingperioodi lõppemist. Selline vajadus

võis kaebajal olla, ent see ei selgita kuidagi kogu müügihinna ulatuses ettemaksu tegemist

täpsustamata parameetritega sõiduki eest. Arvestades seda, et lõppkokkuvõttes kaebaja

sõidukit ei saanud ja ka kaebaja väited mingisuguste konkreetselt (fotode, VIN-koodide vms

tunnuste alusel) identifitseeritavate sõidukite OÜ Citypallet poolt pakkumise kohta ei ole

usaldusväärselt tõendatud, on eluliselt oluliselt usutavam OÜ Citypallet arve vormistamine

maksupettuse eesmärgil, kui selles kajastatud tehingu tegelik toimumine.

21. Tehingu näilisusele viitab ka see, et nii kaebaja kui Andrei Antsi seletusest nähtub, justkui

oleks tegelik kokkulepe olnud palju täpsem: kaebaja selgitas, et soovis sisuliselt väikebussi

inimeste veoks, Andrei Antsi selgitas maksuhaldurile seletusi (MTA lisa 12)2 andes, et otsitav

sõiduk pidi soovitatavalt olema diiselmootoriga ning mitte rohkem kui kolm aastat vana: Veel

tuli Andrei Antsi seletusest välja, et tegelikult soovis kaebaja kas Mercedez-Benz tüüpi või

vähemalt muud Saksamaal toodetud väikebussi. On täiesti arusaamatu miks sõlmiti leping

sedavõrd üldsõnalisena, kui ostjal oli ometi märksa konkreetsem soov. Sellise lepingu

olemasolu viitab üheselt sellele, et lepingu eesmärk ei olnud tegelikult poolte õiguste ja

kohustuste kindlaksmääramine. See omakorda õigustab kahtlust, et majanduslikus mõttes ei

ole seda tehingut toimunud ning leping ja arve on vormistatud ilma, et seal kajstatud tehingu

tegelikke tagajärgi soovitud oleks.

22. Vaidlust ei ole selles, et tegelikult kaebaja ühtki sõidukit OÜ-lt Citypallet ei saanud.

Nõustun siinkohal maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja väide tavapärase äririski

realiseerumisest ei ole tõsiseltvõetav. Tavapärasest äririskist saaks rääkida juhul, kui kaup jääb

saamata olukorras, kus ettemaksu tegemine on põhjendatav pooltevaheliste varasemate

ärisuhete või konkreetse kauba või tehingu eripäraga. Näiteks sellega, et konkreetsel ostjal

ongi teatud kaupa võimatu turult osta muul moel kui enne kauba lähetamist tehtava

ettemaksu eest. Käesoleva tehingu puhul see nii ilmselgelt olla ei saanud. Ei ole mistahes

põhjust arvata, et kaebajal poleks olnud võimalik talle meelepärast sõidukit soetada mõistlikel

tingimustel. Samuti ei nähtu, et OÜ Citypallet kaudu sõiduki hankimine oleks võinud kaebajale

mõistlikult näida kuidagi soodsam või kindlam. Siinkohal on oluline, et OÜ Citypallet oli

kaebaja jaoks täiesti tundmatu äriühing. Vaidlust ei ole ka selles, et ka väidetava lepingu

sõlmimisel ei kohtunud kaebaja seaduslik esindaja OÜ Citypallet juhatuse liikmega kohtunud

ja kaebajal puudusid igasugused teadmised selle äriühingu varasemate kogemuste kohta.

Kaebaja väide, et ta oli ammust ajast tuttav Andrei Antsiga, on asjakohatu, kuna 2016. aasta

2 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud vastustaja 22. mai 2017 kirjalikule seletusele lisatud dokumentidele, mida

säilitatakse elektrooniliselt Kohtute infosüsteemis, millele on tagatud poolte juurdepääs avaliku E-toimiku kaudu,

ent mida toimikusse paberil välja trükitud ei ole.

märtsis ei olnud kaebajal võimalik tuvastada mistahes seoseid Andrei Antsi ja OÜ Citypallet

vahel. Juriidiline isik on teadupoolest abstraktsioon, mis saab tegutseda vaid esindajate kaudu.

Selleks, et omistada konkreetse inimese sooritus mingile juriidilisele isikule, peab olema

tuvastatav vastav esindussuhe. Antud juhul ei ole mistahes andmeid, et kaebaja oleks

kontrollinud Andrei Antsi volitust tegutseda OÜ Citypallet nimel. Seega usaldus Andrei Antsi

vastu ei saa kuidagi selgitada tehingu tegemist OÜ-ga Citypallet. Sellisele usaldusele tuginedes

võinuks kaebaja teha vastava tehingu Andrei Antsiga (ja teha talle ka ettemaksu), millisel juhul

poleks

aga

tekkinud

vaidlust

sisendkäibemaksu

üle,

kuna

Andrei

Antsi

käibemaksukohustuslane ei olnud.

