2-17-10844/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10844

Tsiviilasi

Agrochema Eesti OÜ hagi Lanfra OÜ vastu võla ja

kahjuhüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

340 153,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178, asukoht

Turu 7a, Jõgeva, 48303, Jõgeva maakond), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaat Siiri

Malmberg,

e-post

vahur.kivistik@hanslaw.ee,

siiri.malmberg@hansalaw.ee;

Kostja Lanfra OÜ (registrikood 14125573, asukoht Algi tn 55,

10620 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Lanfra OÜ hageja Agrochema Eesti OÜ kasuks kahjuhüvitis 36 784,80

eurot ja alates 14.07.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitise

täitmisega viivitamisel kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista kostjalt Lanfra OÜ hageja Agrochema Eesti OÜ kasuks leppetrahv 30 000 eurot

ja alates 14.07.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras leppetrahvi täitmisega

viivitamisel kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista kostjalt Lanfra OÜ hageja Agrochema Eesti OÜ kasuks tarnimata kauba eest

tasutud 51 480 eurot ja alates 14.07.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tarnimata kauba eest tasutud summa täitmisega viivitamisel kuni summa täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

5. Menetluskulud jätta kostja Lanfra OÜ kanda.

6. Välja mõista kostjalt Lanfra OÜ hageja Agrochema Eesti OÜ kasuks menetluskulud 1921,72

eurot käibemaksuta (sh riigilõiv 1045 eurot, lepingulise esindaja kulu 762,11 eurot, tasulised

äriregistri väljavõtted 15,20 eurot, tõlkekulud 99,41 eurot) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Asjaolud

Hageja ja kostja sõlmisid 26.10.2016 kostjaga põllumajandustarvikute (raam)müügilepingu nr

DJ_101/2016, mille alusel kostja kohustus hagejale müüma kaupa ja hageja selle eest tasuma.

Hageja soovis kaupa osta edasimüümiseks kliendile. 08.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja

müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus kostja hagejale müüma 1500

tonni (+/- 5%) väetist CAN-S (akaltsiumammooniumnitraat+väävel) BigBag 500 kg.

19.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt

kohustus

kostja

hagejale

müüma

2000

tonni

väetist

CAN-S

(kaltsiumammooniumnitraat+väävel) BigBag 500 kg, päritoluga Venemaa, Uralchem,

tarneajaga märts 2017. Kokku pidi kostja tarnima hagejale kaupa 3000 tonni (+/- 5%). Kosyja

on edastanud hagejale tarnitud kauba eest arved (16122201, 1702082, 17011601, 17030702,

17030701, 17032002, 17032001) kokku 2764,50 tonni eest 679 480,20 eurot, millised arved

hageja tasus. Hageja müüs kauba edasi kolmandatele isikutele, sh Baltic Agro AS-le, OÜ-le

Weiss

ja

Kesa-Agro

OÜ-le.

12.02.2016

sõlmisid

hageja

ja

Baltic

Agro

AS

põllumajandustarvikute müügilepingu nr 12/02-2016 ja 23.09.2016 müügilepingu nr 12/02-

2016 lisa 16, mille kohaselt kohustus hageja tarnima Baltic Agro AS-ile 2000 tonni väetist

kaltsium-ammooniumnitraat+väävel (N27-5S) BigBag 500 kg, tarneajal jaanuar kuni märts

2017. 12.09.2016 sõlmisid hageja ja Weiss OÜ põllumajandustarvikute müügilepingu nr

RR5/2016 ja samal päeval lepingu lisa 1, mille alusel kohustus hageja müüma Weiss OÜ-le 600

tonni kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27-5S). 06.10.2016 sõlmis hageja Kesk-Agro OÜ-

ga põllumajandustarvikute müügilepingu nr RR13/2016 ja samal päeval lepingu lisa 1, mille

kohaselt kohustus hageja müüma Kesk-Agro OÜ-le mh 75 tonni kaltsiumnitraat+väävel

(N27+5S). 05.05.2017 pöördus Baltic Agro AS hageja poole pretensiooniga seoses ebaõige

kaubaga, mida kinnitasid Põllumajandusuuringute Keskuse 28.04.2017 katseprotokollid nr 17-

002539 AKL/VA ja nr 17-002540 AKL/VA. Seega tarnis kostja hagejale vale väetist, mida

hageja ei tellinud. Kostja pidi olema algusest teadlik, et müüb hagejale ebaõiget toodet

ilmselgelt eesmärgiga hagejat petta. Hageja teavita puudustest koheselt kostjat. Kostja võttis

pretensioonid omaks. Hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2017 126.10.2016 müügilepingu

DJ_101/2016 ja selle 19.12.2016 lisa nr 4 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise

kokkuleppe, mille alusel kostja kohustus tasuma kahjuhüvitisena 200 000 eurot hiljemalt

01.07.2017. Lisaks pidi kostja leidma AS Baltic Agro poolt tagastatavale kaubale ostja. Kuni

15.06.2017. Summa, mis laekub kuni 01.07.2017 hageja arvele tasaarvestatakse kostja

kahjuhüvitise kohustusega. Pooled leppisid kokku viivises 6% aastas. Weiss OÜ ja Kesk-Agro

OÜ esitasid oma pretensioonid hiljem, 26.05.2017, mistõttu nende kahjud ei kajastunud

kokkuleppes. Hageja hüvitas viimastele kahju kokku summas 36 784,80 eurot. Kostja oma

kohustusi ei täitnud. 22.05.2017 kokkuleppe punktis 6 leppisid pooled kokku, et lisaks

lihtkirjalikule kokkuleppele allkirjastavad pooled samasisulise kokkuleppe notariaalselt ning

notariaalse kokkuleppe allkirjastamata jätmisel kohustub kostja tasuma leppetrahvi 30 000

eurot. Kostja kokku lepitud ajal notarisse ei ilmunud. Kostja väljastas hagejale arveid 2764,50

tonni eest, kuid väljastas kaupa 260 tonni vähem, mistõttu võlgneb kostja hagejale tarnimata

kauba eest 51 480 eurot. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole.

25.08.2017 kohtumäärusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 200 000 eurot ja sellega seonduv viivis. Menetluskulud nimetatud nõude osas

jättis kohus hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele

nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske

Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi,

kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil

olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt

hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus on oma 25.08.2017 kohtumäärusega jätnud hageja

menetluskulud, seoses põhinõude ja sellega seotud viivise osas nõude läbi vaatamata jätmisega

hageja enda kanda, mis moodustas kogunõudest 62%, siis on kohus seisukohal, et käesoleva

nõudega seotud menetluskulud tuleb juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätta kostja kanda, millised

moodustavad kogunõudest 38%.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaks

ka

siis,

kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS

§ 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 1 ja 2 järgi on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas tõlgikulu ja dokumentaalse tõendi

saamise kulu. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskuludeks riigilõivud kogusummas 2850 eurot, lepingulise esindaja kulu 4550,40 eurot

käibemaksuta, tasulised registri väljavõtted 40 eurot ja tõlkekulud 261,60 eurot. Hagejale on

osutatud õigusabi 37,92 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuludeks on hagilt tasutud

riigilõiv 2700 eurot ja hagi tagamistelt tasutud riigilõiv 150 eurot. Kuna kohus on jätnud kaks

hagi tagamise avaldust rahuldamata, siis on kohus seisukohal, et nendelt tasutud riigilõiv kokku

100 eurot tuleb jätta hageja enda kanda. Mõistlikud ja põhjendatud kohtukulud on seega 2750

eurot. Kuna kohus on jätnud kostja kanda 38%, siis kuulub kostjalt kohtukuludena

väljamõistmisele 1045 eurot.

Edasi annab kohus hinnangu hageja asja läbivaatamise kuludele, milleks on tasulised äriregistri

väljavõtted 40 eurot ja tõlkekulud 261,60 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tegemist

on põhjendatud kuludega. Kuna kohus on jätnud kostja kanda 38%, siis kuulub kostjalt

kohtukuludena väljamõistmisele 114,61 eurot.

Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14;

01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on

mõistlik ja põhjendatud ning ei ole ülepaisutatud.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 06.06.2017

büroosiseseks nõupidamiseks ja kliendiga kohtumiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kohus on

seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes, mida peaks hüvitama

vastaspool.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 13.06.2017 kliendi

saadetud dokumentide analüüsiks 5 tundi ja 14.06.2017 asjaolude kaardistamiseks ja

hagiavalduse projekti koostamiseks 8 tundi, kokku 13 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist

on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus, tutvudes esitatud materjaliga ja hagiavalduse sisuga on

seisukohal, et esindajal sai kuluda dokumentidega tutvumiseks ja projekti koostamiseks kõige

rohkem 7 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 15.06.2017

büroosiseseks nõupidamiseks 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS

§ 175 lg 1 mõttes, mida peaks hüvitama vastaspool.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 21.06.2017

infovahetuseks kliendiga meili teel 12 minutit ja 04.07.2017 telefoni teel suhtlemiseks Baltic

Agro OÜ-ga ja e-kirja saatmiseks 5 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 04.07.2017

hagiavalduse täiendamiseks ja korrigeerimiseks, tutvumiseks Baltic Agro OÜ-lt saadud

dokumentidega, kliendile e-kirja saatmiseks 3 tundi ja 48 minutit. Kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 05.07.2017

hagiavalduse korrigeerimiseks, tutvumiseks kliendi e-kirjaga ja edastatud dokumentidega 2

tundi ja 42 minutit, 07.07.2017 hagiavalduse täiendamiseks 42 minutit. Kohus on seisukohal, et

tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Esindajal on eelnevalt kulunud mitmeid tunde hagi

koostamiseks ja korrigeerimiseks, seega ei ole usutav, et esindajal on veel, arvestades esitatud

hagi sisu, selle korrigeerimiseks kulunud mitu tundi. Kohus leiab, et mõistlikuks ja

põhjendatuks saab pidada 1 tund.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 10.07.2017

tutvumiseks Baltic Agro OÜ e-kirjaga 3 minutit. Kohus loeb ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 11.07.2017 lisade

komplekteerimiseks, sh skänneerimiseks hagi jaoks, infovahetuseks kliendiga 1 tund ja 30

minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga, arvestades, et eelnevalt on

mitmeid tunde kulunud esindajal hagi lisadega tutvumiseks ja hagi koostamiseks.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 12.07.2017 kahe e-

kirja tõlkimine eesti keelde kohtule esitamise jaoks 18 minutit. Arvestades, et hagejal on eraldi

tekkinud tõlkekulud, siis leiab kohus, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 12.07.2017 Dovydas

Zaveckase e-kirjaga tutvumiseks ja büroosiseseks nõupidamiseks seoses hagiga 15 minutit.

Kohus loeb nimetatud ajakulust põhjendatuks ja vajalikuks e-kirjaga tutvumise 5 minutit.

Büroosisene nõupidamine ei ole menetluskulud TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 13.07.2017 hagi

täiendamiseks, viiviste ümberarvestamiseks, kliendiga kirjavahetuseks 1 tund ja 5 minutit.

Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks viiviste ümberarvestamise 30 minutit ja

kliendiga suhtlemine 10 minutit, kokku 40 minutit.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.07.2017

kohtumiseks kliendiga büroos 42 minutit. Kohus loeb ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.07.2017 hagi

kohtusse esitamiseks, meili ja telefoni teel kliendiga info vahetamiseks seoses riigilõivu

maksmisega 2 tundi ja 12 minutit. Usutav ei ole, et esindajal kulub hagi esitamiseks ja info

vahetuseks seoses riigilõivu tasumiseha üle kahe tunni. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks hagi

kohtusse esitamiseks ja info vahetuseks 30 minutit.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.07.2017 hagi

täiendamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga, arvestades hagi sisu

ja eelnevalt hagi koostamiseks kulunud ajakulu.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 18.07.2017

kohtumäärusega tutvumiseks, büroosiseseks nõupidamiseks ja e-kirja saatmiseks kliendile 18

minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ajakuluga, mida ei pea hüvitama kostja, kuna

kohus on jätnud hageja avalduse hagi tagamiseks rahuldamata.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 20.07.2017

lisataotluse koostamiseks kohtusse hagi tagamiseks, e-kirja koostamiseks kliendile 2 tundi ja 30

minutit ja 21.07.2017 korduva hagi tagamise avalduse täiendamiseks 54 minutit. Kohus on

seisukohal, et tegemist on ajakuluga, mida ei pea hüvitama kostja, kuna kohus on jätnud hageja

avalduse hagi tagamiseks rahuldamata.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 24.07.2017 kliendile

e-kirja koostamiseks 5 minutit, 26.07.2017 kliendile kirja projekti koostamiseks 18 minutit,

28.07.2017 e-kirja koostamiseks kliendile 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud

ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 01.08.2017 hagi

tagamise avalduse koostamiseks 45 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 03.08.2017 kirja

koostamiseks kohtule 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.

Kokku on põhjendatud ajakulu 16,713 tundi ehk menetluskulud summas 2005,56 eurot (16,713

x 120). Kuna kohus on jätnud kostja kanda menetluskulud 38% ulatuses nõudest, siis kuulub

kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 1807,11 eurot käibemaksuta

(lepingulise esindaja kulu 762,11 + riigilõiv 1045 + tasulised äriregistri väljavõtted 15,20 eurot

+ tõlkekulud 99,41 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

Kohtunik