2-16-14071/38 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21614071

Määruse kuupäev

Tartu, 4. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja

Malle Seppik

Kohtuasi

Kohtutäituri Andrei Kreki avaldus E. P

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse

peatamiseks ning selle andmise keelamiseks

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

E. P määruskaebus

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (võlgnik) E. P, esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere

Puudutatud isik (sissenõudja) V. V, seaduslik

esindaja J. V

Asja läbivaatamise

kuupäev

18. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 21614071 osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas,

millega rahuldati kohtutäituri Andrei Kreki avaldus ja peatati E. P

juhtimisõigus ning keelati anda talle mootorsõiduki juhtimisõigust,

samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi tasu ja kulude

kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu

määrus muutmata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

4. Rahuldada vandeadvokaat Henn Koduvere 18. septembri 2017. a

taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud

2-16-14071

riigi õigusabi eest OÜ Advokaadibüroo Lillo&Partnerid vandeadvokaat

Henn Koduverele 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas

täitmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 17. septembril 2016 Viru

Maakohtule avalduse, milles palus elatisvõlgniku E. P (võlgnik) mootorsõiduki

juhtimisõigus peatada ning keelata talle juhtimisõigust anda.

1.1. Avalduse kohaselt on kohtutäituri büroo menetluses täiteasi võlgnikult

elatisraha sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 14. septembri

2015. a otsus ja sissenõudjaks V. V (sissenõudja). Nõude sisuks on elatisraha

½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates

12. septembrist 2013 kuni 11. jaanuarini 2028. Kohtutäituri andmetel on

1. augusti 2016 seisuga elatisraha võlgnevus 5950 eurot 87 senti.

1.2. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt

elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda.

Kohtutäituril õnnestub võlgnikult sisse nõuda elatisraha keskmiselt 52 eurot

20 senti kuus (jaanuarist kuni augustini 2016). Makseid ei saa lugeda

korrapäraseks elatise maksmiseks. Täitedokumendi kohaselt peab elatisraha

igakuine makse olema 215 eurot. Sissenõudja on andnud nõusoleku võlgniku

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade

kehtivuse peatamiseks.

1.3. Kohtutäitur tegi 21. juunil 2016 võlgnikule hoiatuse, mille kohaselt

TMS § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivus peatatakse ning nende

andmine keelatakse, kui 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates

võlgnik ei ole elatist tasunud või sissenõudjaga kokkulepet sõlminud või ei ole

põhjendanud, miks õiguste peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Hoiatuse

on võlgnik kätte saanud 27. juulil 2016, vastates sellele, et ta ei saa elatist

täies ulatuses maksta, kuna on invaliidsuspensionär; juhtimisõiguse piiramise

kohta võlgnik seisukohta ei avaldanud. Kohtutäituri andmetel ei ole võlgnik

30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatist

ega sõlminud sissenõudjaga kokkulepet maksegraafiku alusel elatise

tasumiseks.

2. Võlgnik palus jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata ja tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrus nr 139

„Töötasu alammäära kehtestamine“ osas, millega need kehtestavad, et lapse

elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära.

2.1. Võlgnik on seisukohal, et autojuhiloa kehtivuse peatamine ei ole

põhjendatud. Võlgnikul on püsiv töövõimetus 60% ulatuses alates

2(10)

2-16-14071

23. novembrist 2009. Töövõimetuse protsent on määratud sotsiaalministri

3. veebruari 2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise

kord“ § 3 lg 17 p 2 alusel. Töövõimetuse aluseks on keskmise raskusega

vaimse arengu piiratus, millega kaasuvad kontsentreerumisvõime ja

tähelepanuvõime häired. Võlgnik leiab, et selle häire tõttu ei ole asjakohane

temalt nõuda sellise töö leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik

tasuda iga kuu elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast (2016. aastal 215 eurot kuus).

2.2. Sotsiaalkindlustusameti 3. novembri 2016 tõendi kohaselt on võlgniku

pensionist elatist kinni peetud iga kuu 1/3 ulatuses, s.o 2016. a jaanuarist kuni

märtsini 60 eurot 31 senti kuus ja edasi 63 eurot 73 senti kuus. Võlgniku

töövõimetuspension on 191 eurot 19 senti kuus. Muid sissetulekuid võlgnikul ei

ole ja enda ülalpidamiseks jääb tal praegu pensionist kätte 127 eurot 46 senti.

2016. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 8 p 1 järgi on üksi elava isiku

toimetulekupiir 130 eurot kuus.

2.3. Juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane põhjusel, et võlgnik on elatist

regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks

tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Juhiloa kehtivuse peatamine on ette

nähtud äärmuslikuks abinõuks, kui elatist maksma kohustatud isikul on

võimalik elatist maksta, aga ta hoiab maksmisest tahtlikult kõrvale.

3. Kohtutäitur vaidles võlgnikule vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt ei

selgita võlgnik, millisel põhjusel on talle juhtimisõigus hädavajalik. Võlgniku

elukutse ei ole juhtimisõigusega seotud ja ta võib liikuda mootorsõidukit

kasutamata. Võlgniku osaline töövõimetus ei vabasta teda vanema kohustuste

täitmisest.

4. Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust, leides maakohtu istungil, et võlgnik

on kvalifitseeritud ehitaja ja selle jaoks ei ole tal juhiluba vaja.

5. Viru Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2017. a määrusega kohtutäituri

avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse

tähtajatult ja keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Määruse

resolutsioonis selgitas maakohus võlgnikule juhtimisõiguse taastamise

tingimusi TMS § 1775 lg 1 järgi. Võlgniku taotluse sätete põhiseaduse vastaseks

tunnistamiseks jättis maakohus läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus

võlgniku kanda. Avaldaja ja sissenõudja menetluskulude rahalise suuruse jättis

maakohus kindlaks määramata. Kohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks

välja riigi õigusabi tasu 240 eurot.

Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele

asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku

kokkulepet. Võlgniku kohtuistungil esitatud hinnangul oleks tema

mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramine ebaõiglane, kuna võlgnikul on ema,

kellega koos ta elab ja keda tal on tarvis aidata oma juhtimisõiguse kaudu.

3(10)

2-16-14071

Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on

tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole

üldjuhul vabandatav. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise

kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama.

Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning

seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid.

Võlgnik on esile toonud, et ta on invaliid, kelle ainsaks sissetulekuks on

pension, ja tal on ema, keda võlgnikul on vaja aidata oma juhtimisõiguse

kaudu. Võlgnik lapse vanemana peab hankima oma lapse vajaduste

rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning ainuüksi asjaolu, et temal on väike

sissetulek, ei vabasta teda ülalpidamiskohustusest. Võlgnik on kohustatud

lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

Võlgniku juhtimisõiguse peatamine ei võta temalt võimalust tulu teenida

tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud peatada võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivus ja keelata tähtajatult võlgnikule mootorsõiduki

juhtimisõiguse andmine.

Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lgst 2, jättis kohus

eraldi määrusega määratud riigi õigusabi tasu 240 eurot võlgniku kanda ja

mõistis selle riigituludesse välja.

6. Võlgnik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul püsiv töövõimetus 60% ulatuses alates 23. novembrist 2009.

Tegemist on kaasasündinud intellektihäirega, mistõttu ei ole asjakohane nõuda temalt sellise töö

leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik tasuda elatisena iga kuu pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane, sest ta on elatist

regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv

põhjus. Maakohus on lähtunud eeldustest, et tegemist on täiesti terve inimesega ning et elatist ei ole

üldse makstud.

7. Kohtutäitur ja sissenõudja ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohti.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. aprilli 2017. a määrusega maakohtu

määruse riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmise osas, jättes tasu ja kulud

Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäi määrus muutmata. Määruskaebuse

menetlemise kulud, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, jäid võlgniku kanda.

4(10)

2-16-14071

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega osas, millega

peatati võlgniku juhtimisõigus, ega pidanud vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus ei nõustunud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

väljamõistmisega võlgnikult.

Vastusena määruskaebuses esitatule märkis ringkonnakohus, et vanemal on

kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning

vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

TMS § 1771 lg 1 kohaldamist ei välista asjaolu, et võlgnik on elatist osaliselt

tasunud. Korrapärane elatise maksmine tähendab elatise maksmist täies

mahus, mitte osaliselt.

TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa

kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku

avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise.

Seega ei ole võlgniku juhtimisõigust peatatud lõplikult ning võlgnikul on

võimalik juhtimisõigus tagasi saada juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu

elatise. Kui elatise väljamõistmise aja asjaolud on muutunud, on võlgnikul

õigus pöörduda maakohtusse taotlusega väljamõistetud elatise muutmiseks.

Praeguses menetluses ei ole kohtul õigust ja võimalust muuta väljamõistetud

elatise suurust.

Viru Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2016 määrusega võlgniku riigi õigusabi

taotluse ning andis võlgnikule riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada

(resolutsiooni p 4). Kaevatava määrusega aga mõistis maakohus TsMS § 190

lg 2 alusel menetluskulud võlgnikult välja. Maakohus on riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulude väljamõistmisega võlgnikult rikkunud riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 8 p 1, mille alusel anti võlgnikule riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Võlgnik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega peatati juhtimisõiguse

kehtivus ja keelati juhtimisõiguse andmine, ning saata asi tagasi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgniku esindaja riigi õigusabi korras

esitas taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtu menetluses

144 eurot (sh käibemaks).

Ringkonnakohtu seisukohad elatise maksmise kohustuse kohta ei puutu

asjasse. Juhtimisõiguse peatamise nõuetekohane põhjendus ei ole ka see, et

võlgniku osaline elatise tasumine ei ole piisav. Kui elatist oleks makstud nt ka

1 euro võrra nõutust vähem, võiks ringkonnakohtu seisukoha järgi võlgnikult

juhtimisõiguse ära võtta.

5(10)

2-16-14071

Ringkonnakohus ei ole vastanud määruskaebuse põhiseisukohale, et kaebuse

esitaja on 60% ulatuses töövõimetu, kuid on siiski regulaarselt elatist

maksnud. Ringkonnakohtu määrusest ilmneb arusaam, et kohtul puudub üldse

lubade kehtivuse peatamise asja menetlemisel elatisesumma tasutud ulatusest

olenev kaalutlusruum ja -kohustus. Samas sätestab TMS § 1772 lg 1, et kohus

võib, kuid ei pea lubade kehtivust peatama.

11. Kohtutäitur ei pea võlgniku määruskaebust põhjendatuks. Sissenõudja ei

esitanud kaebuse kohta seisukohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese

ja teise lause järgi tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus

osas, millega rahuldati kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse

peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks, samuti menetluskulude

jaotuse osas (v.a riigi õigusabi tasu ja kulude kohta tehtud otsustuse osas).

Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Asi tuleb saata

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

13. Tsiviilasjas tuleb lahendada õiguslik küsimus sellest, kas kohtud rahuldasid

õigesti kohtutäituri avalduse piirata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust

põhjendusel, et võlgnik ei olnud nõuetekohaselt tasunud temalt varasema

kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Kolleegium analüüsib võlgniku õiguste

piiramise menetlust lapse elatise võlgnevuse korral laiemalt, kuna Eesti

õiguskorras on see uus menetlus, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku

põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt

valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

14. Täitemenetluse seadustikku lisati peatükk 81 („Õiguste piiramine lapse

elatise võlgnevuse korral“) 1. märtsil 2016 jõustunud seadusmuudatusega.

TMS §d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse

pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse või muu

TMS § 1772

lgs 1 loetletud õiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole

täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole

seejärel 30 päeva jooksul ka täitnud vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas

hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise

vältimiseks, nt tasunud vähemalt ühe kuu elatise.

15. Riigikogu kodulehelt leitava asjakohase eelnõu seletuskirjas on TMS-i

muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning

preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud

täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas selgitati ka

seda, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada

tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem

6(10)

2-16-14071

tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või

esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

16. Kolleegium viitab, et põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse

(ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. PKS § 96 kohustab

vanemat andma oma lapsele ülalpidamist, ülalpidamiseks mõeldud elatise

mõistab vanemalt vajaduse korral välja kohus ning TMS sätestab

menetlusreeglid kohtutäiturile vara arestimiseks ja vajadusel müügiks, kui

võlgnik väljamõistetud elatist ei tasu. Seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et

senised täitemenetluslikud (ja karistusõiguslikud) normid ning abinõud ei ole

praktikas paljudel juhtudel taganud, et lapsed elatist ka tegelikult saaksid.

Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid

oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses.

17. Võlgniku õiguste kaitse kohta märgib kolleegium järgmist. TMS § 1771 lg 1

p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja

kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada,

et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine

takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut.

17.1. Seega on elatise võlgnikule menetluslikult tagatud vastuväite esitamise

õigus ning vastuväites esitatud põhjendusi tuleb esmalt kontrollida

kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel

kohtul. Maakohtu võlgniku õigust piirava lahendi peale näeb TMS § 1774 lg 6

võlgnikule ette kahekordse kaebeõiguse: algul ringkonnakohtusse ning seejärel

ka Riigikohtusse. Kohtu otsustus elatise võlgniku õiguste piiramise üle on

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme.

17.2. TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse

piiramiseks läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lgte 5

ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt

täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise

kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses.

Kui asjaolud jäävad hagita menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata

tõendamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (vt ka Riigikohtu

2. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32118615, p 13). Kolleegium leiab, et

õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse

olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama.

18. Kolleegiumi hinnangul tuleb kehtivas õiguskorras elatise suuruse ja selle

maksmise võimega seotult eristada kolme erineva eesmärgiga kohtumenetlust,

milleks on esiteks elatise väljamõistmise hagimenetlus, teiseks elatise võlgniku

7(10)

2-16-14071

õiguste piiramise hagita menetlus TMS § 1771 jj järgi ja kolmandaks

väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagimenetlus TsMS § 459 järgi.

18.1. Võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses ei tegelda küsimusega, kas

elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses. Küll tuleb mh vastata

küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise

maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 pst 3 ja § 1774 lg 2

pst 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud

elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab

aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta.

Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu

elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks.

18.2. Kui kohus leiab võlgniku õiguste piiramise menetluses tehtavas

kohtulahendis, et elatise võlgnik nt ei suuda elatist väljamõistetud ulatuses

tasuda (st tal on kas lühi- või pikemaajaline mõjuv põhjus elatise osaliselt või

täielikult maksmata jätmiseks), ei tähenda see, et varasemat elatise

kohtulahendit oleks muudetud või et seda ei peaks enam senises mahus

täitma. Kohtulahend, millega elatis välja mõisteti, jääb sel juhul ikkagi

täitedokumendiks, millega välja mõistetud elatise suurust on võimalik muuta

vaid TsMS § 459 alusel.

18.3. Samas on kolleegium seisukohal, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata

üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda

nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste

automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata

jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav

abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma.

Nii ei oleks täidetud meetme eesmärk – aidata väljamõistetud elatise

maksmisele kaasa. Esiteks võivad olla asjaolud, sh võlgniku majanduslik või

tervislik seisund, elatise kohtulahendi tegemisest möödunud aja jooksul

muutunud. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui elatis on seotud Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, siis iga kalendriaasta alguses

see määr muutub (tõuseb); samas ei pruugi aga igal aastal samas tempos

suureneda võlgniku töötasu või muu sissetulek. Euroopa Inimõiguste Kohus on

nt elatise võlgnikul välisriiki reisida võimaldava isikutunnistuse kasutamise

piiramise vaidluses otsustanud, et liikumisvabaduse piiramine pikema aja

jooksul automaatselt, ilma et analüüsitaks mh võlgniku võimet elatise

kohustust

täita,

ei

ole

demokraatlikus

ühiskonnas

vajalik

(vt 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 43978/09: Battista vs. Itaalia, pd 41,

44, 48).

Ka ei oleks võlgniku õiguste kaitse tema õiguste piiramise menetluses

kolleegiumi arvates piisavalt tõhus, kui ta saaks maksevõime osas tugineda

ainult pärast elatise kohtulahendi tegemist tekkinud uutele asjaoludele.

Vaatamata sellele, et elatis on võlgnikult välja mõistetud kohtulahendiga, võib

väljamõistetud elatise maksmine õiguste piiramise kontekstis olla

8(10)

2-16-14071

mittepahatahtlikule võlgnikule üle jõu käiv (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3213517, p 30). Seetõttu näevadki TMS § 1771 jj mh ette

kohustuse kontrollida võlgniku esitatud mõjuva põhjuse olemasolu, sidumata

seda kontrolli uute asjaolude esitamise kohustusega (erinevalt TsMS §s 459

sätestatust).

19. Praeguses tsiviilasjas on mõlema astme kohtud kohtutäituri avaldust

lahendades tuginenud sisuliselt (ja automaatselt) ainult sellele, et elatise

tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning kuna võlgnik on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik

endast oleneva, ei vabasta väike sissetulek teda ülalpidamiskohustusest.

Kohtud ei ole sisuliselt kontrollinud võlgniku väidet ja esitatud tõendeid, mille

kohaselt ta on 60% ulatuses töövõimetu. Isegi juhul, kui võlgnik oli töövõimetu

ka elatise väljamõistmise kohtumenetluse ajal, tuleb õiguste piiramise

menetluses võlgniku töövõimetuse korral asjaolude kohaselt kontrollida tema

võimet elatist tasuda. Üldsõnaline tõdemus võlgniku kohustusest leida tasuvam

töö, mis ei põhine asjas tuvastatud faktiliste asjaolude hindamisel, ei ole

asjakohane. Kaaluda tuleb ka seda, kas taotletav meede on kohane, sundimaks

võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma ja aidates seega väljamõistetud

elatise maksmisele kaasa.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab

kohus kontrollima, kas võlgnik on jätkuvalt osaliselt töövõimetu ja kuidas

osaline töövõimetus mõjutab tema suutlikkust elatist tasuda. Kohtutäitur on

menetluses esitanud andmed, et võlgnik on elatist tasunud osaliselt. Mh tuleb

anda hinnang võlgniku väitele, et ta on täitnud oma elatise maksmise

kohustust tegelikke võimalusi arvestades maksimaalsel määral.

20. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka

väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetavate toimetulekut. See on teine võimalik mõjuv põhjus, mida kohus

peab võlgniku väidete alusel kontrollima.

Praeguses asjas on võlgnik mõneti vastuoluliselt esile toonud, et ta ei pea

väljamõistetud suuruses elatist maksma ega selleks tööd otsima (tl 79 pöördel;

need väited ei ole kolleegiumi hinnangul praeguses menetluses asjakohased),

kuid samas on viidanud, et juhiluba on talle mh vajalik töö otsimisel ja töö

tegemisel (tl 125). Samas ei ole võlgnik esile toonud ega ka kohus selgitanud

talle kohustust esitada põhjendusi ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, mis

elukutse tal on ja mis tööd ta teeb või millise töö otsimiseks on vajalik

mootorsõiduki juhtimisõigus. Asja uuel läbivaatamisel on vaja selgeks teha ka

need asjaolud. Välistatud ei ole seegi, et osalise töövõime põhjustanud

asjaolud tegelikult ei võimaldagi võlgnikul ühtegi mootorsõidukit juhtida ega

selle kaudu elatise maksmiseks raha teenida. Faktilistel asjaoludel ei põhine ja

piisav ei ole aga kohtute seisukoht, et juhtimisõiguse peatamine ei võta

9(10)

2-16-14071

võlgnikult võimalust tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu

ei ole vajalik.

21. Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus määrata kindlaks

riigi õigusabi tasu suurus ja hüvitada kassatsiooniastmes õigusabi osutamise

kulu 144 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada.

Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku kolm tundi,

sh pool tundi ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks, pool tundi

nõupidamiseks kliendiga ning kaks tundi kaebuse koostamiseks. Kolleegium

leiab, et riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud.

Taotlus tuleb RÕS §de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud

maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.

22. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise

lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

23. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel kassatsioonikautsjon tagastada.

Tambet Tampuu

Jaak Luik

Malle Seppik

10(10)