23. Kaebaja on ekslikud järeldused teinud maksuotsuses tehtud etteheidetest tehingupartneri

tausta kontrollimata jätmise kohta. See asjaolu on maksuotsuses välja toodud, näitamaks, et

oma selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt nõustus kaebaja tegema 22 000 euro

suuruse ettemaksu äriühingule, kelle suhtes tal ei saanud olla mingit mõistlikku usaldust, et

viimane lepingulised kohustused täidab. Selline tegevus kaebaja poolt seab õigustatult

tehingu tegeliku toimumise kahtluse alla. Küsimus ei ole mitte selles, kas või millist teavet

oleks kaebaja saanud veel OÜ Citypallet tausta kohta avalikest registritest (lisaks äriregistrist,

käibemaksukohustuslaste registrist ja maksuvõlgade registrist nähtuvale), vaid selles, et

eluliselt ebausutav on sellise tehingu tegemine (üldsõnaliselt määratletud asja hankimise eest

täies ulatuses ettemaksu tegemine) juriidilise isikuga, kelle seaduslikku esindajat ostja

esindaja näinud polnud ja kelle puhul ta ei saanud isegi kontrollida, kas lepingu allkirjastas

tegelikult tehingu teise poole esindusõigust omav isik, rääkimata sellest, et ostjal oleks olnud

mingid teadmised tehingupartneri varasema kogemuse või äripraktikate kohta. Selles

kontekstis on asjakohatu kaebaja viide sellele, et maksuhaldur pole Ivan Dadašovi allkirja

õigsust kahtluse alla seadnud. Sõltumata sellest, kas allkirja kirjutas sinna Ivan Dadašov või

mitte, on ilmne, et kaebaja ei saanud seda lepingu sõlmimise ja raha välja maksmise ajal teada.

Kaebaja väide, et paljud lepingud sõlmitakse nii, et poolte esindajad kohal ei viibi, on

iseenesest õige, ent käesoleval juhul asjakohatu, kuna eemal viibides lepingu sõlmimist saab

mõistlikult tegutsevate ettevõtjate vahel usutavaks pidada juhul, kui mingisugustest muudest

asjaoludest tulenevalt on põhjust teineteist usaldada (nt. varasemad omavahelised suhted või

tehingu tegemine üldiselt tuntud müüjaga) või kui lepingu sõlmimisega võetavad riskid on

oluliselt väiksemad kui loodetav kasu. Antud juhul selliseid tingimusi ei esinenud. OÜ Citypallet

oli kaebajale tundmatu, ainsana on võimalik, et enda seotust sellega oli kinnitanud Andrei

Antsi, ent sedagi kaebaja ei kontrollinud ning lepingu sõlmimise ajal ja ka ettemaksu tegemise

ajal mingit seost nende vahel ei olnud. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtki asjaolu, mis

oleks pidanud talle tekitama arusaama, et sõiduki hankimine OÜ Citypallet kaudu on muude

alternatiividega võrreldes eriliselt kasulik või eriliselt kindel lahendus. Ainuüksi see, et äriühing

on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse ning et tal pole maksuvõlgu või et kaebajani

jõuab tagasi selle äriühingu juhatuse liikme nime ja väidetavalt tema allkirja kandev leping, ei

muuda tehingut eluliselt usutavamaks.

24. Maksuhalduri osundus, et OÜ-ga Citypallet tehingu tegemine jäi samasse

maksustamisperioodi, mil kaebajal tekkis käibemaksu tasumise kohustus AS-ile Nordea

Finance Estonia esitatud arve (MTA lisa 10) alusel, on asjakohane ning selgitab koomõjus juba

ülaltoodud asjaoludega kaebaja ja OÜ Citypallet vahelise tehingu vormistamise ja tehingut

kajastavate dokumentide fiktiivsuse põhjuseid: poolte eesmärk ei olnud sõiduki hankimine,

vaid müügikäibelt tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse nullimine fiktiivse arve abil.

Kaebaja

väide,

et

tegemist

on

sündmuste

juhusliku

kokkulangemisega

ühele

maksustamisperioodile, ei ole usutav.

25. Kaebaja kriitikaga, mis puudutab maksuhalduri poolt osundatut, et Ivan Dadašovi näol võis

olla tegemist variisikuga, kes ei pruukinud lepingust üldse aru saada, võiks eraldivõetuna

nõustuda. Tõsi, maksuhalduri esitatud tõenditest ei nähtu, et Ivan Dadašovilt oleks konkreetse

tehingu kohta seletused võetud ja tema poolt 2016. aasta veebruaris antud ütlustel ei saa olla

tõendusväärtust 2016. aasta märtsi lõpus aset leidnud sündmuste osas. See aga ei lükka

kokkuvõttes ümber maksuhalduri seisukohta tehingu ebaloogilisuse ja elulise ebausutavuse

kohta ega tõsiasja, et lepingu sõlmimise ajal ei saanud kaebajale teada olla mingisuguseid

asjaolusid, mis oleks võinud temas tekitada mõistliku usalduse Ivan Dadašovi või tema juhitava

OÜ Citypallet suhes.

26. Vaadeldavat tehingut ei muuda usutavaks see, et kaebaja väitel on hiljem OÜ Citypallet

seaduslikeks esindajateks saanud Valeri Gurov ja Andrei Antsi tehingu heaks kiitnud ning

kajastanud kaebaja ees olevat kohustust pankrotiavaldusele lisatud võlgade ja varade

nimekirjas. Esiteks ei selgita hilisem käitumine kuidagi algse lepingu sõlmimise majanduslikku

ebaloogilisust. Teiseks tuleb tähele panna, et kõik toimingud, millega kaebaja püüab

vaadeldavat tehingut tagantjärgi selgitada, on tehtud peale seda, kui maksuhaldur oli kaebajat

teavitanud kontrollimenetluse alustamisest (MTA lisa 1). Seetõttu on usutavam pigem see, et

OÜ Citypallet poolne tehingu kinnitamine on kantud maksupettuse varjamise vajadusest.

Maksuhaldur on seejuures asjakohaselt tähelepanu juhtinud sellele, et ka kaebaja ja OÜ

Citypallet esindajate väited, mis puudutasid konkreetsete sõidukite kaebajale pakkumist, ei

ole usaldusväärset tõendamist leidnud: väidetavalt pakutud sõidukite fotosid või täpseid

andmeid kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Seega kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti

leidnud, et pole ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et OÜ Citypallet tegelikult

oleks asunud või kavatsenud asuda kaebajaga sõlmitud lepingut täitma või et kaebajal oleks

olnud mistahes mõistlik põhjus uskuda, et OÜ Citypallet talle mingisugusegi sõiduki hangib.

Mis puudutab kaebaja nõude kandmist OÜ Citypallet võlgade nimekirja, siis sellele ei saa

omistada mingisugust olulist kaalu, kuivõrd ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud OÜ

Citypallet majandusnäitajate põhjal pidi OÜ Citypallet majandustegevust kontrollivatele

isikutele juba pankrotiavalduse esitamise ajal ilmne olema, et pankrotimenetluse käigus

mingisugust tegelikku võlgade tasumist toimuma ei hakka ja tõenäoliselt pankrotimenetlus

raugeb (mis ka lõpuks juhtus).

27. Eeltoodud põhjustel leian, et OÜ Kentmanni Finance ja OÜ Citypallet vaheline tehing oli

näilik. Kaebaja teadis, et OÜ Citypallet ei ole tegelik müüja ja seega ei saa OÜ Citypallet arve

kinnitada kaebaja poolt tehtud väljamakse seotust kaebaja ettevõtlusega. Kuivõrd ei ole

võimalik tuvastada, et kaebaja oleks tegelikult kõnealuse väljamakse eest mingisuguse tema

majandustegevusega seotud hüve saanud, ei ole võimalik seda väljamakset kaebaja

ettevõtlusega siduda ka muude asjaolude kaudu. Sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti

leidnud, et tegemist on ettevõtlusega mitte seotud väljamaksega, mis kuulub maksustamisele

tulumaksuga.

28. Nõustun ka maksuhalduri järeldusega, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamist OÜ

Kentmanni Advokaadibüroo arve alusel. Nõustun, et maksuhalduri etteheide tehingu

kajastamata jätmise kohta käibemaksudeklaratsiooni lisal KMD INF on KMS § 27 lg 41 ja

advokatuuriseaduse § 45 valguses põhjendamatu. Samuti möönan, et kogutud teabele

tuginedes ei saa väita, et kaebajal ilmselgelt polnud vajadust advokaadi teenuste järgi. Asjaolu,

et kaebaja juhatuse liige on advokaat, ei välista iseenesest vajadust õigusteenuse sisseostmise

järele ega välista ka õigusteenuse ostmist sellesama advokaadi poolt peetavalt

advokaadiühingult. Küll aga peab ostjaga sama juhatuse liikme kaudu seotud müüjalt saadud

teenuse arve alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigustamiseks suutma ostja

kontrollimenetluses esitada maksuhaldurile tõendid, mis usaldusäärselt kinnitaksid tehingu

tegelikku toimumist. Seda iseäranis selliste teenuste puhul, nagu nõustamis-, konsultatsiooni-

ja õigusabiteenused. Käesolevas asjas on kaebaja küll seletanud OÜ-lt Kentmanni

Advokaadibüroo õigusteenuse ostmise vajadust ning selle seotust kaebaja klientide

nõustamisega, ent vaatamata maksuhalduri soovile (nt. revidendi 7.11.2016 e-kiri, MTA lisa

58), ei ole kaebaja suutnud esitada mingisuguseid konkreetseid tõendeid või muudest

kaebajast endast sõltumatutest allikatest kontrollimist võimaldavaid andmeid, mille põhjal

saaks veenduda, kas arvel kajastatud teenust tegelikult osutati. Sellisteks tõenditeks saaksid

olla näiteks õigusabiteenuse raames koostatud dokumendid ja/või e-kirjad, aga ka näiteks

andmed selle kohta, millal ja kellele tehti selle õigusabi osutamise raames väidetavaid

telefonikõnesid. Antud juhul ei ole arve alusel võimalik tuvastada isegi seda, kuidas kujunes

arvel kajastatud õigusabi maht. Tavapäraselt on sellisele arvele lisatud osutatud teenuste

spetsifikatsioon, mis advokaaditeenuse puhul kajastab sageli tehtud toimingute mahu minuti

täpsusega. Asjaolu, et teenuse osutaja ja saaja on omavahel seotud ja usaldavad teineteist,

võib välistada sellise spetsifikatsiooni vajalikkuse nende omavahelistes suhetes, ent

maksuhalduri poolt läbiviidavas kontrollimenetluses peab ostja suutma tõendada, et arvel

kajastatud teenust tegelikult osteti. Just iseäranis juhul kui teenust on osutatud omavahel

seotud äriühingute vahel, peab teenuse osutamises veendumiseks olema kontrollitav teenuse

sisu. Kaebajal on õigus, et kirjaliku lepingu sõlmimise kohustust seadusest ei tulene, samuti ei

tulene seadusest kohustust kirjeldada arvel teenuse sisu üksikasjalikumalt ja eraldivõetuna ei

ole ka kohustust säilitada tõendeid saadud teenuse kohta. Selliste sõnaselgete kohustuste

puudumisele viidates ei saa ostja aga nõuda, et maksuhaldur aktsepteeriks pelgalt ostja enda

(või ka temaga seotud müüja) paljasõnaliste selgituste alusel tehingu toimumist ja arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvamist. Juhul kui ostja teenuse saamist kajastavad tõendeid ei kogu

ega säilita, riskibki ta sellega, et võib tehingu toimumise tõendamisel hätta jääda. Antud juhul

nõnda ongi. Olukorras, kus ostja ja müüja on omavahel seotud ning arvel kajastuv teenus on

iseloomult selline, mis mingisugust tagantjärgi tajutavat muutust kaasa ei too, peab, minu

hinnangul, maksuhalduri kohustus põhjendada maksupettuse kahtlust olema märksa väiksem

kui teineteisest sõltumatute ettevõtjate vaheliste tehingute puhul. Maksupettuse

toimpanemist ei saa eeldada, ent tehingu toimumise peab usaldusväärselt tõendama teenuse

väidetav saaja, kes arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata soovib. Kaebaja viited

advokatuuriseadusest tulenevale saladuse hoidmise kohustusele on asjakohatud (v.a osas,

mis seondub tehingu kajastamisega KMD INF’il), sest advokatuuriseadusest ei tulene, et muu

äriühing, mille juhatuse liikmeks on advokaat, saaks õigustada maksuhaldurile selle äriühingu

poolt soetatud teenuste kohta selgituste andmisest keeldumist advokaadi saladuse hoidmise

kohustusega. Mis puudutab maksuhalduri ja kaebaja seisukohti konkreetse arve tasumise

eripära kohta, siis põhimõtteliselt on kaebajal õigus selles, et tasaarvestus ei ole mingisugune

ebaloomulik tasumise viis, ent maksupettuse toimepanemise kahtluse seisukohast on

maksuhaldur seda õigustatult n-ö alarmeeriva asjaoluna käsitanud, kuna sellise tasumise

puhul tegelikult raha ei liigu ning maksupettuse eesmärgi saavutamine on lihtsam. Kuivõrd

kaebaja ei ole usaldusväärselt tõendanud õigusabiteenuse saamist OÜ-lt Kentmanni

Advokaadibüroo ega ümber lükanud maksuhalduris õigustatult tekkinud kahtlust, et

kõnealune arve on tegelikult koostatud selleks, et neutraliseerida kaebaja poolt OÜ-le

Kentmanni Advokaadibüroo esitatud üüriarvest tekkiv käibemaksu tasumise kohustus, on

maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ei ole.

29. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi 8. lõikes on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja

mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

Kohtunik