3-16-485/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-485

Haldusasi

Raasiku Õlletehas OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

08.02.2016

maksuotsuse

nr

12.2-3/030781-11

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – RÕ Tehas OÜ (kuni 25.04.2016 Raasiku

Õlletehas OÜ), volitatud esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RÕ Tehas OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RÕ Tehas OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.01.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-485 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-485

2(12)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raasiku Õlletehas OÜ kajastas oma 2013. a veebruari−detsembri käibedeklaratsioonidel

kokku 139 000,01 euro suurust sisendkäibemaksu Lilith JK OÜ (alates 10.12.2013 Soneco Pluss

OÜ) arvete (MTA 04.04.2016 vastuse lisad nr 3-11) alusel kogusummas 834 000 eurot.

Kõnealustel arvetel on selgitusena märgitud, et tegemist on kas ette- või osamaksega 26.02.2013

lepingu nr 01/2013 järgi. Nimetatud lepingu objektina on märgitud õlle ja karastusjookide

valmistamis-, puhastamis- ja villimissüsteem Brew Plant 2000L, koguses 1 tk (leping MTA

vastuse lisas 2). Raasiku Õlletehas OÜ tasus arvete alusel Soneco Pluss OÜ-le kokku

649 959,99 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 27.02.2015 korralduse nr 12.2-3/030781-1 alusel

Raasiku Õlletehas OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

veebruar−detsember 2013.

3. MTA koostas kontrolli tulemusel kontrollakti nr 12.2-3/030781-9 (MTA vastuse lisa nr 1),

milles esitas järgmised maksustamise seisukohalt tähendust omavad asjaolud.

1) Soneco Pluss OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses nr 12.2-3/018571 (MTA 10.03.2014

maksuotsus nr 12.2-3/018571-17 ja 27.02.2015 maksuotsus nr 12.2-3/018571-24) on

tuvastatud, et Soneco Pluss OÜ ja Raasiku Õlletehas OÜ vahel sõlmitud müügilepingu alusel

ei toimunud tegelikkuses tehinguid ning Soneco Pluss OÜ ei müünud Raasiku Õlletehas OÜ-le

õlletootmisseadmeid ega teostanud Meierei 3 objektil renoveerimistöid (kontrollakti p 1.1.2.1.).

Raasiku Õlletehas OÜ korraldas õlletootmisseadmete soetuse ja teostas Meierei 3 objektil

renoveerimistööd

ise

koos

oma

endise

osaniku

VD-ga

(osanik

perioodil

19.02.2013−02.12.2014). Eelviidatud menetluste käigus on muu hulgas tuvastatud, et Soneco

Pluss OÜ majandustegevus allus kontrolliperioodil Raasiku Õlletehas OÜ endisele osanikule

VD-le ning Raasiku Õlletehas OÜ juhatuse liige AV tegutses vastavalt VD juhistele.

Pangakontode väljavõtetelt nähtub, et Soneco Pluss OÜ-le on enamasti tasunud VD-ga seotud

ettevõtted. Samuti on selgunud, et Raasiku Õlletehas OÜ juhatuse liige AV tegutses endise

osaniku VD kontrolli all, teostades äriühingus rahalisi ülekandeid vastavalt VD korraldustele.

(kontrollakti p-d 1.1.2.1 ka 1.1.2.2)

2) Raasiku Õlletehas OÜ ei soetanud Soneco Pluss OÜ arvete alusel Meierei 3 objekti tarbeks

ehitusteenuseid (kontrollakti p 1.1.2.3). Poolte vahel vormistatud dokumendid on üldsõnalised.

Eluliselt ei ole usutav, et mõistlikult majandav ettevõte palkab endale suuremahulisi ja

eriteadmisi vajavaid töid (seinte lammutamine, vaheseinte ehitamine, põrandate valamine jms)

teostama ettevõtte, ilma et oleks dokumentaalselt fikseeritud tööde teostamise mahtusid ning

töödele kulunud materjalide ja vahendite hindu. Samuti ei ole mõistlik olukord, kus teenuse

tellija ei säilita tellitud teenuse sisu täpsemalt kajastavaid dokumente (nt hinnapakkumised,

töökäsud, kalkulatsioonid või arve spetsifikatsioonid tehtud tööde ja kulunud materjalide

kohta). Arvetel kajastatud summade suurust arvestades ei ole eluliselt usutav, et hind lepiti

kokku umbkaudselt ilma konkreetseid kalkulatsioone koostamata. Müügilepingus ei ole

fikseeritud ehitustööde mahtu ega kajastatud ehitusteenuse soetust ja selle maksumust. Soneco

Pluss OÜ endine juhatuse liige AK ja Raasiku Õlletehas OÜ endine osanik VD on omavahel

pikaajalised tuttavad, mis teeb võimalikuks olukorra, kus omavahelises koostöös vormistatakse

maksueelise saamiseks tõele mitte vastavaid dokumente. Tegelikkuses kontrollisid ja teostasid

kõiki Meierei 3 objekti ehituseks vajalikke toiminguid Meierei 3 kinnistu omaniku, s.o Adelan

KVH OÜ juhatuse liikmed AK ja VD, kes on ühtlasi Raasiku Õlletehas OÜ endised osanikud.

3-16-485

3(12)

Kolmandad isikud on maksuhaldurile kinnitanud, et nendega suhtlesid ja tellisid tööde

teostamise Meierei 3 objektile Raasiku Õlletehas OÜ juhatuse liige AV ja endine osanik VD,

mitte Soneco Pluss OÜ esindaja või töötajad (Epox OÜ 01.04.2014 e-kiri, MTA vastuse lisa

55; VT 30.04.2014 ja 02.04.2016 suulised seletused, MTA vastuse lisad 62 ja 63), ning

ehitustöödega seonduvalt suheldi Adelan KHV OÜ-ga ja viimase juhatuse liikme VD-ga

(Tulundusühistu Viirond 02.12.2013 suulised seletused, MTA vastuse lisa 64; Artepolitan OÜ

01.02.2014 vastus korraldusele ja 10.02.2014 e-kiri, MTA vastuse lisad 69 ja 70). Soneco Pluss

OÜ endine juhatuse liige AK ei olnud konkreetsetest ehitusega kaasnevatest asjaoludest teadlik

(AK 05.02.2014 ja 02.04.2015 suulised selgitused, MTA vastuse lisad 53 ja 47). Soneco Pluss

OÜ maksumenetluses on tuvastatud, et viimase poolt väidetavalt palgatud osade ettevõtjate näol

ei olnud tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega (Sirto Trade OÜ, Valden OÜ ja Metal

Marketing OÜ). Poolte vahel sõlmitud müügilepingus kokku lepitud tasumise korraldus

(tasumine järelmaksuga) on vastuolus reaalselt toimunud tasumistega. AV selgitused on ajas

muutunud. Näiteks, kui ta algselt väitis, et elektritöid teostas OÜ Tšaister Center ja VT, siis

hiljem väitis ta, et ei tea, kes elektritöid teostas (Raasiku Õlletehas OÜ 02.12.2013 ja 30.04.2015

suulised seletused, MTA vastuse lisad 50 ja 73). Samuti esineb vastuolusid Raasiku Õlletehas

OÜ endise osaniku VD selgitustes. VD selgitus, et tööd võeti vastu jooksvalt, koostamata tööde

üleandmise-vastuvõtmise akte, on vastuolus Tulundusühistu Viirond juhatuse liikme

selgitustega, et ta koostas tööde osas üleandmise-vastuvõtmise aktid ja edastas need VD-le.

Raasiku Õlletehas OÜ maksekäitumist ning pahatahtlikkust käibemaksu enammaksete

tekitamiseks ilmestab asjaolu, et ka maksumenetluses nr 12.2.3/027253 on tuvastatud, et

Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith Technologies OÜ vahel ei olnud toimunud reaalseid tehinguid

(joogivee villimisseadme ja ehitustööde väidetav soetamine).

3) Raasiku Õlletehas OÜ ei soetanud õlletootmisseadmeid Soneco Pluss OÜ-lt (kontrollakti

p 1.1.2.4). Seadmete soetamiseks vajalikud toimingud on sooritanud Raasiku Õlletehas OÜ

endine juhatuse liige ja osanikud ise (õlletootmisseadmetega Hiinas tutvumas käimine ja

kohtumine Iisraelis asuva ettevõtte A.N. Technologies esindajatega). AV ja VD seletustest

nähtub, et AV vastutas seadmete hankimise eest ning VD vastutas seadmete paigalduse eest

(AV 13.03.2015 suulised seletused, MTA vastuse lisa 49; VD 12.12.2013 suulised seletused,

MTA vastuse lisa 38). AV ja VD paigaldasid seadmed ise objektile (AV 30.04.2015 vaatluse

protokoll, MTA vastuse lisa 71). Olukorras, kus ettevõte on ise seadmed paigaldanud, on

ebamõistlik maksta samade tööde eest tasu teisele ettevõttele. Koostoimes AK puudulike

teadmistega tehingu toimumisest ja AV selgitustega näitab eeltoodu, et Soneco Pluss OÜ ei ole

õlletootmisseadmete soetamises reaalselt osalenud. AK selgitused seadmete müüja leidmise

kohta (Saksamaal toimunud õllemessilt) ei ole tõendatud. Maksuhaldurile ei ole esitatud ka

väidetavalt Soneco Pluss OÜ ja A.N. Technologies vahel sõlmitud koostöölepingut

õlletootmisseadmete edasimüügi kohta Baltikumis. Soneco Pluss OÜ majandustegevus oli VD

kontrolli all. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et Raasiku Õlletehas OÜ sisendkäibemaksu

arvestuses on esitatud Soneco Pluss OÜ nimele väljastatud arved (Optimera Estonia AS arved).

Soneco Pluss OÜ poolt esitatud dokumendid seadmete müügi kohta on puudulikud ning

seadmete maksumuse osas antud teave vastuoluline. Seadmete soetusmaksumus välisriigi

ettevõtetelt oli oluliselt väiksem kui väidetaval edasimüügil Raasiku Õlletehas OÜ-le ning

Raasiku Õlletehas OÜ pidi olema seadmete tegelikust maksumusest teadlik, kuna oli eelnevalt

otsinud võimalusi õlletootmisseadmete soetamiseks ja küsinud hinnapakkumisi. Lisaks on VD

ja AK pikaajalised tuttavad.

4) Raasiku Õlletehas OÜ oli teadlik asjaolust, et Soneco Pluss OÜ ei ole Meierei 3 objekti

renoveerimistööde ja õlletootmisseadmete tegelik müüja. Raasiku Õlletehas OÜ on ise

korraldanud Meierei 3 objekti renoveerimistööde teostamise ja õlletootmisseadmete soetuse

välisriigist, mistõttu oli ta teadlik, et esitab Soneco Pluss OÜ arvete kajastamisel oma

3-16-485

4(12)

sisendkäibemaksu arvestuses valeandmeid (kontrollakti p 1.1.2.5). Soneco Pluss OÜ-d kasutati

teadlikult üksnes arvete väljastamiseks, et jätta mulje renoveerimistööde ja õlletootmisseadmete

soetamisest ja edasimüügist Soneco Pluss OÜ-lt. Tegemist oli tehingutega, mille eesmärgiks oli

varjata tegelike hankijatega (Tulundusühistu Viirond, Epox OÜ, Tšaister Center OÜ,

NT Logistika AS, Maersk Eesti AS, Shanghai WGK International Co., Ltd ja

A.N. Technologies) teostatud tehinguid (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4) selleks, et

Raasiku Õlletehas OÜ-l tekiks maksueelis ning õigus küsida alusetult tagasi sisendkäibemaksu.

Kui Raasiku Õlletehas OÜ oleks kajastanud soetust otse kolmandate riikide hankijatelt, ei oleks

tekkinud sisendkäibemaksu maha arvamise õigust, vaid tasuda oleks tulnud kauba importimisel

tasutavad maksud. Ehitusteenuste osas oli võimalus kajastada teenuste ja kaupade soetust

suuremas summas, kui oli hankijate Epox OÜ, OÜ Tšaister Center ja Tulundusühistu Viirond

arvetel tegelikult kajastatud.

