2-08-91653/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-91653

Tsiviilasi

AS-i Eesti Krediidipank hagi W.I vastu võlgnevuse ja

intressi väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.03.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

16 572,31 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

W.I apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Eesti

Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4,

15014 Tallinn), lepinguline esindaja Margit Saar (e-post:

XXX)

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): W.I (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova

(e-post:XXX)

Istungi toimumise aeg

07.09.2017

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 02.03.2017 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. W.I apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus W.I kanda. AS-i Eesti Krediidipank

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.

4. Rahuldada AS Eesti Krediidipank taotlus 07.09.2017 istungi protokolli

parandamiseks ning lugeda protokolli teise lehekülje teise rea täislause õigeks

järgmiselt: 22.06.2004 sõlmiti juurde tagatisleping, summa oli 150 000 USD.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kohtule 30.12.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Duncan

(registrist kustutatud 09.07.2008) 13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr 932

tulenevate võlgnevuste tasumiseks. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt kinnitas OÜ

Duncan, et võlgneb laenulepingu nr 932 alusel põhisumma 43 434,76 USD ja

intressivõlana 4 123 USD ning kohustus nimetatud võlgnevused hagejale hiljemalt

25.12.2010. a kokkuleppele lisatud maksegraafiku alusel tasuma. Lisaks kohustus OÜ

Duncan tasuma hagejale tagastamata laenusummalt intresse 5% aastas kuni

laenusumma tagastamiseni.

2. Kokkuleppes nimetatud OÜ Duncan kohustuste täitmise tagamist asus käendama

kostja, kes oli ühtlasi OÜ Duncan juhatuse liige. Kostja vastutab käenduskohustuse

alusel hageja ees kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas

137 550 USD.

3. OÜ Duncan oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Hageja teavitas OÜ-t Duncan ja

kostjat korduvalt tekkinud võlgnevusest ning saatis 24.07.2006. a hoiatuse, milles

nõudis kokkuleppe täitmist.

4. 29.12.2008 seisuga võlgnesid OÜ Duncan ja kostja kokkuleppe alusel hagejale

põhisumma 23 664,40 USD, eelmiste perioodide ajatatud intresside võla 2 501,20

USD, kokkuleppest tuleneva intressivõlana 5 288,20 USD. Nimetatud summad palub

hageja kostjalt välja mõista.

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

Kostja vastuväited

5. Kohtule 26.10.2015. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostjal ei ole

vastuväiteid selle kohta, et 30.01.2004 hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

käendusleping. Eelnimetatud lepingu alusel kohustas kostja vastutama hageja ees OÜ

Duncan kohustuste täitmise eest, mis tulenevad arvelduskrediidilepingust nr A-19S,

arvelduskrediidilepingust nr A-103, laenulepingust nr 932 ja laenulepingust nr 762.

Käenduslepingu punktis 2 pooled fikseerisid, et käendaja vastutab panga ees

eelnimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Duncan ning käendaja

vastutuse rahaline maksimumsummaks on 137 550 USD. Kuna põhivõlgnik OÜ

Duncan ei saanud täita maksekohustusi ja põhivõlgnikul tekkis võlg, siis hageja esitas

kostjale, kui põhivõlgniku käendajale nõude OÜ Duncan eest võlakohustuste

täitmiseks.

6. 24.11.2005 hageja, osaühingu Furnit ja kostja vahel oli sõlmitud hüpoteekide

kustutamise kokkulepped ja kinnistamisavaldused, kinnistu müügileping ja

asjaõigusleping nr 10684. Eelnimetatud lepingu alusel kostja võõrandas osaühingule

Furnit kostjale ja T. W.I´le kuuluva kinnisasja asukohaga Tallinna linn XXX

müügihinnaga 5 327 867 krooni, mis võrdub 401 209,91 USD või 340 512,76 eurot.

7. Lepingu nr 10684 punkti 4.2.2. alusel kinnisasja võõrandamisest saadud 5 272 133,35

krooni, mis võrdub 397 012,94 USD (Eesti Panga Eesti krooni kurss välisvaluutade

suhtes 24.11.2005 seisuga oli 1 USA dollar = 13,2795 Eesti krooni) kanti üle hageja

pangakontole nr 4290460000016 AS-s Eesti Krediidipank.

8. Kuna põhivõlgnikul OÜ-l Duncan ei olnud rahalisi vahendeid ja vara selleks, et tasuda

laenulepingust nr 932 tulenev põhisumma ja intressi võlgnevus üldsummas 47 557,76

USD, siis hageja nõudis, et kostja allkirjastaks 13.12.2005 kokkuleppe. Nimetatud

kokkulepe sõlmimist hagejale oli vaja selleks, et hagejal oleksid õiguslikud alused

kinni pidada kostjale kuuluvast rahast, mis olid hageja valduses OÜ Duncan võla

lõppsummad.Kostja kinnitab, et eelnimetatud kokkulepe oli koostatud hageja poolt OÜ

Duncan suhtes ajal, mil osaühingu tegevus oli lõppenud ja sellest oli teadlik hageja.

Just nimelt sellel põhjusel hageja nõudis, et kokkulepe oleks aktsepteeritud kostja

poolt, kuna OÜ –l Duncan puudusid rahalised vahendid ja tegevus.

9. 13.12.2005.a. hageja, OÜ Duncan ja kostja vahel sõlmiti laenulepingust nr 932

tulenevate võlgnevuste tasumise kokkulepe, mille alusel hageja pidas kinni lepingu nr

10684 alusel saadud rahast OÜ Duncan võla summas 47 557,76 USD. Peale

kokkuleppe sõlmimist hageja kinnitas, et temal puuduvad nõuded nii OÜ Duncan, kui

ka kostja vastu.

10. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et hageja poolt kokkuleppele lisatud lisal 1

(t.lk 7-8) puuduvad nii hageja kui ka kostja allkirjad. Seega, see asjaolu samuti

tõendab, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et võlg summas 47 557,76 USD

OÜ Duncan või kostja poolt tasutakse maksegraafiku alusel.

11. Notariaalse lepingu nr 10684 punkti 4.2.2. alusel kinnisasja ostja, kostja korraldusel,

kandis üle hageja pangakontole nr 4290460000016 Eesti Krediidipangas 5 272 133,35

krooni, mis võrdub 397 012,94 USD. Kuna kinnistu kuulus kostja ja tema abikaasa T.

W.I ühisvarasse, siis kinnisasja võõrandamisest saadud ½ osa summast 198 506,47

USD kuulub kostjale.

12. 30.01.2004 käenduslepingu alusel oli käendaja ehk kostja vastutuse

maksimumsummaks 137 550 USD. Isegi juhul, kui kostja kui käendaja vastutuse

maksimumsummale lisada 13.12.2005 kokkuleppes märgitud võla summa 47 557,76

USD, siis kostja vastutuse summa ei olnud suurem kui 185 107,76 USD. Arvestades

seda, et kinnisasja võõrandamisest hageja sai kätte kostjale kuuluvad 198 506,47 USD,

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

siis hagejal oli kohustatud tagastama kostjale pärast võla kustutamist ülejäänud summa

13 398,71 USD. Kostja kinnitab, et hageja ei tagastanud kostjale enamsaadud 13

398,71 USD dollarit.

13. Eeltoodu alusel kostja kinnitab, et 2005.a detsembri kuus kostja poolt oli tasutud

hagejale OÜ Duncan eest võlg täies ulatuses ja kõik võlasuhted hageja ja kostja vahel

olid lõppenud 2005.a detsembrikuu lõpus pärast kinnisasja võõrandamist saadud

summa hageja poolt kinni pidamisest, mis läks kostja võlakohustuste täitmiseks. Kuna

2005.a detsembri kuus hageja esindaja kinnitas, et kõik OÜ Duncan võlad on kostja

poolt tasutud ja hagejal puuduvad nõuded nii Duncan OÜ kui ka kostja vastu, siis jääb

arusaamtuks, miks 2009.a jaanuaris, s.o. 3 aastat pärast kostja ja hageja võlasuhete

lõppemist, hageja ilma mingisuguse etteteatamiseta esitas hagi kostja vastu.

14. Samuti kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et hageja ja kostja vahel

30.01.2004 sõlmitud käenduslepingu alusel kostja võttis endale kohustused vastutada

hageja ees

OÜ

Duncan kohustuse täitmise eest, mis tulenevad

arvelduskrediidilepingust nr A-19S, arvelduskrediidilepingust nr A-103, laenulepingust

nr 932 ja laenulepingust nr 762. Juhul, kui liita kokku eelnimetatud lepingute alusel

rahalised kohustused, siis võlakohustuse põhisummaks on 277 676 USD

(arvelduskrediidilepingu nr A-19S laenusummaks oli 100 000 USD,

arvelduskrediidilepingu nr A-103 laenusummaks oli 22 591 USD dollarit, laenulepingu

nr 932 laenusummaks oli 100 000 USD ja laenulepingu nr 762 laenusummaks oli 55

085 USD). Isegi juhul kui eelnimetatud summale lisada intressid ja viivised, siis igal

juhul võlakohustused eelnimetatud laenulepingute alusel ei saa olla suuremad kui 347

700 USD. Arvestades seda, et kinnistu müügist kostja poolt oli ülekantud hagejale 397

012,94 USD, siis hageja valduses olev summa 397 012,94 USD oli piisav selleks, et

katta kostja kõik võlad hagejale. Käesoleval juhul, 30.01.2004 hageja ja kostja vahel

sõlmitud käendusleping piirab kostja kui käendaja vastutust rahasummaga. Vastavalt

käenduslepingu punktile 2, käendaja vastutuse rahaline maksimumsummaks on 137

550 USD. Tegelikult kostja poolse käendaja kohustuste täitmise eest sai hageja 397

012,94 USD, sh kostjalt oli saadud 198 506,47 USD ja kostja abikaasalt T. W.I´lt oli

saadud 198 506,47 USD.

Esimese astme kohtu otsus

15. Harju Maakohus rahuldas hagi. Otsusega mõisteti hagejalt 13.12.2005. a kokkuleppest

ja käenduslepingust tulenev võlgnevus, ajatatud intressivõlgnevus ning intress kokku

summas 20 535 (kakskümmend tuhat viissada kolmkümmend viis) eurot ja 19 senti

välja kostja kasuks. Menetluskulud jäid hageja kanda, hagejalt mõisteti kostja kasuks

välja riigilõiv 846,83 senti.

16. Otsuse põjenduste kohaselt on kohtule esitatud 24.11.2005 sõlmitud kinnistu

müügileping ja asjaõigusleping nr 10684, mille alusel kostja võõrandas osaühingule

Furnit kostjale ja T. W.I´le kuuluva kinnisasja asukohaga Tallinna linn XXX (I kd tl

90). Kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegid tagasid hageja nõudeid, mis tulenesid

OÜ Duncan ja hageja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr A-19 S ja selle

lisadest, laenulepingust nr 932 ja selle lisadest, laenulepingust nr 762 ja selle lisadest

ning kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 1235 ja selle lisadest (I kd tl 92,

158-159, II kd tl 40). Lisaks tagas kostja käendajana ka põhivõlgniku kohustuste

täitmist, mis tulenesid arvelduskrediidilepingust nr A-19S, arvelduskrediidilepingust nr

A-103, laenulepingust nr 932 ja laenulepingust nr 762 maksimumsummas 137 550

USD (I kd tl 27, II kd 87-93). Kohtu hinnangul leiab kostja ekslikult, et hüpoteekide

realiseerimisest saadud rahasummade arvelt tuleb lugeda täidetuks ka käenduslepingust

tulenev kohustus hageja ees (II kd tl 94). Kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

seatud hüpoteegid ning käenduskokkulepe on kaks eraldiseisvat tagatist ka olukorras,

kus hüpoteekidega koormatud kinnisasi kuulub käendajale ning hüpoteekide

realiseerimine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda põhivõlgniku poolt täitmata jäänud

kohustuse täitmist ka käendajalt.

17. Kostja väitel hageja kinnitas, et temal puuduvad nõuded OÜ Duncan kui ka kostja

vastu (I kd tl 103). Kostja hinnangul tõendab tema väidet notariaalse lepingu p 3.1. (I

kd tl 91, II kd tl 94). Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu punktis 3.1. sisalduv

kinnitus käib üksnes ostuhinna tasumise ning lepingu p 1.1 sätestatu kohta. Käesolevas

menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale või põhivõlgnikule

kinnitanud, et kõik arvelduskrediidilepingutest ning laenulepingutest tulenevad

kohustused on täidetud.

18. Kostja avaldas 25.01.2017. a toimunud kohtuistungil, et tema ei tea, mis asjaoludel

kandis hageja 60 000 kostja abikaasale (II kd tl 94). Kohtu hinnangul ei ole kostja

kohtule tõeseid andmeid avaldanud. Kohtule on esitatud kostja abikaasa 24.11.2005. a

kiri hagejale, milles T. W.I soovib XXX, Tallinnas kinnisasja müügist saadu arvelt 800

000 krooni tagastamist, kuivõrd tegemist oli perekonna eluasemega ning peres kasvas

kolm last (I kd tl 167). Vastavalt 13.12.2005. a kokkuleppele tasus hageja kostja

abikaasale 800 000 krooni (I kd tl 168, II kd tl 85), s.o samal päeval mil kostja

allkirjastas 13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr 932 tulenevate võlgnevuste

tasumiseks. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et tegelikkuses teadis kostja, mis alusel

pank kandis 800 000 krooni (s.o. 51 129,32) T. W.I-le ning asjaolu, et kostjal on

tekkinud 13.12.2005 kokkuleppest tulenev kohustus hageja ees ning see ei ole täidetud

XXX, Tallinn kinnisasja müügist saadu arvelt. Kostja on kohtule avaldanud, et hageja

sai 300 000 krooni OÜ Duncan vallasvara müügist (II kd tl 109). Täitemenetluses

selgus, et OÜ-l Duncan puudus igasugune vallasvara. Kostja, kes oli OÜ Duncan

juhatuse liige oli ilmselt sellest asjaolust teadlik. Kohtu hinnangul väidab kostja seega

paljasõnaliselt, et hageja sai kommertspandi realiseerimisest 300 000 krooni.

19. Kohtule on esitatud 13.12.2005. a kokkulepe, mille punktis 3 on kostja OÜ Duncan

esindajana kinnitanud, et kohustub võlgnevuse kustutama hiljemalt 25.12.2010. a

kokkuleppele lisatud maksegraafiku alusel. Käendajana on kostja kinnitanud, et on

nõus võlgnevuse tasumisega kokkuleppe lisas kirjeldatud maksegraafiku alusel.

Eeltoodust nähtub, et kostjale oli üheselt selge, et kokkuleppe lisaks on maksegraafik,

mida tuleb täita. Hageja saatis 24.07.2006. a hoiatuse kokkuleppe lõpetamisest

aadressile XXX, Tallinn (I kd tl 9), s.o. kokkuleppes märgitud aadressil. Kokkuleppe

punktis 13 on kostja OÜ Duncan juhatuse liikmena kinnitanud, et kokkuleppes tema

poolt esitatud andmed on tõesed. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited selle kohta, et

ta ei ole hoiatust kokkuleppe lõpetamiseks kätte saanud, paljasõnalised ning vastuolus

käesolevas menetluses kogutud tõenditega.

20. Kostja väitel pole tal kunagi olnud AS-is Eesti Krediidipank isiklikku pangakontot,

mistõttu ei saanud tal olla täitmata laenukohustust summas 77 933 USD ning

laenulepingu nr 1235 alusel ei ole kostja kunagi laenu saanud. Kostja hinnangul on see

rahatu tehing (II kd tl 111). Kohtu hinnangul on kostja avaldused kohtule vastuolus

käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite ning TsMS § 328 lg 1 sätestatuga. Kohtule on

esitatud tõendid selle kohta, et kostja omas AS-is Eesti Krediidipank isiklikku

pangakontot, kuhu on laenulepingu nr 1235 alusel kantud 77 933 USD (II kd tl 127,

135).

21. Kostja on väitnud paljasõnaliselt, et tegelikkuses on kõik 13.12.2005. a kokkuleppest ja

laenulepingust nr 932 tulenevad kohustused hageja ees täidetud. Käesolevas

menetluses esitatud tõenditest nähtub, et kohustused on täidetud tagatiste

võõrandamisest summas 4 472 133,35 eesti krooni (s.o 335 695,34 USD) ning seisuga

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

25.11.2005 oli 13.12.2005. a kokkuleppest ja laenulepingust nr 932 täitmata kohustus

summas 43 434,76 USD (II kd tl 84), seisuga 29.12.2008. a oli täitmata põhikohustus

23 664,40 USD (s.o. 16 572,31 EUR), millele lisandub ajatatud intress summas 2

501,20 USD (s.o. 1 751,60 EUR) ja kokkuleppest tulenev intress summas 5 288,20

USD (s.o. 3 703,36 EUR). Seisuga 25.01.2017. a moodustab valuutakursi muutusest

võlgnevus kokku 20 535,19 EUR (II kd tl 94).

22. Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige

ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on

käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist

põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja

tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited OÜ

Duncan kohustuste puudumise kohta usutavad (II kd tl 109). Äriseadustiku § 183

kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Arvestades, et kostja näol oli

laenude saamise ajal tegemist laenusaaja juhatuse liikmega, samuti laenusaaja osa

omanikuga, oli kostja teadlik, et tegelikkuses oli äriühingul registrist kustutamise

hetkeks täitmata kohustusi.

23. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja

mõista menetluskulud kokku summas 13 250 krooni, s.o. 846,83 eurot. Hageja on

tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 846,83 eurot.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ning

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda;

25. Kostja leiab, et arvelduskrediidileping nr A-19S on lõppenud, sest 03.01.2003 oli

vastavalt lepingu tingimustele arvelduskrediidilimiit sulgunud. OÜ Duncan jättis

tagastamata krediidi summas 110 000 USD ning hageja ja OÜ Duncan leppisid kokku

arvelduskrediidilepingu nr A-19S tähtaega mitte pikendada, vaid sõlmida uus

laenuleping. Selle kokkuleppe alusel sõlmisid hageja ja OÜ Duncan 28.01.2003

laenulepingu nr 762, kus hageja poolt oli fikseeritud arvelduskrediidilepingu nr A-19S

võlg summas 110 000 USD ning laenu kasutamise sihtotstarbeks oli käibekapitalilaen

(refinantseerimine arvelduskrediit käibekapitalilaenuks). Ka mõlema lepingu täitmise

tagamiseks olid sõlmitud samad tagatislepingud. Seega laenulepingu nr 762

sõlmimisega loeti, et hageja ja OÜ Duncan lõpetasid arvelduskrediidilepingu nr A-19S

ja seega alates 20.01.2003 loeti, et OÜ-l Duncan puudub võlg hageja ees, mis tulenes

arvelduskrediidilepingust nr A-19S. Hageja arvestuse järgi on 25.11.2005 seisuga

arvelduskrediidilepingu nr A-19S järgne OÜ Duncan võlg põhisummas 150 000 USD

ja intressid 15 496 USD. Hageja on alusetult kostja võlga suurendanud 165 496 USD

võrra. Maakohus ei ole kostja vastuväiteid arvestanud. Kuna võla olemasolu

tõendatakse raha ülekandmisega, siis hüpoteegilepingus nr 552 märgitud tagatavate

nõuete loeteluga võlga kinnitada ei saa.

26. Kostja osutas maakohtu tähelepanu ka sellele, et 30.01.2004 käenduslepingu

sõlmimisel oli arvelduskrediidilepingu nr A-19S alusel põhivõla suuruseks 100 000

USD, kuid kostja kinnistu müügist saadud summast 335 695,34 USD arvestati maha

arvelduskrediidi põhivõlg 150 000 USD, mis on 50 000 USD suurem. Nimetatud

summade erinevust hageja seletada ei osanud.

27. 18.01.2005 oli poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 1235, mille alusel pooled leppisid

kokku, et hageja annab kostjale laenu summas 77 933 USD tähtajaga 6 kuuks. Kostja

kinnitab, et eelnimetatud laenulepingu sõlmimisega asendasid pooled hageja ja OÜ

Duncan vahel sõlmitud laenulepingu nr 932 ning fikseerisid 18.01.2005 seisuga OÜ

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

Duncan võla summas 77 933 USD, mis tulenes laenulepingust nr 932. Laenulepingu nr

1235 alusel tegelikult ei olnud laenusummat 77 933 USD kostjale üle antud.

28. Kostja kinnitab, et temal ei ole kunagi avatud hageja juures isiklikku pangakontot,

kuhu hageja oleks saanud üle kanda mingeid laenusummasid. 20.01.2005 kanti summa

77 939 USD üle kontole, mis kostjale ei kuulu.

29. Juhul, kui tuvastada, et arvelduskrediidilepingu nr A-19S alusel on kostja

võlakohustused lõppenud seoses laenulepingu nr 762 sõlmimisega ning, et laenuleping

nr 1235 on rahatu tehing, siis on hageja saanud kinnistu müügist rohkem 260 253 USD.

30. Kostja kinnitab, et 13.12.2005 kokkuleppe sõlmimisel andis hageja kinnituse, et

hagejal puuduvad peale kinnisasja müügist saadud summasid nõuded nii OÜ Duncan

kui ka kostja vastu.

31. Asjaolu, et hageja tagastas kinnistu müügist 800 000 krooni, ei mõjuta seda, et kinnistu

müügist sai hageja 395 746,39 USD ning see kattis OÜ Duncan ja kostja võla täies

ulatuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

32. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse

lõppjärelduses

muutmata,

täiendades

otsuse

põhjendusi.

Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

34. Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et hageja ja OÜ Duncan sõlmisid

13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr 932 tulenevate võlgnevuste tasumiseks.

Kokkuleppes kinnitas OÜ Duncan, et võlgneb laenulepingu nr 932 alusel hagejale

põhisumma 43 434,76 USD ja intressisumma 4 123 USD. OÜ Duncan kohustus

nimetatud võlgnevused tasuma hagejale hiljemalt 25.12.2010 kokkuleppele lisatud

maksegraafiku alusel. Lisaks kohustus OÜ Duncan tasuma hagejale tagastamata

laenusummalt intresse 5% aastas, kuni laenusumma tagastamiseni.

Apellatsioonkaebuses ei ole kostja vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et 13.12.2005

kokkuleppes nimetatud OÜ Duncan kohustuste täitmist tagas käendajana kostja, kes oli

ühtlasi OÜ Duncan juhatuse liige.

35. Apellatsioonkaebus on rajatud peamiselt väidetele, et põhivõlgnikul puudus juba

13.12.2005 kokkuleppe sõlmimise ajal võlg kuna:

-Arvelduskrediidileping nr A-19S lõppes, sest laenulepinguga nr 762 refinantseeriti

arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus käibekapitalilaenuks.

-Hageja poolt märgitud 25.11.2005 teatises arvelduskrediidilepingust nr A-19S tulenev

OÜ Duncan võlgnevus põhisummas 150 000 USD ja intressisummas 15 469 USD ei

ole õige, sest 30.01.2004 oli hageja poolt arvelduskrediidilepingu nr A-19S alusel

põhivõlaks märgitud 100 000 USD. Seega on hageja arvestanud OÜ Duncan

arvelduskrediidilepingust nr A-19S tuleneva võla 50 000 USD suuremas ulatuses.

-18.01.2005 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 1235, laenusummaga 77

933 USD, on rahatu, kuna nimetatud laenulepingu sõlmimisega asendasid pooled

hageja ja OÜ Duncan vahel sõlmitud laenulepingu nr 932.

-Hageja kandis T. W.I-le kinnistu XXX, Tallinn saadud müügist osa summa tagasi.

Kuna kostja selle tehinguga nõustunud ei ole, siis tuleb arvestada, et hageja sai

võlgnevuse katmiseks kinnistu müügist 395 746,39 USD. Hageja on väitnud, et kui

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

raha poleks osaliselt T. W.I-le üle kantud, oleksid kõik kostja kohustused täidetud

olnud.

36. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja OÜ Duncan vahel 13.12.2005 kokkulepe näol on

tegemist võlatunnistusega. Kuigi kostja esitas ringkonnakohtu istungil väite, et

tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, leiab ringkonnakohus, et puudub alus

kvalifitseerida võlatunnistus konstitutiivsena. 13.12.2005 kokkuleppes ei ole

väljendatud hageja ja OÜ Duncan tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus

kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse

võlatunnistusega. Kokkuleppest nähtuvalt väljendasid kokkuleppe sõlminud pooled, et

OÜ Duncan sai laenu 100 000 USD, kuid 25.11.2005 seisuga on laenusaaja

laenulepingust nr 932 tulenev põhisumma võlgnevus 43 434,76 USD ja intressi

võlgnevus 4 123 USD. Hageja väidete kohaselt sõlmiti kokkulepe seetõttu, et OÜ-l

Duncan jäi hageja ees võlgnevus peale seda, kui XXX, Tallinn kinnistu, mida koormas

hageja kasuks seatud hüpoteek, müügist saadud rahast tagastati T. W.I-le 800 000

krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tuvastatu, et OÜ Duncan ning

kokkuleppele OÜ Duncan juhatuse liikmena allkirjastanud kostja olid teadlikud

kokkuleppe sõlmimise asjaoludest, on veenev. Kostja väide, et kokkuleppe eesmärgiks

oli hageja ja OÜ Duncan poolt fikseerida OÜ Duncan võlgnevuse puudumine hageja

ees ei leidnud tõendamist, sest see ei nähtu kokkuleppest ega asjas esitatud muudest

tõenditest.

37. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et 13.12.2005 kokkulepe oli

deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist

tagajärge – menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st

võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale

võatunnistuse ning võlgnik peab kohustuse vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks

tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga ja materiaalõiguslikuks

tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega

lihtsustatakse võla sissenõudmist.

38. Võimalikku vastuväitest loobumist hinnates tuleb eelkõige lähtuda võlatunnistuse

andmise põhjustest ja eesmärgist. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud

kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik

võlatunnistuse ajal teadis või pidi teadma, st laenulepingust tuleneva kohustuse

rikkumisest, võla suurusest ning põhjusest, miks võlatunnistus sõlmiti. Sellest tulenevalt

on ringkonnakohus seisukohal, et võlatunnistuse andmisel saab lugeda võlgnik

loobunuks järgmistest vastuväidetest:

-OÜ Duncan ja hageja vahel 16.05.2003 sõlmitud laenulepingust nr 932 tuleneva

põhivõla suurus on seisuga 25.11.2005 43 434, 76 USD ja intressivõla suurus on 4 123

USD,

-OÜ Duncan oli viidatud laenulepingust tulenevat laenu tagasimaksekohustust

rikkunud.

Ringkonnakohus osutab, et samas tuleb käesoleva asja lahendamisel arvestada VÕS §

149 lg-s 1 sätestatuga, kuna käesolevas asjas on hageja esitanud nõude käendaja vastu.

39. Deklaratiivse võlatunnistuse tõttu ei pidanud hageja esitama võla tekkimise asjaolusid,

sest võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Kostja tugineb sisuliselt

asjaolule, et kuna kinnistule XXX, Tallinn hageja kasuks seatud hüpoteegi

realiseerimisest laekus hagejale kinnistu müügisummast suurem summa kui oli OÜ

Duncan ja kostja võlg hageja ees kokku, puudub nii põhivõlgnikul kui ka kostjal võlg

hageja ees. Ringkonnakohus märgib, et kostja kohustus oli käesolevas asjas oma väiteid

tõendada. Kuigi teatud erandlikel asjaoludel võib tõendamiskoormis deklaratiivse

võlatunnistuse puhul uuesti hagejale üle minna, ei ole käesolevas asjas toodud selliseid

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

erandlikke asjaolusid, millega saaks põhjendada tõendamiskoormise ümberpööramist

hageja kahjuks. Hageja on esitanud hagi kostja kui käendaja vastu, samas puudub

vaidlus, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige, mistõttu ei ole usutav, et kostjal

puuduvad mistahes andmed ja tõendid hageja ja OÜ Duncan vaheliste laenulepingutega

seoses, sh läbirääkimiste kohta erinevate laenulepingute sõlmimisel. Käesolevas asjas

on oluline ka see, et hageja ei ole keeldunud tõendamisele kaasa aitamast ja peamiselt

ongi asja materjalide juurde esitanud tõendeid hageja. Põhjendatud on aga samas hageja

väide, et hagejal ei ole kõiki asjakohaseid otseseid tõendeid esitada, millega saaks

ümber lükata menetluses esitatud kostja väited, kuna tehingute tegemisest on kaua aega

möödunud. Kugi hageja näol on tegemist krediidiasutusega on oluline nende väidete

tõesuse hindamisel arvestada asjaoluga, et käesolevas asjas tehti tagaseljaotsus

01.09.2009, jõustumismärge pandi otsusele 27.10.2009, kaja esitas kostja 26.10.2015.

Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates põhjendamatud kostja väited, et kostja

väidete kummutamiseks on hageja esitanud osaliselt kaudseid tõendeid, mis

tõendamisväärtust ei oma.

40. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et laenuleping nr 1235 ei olnud rahatu.

Asjas on esitatud poolte poolt allkirjastatud laenuleping (II kd, tlk 87) ning hageja on

põhjalikult selgitanud, kuidas sai kostja laenulepingus märgitud laenusumma kätte (II

kd, tlk 133). Asjas esitas hageja laenusumma laekumise kohta kostja kontole tõendid (II

kd, tlk 125, 135). Kuna arvelduskrediidileping A-19S sõlmiti 04.07.2002, laenuleping

nr 762 sõlmiti 20.01.2003, laenuleping nr 932 sõlmiti 16.05.2003 ja laenuleping nr

1235 sõlmiti 18.01.2005, siis tõendavad ringkonnakohtu arvates 20.01.2005 Tallinna

notar Kai Sepa juures sõlmitud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe (II

kd, tlk 120jj) p-s 3, 05.05.2005 Tallinna notar Piret Pressi juures sõlmitud hüpoteegi-

lepingu (II kd, tlk 122jj) p-s 4 väljendatu, et nii arvelduskrediidilepingust A-19S ning

laenulepingutest nr 762, nr 932, kui ka nr 1235 oli laenulepingute järgsetel võlgnikel

hageja ees võlgnevusi. 30.01.2004 sõlmitud käenduslepingus (I kd, tlk 27) on kostja

kinnitanud OÜ Duncan arvelduskrediidilepingust nr A-19S ja laenulepingust nr 762

tulenevaid laenu tagasimaksmise kohustusi hageja ees. Asjaolu, et

arvelduskrediidilepingule nr A-19S sõlmiti lisa, sh muudeti lepingust tulenevate

kohustuste täitmise tähtaega ning fikseeriti laenusumma suurus 150 000 USD nähtub,

apellatsioonimenetluses hageja poolt esitatud tõendist (II kd, tlk 160), mille

vastuvõtmisega asja materjalide juurde kostja nõustus. Lisaks osutab ringkonnakohus

asjaolule, et arvelduskrediidilepingu nr A-19S järgi oli krediidilimiidiks kokku lepitud

180 000 USD. Seega ei ületanud arvelduskrediidilepingu nr A-19S fikseeritud

laenusumma 150 000 USD kokkulepitud krediidilimiiti.

41. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja väited, et arvelduskrediidilepingust nr A-

19S tulenev võlgnevus refinatseeriti laenulepinguga nr 762, laenuleping nr 1235 oli

rahatu ja tõendamata on arvelduskrediidilepingu nr A-19S tulenev võlgnevus summas

150 000 USD. Kostja väited, et tema allkirjastas notariaalsed hüpoteegiga tagatavate

nõuete kokkuleppe ja hiljem sõlmitud hüpoteegilepingu nii, nagu hageja need oli

koostanud, teadmata nende sisust ei ole usutavad.

42. Õige on ka maakohtu järeldus selles, et kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale

seatud hüpoteek ja kostja käendus on kaks eraldiseisvat tagatist. Kostja ei vabane

käenduslepinguga võetud kohustuse täitmisest selle tõttu, et hageja tagastas kinnisasja

omanikule hüpoteekide realiseerimisest saadud rahasumma osaliselt, st nõustus, et

võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks jääb vaid kostja käendus.

43. Hageja esitas taotluse 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks. Kostja ei vaielnud

taotluse vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada, sest protokolli

on hageja esindaja poolt viidatud summa 150 000 USD asemel kirjas 25 000 USD.

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653

Menetluskulude jaotus

44. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata,

sest hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu Andres Suik

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)

Tsiviilasi nr: 2-08-91653