2-16-17142/24 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-17142

Määruse kuupäev

Tartu, 5. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

V. A taotlus psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, kahju

hüvitamiseks, töövõime taastamiseks, kriminaalmenetluse

alustamiseks ja eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja V. A, seaduslik esindaja Märjamaa Vallavalitsus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. jaanuari

2017. a määrused tsiviilasjas nr 2-16-17142 osas, milles kohtud jätsid taotluse

psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks menetlusse võtmata, ja saata asi tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu

määrused muutmata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu määrused on jõustunud osas, milles kahju hüvitamise,

töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõuded jäeti menetlusse

võtmata, ja osas, milles eestkoste lõpetamise avaldus saadeti kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

3. Rahuldada V. A määruskaebus osaliselt.

4. Jätta V. A määruskaebus läbi vaatamata kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja

kriminaalmenetluse alustamise nõude osas.

5. Tagastada V. A-le määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. A (avaldaja) esitas 14. novembril 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles enda

tagasiviimist vanglasse, eestkoste lõpetamist, kahju hüvitamist ja töövõime taastamist. Lisaks

märkis avaldaja, et talle visati neli kuud enne psühhiaatriakliinikusse toomist vanglas kiviga pähe,

2-16-17142

ning palus kohtul välja selgitada, kuidas ja kes toimetas kivi Tartu Vangla territooriumile, ning

määrata Tartu Vanglale karistus. Koos avaldusega esitas avaldaja riigi õigusabi taotluse, milles

palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Maakohus jättis 2. detsembri 2016. a määrusega menetlusse võtmata avaldaja taotluse

psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks, töövõime taastamiseks,

kriminaalmenetluse alustamiseks ja eestkoste lõpetamiseks. Eestkoste lõpetamise avalduse saatis

maakohus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale, selgitades, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostja määranud kohus

eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja. Kuna Pärnu Maakohus määras 3. septembri 2015. a

määrusega V. A eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsuse, on Justiitsministri 27. oktoobri 2005

määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning

ringkonnakohtute asukohad” § 1 lg 3 p 4 kohaselt avalduse lahendamise kohtualluvus Pärnu

Maakohtu Rapla kohtumajal.

Maakohus jättis avaldaja taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, töövõime taastamiseks ja

kriminaalmenetluse alustamiseks TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel ning kahju hüvitamise nõude

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Maakohus selgitas, et psühhiaatrilise sundravi lõpetamise otsustamine, töövõime taastamine ning

kriminaalmenetluse alustamine ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Maakohus tõi välja,

et avaldaja soovis kahju hüvitamist, kuid ei märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt on tal kahju

tekkinud ja mille hüvitamist ta soovib. Maakohus möönis, et avaldaja esitas umbmäärase nõude,

kuid leidis, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks.

Maakohus ei lahendanud avaldaja riigi õigusabi taotlust, kuna ei võtnud avaldust menetlusse, ning

edastas määruse avaldaja eestkostjale Märjamaa Vallavalitsusele, sest eestkostja ülesannete hulka

kuulub perekonnaseaduse (PKS) § 217 lg 3 järgi ka avaldaja kohtus esindamine. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus lahendada tema juhtum

ning taastada eelnev.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata, avaldaja

määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning neid juhindudes TsMS § 654

lg-st 6 koostoimes TsMS §-ga 659, ei korranud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.

6. Avaldajale määratud eestkostja, Märjamaa Vallavalitsus, vaidles määruskaebusele vastu, leides,

et psühhiaatrilise sundravi ja eestkoste jätkumine on vajalikud, avaldaja vabadust ei ole

ebaseaduslikult piiratud, seega on avaldaja hüvitisenõue alusetu ning kahju tekitamise aluseks

olevaid sündmusi ei ole toimunud.

2(4)

2-16-17142

Eestkostja tõi välja, et Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015. a otsusega vabastati avaldaja

kriminaalasjas nr 1-13-783 määratud karistuse kandmisest tema haigestumise tõttu pärast

kohtuotsuse tegemist ning paigutati ta psühhiaatrilisele sundravile kuni tema tervenemiseni või

ohtlikkuse äralangemiseni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel tühistada osas, milles kohtud jätsid avaldaja

taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks menetlusse võtmata. Muus osas tuleb jätta maa- ja

ringkonnakohtu määrused muutmata. Avaldaja määruskaebus Riigikohtule tuleb rahuldada osaliselt.

Avaldaja määruskaebus kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise

nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja

kriminaalmenetluse alustamise nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata, sest avaldajal ei ole

tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja tal puudub iseseisev kaebeõigus. TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel

jätab Riigikohus määruskaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmneb, et kaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele.

Kolleegium selgitab, et TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle

puudumisel isikul menetluses osaleda. Maakohus tuvastas, et avaldaja teovõimet on piiratud ja talle

on 3. septembri 2015. a määrusega määratud eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsus. Avaldajal kui

piiratud teovõimega isikul ei ole seega TsMS § 202 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet.

Kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõuete osas puuduvad ka

TsMS § 202 lg-tes 2 ja 4 sätestatud erandid, mis võimaldaksid avaldajal menetluses osaleda.

Kolleegium lisab, et kui kohtusse pöördub iseseisvalt piiratud teovõimega isik, kellele on määratud

eestkostja, saab kohus jätta hagi või avalduse TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata, kui

hagi või avaldust ei ole allkirjastanud eestkostja. Kohus saab esitatud hagist või avaldusest teavitada

eestkostjat ning vajadusel anda eestkostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas on kohtud edastanud eestkostjale määrused ja eestkostja on

eestkostetava kaebusele vastu vaielnud.

9. Kolleegium leiab, et avaldajal on psühhiaatrilise sundravi lõpetamise taotluse esitamisel

tsiviilkohtumenetlusteovõime ja iseseisev kaebeõigus analoogselt TsMS § 202 lg-le 4, mis annab

isikule tema teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime kinnisesse asutusse paigutamise

menetluses.

Riigikohtu üldkogu on 5. juunil 2017 kriminaalasjas nr 3-1-1-62-16 tehtud määruse p-s 34 leidnud,

et kehtiv menetluskord võimaldab psühhiaatrilise sundravi lõpetamise menetluse käivitumist ja

kulgemist ka üksnes ravile allutatud isiku taotluse alusel. Sama määruse p-des 37 ja 38 selgitas

üldkogu, et kui kohtule on laekunud ravile allutatud isiku ravi lõpetamise taotlus, peab kohus

käsitlema seda riigi õigusabi seadusest lähtudes. See tähendab, et kohtul tuleb sellise taotluse

saamisel määrata ravile allutatud isikule riigi õigusabi tema esindamiseks ravi lõpetamise

menetluses, vaatamata sellele, kas ta on riigi õigusabi määramist eraldi taotlenud. Üldkogu lisas, et

psühhiaatrilise sundravi lõpetamise taotluse korral tuleb kohtul määrata isikule alanud menetluses

riigi õigusabi korras kaitsja tema õiguste tagamiseks.

3(4)

2-16-17142

Seega on avaldajal käesolevas asjas iseseisev kohtusse pöördumise õigus psühhiaatrilise sundravi

lõpetamise taotlemiseks ning avaldajale tuleb tagada taotluse lahendamisel võimalus saada kaitsja

riigi õigusabi korras.

10. Kolleegium selgitab, et psühhiaatrilise sundravi määramine ja selle lõpetamise menetlus

lahendatakse kriminaalkorras kriminaalmenetluse seadustiku 16. peatükist lähtudes. Seega on

kohtud õigesti leidnud, et tegemist ei ole tsiviilasjaga TsMS § 1 tähenduses. Kohtute seaduse § 9

lg 1 kohaselt kuulub aga maakohtu pädevusse arutada esimese astme kohtuna ka kriminaal- ja

väärteoasju ning teha muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.

Seega kuulub psühhiaatrilise sundravi lõpetamine maakohtu pädevusse ning maakohus jättis

ekslikult avaldaja taotluse pädevuse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse

võtmata. Maakohus rikkus sellega oluliselt menetlusõigust ja ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõigust, kui ei tühistanud maakohtu määrust ega saatnud asja selles osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

11. Avaldaja taotlus psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks tuleb saata maakohtule asja

lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Asja uuel lahendamisel ei saa

maakohus keelduda asja menetlemisest pädevuse puudumise tõttu ning peab arvestama eeltoodud

Riigikohtu üldkogu seisukohtadega isiku iseseisva menetlusteovõime kohta psühhiaatrilise sundravi

lõpetamise menetluses ja riigi õigusabi tagamise vajadusega.

12. Kuivõrd maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse selles osas

samale maakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 173 lg 3 teise lause ja

TsMS § 174 lg 6 järgi maakohtu otsustada.

13. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes

selle tasus või kelle eest see tasuti.

Villu Kõve

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

4(4)