4. Raasiku Õlletehas OÜ esitas kontrollaktile 05.10.2015 eriarvamuse, milles pidas muu hulgas

vajalikuks ehituseksperdi kaasamist, tõendamaks teostatud renoveerimistöid. Eriarvamuse

kohaselt oleks ekspertiisiga võimalik tuvastada need tööd, mida ei teinud Tulundusühistu

Viirond ega Epox OÜ ja kinnitada seeläbi teostatud maksete seotust ettevõtlusega. Viimati

nimetatud äriühingud ei teostanud elektri-, gaasi- ega sanitaartehnilisi töid, ei paigaldanud

signalisatsiooni ega teostanud puurkaevu puhastust jms.

5. Maksu- ja Tolliamet vähendas 08.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/030781-11 (I kd,

tl 9-13p) Raasiku Õlletehas OÜ perioodi veebruar−detsember 2013 sisendkäibemaksu kokku

summas 139 000,01 eurot ja enammakstud käibemaksu summas 139 000,01 eurot ning

suurendas perioodi veebruar−november 2013 tulumaksukohustust 82 626,58 euro võrra. MTA

nõudis Raasiku Õlletehas OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole kantud

tagastusnõuded kokku summas 139 000,01 eurot ning kohustas Raasiku Õlletehas OÜ-d tasuma

maksusumma 82 626,58 eurot. Maksuotsusega tekkis Raasiku Õlletehas OÜ-l maksukohustus

kokku summas 221 693,16 eurot.

1) Soneco Pluss OÜ ei olnud ehitusteenuste ning õlletootmisseadmete müüja ning Raasiku

Õlletehas OÜ oli sellest teadlik (kontrollakti p-d 1.1.2.3, 1.1.2.4, 1.1.2.5). Ehitusteenused soetati

tegelikkuses Tulundusühistult Viirond ja Epox OÜ-lt, ehitusteenusega seotud kaubad

OÜ-lt Tšaister Center, õlletootmisseadmed välisriigi äriühingutelt A.N. Technologies ja

Shanghai WGK International Co., Ltd ning õlletootmisseadmete soetusega seonduvad teenused

NT Logistika AS-lt ja Maersk Eesti AS-lt. Soneco Pluss OÜ arvete kajastamine Raasiku

Õlletehas OÜ sisendkäibemaksu arvestuses tagas äriühingule võimaluse saada riigilt tagasi iga

kuu suurtes summades käibemaksu enammakseid. Esitatud arved ei vasta käibemaksuseaduse

(KMS) § 37 nõuetele – arvete alusel ei ole võimalik tuvastada saadavat kaupa ega teenust, selle

kogust ja mahtu ning tegelikku maksumust; arvele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti,

sest tegelikkuses tehinguid Soneco Pluss OÜ-ga ei toimunud; kaubad ja teenused ei ole soetatud

arvetel näidatud isikult. Kuna arved ei vasta nõuetele, on sisendkäibemaksu maha arvamise

tingimused täitmata (KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1).

2) Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksed ei ole kogu ulatuses seotud Raasiku Õlletehas OÜ

ettevõtlusega, sest tegelikkuses ei ole renoveerimistöid ja õlletootmisseadmeid Soneco Pluss

OÜ-lt soetatud ning väljamaksete tegemiseks puudusid nõuetele vastavad algdokumendid.

Kuna Meierei 3 objektil on kontrolliperioodil siiski renoveerimistöid teostatud ning

õlletootmisseadmed on soetatud, on põhjendatud ja ettevõtlusega seotud kuluks läbi Soneco

Pluss OÜ toimunud tasumised Tulundusühistule Viirond summas 73 000 eurot, Epox OÜ-le

summas 7980 eurot, OÜ-le Tšaister Center summas 3387,25 eurot, Shanghai WGK

International Co., Ltd summas 60 000 eurot, A.N. Technologies summas 180 000 eurot, NT

Logistika AS-le summas 13 335,43 eurot ning Maersk Eesti AS-le summas 1424 eurot.

3-16-485

5(12)

Kontrolliperioodil on seega tehtud põhjendatud ja ettevõtlusega seotud kulutusi kokku summas

339 126,68 eurot. Tulumaksuga tuleb maksustada nimetatud summa ja Soneco Pluss OÜ-le

tehtud väljamaksete (649 959,99 eurot) vahe 310 833,31 eurot, s.o ümardatult 47,8% kõigist

Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksetest, sest need ei ole seotud ettevõtlusega. Kuna Soneco

Pluss OÜ arvetest ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete kaupade ja teenuste eest on

arved väljastatud, on maksusumma arvestatud kuupõhiselt, vastavalt tehtud väljamaksetele.

3) Eriarvamuses esitatud väited ei anna alust maksude määramata jätmiseks (maksuotsuse p 3).

Maksuhaldurile esitatud Soneco Pluss OÜ ja A.N. Technologies vahel sõlmitud

ainuesindusleping üksi ei tõenda, et Soneco Pluss OÜ oli A. N. Technologies esindajaks Eestis,

kuna puuduvad muud tõendid, mille kohaselt oleks ettevõte tegelenud esindajale omaste

tegevustega (klientide leidmine, toote turustamine vms). Seda, et Soneco Pluss OÜ oleks

sõlminud ainuesinduskokkuleppe ettevõttega A.N. Technologies, ei nähtu 2012. a oktoobris

Soneco Pluss OÜ suhtes läbi viidud ettevõtluskontrolli käigus kogutud dokumentidest.

Kontrolli läbiviimise hetkeks väidetavalt sõlmitud lepingu (sõlmitud väidetavalt 01.09.2012)

esitamata jätmine viitab sellele, et ainuesindusleping on vormistatud tagantjärele ega oma

reaalset sisu. Kuigi eriarvamuses on väidetud, et tutvumisvisiit õlletootmisseadmete

tootmistehasesse Hiinasse ja kohtumine A.N. Technologies esindajatega oli korraldatud Soneco

Pluss OÜ poolt, ei ole maksuhaldurile esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks reisi korraldamist

Soneco Pluss OÜ poolt. Maksuhaldurile esitatud dokumentatsiooni alusel ei ole võimalik

hinnata teostatud tööde ja seadmete väärtust. Usutav ei ole, et ettevõtte jaoks, kes laseb ehitada

sellises mahus ja maksumusega tootmistehase koos sinna kuuluvate väärtuslike seadmetega, ei

pea vajalikuks eristada ehitustööde ja seadmete maksumust. Isikute koostöös tegutsemine

muudab võimalikuks selle, et Raasiku Õlletehas OÜ oli teadlik kõikidest seadmeid

puudutavatest asjaoludest, sh selle tegelikust maksumusest.

4) Põhjendatud ei ole eriarvamuses esitatud seisukoht eksperdi kaasamise vajalikkuse osas.

Raasiku Õlletehas OÜ viidatud tööd, mida ei ole teostanud Epox OÜ ega Tulundusühistu

Viirond ning mille teostamist ja maksustamist ei ole maksuhaldur väidetavalt kontrollinud, on

soetatud Raasiku Õlletehas OÜ enda poolt otse teostajalt (gaasiga ja puurkaevu parandusega

seonduvad tööd ja kaubad ning signalisatsiooni paigaldustööd), mitte Soneco Pluss OÜ-lt.

Seega ei saaks eksperdiarvamuse tulemusel tuvastada, et raha kandmine Soneco Pluss OÜ-le

oli nende töödega seonduvalt põhjendatud. Samuti ei saa ekspert kindlaks teha, kes teostas

objektil konkreetseid töid. Kui mingis osas tegigi töid peale Tulundusühistu Viirond ja

Epox OÜ ka keegi kolmas, pole kogutud tõendite alusel teenust osutanud isikuid võimalik

usaldusväärselt tuvastada ning selles ei aitaks ka ekspert.

6. Raasiku Õlletehas OÜ esitas 08.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-9, 191-192)

MTA 08.02.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/030781-11 tühistamiseks.

1) Soneco Pluss OÜ müüs Raasiku Õlletehas OÜ-le reaalseid kaupu ja vahendas reaalset

ehitusteenust. Projekti maksumus lepiti kokku üldsummana, eristamata tootmisseadmete ja

ehitustööde maksumust, mis kinnitati 26.02.2013 müügilepinguga nr 1/2013. Nimetatud

lepingu objektiks oli õlle- ja karastusjookide valmistamis-, puhastamis- ja villimissüsteem Brew

Plant 2000L (õlletootmisseadmed) vastavalt pakkumisele. Ehitustööde teostamine vastavalt

projektile fikseeriti lepingu lisas 2. Poolte vahel vormistatud dokumendid võivad olla

üldsõnalised ning nendes võib olla minetusi dokumentide vormistamise ja säilitamise osas

(eelkõige vajakajäämised ehitusalases dokumentatsioonis), kuid see ei too veel kaasa

maksustamist (sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld, väljamaksete lugemine ettevõtlusega

mitteseotuks). Kuivõrd pooled olid omavahel tuttavad, ei peetud ka vajalikuks konkreetsema

sisuga kokkuleppeid sõlmida. MTA välja toodud vastuolud erinevate osapoolte ütluste vahel on

3-16-485

6(12)

formaalsed ning võivad olla kantud isikute subjektiivsetest kriteeriumitest ja mälust ühe või

teise sündmuse talletamisel.

2) Kõik väljastatud arved vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kaebaja maksis Soneco Pluss OÜ-le

raha ülekandega vastavate lepingute ja arvete alusel ning reaalselt teostatud tööde ja osutatud

teenuste eest. Raasiku Õlletehas OÜ ja Soneco Pluss OÜ vahel oli sõlmitud ainuke leping

õlleseadmete tarnimise ja ehitustööde kohta, mille raames väljastas Soneco Pluss OÜ arveid.

Muid teenuseid ei ole Soneco Pluss OÜ Raasiku Õlletehas OÜ-le osutanud. Soneco Pluss OÜ,

tegutsedes vahendajana (peatöövõtjana), tarnis oma tööjõu abil Raasiku Õlletehas OÜ-le

seadmeid õlle tootmiseks ning korraldas kaebaja hoones/ruumides ehitustöid, mis olid vajalikud

õlle tootmiseks. Kaebaja ei soetanud ise seadmeid välisriigi äriühingult, kuna selle äriühingu ja

Soneco Pluss OÜ vahel oli sõlmitud ainuesindusleping.

7. MTA palus jätta kaebus rahuldamata (tl 32-35, 194-195).

1) Tehingut Raasiku Õlletehas OÜ ja Soneco Pluss OÜ vahel ei ole toimunud. Kaebaja on

esitanud maksuhaldurile arved, millest osadel puudub igasugune viide lepingule või selgitus,

millise tehinguga on arve seotud, või on sellel vaid viide müügilepingule nr 1/2013. Sellest

tulenevalt ei olnud võimalik tuvastada, kuidas konkreetselt on arvetel näidatud summad

kujunenud. Müügilepingu nr 1/2013 objektiks on vaid õlle- ja karastusjookide tootmise süsteem

ning lepingus puuduvad igasugused kokkulepped ehitusteenuse osutamiseks. Kui maksuhaldur

osutas kaebajale, et müügileping ei sisalda ehitusteenust puudutavat, edastas Raasiku Õlletehas

OÜ MTA-le müügilepingu lisa 2, mille kohaselt toimub üldehitustööde teostamine vastavalt

projektile, Eesti Vabariigi nõudmistele ja nõudmistega sellise objekti tüübile. Müügilepingus

endas puudub aga viide lisale 2, kuigi lepingu punktis 10.2 on toodud lepingu lisad – lisa 1 ja

tasumisgraafik. Kaebaja ei ole seda vastuolu selgitanud.

2) Arved ei vasta KMS § 37 nõuetele ning kaebaja esitatud üldsõnaliste dokumentide põhjal ei

ole võimalik tuvastada tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Kui kaebaja olekski vaidlusalust

teenust saanud, puuduks tal ikkagi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest mahaarvamine

saab toimuda vaid nõuetekohase arve alusel. Kuigi kaup on soetatud ja ehitustööd teatud mahus

tehtud, ei ole tegelikuks müüjaks arvetel kajastatud Soneco Pluss OÜ. Soneco Pluss OÜ-le

makstud summadest on maksustatud vaid see ettevõtlusega mitteseotud osa (310 833,31 eurot),

mille kasutamine kaebaja ettevõtluses ei leidnud tõendamist.

8. Raasiku Õlletehas OÜ esitas 07.09.2016 kohtule taotluse võtta asja juurde OÜ Ehitusekspert

ekspertarvamus nr B70/16 (tl 32-160). Tallinna Halduskohtus jättis 21.10.2016 määrusega (tl

186-188) kaebaja taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt kajastab kõnealune ekspertarvamus

kogu tehase turuväärtust aastatel 2013 ja 2016, kuid ei arvesta asjaolu, et Soneco Pluss OÜ

teostas tehasehoones vaid teatud konkreetseid töid, mitte kogu tehase ehitust. Kaebaja ei ole

põhjendanud ekspertarvamuse asja juurde võtmise vajadust. Kaebaja esitas 03.11.2016

vastuväite kohtu tegevusele (tl 191-192), leides, et kohus on ebaõigesti jätnud kaebaja

07.09.2016 taotluse rahuldamata. Ekspertarvamus omab asja lahendamisel tähtsust. Ekspertiisi

tulemusena on kindlaks tehtud, et seadmete ja tööde maksumus oli 2013. a seisuga 671 000

eurot (ilma käibemaksuta), millest seadmete maksumus on 365 100 eurot ja ülejäänud osa on

ehitustööd. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2016 määrusega (tl 201-201p) kaebaja vastuväite

rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-16-485

7(12)

1) Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud VD (Raasiku Õlletehas OÜ omanik/osanik), AK

(Lilith JK/Soneco Pluss OÜ omanik/juhatuse liige) ja AV (Raasiku Õlletehas OÜ endine

juhatuse liige) kinnitasid kohtule, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei olnud. Tunnistajate

ütlustes esinevad vastuolud, näiteks summa suuruse osas – VD sõnul oli seadmete ning

remondi- ja ehitustööde hind kokku 600 000 eurot, AK väitel oli hind ca 690 000 eurot ning

AV ütluste kohaselt 670 000 eurot ilma käibemaksuta. Lepingus ning kaebaja raamatupidamises

oli aga kogu projekti väärtuseks näidatud 695 000 eurot. Tunnistajad ei osanud kohtule

nimetada väidetavalt osadena kantud summade suurust ega seda, mitmes osas summad üle

kanti. Vastuolusid erinevate isikute ütluste vahel ei saa pidada formaalseteks või tingituks

pelgalt subjektiivsetest kriteeriumitest. Lisaks on tunnistajate ütlused ebamäärased ja

ebaveenvad ega lükka ümber maksuhalduri seisukohti. Tunnistajad kinnitasid, et tunnevad

üksteist hästi ja pikemat aega. Kuivõrd seotud isikute vahel tehingute tegemine tekitab

põhjendatud kahtlusi, on maksukohustuslasel sellises olukorras hilisemate vaidluste

ärahoidmiseks kohustus vältida dokumentides ebatäpsusi ning pinnapealsust. Vastupidiselt

tegutsedes on maksuhalduril kohustus pidada tehingute toimumist mittetõendatuks. Seega omab

isikute omavaheline tutvus ja kooskõlastatud tegevus kogumis muude tõenditega asjas tähtsust.

2) Eluliselt ei ole usutav, et sedavõrd suure väärtusega tehingu osapooled ei oska anda sisulisi

selgitusi hinna kujunemisest ja jagunemisest seadmete ja ehituse vahel. Sellises olukorras peaks

ostjat tavapäraselt huvitama, millises summas ja millist kaupa või teenust konkreetselt

ostetakse. Selle asjaolu kindlakstegemine peaks olema iga hoolsalt tegutseva juhatuse liikme

ülesanne, tuvastamaks, et tehtav tehing on mõistlik ja majanduslikult otstarbekas. Kui

müügilepingu hind lepiti kokku projekti kui terviku eest, olnuks tavapärane eristada, milliste

projekti osade eest ja millises ulatuses tasutakse, ning kontrollida, kas keegi pakub projekti

teostamist ka soodsama hinnaga (antud juhul otsustas parima pakkumise üle VD, kes soovitas

AV-le just Iisraeli firmat A. N. Tecnologies). Raasiku Õlletehas OÜ ega Soneco Pluss OÜ

esindajad ei osanud selgitada, milline on õlletootmisseadmete maksumus kogu projekti hinnast.

3) Soneco Pluss OÜ ei ole Raasiku Õlletehas OÜ-le kaupa müünud ega ehitusteenust osutanud.

MTA-le maksumenetluses esitatud arved ei ole nõuetekohaselt vormistatud ning ei vasta

KMS § 37 lg-s 7 sätestatule. Maksuhaldur on maksumenetluses jõudnud õigele järeldusele, et

arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, mis on aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamise

lubamatuks pidamisele (KMS § 37 lg 1). MTA on maksumenetluses kogunud kõik vajalikud

tõendid, tuvastamaks maksustamise aluseks olevad asjaolud, millest tulenevalt kaebajal puudub

õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile arved, millest

osadel puudub viide lepingule või selgitus, millise tehinguga on arve seotud või on vaid viide

müügilepingule nr 1/2013. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, mille eest on arvetel näidatud

summad konkreetselt kujunenud. Lisaks on müügilepingu nr 1/2013 objektiks üksnes õlle- ja

karastusjookide tootmise süsteem ning lepingus puuduvad kokkulepped ehitusteenuse

osutamiseks. Alles siis, kui MTA osutas, et müügileping ei sisalda ehitusteenust puudutavat,

edastas kaebaja MTA-le müügilepingu lisa 2, mille kohaselt toimub üldehitustööde teostamine

vastavalt projektile, Eesti Vabariigi nõudmistele ja nõudmistega sellise objekti tüübile.

Seejuures puudub müügilepingus viide lisale 2, vaid lisadena on lepingus märgitud vaid lisa 1

ja tasumisgraafik. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja esitatud üldsõnaliste dokumentide

põhjal ei ole võimalik tuvastada tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Sisendkäibemaksu

maha arvamine saab toimuda üksnes KMS § 37 lg 7 kohase arve alusel, mistõttu on tehingute

nõuetekohane dokumenteerimine maksustamise seisukohast määrav. Kuna maksuhaldurile

esitatud arved ei ole oma sisult nõuetekohased, puudub kaebajal sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus. Kohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel kontrollaktis ja maksuotsuses toodud

maksustamisega seotud asjaoludega ega pidanud vajalikuks neid kõiki korrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-485

8(12)

10. RÕ Tehas OÜ palub 02.02.2017 apellatsioonkaebuses (II kd, tl 1-6p) Tallinna

Halduskohtu 06.01.2017 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

1) Nii maksuhalduri kui halduskohtu järeldused põhinevad üksnes oletustel ega ole kooskõlas

kohtumenetluse käigus uuritud tõenditega. Kohtuotsus ei ole põhjendatud (HKMS § 157 lg 1,

§ 158 lg 1). MTA-l ja kohtul puudub õigus hinnata, kuidas isikud juhivad oma

majandustegevust. Kohtuotsus peab tuginema asjas välja selgitatud faktidele, mitte üksnes

oletustele sellest, kuidas asjad peaksid olema. Nii Soneco Pluss OÜ kui kaebaja on kinnitanud,

et Soneco Pluss OÜ müüs kaebajale reaalseid kaupu ja vahendas reaalset ehitusteenust.

Olukorras, kus kõik tehingupooled kinnitavad tehingute olemasolu ning olemas on vastavad

lepingud, arved ja tehtud on pangaülekanded, ei saa MTA ja kohus järeldada, et teenuseid ja

kaupu pole konkreetse isiku poolt osutatud ja müüdud. Halduskohus ei ole andnud hinnangut

kaebaja väitele, et kuivõrd kaebaja ja Soneco Pluss OÜ on omavahelised tehingud

nõuetekohaselt deklareerinud, ei ole riigile ka tekkinud kahju laekumata maksude näol. Kuigi

kohus on nõustunud maksuhalduri põhjendustega isikute omavahelise tutvuse ja kooskõlastatud

tegevuse tähtsuse osas, ei ole maksuotsuses vastavat asjaolu selgitatud. Tehingupartnerite

omavaheline tutvus ei tähenda, et teenust pole osutatud. Lepinguid sõlmitaksegi tihti just tänu

omavahelisele tutvusele ning praegusel juhul oli see ka põhjus, miks sõlmitud leping oli n-ö

üldsõnaline.

2) Arved vastavad KMS § 37 nõuetele. Riigikohtu praktikast tuleneb, et KMS § 37 lg-s 7

nimetatud andmed ei ole kõigil juhtudel võrdselt olulised ning ükskõik milliste andmete

puudumine arvel ei välista sellise arve alusel sisendkäibemaksu arvestamist. Maksuarvestuses

tuleb eristada olulisi ja ebaolulisi vormivigu (Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15;

29.02.2016 otsus nr 3-3-1-59-15). Kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahel oli õlletootmise seadmete

tarnimise ja ehitustööde kohta sõlmitud üks ja ainus leping, mille raames väljastaski Soneco

Pluss OÜ kaebajale arveid. Muid teenuseid ei ole Soneco Pluss OÜ kaebajale osutanud. Seega

ei ole võimalik väita, et on arusaamatu, mille eest väljastas Soneco Pluss OÜ kaebajale arveid.

3) MTA tegevus on vastuoluline ja pahatahtlik. MTA-l ei olnud pretensioone tehingute ning

arvete vormistamise osas Soneco Pluss OÜ suhtes läbi viidud kontrolli käigus ning MTA

tagastas kaebajale enam makstud käibemaksu. Kuigi MTA nõustub kaebajaga, et

kontrolliperioodil on Meierei 3 objektil renoveerimistöid teostatud ning õlletootmise seadmeid

soetatud, on valikuliselt loetud osad tööd ettevõtlusega seotuks ja osad mitte. Samuti on

arusaamatu, miks vähendas MTA mahaarvatavat sisendkäibemaksu kogu Soneco Pluss OÜ-le

makstud summalt (649 959,99 eurot), mitte aga summast 310 833,31 eurot, millelt on arvestatud

tulumaks.

4) Halduskohus jättis ekslikult rahuldamata kaebaja 07.09.2016 taotluse ekspertarvamuse

tõendina asja juurde võtmiseks. Seega palub kaebaja ringkonnakohtul võtta see toimiku

materjalide juurde. Ekspertarvamus omab tähtsust vaidluse õigel lahendamisel ning sellele

tõendile tuleb anda hinnang koosmõjus teiste tõenditega. Vastustaja on oma 23.09.2016

vastuses sellele tõendile juba oma hinnangu andnud. Teostatud ekspertiisi tulemusel on kindlaks

tehtud, et seadmete ja tööde maksumus oli 2013. a seisuga 671 000 eurot (ilma käibemaksuta),

millest seadmete maksumus oli 365 100 eurot ja ehitustööde maksumus 305 900 eurot.

11. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (II kd, tl 14-16).

1) Tehingupoolte kinnitused, et Soneco Pluss OÜ müüs kaebajale reaalseid kaupu ja vahendas

reaalset ehitusteenust, on paljasõnalised ega tõenda tehingute toimumist, eriti olukorras, kus

tehingupooled on omavahel äriliste ja isiklike tutvuste kaudu seotud. Maksuhalduri seisukoht

3-16-485

9(12)

tehingu mittetoimumisest tugineb põhjalikule hinnangule, mille käigus on arvesse võetud kõiki

kontrollaktis ja maksuotsuses toodud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik tehingu tegelik toimumine.

Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega

käibemaksukohustust.

2) Väide, et mõlemad tehingupooled on tehingu nõuetekohaselt deklareerinud, ei tõenda

tehingute toimumist ega anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Näiliku tehingu puhul

on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus

tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue.

Sellest tulenevalt ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüja tasutud käibemaksu osas

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).

Kui tehingut pole toimunud, jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata.

3) Isikute omavaheline tutvus kogumis muude tõenditega omab tähtsust maksu määramisel ning

maksuhaldur on seda selgitanud kontrollakti p-s 1.1.2.2.d. Praegusel juhul esineb lisaks isikute

omavahelisele seotusele täiendavaid vastuolusid, mis viitavad just sellele, et isikute

omavaheline varasem pikaajaline tutvus on andnud võimaluse luua koostöös tegelikkusele

mittevastavaid dokumente mittetoimunud tehingute vormistamiseks.

4) Maksuhalduri käitumine ei ole vastuoluline ega pahatahtlik. Asjaolu, et MTA on algselt

enammakstud käibemaksu tagastanud, ei välista tehingute hilisemat kontrollimist ning

maksuhalduri seadusest tuleneva ülesande täitmist MKS § 98 lg-s 1 toodud tähtaja jooksul.

Samuti ei ole vastuoluline maksuhalduri käitumine maksusummade arvestamisel, sest

käibemaksu ja tulumaksu arvestamine toimub erinevatel alustel. Tulumaksuarvestuses on

oluline see, kas on võimalik tuvastada dokumendis näidatud majandustehingu toimumine ning

kulutuste seotus ostja ettevõtlusega. Uurimispõhimõte ei ole absoluutne, mistõttu ei saa

maksuhaldurile ette heita selliste maksukohustust puudutavate dokumentide ja asjaolude

arvesse võtmata jätmist, mida maksukohustuslane maksuhaldurile ei ole esitanud, mis ei ole

maksuhalduri valduses ning mida ei ole maksuhalduril võimalik riiklikest andmebaasidest ega

kolmandatelt isikutelt saada. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millist tähtsust omavad asjaolud

maksuhaldur on tuvastamata jätnud ning mis võiks mõjutada maksuotsuse õiguspärasust.

5) Kuigi kaup on soetatud ja ehitustööd teatud mahus tehtud, ei ole tegelikuks müüjaks arvetel

kajastatud Soneco Pluss OÜ. Soneco Pluss OÜ ja kaebaja vahelises müügilepingus ei olnud

fikseeritud ehitustööde mahtu ja selle maksumust ning arved on üldsõnalised (arvetele on

märgitud üksnes „ettemaks lepingu järgi“ või „osamaks lepingu järgi“). Soneco Pluss OÜ ja

kaebaja vahelises dokumentatsioonis esinevad puudused ei ole ebaolulised ning arvete alusel ei

ole võimalik indentifitseerida tehingute sisu ja maksumust.

6) Tallinna Halduskohus on 21.10.2016 määrusega jätnud põhjendatult kaebaja esitatud

ekspertarvamuse asja materjalide juurde võtmata. Ekspertarvamus ei tõenda tehingu toimumist

kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahel, tehingu maksumust ega teenuse ja kauba hinna jaotumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur on õiguspäraselt keelanud kaebajal arvata

maha sisendkäibemaksu tehingutelt Soneco Pluss OÜ-ga (tehingute tegemise ajal Lilith JK OÜ)

ning maksustanud vastavate arvete alusel tehtud väljamaksed tulumaksuga osas, milles

maksuhalduri hinnangul ei olnud tuvastatud nende seotus kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur

on maksuotsuses seisukohal, et kõnealused Soneco Pluss OÜ arved ei vasta KMS § 37 nõuetele,

kuivõrd arvete alusel ei ole võimalik tuvastada saadavat kaupa ja teenust, kauba kogust ja mahtu

ning tegelikku maksumust; samuti on arvel valesti kajastatud tehingu majanduslik sisu, sest

3-16-485

10(12)

tegelikkuses ei soetanud kaebaja kaupu ja teenuseid arvetel näidatud isikult ehk Soneco Pluss

OÜ-lt. Maksuhaldur leidis, et kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahelised tehingud olid sõlmitud

üksnes selleks, et varjata tegelikult töid teostanud hankijatega tehtud tehinguid (kontrollakti

p 1.1.3). Kuivõrd seadmed olid reaalselt soetatud ja ehitusteenused osutatud, luges maksuhaldur

kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksed, mis

ületasid Soneco Pluss OÜ poolt tegelikele seadmete tarnijatele ja ehitustööde teostajatele tehtud

väljamaksete summa.

13. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg 1 sätestab põhimõtte, et sisendkäibemaks arvatakse maha teiselt

maksukohustuslaselt kauba soetamisel või teenuse saamisel MKS §-s 37 sätestatud nõuete

kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida teenuse nimetus või

kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise kuupäev. Riigikohus on selgitanud

majandustehingute sisu puuduliku kajastamise tähendust sisendkäibemaksu mahaarvamise

õiguse kasutamisel 17.03.2015 otsuses nr 3-3-1-76-14. Nimetatud lahendis osutas Riigikohus,

et majandustegevuses väljastatavale arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on

toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on piisavalt

üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise

kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida

teenuse mahu usutavust (Riigikohtu 17.03.2015 otsuse nr 3-3-1-76-14 p 16). Eeltoodust tuleneb,

et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus saab tekkida üksnes selliste arvete alusel, millest

nähtub selgelt reaalsete tehingute toimumine arve väljastaja ja arve adressaadi vahel. Kui see

eeldus pole täidetud, ei saa pidada arve puudusi ebaolulisteks.

14. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kõnealuste arvete ning nendes

viidatud Soneco Pluss OÜ ja kaebaja vahel 26.02.2013 sõlmitud müügilepingu nr 1/2013 (MTA

vastuse lisa 2) pinnalt ei ole selgelt identifitseeritav ega kontrollitav, milline on olnud arvete

alusel saadud kaupade ja teenuste konkreetne väärtus ja maht. Nii arved kui nimetatud leping

on abstraktsed ja umbmäärased. Samuti puudub lepingus viide ehitustöödele. Maksuhaldurile

on esitatud küll ka väidetavalt sõlmitud müügilepingu lisa 2 „Lepingu täitmise lisa tingimused“

(MTA vastuse lisa 24), mille p 2 kohaselt sisaldab müügileping nr 1/2013 ka üldehitustöid

vastavalt projektile, kuid müügilepingus endas viide sellele lisale puudub. Kaebaja ei ole

maksu- ega kohtumenetluses eitanud, et tegelikkuses olid seadmed soetatud Iisraeli ja Hiina

äriühingutelt ning ehitustöid ei teinud reaalselt mitte Soneco Pluss OÜ, vaid teised alltöövõtjad.

Kaebaja sõnul on müügilepingu nr 1/2013 sisuks olnudki n-ö vahendusteenus. Arvestades

maksumenetluses kogutud tõendeid ja maksuhalduri poolt välja toodud asjaolusid, ei anna see

väide aga alust arvata, et tegemist olekski olnud reaalselt toimunud tehinguga. Maksuhaldur on

järelduste tegemisel õigustatult tuginenud tehingupoolte vaheliste kokkulepete abstraktsusele,

osutatud teenuste kohta dokumentatsiooni puudumisele, isikute omavahelisele seotusele ning

väidetava tehingu üldisele majanduslikule ebaloogilisusele (kontrollakti p-d 1.1.2.1-1.1.2.4, vt

ka käesoleva otsuse p 3). Koosmõjus teiste maksumenetluses kogutud tõenditega, saab

eeltoodud asjaoludest veenvalt järeldada, et tehing kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahel oli

tegelikkuses sõlmitud üksnes selleks, et varjata tegelike hankijatega (Tulundusühistu Viirond,

Epox OÜ, Tšaister Center OÜ, NT Logistika AS, Maersk Eesti AS, Shanghai WGK

International Co, Ltd ja A.N. Technologies) tehtud tehinguid (MKS § 83 lg 4) ning saada

maksueelis, s.o sisendkäibemaksu alusetu tagasinõudeõigus.

15. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses suutnud tehingu asjaolusid loogiliselt ja eluliselt

usutavalt põhjendada. Üksnes väited, et Soneco Pluss OÜ oli peatöövõtja, kellelt kaebaja eeldas

Meierei 3 objektile seadmete soetamise ja seal ehitustööde teostamise korraldamist, ei anna

alust maksuhalduri järeldustes kahelda. Nii kaebaja endine osanik VD, endine juhatuse liige AV

3-16-485

11(12)

kui ka Soneco Pluss OÜ osanik ja endine juhatuse liige AK kinnitasid tunnistajatena

halduskohtu istungil (ütlused I kd, tl 171-178), et olid omavahel kauaaegsed tuttavad. See

asjaolu koosmõjus teiste maksumenetluses tuvastatud asjaoludega annab ka ringkonnakohtu

hinnangul tugeva eelduse selleks, et isikutel oli võimalik omavahel kokku leppida tegelikkusele

mittevastavate arvete koostamises. Isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustest nähtub, et

kõik nad tegutsesid selle nimel, et kaebaja saaks alustada Meierei 3 objektil õlle tootmist. Kuigi

lepingud välisriigi äriühingutega seadmete ja tehnoloogia soetamiseks (MTA vastuse lisad 15

ja 21) on formaalselt sõlmitud Soneco Pluss OÜ-ga ning seadmete importimisel teenuseid

osutanud ja ehitustöid teostanud äriühingute arved on esitatud Lilith JK OÜ-le (nt MTA vastuse

lisad 17, 19, 91-94, 95), nähtub praeguse vaidluse asjaoludest selgelt, et nendel tehingutel pole

olnud majanduslikku sisu. Tegelikkuses on seadmeid ja teenuseid ostnud vahetult kaebaja ning

Soneco Pluss OÜ kaasati tehingute ahelasse üksnes maksueelise saamiseks. Näiteks on

maksuhaldur asjakohaselt viidanud nii asjaolule, et kaebaja esindajad käisid seadmetega ise

Hiinas tutvumas (MTA vastuse lisad 78-83), kui ka sellele, et Soneco Pluss OÜ endine juhatuse

liige AK ei olnud teadlik konkreetsetest ehitusega kaasnevatest asjaoludest (MTA vastuse lisad

53 ja 47). Praeguses asjas on täidetud eeldused, tuginemaks HKMS § 165 lg 2 alusel

maksuhalduri poolt kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud põhjendustele, mistõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks kõiki maksuhalduri järeldusi korrata. Ka halduskohus ei ole

maksuhalduri põhjendustega nõustumisel menetlusnormide vastu eksinud.

16. Tehingu reaalset toimumist kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahel ei saa järeldada kohtule

07.09.2016 esitatud OÜ Ehitusekspert ekspertarvamusest (I kd, tl 32-160). Ekspertarvamuse

koostajale on esitatud samad dokumendid, mis on esitatud maksuhaldurile, ning selle

eesmärgiks on olnud hinnata RÕ Tehas OÜ tootmishoones tehtud ehitustööde ja sinna soetatud

seadmete väärtust. Need asjaolud ei saa aga antud juhul muuta maksu määramisel tähtsust

omavat seisukohta, et kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahel ei ole reaalselt tehingut toimunud ning

Soneco Pluss OÜ esitatud arved ei vastanud KMS § 37 nõuetele, mistõttu puudus kaebajal alus

nende arvete alusel kasutada sisendkäibemaksu tagasinõudmise õigust.

17. Vastustaja on õigesti viidanud, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole ostjal

näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigust ja näiliku tehingu korral on käibemaksu määramine põhjendatud hoolimata sellest, et

sisendkäibemaksu mahaarvamisega ei saanud isik maksueelist. Näiliku tehingu puhul on

lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu. Samuti on müüjal õigus tühistada

väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue

(Riigikohtu 06.10.2015 otsus nr 3-3-1-12-15, p 19; 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).

Kaebaja ei ole osutanud sellistele erandlikele asjaoludele, mis oleksid pidanud tingima

käibemaksuarvestuse korrigeerimata jätmise ning kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise

õiguse aktsepteerimise (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).

18. Maksuhaldur ei ole eksinud ka kaebajale ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu

määramisel. Tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks,

millelt tuleb tasuda tulumaksu, väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Maksuhaldur on õiguspäraselt teinud kindlaks väidetavalt Soneco Pluss OÜ-lt soetatud ja

kaebaja poolt reaalselt saadud seadmete ja ehitusteenuste väärtuste ning maksustanud

tulumaksuga Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksed üksnes seda väärtust ületavas osas.

Kohtule esitatud ekspertarvamuse alusel ei ole tuvastatav, millise konkreetse osa kinnistu

väärtusest hõlmavad just vaidlusalusel perioodil ning müügilepingu nr 1/2013 alusel Soneco

Pluss OÜ poolt väidetavalt teostatud tööd. Seega ei saa ka ekspertarvamuses esitatud seisukohad

tööde maksumuse kohta muuta maksuhalduri seisukohti tulumaksuga maksustamise osas.

3-16-485

12(12)

19. Eelnevalt esitatud põhjendustel ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud, s.o riigilõiv 750 eurot (maksekorraldus

II kd, tl 10) jääb seetõttu tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets