3-17-873/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-873

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll

Puudutatud isik – I OÜ, esindaja Anu Toomemägi

Menetluse alus ringkonnakohtus

I OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta I OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-873 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-

ja

Tolliamet

(MTA)

esitas

25.04.2017

Tallinna

Halduskohtule

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks aresti seadmiseks I

OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele AS O vastu summas 36 065,81 eurot, keelates I

OÜ-l nõuet käsutada ja lubades maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahalise

nõude selle tekkimisel summas 36 065,81 eurot MTA tagatiste kontole.

MTA kontrollib 06.03.2017 korralduse nr 12.2-3/039652-1 alusel I OÜ 2017. a jaanuari

käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ning käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhalduril on kontrolli käigus tekkinud põhjendatud

kahtlus, et äriühing on kajastanud raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehinguid (A

OÜ 02.01.2017 arve nr 170102 summas 120 000 eurot, sh käibemaks 20 000 eurot)

eesmärgiga suurendada mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu summat, et vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksu ja küsida riigilt alusetult tagasi käibemaksu. Lisaks esineb

kahtlus, et A OÜ-ga mittetoimunud tehingu varjus on I OÜ viinud äriühingust maksuvabalt

raha välja (s.o tasumata tulumaks 30 000 eurot). I OÜ juhatuse liikme poolt volitatud isik AT

3-17-873

2(6)

ei tuvastanud enne tehingu tegemist esindusõiguslikku isikut ning andis selle kohta

ebausaldusväärseid selgitusi, samuti ei tea ta isikute nimesid, kes väidetavalt A OÜ poolt töid

teostasid. A OÜ-ga 03.10.2016 sõlmitud töövõtuleping nr_20161003 on üldsõnaline ja

esitatud dokumendid sisaldavad lahknevusi ja puudusi (nt lepingus puuduvad allkirjad ja

koguste juures pole märgitud ühikuid, lepingus ja aktis on erinevad tööde nimetused).

Sularahas tasumise asjaolud on ebausaldusväärsed ja A OÜ vastab varifirma tunnustele

(kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, äriregistris muu tegevusala, puuduvad

töötajad, ei kinnita tehingut I OÜ-ga). Kontrolli tulemusena jätab MTA tõenäoliselt

rahuldamata I OÜ 2017. a jaanuari tagastusnõude summas 13 934,19 eurot ning

maksuotsusega äriühingule juurdemääratava võimaliku rahalise nõude suurus on kokku

36 065,81 eurot. Maksukohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse

(KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3.

Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. I

OÜ on esitanud käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid ning on tõenäoline, et

maksueelise kadumine viib äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Äriregistri andmetel on AT

juhatuse liige ja osanik T OÜ-s, mis on oma tegevuse lõpetanud seoses pankroti

väljakuulutamisega, ning OÜ-s L, millel on 11.04.2017 seisuga maksuvõlg 19 564,70 eurot ja

intressivõlg 4074,69 eurot. AT eelnevat käitumismudelit arvestades esineb põhjendatud

kahtlus, et I OÜ ei pruugi tasuda võimaliku maksuotsusega määratavat maksusummat.

Äriühingul ei ole kinnisvara ega väärtpabereid ning I OÜ-le kuuluv haagis Respo (ehitusaasta

2016, reg.nr XXXXXX) on lihtsasti võõrandatav ning selle tegelik väärtus ja tegelik omanik

ei ole teada. Kuigi äriühingu pangakontol on olnud ka võimalikku maksukohustust ületavaid

summasid, võib selle saldo iga hetkega muutuda. Maksukontrolli käigus on selgunud, et I OÜ

sõlmis 27.09.2016 alltöövõtulepingu ja 20.02.2017 alltöövõtulepingu lisa nr 11 AS-ga O,

millega I OÜ kohustus teostama AS-le O Maarjamäe objektil alltöövõttu ning AS O kohustus

tasuma I OÜ-le tehtud tööde eest. Lepingu kogumaksumus on 287 693 eurot ning AS O

kinnitusel ei ole tööd lõppenud ja I OÜ-le on veel tasumata 111 977,70 eurot koos

käibemaksuga. Seega tekib I OÜ-l tööde lõpetamisel ja arvete väljastamisel AS O vastu nõue,

mis oleks võimalik 36 065,80 euro ulatuses arestida äriühingu maksukohustuste katteks.

Sissenõude pööramine rahalisele nõudele MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on kõige sobivam meede,

sest see ei takista ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. Äriühingu

pangakonto arestimine ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik ning rahavoo arestimine

halvaks omakorda ettevõtte tegevuse suurel määral. MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5

nimetatud täitetoimingute sooritamine ei oleks võimalik või tulemuslik. Maksuhaldur lõpetab

I OÜ vastu suunatud täitetoimingud viivitamata pärast selle aluseks oleva asjaolu

äralangemist või MKS §-de 120–122 nõuetele vastava ja piisava tagatise esitamist.

2. Tallinna Halduskohus andis 26.04.2017 määrusega MTA-le loa seada Eesti Vabariigi

kasuks arest I OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele AS O vastu summas 36 065,81

eurot, keelates I OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut

(AS O) täitma rahalise nõude selle tekkimisel 36 065,81 euro ulatuses MTA tagatiste kontole.

MTA taotlus vastab MKS §-s 1361 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhalduri tuvastatud asjaolude pinnalt on alust arvata, et I OÜ on pannud toime

maksupettuse ning kontrollimenetluse tulemusel suureneb äriühingu maksukohustus kokku

36 065,81 euro võrra. Taotluse põhjal ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Samuti võib kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA on

veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksukohustuse kindlaksmääramise

hetkeks olla selle täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Äriühingul puudub arvestatav

3-17-873

3(6)

registervara, mille arvelt maksukohustust täita ning kohus nõustus maksuhalduri selgitustega

äriühingu kassas ja pangakontodel oleva rahaseisu dünaamilisuse kohta, mistõttu ei pruugi

äriühingu varaline seis võimaldada hiljem maksusummat tasuda. MTA kogutud tõendid

loovad kahtluse maksupettusest ning vältimaks ka edasist maksudest kõrvalehoidumise

võimalust, on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

juba enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksuhalduri valitud abinõu on

põhjendatud ja proportsionaalne ning kooskõlas MKS § 130 lg 1 p-s 3 ja täitemenetluse

seadustiku §-s 111 ja § 113 lg-s 2 sätestatuga. Muude MKS § 130 lg-s 1 märgitud

täitetoimingute rakendamine ei oleks tõenäoliselt tulemuslik või võiksid toimivat äriühingut

ülemääraselt koormata (nt pangakonto arestimine). Taotluses on välja toodud konkreetsed

nõuded tagatisele, mille esitamisel lõpetab MTA täitetoimingute sooritamise viivitamatult.

3. I OÜ esitas halduskohtu määruse peale 19.05.2017 määruskaebuse. Tallinna

Halduskohus ei pidanud 29.05.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas

selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. I OÜ palub 19.05.2017 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas

uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Alternatiivselt taotleb I OÜ halduskohtu

määruse tühistamist osas, milles määruskaebuse esitaja rahaline nõue AS O vastu on lubatud

arestida suuremas ulatuses kui 14 930,24 eurot või alternatiivselt 20 000 eurot.

MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p

50) on praegusel juhul täitmata. MTA kontrollib 06.03.2017 korralduse nr 12.2-3/039652-1

alusel üksnes I OÜ 2017. a jaanuari käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude

ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, kuid puuduvad tõendid

kontrolli läbiviimisest ühegi perioodi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni õigsuse osas (sh

TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel). Seega puudub tulumaksu osas reaalselt eksisteeriv menetlus (vt

ka Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 13) ja võimalik maksukohustus ei saa

ületada 20 000 eurot. Halduskohtu määruse põhjendustest ei nähtu lisaks, miks on peetud

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramist. Puuduvad andmed

pöördumisest määruskaebuse esitaja tehingupartneri A OÜ poole ning lähtuda ei saa ainuüksi

asjaolust, et nimetatud äriühing pole tehingut deklareerinud ja ta on käibemaksukohustuslaste

registrist kustutatud. Taotlusest nähtuvalt ei kahtle maksuhaldur AS-le O alltöövõtu korras

tööde faktilises teostamises, mistõttu tuleb tal rakendada hindamist vastavalt MKS §-le 94 või

vähemalt seda kaaluda.

Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tulevase sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks

muutumise kohta ei ole tõendatud. Määruskaebuse esitajale kuulub jätkuvalt heas korras

haagis, mille turuväärtus on 1500 eurot. Seega oli maksuhalduril võimalik taotleda haagise

võõrandamise keelumärke seadmist, koormates seega I OÜ-d vähem intensiivselt kui rahalise

nõude arestimisega. Halduskohus on nõustunud MTA väidetega äriühingu kassas ja

pangakontodel oleva raha seisu dünaamilisuse kohta, kuid pole selgitanud, mida ta selle all

silmas peab. MTA taotlusest ei nähtu põhjendusi, mis annaks alust kahelda, et I OÜ kontolt

raha kuhugi kaoks. Maksuhaldur on pööranud ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu I OÜ

volitatud esindajale AT-le ja tema varasemale majandustegevusele, sest äriühingu juhatuse

liige on olnud hoopis HV. Maksuhaldur ei ole väitnud ega tõendanud, et juhatuse liikme

maksukuulekus oleks kuidagi kahtluse all. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 18.02.2017 seisuga

oli I OÜ pangakonto vabade vahendite jääk 50 887,85 eurot, kuid puuduvad andmed, milline

oli kontojääk taotluse esitamise aja seisuga. Isegi kui eeltoodud summast oli 20.02.2017

3-17-873

4(6)

tasutud A OÜ-le 20 000 eurot, pidi kontole jääma alles veel ca 30 887 eurot. Samuti on MTA

jätnud põhjendamatult kõrvale asjaolu, et I OÜ-l oli taotluse esitamise hetkel ka määramisele

kuuluvat summat arvestamata enammakse 5069,76 eurot. Kõnealust enammakset arvestades

ei saaks tulevikus tekkiva nõude suurus olla suurem kui 14 930,24 eurot (s.o 20 000 –

5069,76 = 14 930,24). MTA-le on teada, et äriühingul on hetkel töös kaks objekti, millest üks

asub Maarjamäel ja teine Tallinnas XXX. Olukorras, kus määruskaebuse esitajale maksmisele

kuuluvat väljamakset piiratakse või seda keelatakse teha, võib sattuda ohtu ettevõtte võime

täita jooksvaid kohustusi ning äriühingut võivad oodata kahjunõuded ja muud kahjulikud

tagajärjed. Eelduslikult on ka peatöövõtja arvestanud määruskaebuse esitaja poolt tööde

tähtaegse valmimisega. Sellises olukorras oleks võimalik kompromiss, mille kohaselt

piiratakse määruskaebuse esitaja kontolt väljamaksete tegemise õigust sinna laekunud

summadest ja võimaldatakse seda üksnes maksuhalduri igakordse loa alusel selgelt

ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Küsitav on ka AS-le O täitmiseks kohustusliku haldusakti

andmise võimalikkus enne praeguses asjas lõpplahendi tegemist, sest Tallinna Halduskohtu

26.04.2017 määrus ei kuulu täitmisele viivitamatult.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb 29.05.2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu

ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vaidlustatud määrus on

kooskõlas Riigikohtu juhistega (vt 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13, p 11) ning menetluse

käigus ei ole selgunud uusi asjaolusid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale

seisukohale. Olenemata asjaolust, et MTA 06.03.2017 korralduses puudub viide tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisele, ei tähenda see, et MTA-l ei

oleks õigust määrata I OÜ-le tasumisele kuuluvat tulumaksu ja selles osas menetlust ei

eksisteeriks. Mõistlikku kahtlust ei saa olla, et MTA on alustanud muu hulgas I OÜ

tulumaksuarvestuse õigsuse kontrolli, mis võib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3

kohaselt alata ka esimese menetlustoimingu sooritamisega (vt näiteks 23.03.2017 protokollis

esitatud küsimused tasumise / väljamaksete kohta, mis omavad tähtsust tulumaksu

arvestamisel). MKS § 1361 alusel loa andmisel ei saa hakata lahendama põhivaidlust (vt

lahend nr 3-3-1-15-12, p 49) ning loa andmine on põhjendatud kahtlusel põhinev prognoos,

mille puhul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust, kuid ei saa nõuda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest

kõrvalehoidumine leiab aset. Ka maksuhalduril ei pea olema välja kujunenud lõplikku

seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse

suhtes. Taotlus eeldab esmajärjekorras selle põhistamist (HKMS § 63), mitte tõendamist.

Tõendamata väide haagise turuväärtusest ei paranda kuidagi määruskaebuse esitaja

positsiooni, sest see ei ületa 1/24 võimalikust maksunõudest. Olukorras, kus seni kogutud

tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse, et I OÜ on teadlikult varjanud oma tegelikku

maksukohustust, esineb põhjendatud alus eeldada, et tema soovimatus maksukohustusi täita

säilib ka tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172;

27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). Määruskaebuses ei ole väidetud, et I OÜ muude varade

(sh pangakontol oleva raha) arvelt oleks võimalik oodatavat maksukohustust täies ulatuses

täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. I OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu

vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4

ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.

3-17-873

5(6)

7. Määruskaebuse esitajaga ei saa nõustuda selles, et kuivõrd MTA 06.03.2017 korralduse

nr 12.2-3/039652-1 alusel kontrollitakse üksnes I OÜ käibemaksuarvestust, kuid puudub

eraldi korraldus, mille järgi oleks kontrollieset laiendatud ka tulumaksuarvestusele, siis

puudub osaliselt maksumenetlus, mille tulemusel määratava maksukohustuse täitmise

tagamiseks oleks MKS § 1361 alusel üldse võimalik toiminguid sooritada. Sellest tulenevalt

on määruskaebuses leitud, et võimalik maksukohustus ei saa ületada 20 000 eurot.

8. MTA 25.04.2017 taotlusest (vt lk 5-6, allmärkus nr 37) nähtuvalt kujunes I OÜ-le

võimaliku maksuotsusega juurdemääratava rahalise nõude suuruseks 36 065,81 eurot (mille

täitmise tagamiseks on MKS § 1361 alusel taotlus esitatud) selliselt, et maksuhaldur kavatseb

jätta rahuldamata äriühingu 2017. a jaanuari käibemaksu tagastusnõude summas 13 934,19

eurot, määrata äriühingule sama perioodi eest juurde käibemaksu 6065,81 eurot (s.o 20 000 –

13 934,19 = 6065,81) ning lisaks tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku

30 000 eurot (sh 25 000 eurot 2017. a jaanuaris ja 5000 eurot 2017. a veebruaris I OÜ kassast

välja võetud ja väidetavalt A OÜ-le makstud summadelt – 06.01.2017 summas 25 000 eurot;

13.01.2017 summas 25 000 eurot; 20.01.2017 summas 25 000 eurot; 27.01.2017 summas

25 000 eurot; 20.02.2017 summas 20 000 eurot).

9. Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et võimaliku tulevase maksukohustuse

täitmise tagamiseks MKS § 1361 alusel toimingute sooritamine eeldab reaalselt eksisteerivat

maksumenetlust (nt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Samas on I OÜ

jätnud tähelepanuta, et kohtupraktikas (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11;

18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.1) on peetud võimalikuks aktsepteerida MKS § 1361

alusel esitatavat taotlust maksumenetluse esimese toiminguna olukorras, kus kahtlus

maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning vajadus maksumenetluse alustamiseks

tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus ehk juba alustatud menetluse raames, mille käigus on

maksuhalduril olnud võimalik tuvastada ja analüüsida MKS § 1361 alusel loa taotlemise

põhjuseks olevat kahtlust puudutavaid asjaolusid. Kuna üksikjuhtumi kontrolli menetluse

alustamiseks ei näe MKS ette kindlat vormi ning see võib HMS § 35 lg 1 p-st 3 tulenevalt

alata ka esimese menetlustoimingu sooritamisega, siis algas I OÜ poolt 2017. a jaanuaris ja

veebruaris väidetavalt A OÜ-le tehtud väljamaksetega seonduva tulumaksuarvestuse kontroll

hiljemalt MTA 25.04.2017 taotluse esitamisega.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 25.04.2017 taotluses piisavalt põhjendatud, miks

on maksuhalduri hinnangul I OÜ-le 36 065,81 euro suuruse täiendava maksunõude esitamine

tõenäoline. Kuna MKS § 1361 alusel tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne

maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema

kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel

tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel

hindama ka kohus. Olenemata sellest, et MTA ei ole enne taotluse esitamist pöördunud

asjaolude selgitamiseks I OÜ väidetava tehingupartneri A OÜ poole, ei saa maksuhalduri

hinnangut juurdemääratava maksukohustuse osas pidada meelevaldseks, sest kahtlust

väidetavalt A OÜ-le makstud summade ettevõtlusega seotuse kohta põhjendavad juba seni

tuvastatud asjaolud (nt AT kahtlust äratavad seletused; tellitud tööde kohta vormistatud

dokumentatsioonis esinevad vastuolud ja puudused; arve sularahas tasumisega seotud

asjaolud; A OÜ poolt ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmine). Küsimus maksusumma

MKS § 94 alusel hindamise teel määramise võimalikkusest ja vajalikkusest kuulub

lahendamisele maksumenetluses. Ringkonnakohus viitab siiski, et kohtupraktikas on

korduvalt selgitatud, et maksukohustuse määramisel on oluline eristada majandustehinguid

kaupade ostu-müügi ja teenuste saamise-osutamise alusel ning kui äriühing on teinud

3-17-873

6(6)

väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt

tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies

ulatuses maksustada. Teenuse puhul on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel

võimalik üksnes erandina (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 18 ja seal

viidatud varasemad lahendid).

11. Maksuhaldur on seejuures põhjendatult analüüsinud just AT tegevust, sest kuigi

äriregistrist nähtuvalt ei olnud AT alates 28.03.2016 enam I OÜ juhatuse liikmeks (ja alates

23.03.2016 ka mitte osanikuks), vaid äriühingu juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli HV,

nähtub kõigist asjas esitatud dokumentidest, et vaidlusalustes tehingutes esindas I OÜ-d

nimelt AT, kellele on 23.03.2016 antud viieaastase kehtivusajaga notariaalne volitus I OÜ

esindamiseks kõigis majandustehingutes. Seega on alust arvata, et äriühing on tegelikkuses

jätkuvalt AT kontrolli all.

12. Olenemata sellest, kas I OÜ-le kuulub jätkuvalt ca 1500 euro suuruse turuväärtusega

haagis või mitte, ei oleks sõidukile võõrandamise keelumärke seadmine saanud sisuliselt

tagada maksuhalduri võimalikku nõuet, sest sõiduki väärtus väheneb ajas pidevalt ning see

kataks vaid mõne protsendi eeldatavast maksukohustusest. I OÜ ei ole esitanud

määruskaebuses väiteid ega andmeid (nt pangakonto väljavõte), mille põhjal saaks asuda

seisukohale, et võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks oleks saanud tegelikkuses

rakendada äriühingut vähem koormavaid meetmeid, mis taganuks maksuhalduri nõude sama

tõhusalt kui AS O vastu tekkiva rahalise nõude arestimine. Käibemaksu enammakse

arestimine ei oleks koormanud äriühingut vähem intensiivselt, sest piiraks samuti tema

käibevahendeid. Määruskaebuses viidatud käibemaksu enammakse summa (5069,76 eurot) ei

arvesta lisaks äriühingu maksukohustustega teiste maksude osas. Asjaolust, et äriühingu

pangakontol oli 18.02.2017 seisuga 50 887,85 eurot, ei saa järeldada, et sellest oli

halduskohtu määruse tegemise ajaks järel veel vähemalt 36 065,81 eurot, mille arvelt

võimalikku maksukohustust täita. Samuti olnuks I OÜ-l sellisel juhul võimalik saavutada nn

eeltäitetoimingute viivitamatu lõpetamine, kandes vastava summa tagatisena MTA

deposiidikontole.

Küsimus

AS-le

O

täitmiseks

kohustusliku

haldusakti

andmise

võimalikkusest ei saa rikkuda I OÜ õigusi. Ringkonnakohus selgitab siiski, et kuivõrd MKS §

1361 lg 1 alusel esitatav taotlus lahendatakse haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud

korras, siis jõustub vastav määrus HKMS § 265 lg 3 viimase lause kohaselt selle

kättetoimetamisel taotlejale ning on HKMS § 246 lg 1 esimesest lausest tulenevalt sellest

hetkest ka täidetav.

13. Eelneva põhjal jääb I OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

26.04.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets