2-13-10906/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-10906

Tsiviilasi

VK hagi MN vastu seltsingu lõppemise tõttu rahalise

hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.02.2017 otsus

Tsiviilasja hind

62 267,19 eurot

apellatsioonimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

VK apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): VK (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (e-

post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MN (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Teet

Veer (e-post: XXX)

Istungi toimumise aeg

07.09.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. VK apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

4. Mõista välja VK-lt MN kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks

1 440 eurot.

5. Mõista välja VK-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 1 075

eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 90 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest

vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise

korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

1(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

6. Jätta rahuldamata MN taotlus 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks. 7.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 07.03.2013 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 10.09.2003 hageja ja kostja abielu

registreeriti ja laulatati, hageja ja kostja on abikaasad. 9.07.2003, veel enne abiellumist,

hageja võttis pangast laenu, et soetada kinnistu elamiseks. Laenulepingu p. 3.4.

sätestab laenu kasutamise otstarve: kinnistu ost ja elamu ehitamine. 24.07.2003 soetas

hageja laenu eest nn XXX kinnistu, 3,23 ha, XXX külas, Audru vallas, hinnaga

50'000.-krooni. Peale kinnistu soetamist ehitas hageja ainuisikuliselt (nii raha kui ka

tööpanusega) kinnistule maja.

2. 28.04.2004 sõlmiti poolte vahel abieluvara leping. Lepinguga võõrandas hageja

kostjale XXX kinnistu tasuta, ilma vastusoorituseta. Veel lepiti kokku, et edaspidi

soetatav vara ei moodusta abielulist ühisvara. Sisuliselt hageja kinkis kostjale XXX

kinnistu. 02.02.2006 müüdi XXX kinnistu, millel asus maja. Kinnistu müüdi hinnaga 1

100 000 krooni. 21.02.2006 osteti XXX kinnistu müügist saadud rahast YYY kinnistu,

hinnaga 361 800 krooni. YYY kinnistule ehitati maja XXX kinnistu müügist saadud

rahaga, hageja enda rahaga ning hageja emalt saadud rahaga.

3. Alates 2012. aasta algusest pooled enam koos ei elanud, pidasid läbirääkimisi varaliste

suhete lahendamiseks. Poolte läbirääkimiste kohta on audiosalvestused, ekirjavahetus

ning lepingulised kirjalikud tahteavaldused. Asjaoludest nähtub, et pooled tegutsesid

ühise eesmärgiga, soetada elamiseks eluase. See eesmärk ka saavutati: pooltel kestis

kooselu kuni aprill 2012. Poolte kooselu lõppemist tuleb kvalifitseerida seltsingu

lõpetamisena kokkuleppel. Pooled on kokku leppinud, et panused on võrdsed.

4. Alates 10.09.2003 poolte abielu registreerimisest kuni 28.04.2004 abieluvara lepingu

sõlmimiseni olid pooled varalistes suhete mõttes ühisvaralises perekondlikus suhtes.

Peale abieluvara lepingu sõlmimist on pooled varalistes suhetes tegutsenud lahusvara

põhimõttel ning seega tuleb poolte varalisi suhteid ja tegevust käsitleda seltsinglastena

ühise tegutsemisena. Vabas perekondlikus kooselus, ühise eesmärgina elukoha

soetamist ja loomist on kohtupraktika kvalifitseerinud seltsinguna. Hageja on

seisukohal, et ka ametlikus abielus olevate isikute poolt ühist tegutsemist eesmärgiga

ühise elukoha soetamiseks ja loomiseks lahusvarana, tuleb käsitleda seltsinguna.

5. Majanduslikus mõõtmes on suurema osa panustest teinud hageja. Hageja panusena

tuleb käsitleda ka nn XXX kinnistu tasuta võõrandamist kostjale, mille müügist saadud

rahaga soetati ja hoonestati vaidlusalune YYY kinnistu. Konkreetsel juhul on pooled

panuste osade suurustes ning ka rahalises mõõtmes õiguslikult siduvalt kokku

2(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

leppinud. Poolte tahteavaldused väljenduvad nii e-kirjades, kui ka konkreetsetes

kirjalikes dokumentides:

a)

kostja 10.07.2012 kirjalik dokument: Nõustun maja, YYY, YYY külas, müügist

saadava raha jagama pooleks.

b)

kostja e-kiri 21. mai 2012, 9:32: müüme maja turuhinnaga s.o 120000-130000

euri

c)

kostja 16. mai 2012. a. 16:10 e-kiri: ma arvestasin välja maja maksumuse ja

summaks kujuneb 65 000 eur

d)

hageja 06.07.2012 kirjalik dokument: Minu ettepanek 50/50.

6. Poolte kooselu lõppu tuleb käsitleda seltsingu lõppemisena. Esialgses hagis hageja

palus kostjalt välja mõista kohustuste täitmiseks 79 061 €. Terviku väärtuseks

hindavad pooled 130000 eur-i (2*65 000 €). Võttes tervikust ära kulud, saame

jaotavaks osaks 130 000 € - 28 121 € = 101 879 €. Seega tuleb kostjalt välja mõista

kulude katteks 28 121 € ja hageja panuse katteks pool allesjäänud varast, s.o, 101 879

€ / 2 = 50 939 €. Kokku seega tuleb kostjalt välja mõista 28 121 € +50 939 €= 79 061

€.

7. 28.03.2016 menetlusdokumendis hageja täpsustas nõuet ja leidis, et kostjalt

väljamõistetava hüvitise suuruseks on 65 462,77 eurot. Seltsingu varaks on

majaehitamisega loodud XXX kinnistu väärtuse kasv, mille arvelt soetati ühiseks

elamiseks YYY kinnistu ning ehitati kinnistule maja. Väärtuse kasvuks on XXX

kinnistu soetamishinna ja müügihinna vahe: 70302,81€ (1100000eek) - 3195,58€

(50000eek) = 67107,23€ (1050000eek).

8. Juhul kui kohus leiab, et tuleks arvestada ka maa (XXX kinnistu) turuhinna tõusu

2003a- 2006a) siis Maa-ameti tehinguandmetel oli Audru vallas hoonestamata maade

keskmine hind 2003 aastal 2,40€. 2005- 02.02.2006 aastal 6,42€. Hinnatõus seega

267,5%, mis teeks maa hinnaks võõrandamise ajal 267,5%*50000eek= 133 750 EEK

(8548,18 €). Väärtuse kasvuks oleks sellisel juhul 70 302,81€ (1 100 000 EEK) -

8548,18€ (1 337 505 EEK) = 61 754,63 € (966 250,00 EEK). Kui kohus leiab, et

seltsinguvarast tuleb eristada nn algvarana M-le algselt üleantud XXX kinnistu maa

ning seltsinguga loodud väärtuse kasv, saab vara eristamisel lahtuda kas a) XXX

kinnistu soetamishinnast (mis ühtlasi turuhinnas) 3195,58€ (50 000 EEK) või b) selle

hinna suurenemisest XXX kinnistu võõrandamise hetkeks, arvestades keskmiseks

hinnatõusuks 277,81% mis teeks maa hinnaks 8548,18€ (133 750 EEK). Hageja

lähtub ning esitab nõude seisukohalt, et väärtuse kasvuks on XXX kinnistu

soetamishinna ja müügihinna vahe.

9. YYY kinnistu turuväärtus käesoleval ajal on 106 000 €. Võttes kinnistu hinnast maha

algse, XXX kinnistu hoonestamata maa väärtuse 50 000 EEK (3195,58€), saame

jagamisele kuuluvaks seltsinguvaraks 102 804,42€, millest pool on 51 402,21 eurot.

10. Lisaks on seltsingu jaoks, maja ehitamiseks ühiselt võetud kohustused: Laen emalt

6391,16 € (100 000 EEK). Pangalaen 15 338,80 € (240 000 EEK) ja nn võlg M-le

6391,16 € (100 000 EEK). Kokku 28 121,13€, millest poole – 14 060,56 € - peaks

kandma M. Seega nõue on mõista kostjalt välja 65 462,77€. Asjaoludest nähtub, et

hageja ema, pank ja M on seltsingu võlausaldajad, kelle võlasumma kokku on 28 121

€. VÕS § 600 sätestab, et seltsingu lõppemisel on seltsinglastel kohustus seltsingu

vara müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks. Kostja on

otsustanud viidatud kohustust rikkuda ning jätta seltsinguvara endale (on selle

kinkinud lähikondsele). Kuna seltsingu välissuhtes on seltsingu võlausaldajate ees

3(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

kohustatud pooleks hageja, siis selleks, et hageja saaks seltsingu kohustusi täita, tuleb

kostjalt kui seltsingu vara kinnisturegistrisse kantud omanikult kohustuste osa välja

mõista, selleks, et hageja saaks seltsingu kohustused täita. Kostja keeldumine

seltsingu võlausaldajate nõuete katteks seltsinguvara müüa on kvalifitseeritav

kohustuse rikkumisest tuleneva kahjunõudena. Kahju (vara vähenemine) seisneb

selles, et seltsingu kohustused on jäänud hagejale ning seltsingu vara on kostja jätnud

endale, omamata seltsingu välissuhtest formaalset kohustust seltsingu võlausaldajate

ees.

11. Hageja leiab, et kuigi asjaoludest võib leida fragmentaarselt momente, mida saaks

kvalifitseerida PKS §-i 27 lg 3 ja 37 või VÕS §-i 1042 järgi parenduste ja kulutuste

hüvitamise nõude alusel, ei ole selline kvalifitseerimine põhjendatud. Suhted

kvalifitseeruvad selgelt ühise tegutsemisena ühise majandusliku eesmärgi nimel ehk

seltsinguna, milleks oli elamu rajamine kinnistule ühiseks kasutamiseks ühise

elukohana.

12. Poolte ühine tegutsemine algas juba XXX kinnistu võõrandamisega abieluvara

lepinguga V-lt M-le. Abieluvara lepinguga XXX kinnistu M-le üleandmisega (selle

edasiseks võõrandamiseks) andis V M-le formaalse võimaluse üldse vaidlusaluse

YYY kinnistule elamu ehituses rahalise panusega osaleda. YYY kinnistu ehitamise

protsess on ellu viidud ühiselt nii materiaalse/rahalise kui ka töise panusega. Pooled

on korduvalt kirjavahetuses kui ka audiodokumendis kinnitanud, et poolte panused

kogu elamu ehitamise ühise tegutsemise protsessis tuleb lugeda võrdseks. Justnimelt

poolte avaldused ühise majandusliku eesmärgipärase tegutsemise kohta ning panuste

võrdsuse kohta muudavad põhjendamatuks otsida suhetest aspekte, mida võiks või

peaks kvalifitseerima kui lahusvara või võõra vara parendamine. Kogu kinnistu

soetamise ning sellele järgnenud elamu ehitamise protsess on poolte poolt ühiselt ellu

viidud. Käesoleval juhul seltsingu lepingu lõppemise korral tuleb seltsingu varana

jagada ühele poolele (M-le) jäänud asja (YYY kinnistu) väärtuse juurdekasv (kasu),

milleks on kinnistule ehitatud maja väärtus, mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt

ühise tegutsemise tulemusel. Maja harilikku väärtust on pooled kokkuleppel hinnanud

ning selline hinnang ei ole seni vaidluse esemena tõusetunud.

13. Pärast asja sisulist arutamist hageja kohtukõne teesides esitas nõude arvestuse, mille

kohaselt oleks hageja nõutava hüvitise suurus, sõltuvalt sellest, kas lähtuda kinnistu

menetluse aegsest väärtusest või ühise tegutsemise lõppemise aegsest väärtusest,

vastavalt 67 060,56 eurot või 59 060,56 eurot.

KOSTJA VASTUS

14. Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid, leiab, et esitatud

hagiavaldus on alusetu ja tõendamata ning vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja palub

jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata ning mõista välja hagejalt kostja kasuks

kostja poolt tehtud kõik menetluskulud, sh esindaja õigusabile tehtud kulutused,

hageja menetluskulud jätta aga tema enda kanda.

15. Kostja vastuse kohaselt 10.09.2003 sõlmiti hageja ja kostja abielu. 28.04.2004

sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu, millega hageja

andis kostjale üle hageja nimele registreeritud XXX kinnistu asukohaga XXX külas

Audru vallas Pärnu maakonnas. Pooled leppisid kokku, et nimetatud kinnistu jääb

kostja lahusvaraks. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja lahusvaraks jääb tema

4(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu

kinnis- ja vallasvara (abieluvaralepingu punkt 3.1).

16. 02.02.2006 müüs kostja tema lahusvaraks oleva XXX kinnistu. 21.02.2006 ostis

kostja enda lahusvara arvelt enda omandisse kinnistu asukohaga YYY, YYY, Sauga

vald. Kinnistu väljavalimise ja soetamisega, samuti maja ehitamisega seotud

küsimustega tegeles kostja ainuisikuliselt. Maja ehitamiseks kasutas kostja osaliselt

XXX kinnistu müügist saadud vahendeid, lõplikult ehitati maja aga valmis kostja

lahusvaraks oleva korteri ja kostja isa korteri müügist saadud rahadega.

17. Poolte kooselu lõppes täielikult ja pöördumatult 11.04.2012, mil kostja oli hageja

ähvarduste tõttu sunnitud oma kodust (YYY, YYY küla) põgenema. Peale nimetatud

sündmust ei julgenud kostja koju naasta ja elas tuttavate juures üle kahe kuu. Hageja

lahkus kostjale kuuluvalt kinnistult viimaks 21.06.2012. Hageja ja kostja abielu

lahutati 25.09.2013.

18. Hageja käsitlus poolte vahelisest suhtest ning hinnang, et hageja ja kostja vahel oli

seltsinguleping, ei ole asjakohane ning on vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega.

Kostja hinnangul on hagiavalduses esitatud seisukohad ja õiguslikud põhjendused

ebaselged ja arusaamatud. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja ei ole väidetava

seltsingu olemasolu ja hageja poolt sellesse väidetavalt tehtud panuseid ja nende

suurust tõendanud.

19. Kostja kinnitab, et kostja ja hageja vahel ei ole eksisteerinud mingit (ühis)tegevust,

mis annaks faktilise ja õigusliku aluse väitele seltsingu olemasolu kohta.

Hagiavalduses esitatud väide hageja ja kostja ühisest eesmärgist soetada eluase ei ole

tõene ega ka usutav. Kui poolte eesmärgiks oleks olnud kinnistu soetamine ja sellele

elamu ehitamiseks ühise tegutsemise lepingu sõlmimine, tulnuks kinnistu ka

kaasomandisse soetada ja sellele vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud

vormis. YYY YYY asuv kinnistu osteti kostja lahusvara arvel kostja lahusvara hulka.

Selles ei ole vaidlust, see on väljendatud ka hagiavalduses: „21.02.2006 osteti, XXX

kinnistu müügist saadud rahast YYY kinnistu“. Hageja poolt viidatud XXX kinnistu

kuulus kostjale, tegemist oli kostja lahusvaraga.

20. XXX kinnistu, mille müügist saadud raha eest ostis kostja YYY YYY asuva kinnistu,

omandas kostja 28.04.2004 abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga andis hageja

XXX kinnistu omandi üle kostjale, seejuures on lepingus selgelt väljendatud, et

tegemist on kostja lahusvaraga. Samuti lepiti abieluvaralepingus kokku, et kostja

lahusvaraks jääb kostja poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist oma nimele

omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara. Kui hageja ja kostja oleksid soovinud

tegutseda hagiavalduses nimetatud „ühise eesmärgi nimel“, oleks olnud võimalik teha

selleks konkreetsed valikud nagu: XXX kinnistu oleks vormistatud hageja ja kostja

ühis- või kaasomandisse; YYY, YYYs asuv kinnistu oleks ostetud hageja ja kostja

ühis- või kaasomandisse.

21. Hageja ja kostja faktiline käitumine näitab üheselt, et mõlemal poolel puudus vähimgi

tahe ja kavatsus tegutseda ühiselt, ei seltsingulepingu ega ka mingi muu lepingu

alusel, vaid ainult lähtuvalt abieluvaralepingust. Poolte käitumises nähtub selgelt

mõlema soov reguleerida omavahelised varalised suhted selliselt, et oleks välistatud

igasugune ühine varaline tegevus. Hageja ja kostja oma varalised suhted teadlikult

reguleerinud, pooled on käitumisaktidega selgelt väljendanud tahet eraldada ja hoida

lahus teineteise varalised suhted. Tahteavalduste tegemine notariaalselt tõestatud

vormis tõendab, et pooled on tahteavaldused teinud pärast piisavat järelemõtlemisaega

5(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

ning pärast igakülgsete selgituste saamist õiguslike võimaluste ja tagajärgede kohta.

Seega on varaliste suhete reguleerimine just valitud kujul olnud hageja ja kostja

teadlik valik. Hageja püüdu konstrueeritult suruda poolte valitud õigussuhet

seltsingulepingu vormi ei saa pidada enamaks, kui hageja järjekordseks katseks

kostjat ruineerida.

22. Hageja ei ole arusaadavalt nimetanud, milles konkreetsel juhul seisnesid kummagi

poole panused väidetavas seltsingus. Hagiavalduses ei ole vähimalgi määral

põhistatud, milles seisnes seltsingu tegevus, kes ja millisel moel seda juhtis ning

milline oli hageja väidetav osa selle juhtimises. Vaatamata hagiavalduse ebaselgusele

võib oletada, et hageja peab väidetava seltsingu varaks kinnistut asukohaga YYY,

YYY, Sauga vald.

23. Hagiavalduses on õigesti osundatud asjaolule, et XXX kinnistu kuulus kostja

lahusvara hulka ning pärast selle müüki soetas kostja müügist saadud raha eest YYY,

YYYs asuva kinnistu. Kostja nõustub väitega, et XXX kinnistu müügist saadud raha

kasutas kostja ka YYY, YYYs asuvale kinnistule maja ehitamisel. Hagiavalduse

punktis 1.7 esitatud väide, et YYY kinnistule ehitati maja lisaks XXX kinnistu

müügist saadud rahale ka hageja enda rahaga ning hageja emalt saadud rahaga, ei ole

tõene. Hageja ei ole oma vastavaid väiteid millegagi tõendanud ega põhistanud.

24. YYY, YYYs asuva kinnistu ostis kostja enda lahusvara arvelt ning kinnistule ehitas

kostja maja, kasutades selleks osaliselt XXX kinnistu müügist saadud vahendeid,

lõplikult ehitati maja aga valmis kostja lahusvaraks oleva korteri ja kostja isa korteri

müügist saadud rahadega. Hagiavalduse punktis 2.5 on kirjas: „Hageja panusena tuleb

käsitleda ka nn XXX kinnistu tasuta võõrandamist kostjale, mille müügist saadud

rahaga soetati ja hoonestati vaidlusalune YYY kinnistu“. Seega nimetab hageja enda

panusena XXX kinnistu omandiõiguse võõrandamist kostjale. Puudub igasugune

mõistlik põhjendus, miks pidanuks hageja väidetavasse seltsingusse panuse

tegemiseks andma kostjale üle kinnisasja omandiõiguse. Kui poolte vahel olnuks

seltsinguleping, oleks hageja saanud omapoolse panusena sellesse seltsingusse anda

endale kuuluva kinnisasja seltsingu kasutusse. Selleks puudus igasugune vajadus

abieluvaralepingu sõlmimiseks kujul, nagu pooled seda tegid. Hageja ja kostja olid

oma varalised suhted teadlikult selgelt reguleerinud ning puudus igasugune vajadus

täiendavate väidetavate õiguslike suhete konstrueerimise järele.

25. Hagiavalduse punktis 1.7 väidab hageja, et YYY, YYYs asuv kinnistu osteti XXX

kinnistu müügist saadud rahast ning kinnistule ehitati maja XXX kinnistu müügist

saadud rahaga, hageja enda rahaga ja hageja emalt saadud rahaga. Hagiavalduse

punktis 2.9 nimetab hageja ilma ühegi selgituse või põhistuseta - väiteid kinnitavate

tõendite esitamisest rääkimata - kostjalt välja mõistmisele kuuluvate summadena

krediidijääki summas 15 339 eurot, laenu emalt ning kellelegi M-le (eeldatavasti

võlgnetavat) 6391 eurot. Lisaks ei nähtu hagiavaldusest, et hagiavalduses nimetatud

laen emalt, krediidi jääk ja „M“ oleksid käsitatavad väidetava seltsingu kohustusena.

Samuti on õiguslikult mõistetamatu hageja taotlus väidetavate kohustuste

väljamõistmiseks hageja kasuks – pole esitatud ühtki põhjendust ega selgitust, miks

tuleks nimetatud summad välja mõista hageja kasuks, samas kui hageja väitel on

tegemist seltsingu kohustustega.

26. Hagiavalduses ei ole toodud ainsatki põhjendust hageja poolt väidetavasse

seltsingusse väidetavalt tehtud panuste kohta (välja arvatud eespool nimetatud

mittetõesed väited), hageja väidetav panus on tõendamata. Hagiavalduses väidetakse,

6(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

et poolte kokkuleppe kohaselt on panused võrdsed. Selliseks väiteks puudub

igasugune alus. Kuivõrd poolte vahel ei olnud seltsingulepingut, ei saanud olla ka

mitte mingisugust kokkulepet väidetavate panuste ega nende võrdsuse kohta.

Hagiavalduses viidatud e-kirjades ja kirjalikes dokumentides, kus hageja hinnangul on

pooled, sh kostja väljendanud tahteavaldusi osade suuruste ja rahalise väärtuse kohta,

ei väljendu mingil moel seltsingulepingu olemasolu aktsepteerimine kostja poolt ega

kostja nõustumus väidetavate panuste võrdsusega.

27. Väited kokkuleppe olemasolu kohta kinnistu müümiseks ja raha jagamiseks on

asjakohatud. Kostja kinnitab, et tema mistahes avaldused (sh 2012.a kevadel

toimunud e-kirjavahetus) seonduvalt YYY külas YYY asuva kinnistu võimaliku

müügi ja sellest saadava raha jagamisega ei väljenda tema tegelikku ja vaba tahet ning

on tühised. Poolte abielusuhe lõppes hageja süstemaatilise ja aastatepikkuse

vägivaldse (nii vaimse kui füüsilise) käitumise tõttu. 11.04.2012 oli kostja sunnitud

oma kodust (YYY, YYY küla) hilisõhtul põgenema, kuna hageja ähvardas kostjal pea

otsast raiuda, mille kohta alustati ka kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXXX. Peale

nimetatud sündmust ei julgenud kostja koju naasta ja elas tuttavate juures üle kahe

kuu. Kuna hageja agressiivne ja terroriseeriv käitumine kostja suhtes jätkus ka pärast

kriminaalmenetluse alustamist, esitas kostja Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu

osakonnale taotluse kohaldada kriminaalasja menetluse ajaks hageja suhtes

lähenemiskeeld. Pärnu Maakohtu 02.07.2012 kohtumäärusega selline lähenemiskeeld

ka kohaldati. Hageja suhtes alustati lisaks eeltoodud sündmusele ka teisi

süüteomenetlusi. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX (kohtus X-XX-XXXX)

lõpetati kriminaalasja menetlus küll leppimismenetluse tulemusel, kuid

leppimismenetlust soovis kostja vaid põhjusel, et vaimselt ei oleks ta üldmenetlust

kohtus ilmselt üle elanud. Sisulist leppimist ei leppimisemenetluses ega hiljem ei ole

toimunud, seda kinnitab ka kohtumäärus, millega kriminaalasi lõpetati, kuid millega

kostja tungival nõudmisel kehtestati hagejale maksimaalse võimaliku kestusega

lähenemiskeeld. Hageja lahkus kostja kodust lõplikult alles 21.06.2012, seda tänu

poolte esindajate abil saavutatud kokkuleppele, mille kohta koostati ka vastav akt.

Maakohtu otsus

28. 07.02.2017 otsusega jättis Pärnu Maakohus VK (hageja) hagi MN (kostja) vastu

seltsingu lõppemise tõttu rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 8400 eurot

ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

29. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

09.07.2003 laenulepinguga nr 600 011 809 03 10 (I kd, lk 32) hageja VK enne

poolte abielu registreerimist võttis pangast laenu 240 000 krooni (15 338,80 eurot).

Laenulepingu kohaselt oli laenu kasutamise otstarve kinnistu ost ja elamu ehitamine.

-

24.07.2003 notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu (I kd, lk

33- 38) alusel hageja omandas MM-lt Audru vallas XXX külas asuva,

maatulundusmaa sihtotstarbega XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) hinnaga 50

000 krooni (3195,58 eurot). Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel VK kanti

omanikuna kinnistusraamatusse 13.10.2003.a, seega pärast poolte abiellumist.

-

10.09.2003 sõlmiti hageja ja kostja abielu;

7(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

-

28.04.2004 hageja ja kostja sõlmisid notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu (I

kd, lk 9 – 12), milles leppisid kokku, et XXX kinnistu jääb kostja MN lahusvaraks

ning samuti jääb kummagi poole lahusvaraks pärast abieluvaralepingu sõlmimist poole

poolt omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara, sealhulgas nimelised aktsiad ja

muud väärtpaberid, avatavad hoiuarved, sõidukid, samuti selle poole nimel võetud ja

võetavad varalised õigused ja kohustused. Pooled leppisid kokku, et omavahelistes

suhetes loevad nad lepingu kehtivaks notariaalse tõestamise hetkest alates, sõltumata

abieluvararegistrisse kande tegemisest. MN omandiõiguse kohta tehti

kinnsitusraamatusse XXX kinnistu registriossa kanne 10.05.2004.

-

02.02.2006 notariaalselt tõestatud müügilepinguga (I kd, lk 39 – 49) MN müüs

XXX kinnistu hinnaga 1 130 000 krooni (72 220,16 eurot) osaühingule TTT; lepingu

kohaselt asus maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul pooleliolev ehitis;

-

21.02.2006 notariaalselt tõestatud müügilepinguga (I kd, lk 13 – 20) MN ostis

Sauga vallas, YYY külas aadressil YYY asuva hoonestamata kinnistu (registriosa

number YYYYYYYY) hinnaga 361 800 krooni (23 123,23 eurot). Kinnistu

omanikuna kanti kinnistusraamatusse MN.

-

27.06.2012 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga (I kd, lk 57 – 63) MN kinkis

YYY kinnistu oma tütrele VT-le (T, I kd, lk 57 – 63). Kinkelepingu kohaselt oli

kinnistul ühepereelamu, millele ei olnud lepingu sõlmimise ajal taotletud kasutusluba.

-

Pärnu Maakohtu 25.09.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-47128 poolte

abielu lahutati. Kohtuotsus jõustus 29.10.2013.

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte varalised suhted on lõplikult kindlaks määratud

abieluvaralepinguga või oli poolte vahel lisaks abieluvaralepingule seltsinguna

kvalifitseeritav kokkulepe ühiselt tegutsemiseks (eesmärgiga ehitada ühine eluruum). 30.

Hageja soovis hagi menetlemist üksnes seltsingulepingust tuleneva nõudena ning välistas

nõude alusena kulude hüvitamise ja/või alusetu rikastumise. Käesolevas tsiviilasjas

esitatud tõenditega seltsingu olemasolu poolte vahel tõendamist leidnud ei ole.

Seltsinguna kvalifitseeritava kokkuleppe olemasolu eeldab, et pooled on vastastikku

avaldanud tahet saavutada kindlal viisil ühiselt tegutsemisega ühine majanduslik eesmärk.

Hageja leiab, et on oma vara (XXX kinnistu) tasuta kostjale kinkinud ning teinud

abielulise kooselu ajal kulutusi kostjale kuuluvatele kinnistutele ehitamiseks ning kuna

abielu on lõppenud, soovib hageja oma vara eest kostjalt hüvitist saada. Nende asjaolude

pinnalt on õiguslikult võimalikud hageja nõuded kostja vastu, kuid nendest asjaoludest ei

järeldu ilmtingimata seltsingulepingu olemasolu poolte vahel. Hageja ei ole selles

tsiviilasjas soovinud, et tema rahalist nõuet kostja vastu menetletakse muu kui

seltsinguvara jagamise ja seltsinguvarasse tehtud panuste hüvitamise nõudena.

31. Hageja ei ole üheselt selgelt välja toonud väidetava seltsingu tekkimise aega.

02.03.2016 eelistungil selgitas hageja esindaja, et poolte seltsingukokkulepe seisnes

vastastikuseks kooseluks elamu ehitamises. 2003-2009 toimus pidev kulutuste

tegemine ehitustegevusse, seltsingu kokkulepe sõlmiti alates sellest hetkest aastal

2003, kui algas hoone ehitamine XXX kinnistule. Kui pooltel oleks juba enne

abiellumist olnud ühiste tegutsemise leping ja ühise vara loomise kokkulepe, ei oleks

abikaasad mõned kuud pärast abielu registreerimist sõlminud abieluvaralepingut

varade lahususe kohta.

32. Hageja väidetel oli kostja seltsingupanuseks abieluvaralepinguga hagejalt lahusvaraks

saadud XXX kinnistu. Kostja ei saanud hagejaga kokku leppida ega avaldada tahet, et

8(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

ta panustab ühise eesmärgi saavutamiseks vara, mida tal ei ole. Hilisem

abieluvaraleping ei kajasta kostja tahet ega poolte ühist tahet, et kostja panustab XXX

kinnistu seltsingusse. Kohus leiab, et 28.04.2004 notariaalselt tõestatud

abieluvaralepinguga on pooled üheselt arusaadavalt kokku leppinud, et hageja poolt

enne poolte abielu registreerimist sõlmitud müügilepingu alusel omandatud XXX

kinnistu jääb kostja lahusvaraks. Seega isegi juhul, kui enne abielu sõlmimist või

pärast abielu sõlmimist kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni oliga pooltel seltsinguna

kvalifitseeritavad kokkulepped on pooled abieluvaralepinguga neid kokkuleppeid

muutnud. Asjas puuduvad tõendid, et samaaegselt abieluvaralepingust tulenevate

varade lahususega otsustasid pooled tegutseda seltsinguna. Abieluvaralepingu

kohaselt jäid kummagi poole lahusvaraks nende poolt enne abieluvaralepingu

sõlmimist võetud ja tulevikus võetavad kohustused. Seega 09.07.2003 enne abielu

registreerimist võetud pangalaenust tulenevad kohustused olid hageja kui laenusaaja

lahusvaraks ja jäid tema lahusvaraks ka abieluvaralepingus kokkulepitu kohaselt.

Kostja on menetluses läbivalt vastu vaielnud hageja väitele, et XXX ja YYY

kinnistule on saadud laenusid hageja emalt või õelt ja M-lt. Hageja esitatud tõendid ei

tõenda laenukohustuste olemasolu ega seda, et tegemist oleks hageja ja kostja ühiste

kohustustega. 2005.a aprillis oli hagejal endal piisavalt rahalisi vahendeid

ehituskulude tasumiseks ning väidetavalt NG-lt võetud laen ei ole seostatav väidetava

seltsingusuhtega ega tõenda hageja tehtud kulude suurust XXX kinnistule ehitamisel.

Hageja väited MM ees veel tasumata 100 00 krooni (6391,61 euro) suuruse kohustuse

olemasolu kohta ning selle kohustuse seose kohta väidetava pooltevahelise

seltsinguga on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi kui XXX kinnistu müügihind oli

suurem kui ostu-müügilepingus märgitud, siis näitavad kostja ülekanded hagejale, et

kostja on osalenud XXX kinnistu soetamise kulude tasumisel. Lisaks kuuluksid ka

seltsingu olemasolu tõendatuse korral hageja väidetavad laenud emalt ja M-lt

abieluvaralepingu järgi kostja lahusvara hulka ning neid ei saaks lugeda seltsingul

lasuvateks kohustusteks, sest abieluvaralepingu järgi kõik lepingu sõlmimise ajaks

poole poolt võetud ja tema poolt tulevikus võetavad kohustused jäävad selle poole

lahusvaraks. Seega ei saa neid kohustusi lugeda seltsingu kohustusteks.

33. Hageja esitatud tõendid ei tõenda väidet, et hageja rahalisi vahendeid kulus ehituseks

summas 500 000 krooni. Hageja on nimetatud summa tuletanud arvestuslikult, liites

erinevate laenude summad. Laenude seos kinnistutele ehitamisega ja tegelik

kasutamine ehitustegevuseks ei ole tõendatud. Poolte vande all antud seletustest ja

tunnistaja ütlustest ei selgu üheselt, et hageja panustas rahaliselt ja oma tööga XXX

kinnistule ehitamisse seltsingu eesmärgil. Asjas ei ole ka otseseid usaldusväärseid

tõendeid, mis kinnitaksid hageja poolt isiklikult XXX kinnistul konkreetsete tööde

tegemist. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad pigem kostja väiteid, et VK andis

kostjale ehitamiseks laenu ja kostja on laenud tagasi maksnud. Poolte pangakontode

väljavõtted tõendavad, et abikaasad hoidsid rahad teadlikult lahus ning nende vahel

olid laenusushted, mitte ei panustanud oma rahalisi vahendeid ühise majandusliku

eesmärgi saavutamisse. Kohus tuvastas, et pooltel ei saanud olla seltsingukokkulepet

2003. aastast. Hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled oleksid seltsingukokkuleppe

sõlminud pärast 2004.a abieluvaralepingut. Kokkuleppe hilisemale sõlmimisele

viitavaid asjaolusid ei nähtu ka kohtu ette toodud tõendite kogumist.

34. Kohus on seisukohal, et poolte seltsingut ja seltsinguvara tekkimist ei tõenda poolte

ekirjavahetus, kolmanda isiku juuresolekul kostja poolt antud kirjalik nõusolek

kinnistu ja laenujäägi jagamiseks ega hageja dikteerimisel kirja pandud kuluarvestus,

9(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

samuti 2011.a ja 2012.a pooltevahelise vestluste salvestused, mille kohta on kohtule

esitatud audiofailid. Asjas esitatud tõendid tõendavad kostja väiteid. Et hagejapoolse

vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu oli ta vara jagamise nõusolekute andmise ajal

psüühhiliselt äärmiselt kurnatud ega suutnud enam adekvaatselt tajuda tegelikku

olukorda ja enda õigusi. Asjaolu, et läbirääkimiste käigus on kostja kompromissina

nõustunud hagejale andma pool YYY kinnistust ei tõenda ühise tegusemise

kokkulepet, hageja panust ja õigust nõuda hagejalt selle eest hüvitist.

35. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja

menetluskulude nimekirja kohaselt kulus tal menetluskuludena 8 400 eurot.

Arvestades menetluse kestust, õigusliku vaidluse keerukust, asjaolu, et hageja on

menetluse jooksul korduvalt oma seisukohti täiendanud ja täpsustanud on kostja

lepingulise esindaja ajakulu 70 tundi ja tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

36. 10.03.2017 esitas VK Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu

Maakohtu 07.02.2017 otsusele, palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Kaebuses märkis apellant, et menetlusökonoomiast nähtuvalt loobub

hageja nõudest osas, mis puudutab võlga M-le, so summas 3 195,58 eurot. Hageja

nõue moodustab seega järgmiselt: YYY kinnistu väärtus 106 000 eurot, millest on

maha arvatud XXX kinnistu soetamismaksumus 3 195,58 eurot võrdub 51

402,21eurot, pool seltsingu võlgadest moodustub vastavalt 3 195,58 eurot ja 7669,40

eurot, kuna hageja emalt/õelt võetud laen oli 100 000 krooni ja pool maja ehitamiseks

võetud pangalaenust oli 240 000 krooni. Seega palub hageja teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada osaliselt, so summas 62 267,19 eurot.

37. Kohus leidis ekslikult, et seltsingulepingu saab lugeda sõlmituks vaid siis, kui

tuvastatakse poolte otsene tahteavaldus. Andud juhul saab seltsingulepingu tuvastada

kaudsete tahteavalduste teel. Tahteavaldust väljendavateks tegudeks on hageja poolt

abieluvaralepinguga lahusvaraks muudetud XXX kinnistule elamu ehitusse rahaline

panustamine ning kostja poolt selle aksepteerimine, poolte nõustumine, et XXX

kinnistu müügist saadu panustatakse YYY kinnistu ostu ning sellele elamu ehitamisse,

samuti hageja poolt YYY kinnistule edasiste väiksemamahuliste rahaliste panuste

tegemine, XXX kinnistule elamu ehitamisel ja YYY kinnistul elamu ehitamisel hageja

töine panustamine, poolte ühine ehitusprotsesside juhtimine, vastastikused rahalised

arveldused ja aruandlus ning poolte avaldused ühisest arusaamast elamu kui tulemi

loomisel ning poolte avaldused tulemi õiglaseks jagamiseks kooselu lõppemisel.

38. Kohus leidis ekslikult, et otseseid tahteavaldusi seltsingulepingu sõlmimiseks tuleb

tuvastada ajaliselt piiratult enne abieluvaralepingu sõlmimist ning on meelevaldsel

väitnud, et hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled oleksid sõlminud

seltsingukokkuleppe pärast 2004.a abieluvaralepingut. Tegelikult tugines hageja

sellele, et seltsingulepinguna kvalifitseerus poolte ühine tegevus peale

abieluvaralepingu sõlmimist lahusvaraks muutunud XXX kinnistu ja selle müügist

laekunu arvel YYY ehituslikul parendamisel.

39. Kohus jättis kogumis hindamata tõendid hageja rahalise ja töise panuse kohta XXX

kinnistu ehitamisse ning poolte vastastikuse nõustumise XXX kinnistu müügist saadu

panustamiseks YYY kinnistu ostu ning sellele elamu ehitamisse. Maakohus jättis

hindamata tõendid kogumis ka osas, milles poolte arusaam tegevuse majanduslikust

eesmärgist elamu ehitamisel kattus. Väidetava ähvarduse ja vägivalla põhjusel ei saa

10(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

tahteavaldusi sisaldavaid tõendeid sisuliselt uurimata jätta. Ähvarduse ja vägivalla

tuvastamine ei saa olla suvaline.

40. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus on lugenud tõendatuks väite, et hageja panus

elamu ehitusse oli kostjale antud laen, mille kostja on tagastanud. Maakohus jättis

menetluskulud ebaõigelt vähendamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

41. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

42. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

43. Maakohus leidis, et seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel tõendamist ei leidnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel kirjalikku

seltsingulepingut sõlmitud ei ole. See ei välista aga ringkonnakohtu arvates poolte

vahel seltsingulepingu tuvastamist, sest seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS §

11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt. Nagu iga teise lepingu puhul, saab ka

seltsingulepingu lugeda sõlmituks siis, kui esineb lepingupoolte vastastikuste

tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. VÕS § 8 lg 1 järgi on

leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9

lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib

teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on

tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi

kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa

õiguslik tagajärg.

44. Maakohus leidis õigesti, et selleks, et lugeda poolte vahel seltsinguleping sõlmituks,

tuleb käesolevas asjas tuvastada esiteks poolte ühine tahe majanduslikult ühise vara

(arvestades hageja väiteid käesolevas asjas kinnisasjade ostmiseks ja neile elamute

ehitamiseks) kestvaks loomiseks ning teiseks tuvastada, et mõlemad pooled tegid selle

vara omandamiseks olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused.

45. Abieluvaraleping sõlmiti poolte vahel 28.04.2004.a. ning selle p 3.1. järgi jäi kostja

lahusvaraks XXX kinnistu asukohaga XXX küla Audru vald Pärnu maakond, samuti

leppisid pooled kokku, et kostja lahusvaraks jääb tema poolt peale käesoleva lepingu

sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara, sealhulgas

nimelised aktsiad ja muud väärtpaberid, avatavad hoiuarved, sõidukid, samuti tema

nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused. Pooled leppisid kokku, et

hageja lahusvaraks jääb tema poolt peale käesoleva lepingu sõlmimist oma nimele

omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara, sealhulgas nimelised aktsiad ja muud

väärtpaberid, avatavad hoiuarved, sõidukid, samuti tema nimel võetud ja võetavad

varalised õigused ja kohustused. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti

11(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

leidnud, et 28.04.2004 abieluvaralepingu sõlmimisel avaldatud poolte tahe tõendab

seda, et pooltel puudus abieluvaralepingu sõlmimisel tahe seltsingulepingu

sõlmimiseks, sest avaldatud tahe välistas majanduslikus mõttes ühise vara väärtuse

kestva loomise soovi.

46. Vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada ka see, kas mingi aja jooksul peale

abieluvaralepingu sõlmimist avaldasid pooled tahet seltsingulepingu sõlmimiseks.

Kuna pooled väitsid, et XXX kinnistule elamu ehitamine algas 2003.a sügisel (hageja

väide IV kd, tlk 45) või 2004.a kevadel (I kd, tlk 160 ja NN vande all antud

seletused), siis oli abieluvaralepingu sõlmimise ajal XXX kinnistule elamu ehitus

alanud/ettevalmistused tehtud. Hoolimata sellest sõlmiti abieluvaraleping. Seega oli

XXX kinnistule elumaja ehitamise alguses poolte tahe, et XXX kinnistu ja sellele

rajatud elamu jääb kostja lahusvaraks. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas ei

nähtu mingil ajahetkel peale abieluvaralepingu sõlmimist poolte tahte muutus, st soov

seltsingulepingu sõlmimiseks. Nii nagu abieluvaralepingu sõlmimise ajal ja vahetult

sellele järgnevalt, toimus edaspidi XXX kinnistule elamu ehitamine. Maakohus leidis,

et poolte pangakontode väljavõtted tõendavad poolte vahelisi laenusuhteid.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatut. Ringkonnakohus

on seisukohal, et hageja poolt kostjale laenu andmine ja kostja poolt tehtud

tagasimaksed (täpsemalt esile toodud maakohtu otsuse p-s 49) viitavad sellele, et

pooltel puudus laenulepingute sõlmimise ajal tahe ühise vara loomiseks. Peale XXX

kinnistu müüki soetati YYY kinnistu kostja nimele. Mingeid tahteavaldusi, millest

võiks teha järelduse, et YYY kinnistu ostmisel või sellele elumaja/hoonete ehitamisel

poolte tahe võrreldes abieluvaralepingu sõlmimise ajaga muutus, esitatud ei ole.

Käesolevas asjas tuleb arvestada ka sellega, et abielu ja abieluvaralepingu sõlmimise

ajal kehtinud perekonnaseaduse § 7 ja § 14 lg-st 1 tulenevalt kohaldus abielu

sõlmimisel poolte varalistele suhetele ühisvararežiim, mis nägi ette, et abielu kestel

omandatud vara on abikaasade ühisvara, kui abieluvaralepinguga ei ole pooled

määranud teisiti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui pooled ei soovinud abielus

olles varalistele suhetele ühisvara režiimi, ei saa eeldada poolte tahet, et nende

varalised suhted oleksid tihedamad, nagu see on seltsingulepingu korral, ja tulevikus

varalise suhte lõpetamine viiks kaugemaleulatuvate tagajärgedeni, kui varaühisuse

puhul abielu korral.

47. Hageja peamine seisukoht seltsingulepingu sõlmimise kohta põhineb sellel, et hageja

soetas XXX kinnistu ning osales rahaliselt ning töise panusega kinnistule elamu

ehitamises ning hiljem YYY kinnistule elamu ning teiste hoonete ehitamisel, kostja

aga nõustus hageja panuste vastuvõtmisega ning oli hiljem nõus tasuma panuste eest

hüvitist. Sisuliselt väidab hageja, et peale abielusuhete lõppu kostja kirjalikud ja

suulised arutelud hagejale makstava hüvitise üle tõendavad seltsingulepingu

sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud. Hageja on

jätnud tähelepanuta, et seltsingulepingu sõlmimiseks ei piisa üksnes sellest, kui mingil

ajahetkel on kostja möönnud hageja poolt kulutuste kandmist kostja lahusvarasse.

Tõendada tuli ka mõlema abielupoole tahe majanduslikult ühise vara väärtuse

kestvaks loomiseks. See asjaolu jäi hageja poolt tõendamata.

48. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis kohus ekslikult, et seltsingulepingu saab lugeda

sõlmituks vaid siis, kui tuvastatakse poolte otsene tahteavaldus, sest käesolevas asjas

saab seltsingulepingu tuvastada kaudsete tahteavalduste teel. Ringkonnakohus hageja

etteheitega ei nõustu. Tuvastades, kas hageja väide seltsingulepingu sõlmimise kohta

on põhjendatud ja tõendatud, hindas maakohus asjas esitatud dokumentaalseid

12(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

tõendeid, poolte vande all antud seletusi ja tunnistajate ütlusi. Seega hindas maakohus

hageja väite õigsust kontrollides ka seda, kas seltsingulepingu saab lugeda sõlmituks

kaudsete tahteavalduste andmise teel.

49. Maakohus avaldas kohtuotsuses seisukoha (otsuse p 48), et pooltel ei saanud olla

seltsingu kokkulepet 2003.aastast ning hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled

oleksid seltsingukokkuleppe sõlminud pärast 2004.a sõlmitud abieluvaralepingut.

Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kogu hageja positsioon ja õigusvaidlus

põhineb väitel, et seltsingulepinguna kvalifitseerub poolte ühine tegevus peale

abieluvaralepingu sõlmimist lahusvaraks muutunud XXX kinnistu ja selle müügist

laekunu arvel YYY kinnistu ehituslikul parendamisel. Kuigi maakohus avaldas

ekslikult seisukoha, et hageja ei tuginenud sellele, et pooled sõlmisid seltsingulepingu

peale abieluvaralepingu sõlmimist, ei muuda see ringkonnakohtu arvates otsuse

lõppjäreldust ebaõigeks, sest maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud (mh otsuse p-

s 34), et seltsingulepingu sõlmimine ei leidnud tõendamist nii peale abieluvaralepingu

sõlmimist ega ka peale YYY kinnistu omandamist ning sinna elamu/hoonete

ehitamist.

50. Maakohus hindas otsuses ka seda, kas seltsingulepingu teine eeldus – hageja poolt

seltsingusse antud oluline panus, leidis tõendamist. Maakohus leidis, et hageja

pangakonto 2004, 2005 ja 2006 väljavõtetelt ei nähtu sellises ulatuses kulusid

ehitustegevusele, millest saaks järeldada hageja olulist panust XXX ja hiljem YYY

kinnistule ehitamisse Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Võrreldes

hageja esile toodud kogumit ehituspoodides tehtud kulude kohta (II kd, tlk 95-96)

nähtub ehituspoodidest pigem väiksemate ehitustarvikute ost, millega kinnistule

elamu ehitamine võimalik ei ole. Lisaks on kostja esile toonud, et ehitusega samal ajal

remontis hageja endale lahusvarana kuuluvaid kortereid (III kd, tlk 156). Seega ei ole

hageja poolt ehituspoodides tehtud kulude seos XXX kinnistule maja ehitamisega

veenvalt tõendatud.

51. Hageja väite kohaselt arveldati ehituse ajal palju sularahas, kuid kellele, millal ja

mille eest tasumine toimus, seda hageja esile ei toonud. Alles ringkonnakohtus

esitatud kohtukõne teesides on hageja esile toonud millal hageja ja kui suures summas

sularaha välja võttis. Kuidas sularaha väljavõtmine seondub ehitamisega, seda hageja

ikkagi esile ei toonud.

52. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei vaielnud maakohtus vastu

sellele, et XXX kinnistule ehitati maja hageja poolt võetud laenudest, suvila ja garaaži

müügist saadud varadest. Kostja väidete järgi jäi XXX kinnistule elamu ehitamise

finantseerimine kostja kanda (III kd, tlk 164).

53. Hageja esitas oma varalise ja töise panuse tõendamiseks kostja kirjad ja audiofailid

poolte kõneluste kohta. Maakohus leidis, et poolte e- kirjavahetus (I kd, tlk 51-54) ja

kolmanda isiku juuresolekul kostja poolt antud kirjalik nõusolek (I kd, tlk 56) kinnistu

ja laenujäägi jagamiseks, hageja dikteerimisel kirja pandud kuluarvestus (II kd, tlk

195) ning poolte vestluse audiofailid ei tõenda seltsingut, sest hagejapoolse vaimse ja

füüsilise vägivalla tõttu oli kostja vara jagamise nõusolekute andmise ajal psüühiliselt

äärmiselt kurnatud ega suutnud enam adekvaatselt tajuda tegelikku olukorda ja enda

õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult tõendeid

hinnates asunud seisukohale, et kostja poolt avaldatud nõusolekud vara jagamiseks

võisid olla vähemalt osaliselt antud sundolukorras. Nimelt nähtub poolte

ekirjavahetusest, et kostja on nõustunud sellega, et hageja emalt saadud 100 000

krooni tuleb arvestada vara jagamisel, kuigi maakohus tuvastas, et sellest rahast XXX

13(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

kinnistule hoonete ehitamiseks ei panustatud. Hageja ema kandis hagejale 13.04.2005

ja 14.04.2005 üle kokku 100 000 krooni maksete selgitusega „laenu tagastamine“.

Hageja väitis, et see summa võeti XXX kinnistule maja ehitamiseks. Samas andis

hageja vande all ütlusi, et sellest summast 54 000 krooni kandis hageja üle kostjale,

kes kasutas seda raha endale MMM korteri ostmiseks. Seega olid hageja väide, mille

kohaselt kasutati tema emalt saadud 100 000 krooni XXX kinnistule maja

ehitamiseks, hageja hilisemalt antud ütlustega osaliselt vastuolus. Maakohus tuvastas,

et 08.06.2005 kandis hageja 10 000 krooni Kinnisvarabüroole LVM, makse

selgitusega „Pärnu, MMM korteri ostu osamaks“ ning 16.06.2005 kostja

pangakontole 36 000 krooni selgitusega “laen“. Maakohus tuvastas, et peale hageja

ema poolt hageja pangakontole kantud 100 000 krooni laekumist tegi hageja mitmeid

tehinguid Ühispanga Likviidsusfondi osakutega, kandnud sellele järgnevalt erinevaid

summasid oma tähtajalistele hoiustele. Seega leidis tõendamist, et hageja ema poolt

antud laen 100 000 krooni ei saanud olla hageja väidetud panus seltsinguvarasse.

54. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et kogutud tõendite

kohaselt ei ületa hageja töine panus üldisele arusaamale vastavat ja seadusest

tulenevat abikaasa kohustust osaleda oma tööga ja varaga perekonna majandamises ja

ülalpidamises, eelkõige ei saa pidada tavapäraseks elamu projekti joonestamist jmt, ei

muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust sellest, et käesolevas asjas on jäänud

hageja poolt tõendamata oluline panus XXX kinnistu ehitustegevusse. Selleks, et

hageja saaks tõenda oma varalist ja töist panust, tulnuks esile tuua, millal ja mida

ehitati, kes, millistest vahenditest ja kellele, kui palju tehtu eest tasus. Hageja neid

asjaolusid esile toonud ei ole, mistõttu tema väide seltsingusse olulise panuse

andmiseks jäi tõendamata. Kuna aga tahe seltsingulepingu sõlmimiseks jäi nagunii

tõendamata, siis ei oleks hagi edukuseks piisanud ka hageja poolt olulise panuse

andmise tõendamine XXX ja /või YYY kinnistule hoonete ehitamiseks.

55. Kui hageja nõudeid saab kvalifitseerida mitme õigusliku aluse järgi, peab kohus välja

selgitama, kas hageja soovib tugineda oma nõude kõikidele või mõnele õiguslikule

alusele või ta valib neist välja vaid ühe. Juhul, kui hageja on selgelt väljendanud, et ta

ei soovi tugineda mõnele võimalikule alternatiivsele nõude alusele, ei saa kohus seda

nõude alust hinnata. Maakohus küsis hagejalt seisukohta võimalike hagi õiguslike

aluste suhtes. Hageja hagi alusena alternatiivseid asjaolusid esile ei toonud ning leidis,

et PKS §-ide 27 lg 3 ja 37 või VÕS § 1042 järgi kvalifitseerimine võimalik ei ole (III

kd, tlk 171), korrates seisukohta, et hagi põhineb seltsingul 07.09.2016 istungil. Seega

loobus hageja selgesõnaliselt alternatiivsetest õiguslikest alustest. Seetõttu ei ole

põhjendatud hageja seisukoht ringkonnakohtu istungil, et maakohus oleks saanud

hageja nõude kvalifitseerida mingil muul alusel (hageja välistas siiski nõude alusetu

rikastumise alusel), kuna hageja esitas rahalise nõude.

56. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja ka maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude suuruse, väites, et kohus jättis ebaõigesti hagejalt

väljamõistetavate kulude suuruse kuni 5 000 euroni piiramata. Ringkonnakohus

hageja seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt leiab hageja, et maakohus oleks pidanud

jaotama menetluskulud selliselt, et osad kostja menetluskulud jäävad kostja kanda,

kuna vaidluse algstaadiumis tõi õigusnormi väär kohaldamine ja hagi menetlemisest

keeldumine kaasa kolmes kohtuastmes läbitud määruskaebusmenetluse.

Ringkonnakohus osutab, et kostja ei ole menetluskulude nimekirjas nõudnud

lepingulise esindaja kulude hüvitamist eelnimetatud määruskaebusmenetluses.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude osaliselt kostja

14(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

kanda jätmine, hoolimata sellest, et hagi jääb rahuldamata, saab toimuda vaid

erandlike asjaolude olemasolul. Selliseid erandlikke asjaolusid hageja esile toonud ei

ole.

57. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule

kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Apellatsioonkaebus ei sisalda

ringkonnakohtu hinnangul selliseid põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus hindas, et

käesoleval juhul oli tegemist keskmiselt keerulisema menetlusega ning esindaja

toimingud kostja esindamiseks olid vajalikud ja põhjendatud. Neid seisukohti ei ole

hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

58. Hinnates kostja lepingulise esindaja teenuse osutamisele kulunud ajakulu võib

ringkonnakohtu arvates ette heita ülemäärast ajakulu eelistungiteks valmistumisel

ning teeside koostamisel. Kuna aga kostja taotluses menetluskulude hüvitamiseks oli

tundide arv esitatud vähendatud kujul, siis ei anna eeltoodud seisukohad alust

maakohtu otsuses toodud seisukohtade muutmiseks.

59. Kostja esitas taotluse 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et

protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama

menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1

nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi

märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu

ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

Protokolli parandamiste taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust

omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt

väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata

pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Menetluskulude jaotus

60. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud kostja

menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

61. Ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja

lepingulise esindaja kulud kokku 1 800 eurot, mis kujuneb järgmiselt:

apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5 tundi, konsultatsioonid 1 tund, vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele 7,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 4 tundi

ja kohtuistungil esindamine 1 tund. Esindaja tunnihind on 120 eurot koos

käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, arvestades lepingulise esindaja ajakulu,

esitatud dokumentide sisu, mahtu ja tunnihinda, et kostja lepingulise esindaja kulu on

põhjendatud osaliselt. Eelkõige peab ringkonnakohus ülepaisutatuks kohtuistungi

ettevalmistamiseks kulunud aega 4 tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et istungi

ettevalmistamise mõistlikuks ajaks on 1 tund. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 12x120=1 440 eurot.

62. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist

ja loeti ta TsMS § 184 lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu summas 1075 euro tasumisest

15(16)

Tsiviilasi nr: 2-13-10906

apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleval juhul jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata, mistõttu tuleb analoogia korras juhinduda samast

sättest. Seega tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1075 eurot. TsMS §

179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja, lg

9 järgi tuleb nõude tasumisega viivitamisel tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu Kaija Kaijanen Andres Suik kohtunik kohtunik kohtunik

16(16)