3-15-2905/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2905

Haldusasi

Suursoo Jahiseltsi kaebus Keskkonnaameti 16.07.2015

korralduste nr HLS 1-15/194 ja nr HLS 1-15/15/195

tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks

otsustama uuesti Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmine

Menetlusosalised

Kaebaja – mittetulundusühing Suursoo Jahiselts,

seaduslik esindaja Aivar Noorma

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristiin

Jääger

Kolmas isik – OÜ Variku Jahiselts, volitatud esindaja

Mirjam Vili

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.01.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Suursoo Jahiseltsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Suursoo Jahiseltsile 22.08.2017 menetlusdokumendi lisad 7-1, 7-2 ja 8-2.

2. Jätta Suursoo Jahiseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.01.2017 otsus muutmata.

3. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-15-2905

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet keeldus 16.07.2015 korraldusega nr HLS 1-15/15/195 Suursoo

Jahiseltsile Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest.

04.05.2015 esitasid OÜ Variku Jahiselts ja Suursoo Jahiselts Keskkonnaametile taotluse Nõva

jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks. 10.06.2015 kirjaga teavitas Keskkonnaamet

taotluse esitajaid kasutusõiguse loa taotlusele lisatud kirjalikes kokkulepetes esinevatest

puudustest. OÜ Variku Jahiselts kõrvaldas puudused kokkulepetes 193,95 ha ulatuses ning

126,27 ha ulatuses jäid puudused kõrvaldamata. Suursoo Jahiselts kõrvaldas puudused 129,53

ha ulatuses ning 271,59 ha ulatuses jäid puudused kõrvaldamata. OÜ Variku Jahiselts esitatud

kirjalikest kokkulepetest vastavad jahiseaduse (JahiS) § 15 lg 2 ja § 14 lg 5 nõuetele

kokkulepped 16 368,07 ha ulatuses. Suursoo Jahiseltsi esitatud kokkulepped vastavad nõuetele

15 222,23 ha ulatuses. Kuna OÜ-l Variku Jahiselts on võrreldes Suursoo Jahiseltsiga sõlmitud

Nõva jahipiirkonnas suurema pindala ulatuses kokkulepped maaomanikega jahipidamise

korraldamiseks nende kinnisasjal ning OÜ Variku Jahiselts ei ole nõus jahipiirkonda koos

Suursoo Jahiseltsiga ühiselt kasutama, antakse Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse luba JahiS §

14 lg 6 alusel OÜ-le Variku Jahiselts. Seetõttu keeldub Keskkonnaamet Nõva jahipiirkonna

kasutusõiguse loa andmisest Suursoo Jahiseltsile.

2. Keskkonnaamet andis 16.07.2015 korraldusega nr HLS 1-15/194 OÜ-le Variku

Jahiselts Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr Lääne-5 kehtivusega 17.07.2015–

17.07.2025.

3. Suursoo Jahiselts esitas Keskkonnaameti 16.07.2015 korraldustele nr HLS 1-15/15/195 ja

nr HLS 1-15/194 vaide, mille Keskkonnaamet jättis 19.10.2015 vaideotsusega nr 1-

4.1/15/429 rahuldamata.

Keskkonnaamet ei nõustunud vaide esitajaga, et OÜ Variku Jahiselts esitas teadlikult

valeandmeid JahiS § 17 lg 2 p 3 tähenduses. Nii OÜ Variku Jahiselts kui ka Suursoo Jahiselts

esitasid taotlusega kirjalikke kokkuleppeid, milles märgitud pindalad ei vastanud

kinnistusraamatust nähtuvatele pindaladele või olid (osaliselt) sõlmitud Nõva jahipiirkonnast

väljapoole jäävate kinnistute kohta või ei olnud lepingu põhjal võimalik tuvastada maaomaniku

ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotleja vahelise kokkuleppe saavutamist. Keskkonnaamet

andis mõlemale taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Keskkonnaamet ei nõustunud vaide

esitaja seisukohaga, et elamu-, transpordi- või ärimaa otstarbega kinnistute kohta kokkulepete

esitamine kujutab endast valeandmete esitamist. JahiS § 3 lg 2 p 1 kohaselt ei ole katastriüksuse

sihtotstarbe liik kriteerium, mille kaudu hinnatakse ala kuulumist jahimaa hulka. Ükski vaides

nimetatud kinnistutest ei asu tiheasustus-, puhke- või virgestusalal. Teadliku valeandmete

esitamisena pole alust käsitada ka kokkulepete nimekirjas esinevaid ebatäpsusi (vale

katastritunnus või kuupäev), kuna kokkulepetes olid õiged andmed. Vaides välja toodud

pindalade väidetav ebatäpsus 347,7 ha ulatuses ei mõjutaks vaidlustatud otsuseid, kuna ka

kõnealuse pindala arvestamata jätmisel oleks OÜ Variku Jahiselts sõlmitud kokkulepetega

hõlmatud ala suurem kui Suursoo Jahiseltsil. Vaide esitaja väide OÜ Variku Jahiselts taotluse

mittetähtaegsusest on alusetu. Taotlus registreeriti 05.05.2015, kuid esitati 04.05.2015 ja seega

tähtaegselt.

3-15-2905

3(7)

4. Suursoo Jahiselts esitas 19.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti

16.07.2015 korralduste nr HLS 1-15/194 ja nr HLS 1-15/15/195 tühistamiseks ning

Keskkonnaameti kohustamiseks otsustama uuesti Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmine.

1)

Vastavalt 08.04.2015 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele oli võimalik esitada

Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks taotlusi kuni 04.05.2015, s.o 29 päeva jooksul

jahipiirkonna moodustamise otsuse jõustumisest, mitte 30 päeva jooksul, nagu sätestab JahiS §

15 lg 3. Kaebaja oleks jõudnud selle ajaga rohkem kokkuleppeid sõlmida.

2)

OÜ Variku Jahiselts taotlus on sellele kantud templi järgi esitatud 05.05.2016, s.o pärast

ametlikus teates määratud tähtaega.

3)

10 Nõva vallale kuulunud kinnisasja, millel jahindustegevuse korraldamise kohta kolmas

isik lepingud esitas, müüdi vahemikus 28.05.–16.06.2015 uutele omanikele. OÜ Variku

Jahiselts ei teavitanud puuduste kõrvaldamise tähtajaks (16.06.2015) Keskkonnaametit

omaniku vahetumisest ega esitanud uute omanikega sõlmitud kokkuleppeid. Müüdud

kinnistuid puudutavaid kokkuleppeid poleks tohtinud loa andmisel arvestada.

4)

Vastustaja kohtles taotlejaid ebavõrdselt: Keskkonnaamet arvestas OÜ Variku Jahiselts

esitatud IH-le kuuluvat kinnistut puudutavat kokkulepet, kuid kaebaja esitatud kokkulepet sama

kinnisasja kohta vastustaja ei arvestanud.

5)

Keskkonnaamet poleks tohtinud arvestada OÜ Variku Jahiselts esitatud kokkuleppeid,

mis sõlmiti TK, RH ja IH-ga, kuna nendega rikuti kaebaja ja nimetatud maaomanike vahelist

lepingut, milles lepiti kokku, et maaomanik ei loovuta jahipidamise õigust kolmandale isikule

kaebaja teadmata. Samuti oleks tulnud arvestamata jätta kokkulepped, mis puudutavad elamu-

, transpordi-, tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistuid, kuna sinna võidakse loa kehtivuse

ajal ehitada hooneid. Jahipidamine sellistel kinnistutel ei ole eetiline ega turvaline.

6)

Vastustaja andis kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega vaid kuus päeva. See

aeg jäi liiga lühikeseks, et saada Lääne Maavalitsuse nõusolek OÜ-le Variku Põld ja OÜ-le

Lahepõllu kuuluvate kinnistute jahinduslikuks kasutamiseks.

5. Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse esitamise tähtaeg on sätestatud JahiS § 15 lg-s 3.

Nõva jahipiirkond moodustati Keskkonnaameti peadirektori 19.03.2015 käskkirjaga, mis

jõustus 05.04.2015. Seega algas selle jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste esitamise

tähtaeg 06.04.2015 ning lõppes 05.05.2015. Ametlikus teates märgitud kuupäev (04.05.2015)

oli vaid informatiivne ning kui kaebaja oleks esitanud taotluse 05.05.2015, oleks see olnud

tähtaegne. Kuna nii kaebaja kui ka kolmas isik esitasid taotluse 04.05.2015, ei saanud teates

märgitud ebaõige kuupäev asja otsustamist mõjutada.

2) OÜ Variku Jahiselts taotluse läbivaatamisel arvestati kehtivate kirjalike kokkulepetega.

Keskkonnaametil ei ole kohustust kontrollida lepingute kehtivust igas menetlusstaadiumis.

Isegi juhul, kui kaebaja väide kinnisasjade omanike muutumise kohta oleks tõene, ei oleks

tegemist valeandmete esitamisega JahiS § 17 lg 2 p 3 tähenduses.

3) Vastustaja kohtles taotlejaid võrdselt. Vastustaja juhtis taotlejate tähelepanu asjaolule, et

IH ei ole enam Krõõdamoori kinnistu (katastritunnusega 56201:001:0160) omanik. Erinevalt

kaebajast esitas OÜ Variku Jahiselts vastustajale kokkuleppe kõnealuse kinnistu uue

omanikuga. Kaebajale anti taotluse lisades esinevate puuduste kõrvaldamiseks piisav tähtaeg.

Kaebaja ei taotlenud tähtaja pikendamist.

3-15-2905

4(7)

4) Vastustaja arvestas taotluste läbivaatamisel kirjalike kokkulepetega ulatuses, milles samas

jahipiirkonnas kinnisasja omav maaomanik on loa taotlejale andnud nõusoleku

jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. Asjaolu, et OÜ Variku Jahiselts ja kaebaja

on sõlminud kirjalikud kokkulepped osaliselt samade kinnistute kohta, ei takista nende

arvestamist kasutusõiguse loa menetluses.

5) Katastriüksuse sihtotstarbel pole jahipiirkonna kasutuse loa andmise seisukohast tähtsust.

6. OÜ Variku Jahiselts palus jätta kaebus rahuldamata.

1)

OÜ Variku Jahiselts ei esitanud jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemisel valeandmeid.

Kaebaja viitab puudustele, mille vastustaja avastas juba haldusmenetluses. Kolmas isik esitas

vastustajale selgitused, mida arvestati osaliselt. Ka kaebaja esitas taotluses ebatäpseid andmeid,

mille kohta esitatud selgitusi arvestas vastustaja vaid osaliselt. Taotluse lisade suurt mahtu

(kokkuleppeid oli enam kui 200 katastriüksuse kohta) arvestades ei ole põhjust pidada

mõningaid ebatäpsusi valeandmete esitamiseks.

2)

Kaebaja leiab põhjendamatult, et kuna loamenetluse ajal vahetusid 10 katastriüksuse

omanikud ja kolmas isik ei esitanud lepinguid uute omanikega, oleks Keskkonnaamet pidanud

need katastriüksused arvestamata jätma. Jahiseadus ei nõua, et taotleja peaks menetluse ajal

jälgima omanike vahetumist. Lepingute ja puudutatud kinnistute suurt hulka arvestades oleks

selline nõue ebaproportsionaalne.

3)

Kolmas isik esitas taotluse Keskkonnaametile 04.05.2015 paberkandjal. Vaideotsuses on

kinnitatud, et taotlus esitati nimetatud kuupäeval, kuid registreeriti Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis järgmisel päeval. Risti Jahimeeste Seltsi lepingud skaneeriti

ekslikult OÜ Variku Jahiselts kausta; kolmanda isiku taotluse menetlemisel neid ei arvestatud.

4)

Maaomanikul on võimalik sõlmida jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnistul

lepinguid mitme isikuga, kuid kinnisasjal saab jahti pidada vaid jahipiirkonna kasutusõiguse

loa omanik. See, kui mõni maaomanik on rikkunud kaebajaga sõlmitud lepinguga võetud

kohustust teiste isikutega lepinguid mitte sõlmida, on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei mõjuta

vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.

5)

Kinnisasjad arvatakse jahimaa hulka sõltumata nende sihtotstarbest.

7. Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2017 otsusega Suursoo Jahiseltsi kaebuse rahuldamata

ning mõistis kaebajalt OÜ Variku Jahiselts kasuks välja viimase menetluskulud 600 eurot.

1)

Kohus nõustub 19.10.2015 vaideotsuse seisukohtadega ning kooskõlas HKMS § 165 lg-

ga 2 ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

2)

Kaebajal on õigus, et 08.04.2015 teates märgitud taotluste esitamise tähtaeg ei olnud

kooskõlas JahiS § 15 lg-ga 3. Eksimus kuupäevas aga ei saanud mõjutada asja otsustamist ega

toonud kaasa õigusvastaste haldusaktide andmist. OÜ Variku Jahiselts esitas taotluse

04.05.2015 ehk tähtaegselt.

3)

Kinnistuomaniku ja jahiseltsi vahel sõlmitav kokkulepe on võlaõiguslik. Küsimus sellest,

kas TK, RH ja IH on rikkunud kaebajaga sõlmitud kokkulepet, kuulub lahendamisele

tsiviilkorras, mitte halduskohtus. Haldusorganil ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku

esitatud kokkulepete kehtivuses. Jahiseadus ei keela maaomanikel sõlmida mitme jahiseltsiga

kokkulepet jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

4)

Kokkulepete olemasolu ja ulatust tuleb hinnata taotluse esitamise hetke seisuga.

Arvestades, et jahipiirkonnas kinnistut omavatele isikutele ei tulene õigusaktist kohustust

3-15-2905

5(7)

teavitada piirkonna jahiseltse kinnisasja võõrandamisest, ei saa taotlejalt eeldada teadmist

kinnisasjade omanike vahetumisest. Samuti oleks ebamõistlik nõuda, et Keskkonnaamet

kontrolliks lepingute kehtivust haldusmenetluse jooksul korduvalt.

5)

Pole tõendatud, et OÜ Variku Jahiselts oleks vastustajale esitanud valeandmeid.

Praegusel juhul oli tegemist eksimustega, mis olid haldusorganile lihtsasti tuvastatavad.

6)

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et jahipiirkonna kokkulepetest oleks tulnud välja arvata

kokkulepped, mis hõlmavad elamu-, transpordi-, tootmis- või ärimaad. Jahimaa ei ole

määratletud katastriüksuse sihtotstarbe liikide kaudu ning sihtotstarbe alusel väljaarvamiste

tegemine ei oleks õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Suursoo Jahiselts palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Vaidlustatud korraldused on haldusmenetluse normide rikkumise tõttu õigusvastased.

Olukorras, kus vastustaja andis taotluste esitamiseks seaduses ettenähtust vähem aega, on

keeruline hiljem välja selgitada, kui palju lepinguid oleks kaebaja jõudnud sõlmida ning kuidas

see oleks asja otsustamist võinud mõjutada.

2)

Kaebajale ei nähtu vastustaja esitatud materjalidest, et OÜ Variku Jahiselts lepingute

nimekirjast oleks välja jäetud Risti Jahimeeste Seltsi leping UH-ga. Kaebajal on põhjust arvata,

et vastustaja on kolmanda isiku taotluse lahendamisel arvestanud teadlikult esitatud ebaõigete

andmetega.

3)

OÜ Variku Jahiseltsi taotluse juurde esitatud kokkulepete nimekirja järgi on kolmanda

isiku ja Nõva valla vahel sõlmitud jahipidamise kokkulepe 26.04.2015, kuid digitaalallkirjade

kinnituslehelt nähtub, et kokkulepe on allkirjastatud 04.05.2015. Seega on OÜ Variku Jahiselts

esitanud loa taotlemisel valeandmeid.

4)

Elamumaal majade vahel pole võimalik jahti pidada, kuna elamukrundid on tavaliselt

piiratud aiaga. Samuti pole võimalik transpordimaal ohutult jahti pidada. Seega oleks pidanud

jahimaade hulgast välja arvama elamu-, transpordi-, tootmis- ja ärimaad, kuna need ei ole

jahipidamiseks sobivad alad.

9. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde

ja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja palub jätta arvestamata kaebaja poolt

22.08.2017 ringkonnakohtule esitatud tõendid.

10. OÜ Variku Jahiselts ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja esitas 22.08.2017 ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus tagastab

Suursoo Jahiseltsile 22.08.2017 menetlusdokumendi lisad 7-1 (Variku Jahiseltsi taotluse koopia

templitega), 7-2 (väljavõte Postipoisist Suursoo Jahiseltsi taotluse registreerimise kohta) ja 8-2

(KL e-kiri ET-le), kuna need dokumendid on juba varasemast toimikus olemas (vastavalt I kd,

tl 14, 24 ja 70-70p). Lisaks 12-1 olev dokument – jahindustegevuse korraldamise kokkulepe

OÜ Variku Jahiselts ja Nõva valla vahel on toimikus (I kd, tl 171-172) olemas osaliselt, ilma

lisata (kokkulepete nimekiri).

3-15-2905

6(7)

HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline

põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või

tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, miks ei saanud kaebaja

22.08.2017 menetlusdokumendile lisatud tõendeid halduskohtule esitada. Samuti ei ole

tegemist selliste dokumentidega, mis oleks lisaks juba esitatud tõenditele vajalikud asja

õigemaks

lahendamiseks.

Seetõttu

jätab

ringkonnakohus

kaebaja

22.08.2017

menetlusdokumendi lisad 5, 8-1, 12-1, 13-1 ja 13-2 tähelepanuta.

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt märgib

ringkonnakohus järgmist.

13. Keskkonnaamet on vaideotsuses (tl 64-69) selgitanud, et OÜ Variku Jahiselts esitas

04.05.2015 paberkandjal taotluse Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontorisse, kus Keskkonnaameti ametnik

KL selle samal päeval arvutisse skaneeris. 05.05.2015 edastas KL vastavad dokumendid

referent ET-le. Seda, et taotlus skaneeriti 04.05.2016 kahes osas (kell 15.16 ja 15.19), kinnitab

väljavõte KL e-kirjadest (I kd, tl 70-70p). Taotluse esitamise tegelikku kuupäeva ei mõjuta see,

millal taotlus Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis ametlikult registreeriti ning ET-le ja

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialistile RR-le edastati.

Asjaolu, et enne esialgset skaneerimist ei pandud dokumentidele templit ja märget saabumise

kuupäeva kohta, ei anna alust järelduseks, et taotlusele (I kd, tl 14) märgitud kuupäevad on

ebaõiged või OÜ Variku Jahiselts on saanud eeliskohtlemise osaliseks.

14. Ringkonnakohus möönab, et tagantjärele on keeruline tuvastada, kui suure maa osas oleks

kaebaja jõudnud täiendavalt sõlmida lepinguid jahindustegevuse korraldamiseks, kui Nõva

jahipiirkonna moodustamise teates oleks taotluste esitamiseks tähtajaks 04.05.2015 asemel

olnud 05.05.2015, nagu näeb ette JahiS § 15 lg 3. Samas tuleb nõustuda halduskohtuga, et kuna

OÜ Variku Jahiselts oli esitanud jahiseaduse nõuetele vastavaid kokkuleppeid 16 368,07 ha

ulatuses ning kaebaja 15 222,23 ha ulatuses, kusjuures puuduste kõrvaldamiseks antud kuue

päeva jooksul suutis kaebaja kõrvaldada puudused 401,12 ha-st vaid 129,53 ha osas, on

väheusutav, et kaebaja oleks jõudnud ühe päeva jooksul sõlmida jahipidamise korraldamise

kokkuleppeid enam kui 1000 ha maa ulatuses. See eeldanuks, et kaebajal olid taotluse esitamise

ajal teada maaomanikud, kellega tal oleks tõenäoliselt võimalik leping sõlmida. Kaebaja ei ole

aga täpsustanud, milliseid konkreetseid kinnisasju puudutavaid kokkuleppeid ta oleks jõudnud

sõlmida, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Arvestades, et kaebaja ja OÜ Variku

Jahiselts esitasid mõlemad taotluse 04.05.2015, oli neil kokkulepete sõlmimiseks sama palju

aega. Halduskohus on seetõttu õigesti leidnud, et ebaõige kuupäev ei saanud mõjutada

haldusmenetluse tulemust.

15. Jahiseaduses on määratletud, millist maad loetakse jahimaaks ning millised alad ei kuulu

jahimaa hulka. JahiS § 3 lg 1 kohaselt on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja

jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu planeeringuga määratud linna, alevi ja

aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (tiheasustusala), samuti puhke- ja

virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik, ning kaitseala vöönd, kus jahipidamine on

seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud (§ 3 lg 2). Vastustaja on

esitanud kohalike omavalitsuste kinnitused selle kohta, et kaebaja nimetatud kinnisasjad ei asu

tiheasustus-, puhke- või virgestusalal (I kd, tl 26-27). Jahiseadus ei välista elamu-, transpordi-,

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maad jahimaa hulgast ega anna Keskkonnaametile õigust

3-15-2905

7(7)

kaaluda seaduses nimetamata maade välistamist jahimaa hulgast. Üksnes kaebaja arvamus, et

nimetatud sihtotstarvetega kinnisasjadel pole ohutu ja eetiline jahti pidada, ei ole aluseks nende

välistamisele maaüksuste hulgast, millel jahindustegevuse korraldamiseks sõlmitud

kokkuleppeid saab jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlemisel arvestada.

16. Alusetu on kaebaja etteheide, et OÜ Variku Jahiselts esitas jahipiirkonna kasutusõiguse loa

taotlemisel valeandmeid. Asjaolu, et kokkulepete nimekirjas erineb Nõva vallaga sõlmitud

kokkuleppe sõlmimise kuupäev selle allkirjastamise kuupäevast, ei saanud mõjutada kõnealuse

kokkuleppe kehtivust taotluse esitamise ajal. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

kokkulepete kehtivust tuleb hinnata taotluse esitamise seisuga. Seega polnud Keskkonnaametil

põhjust jätta Nõva vallaga sõlmitud kokkulepet taotluse läbivaatamisel arvesse võtmata.

17. Kaebaja seisukoht, et vastustaja võttis kolmanda isiku taotluse lahendamisel arvesse Risti

Jahimeeste Seltsiga sõlmitud kokkuleppeid, on põhjendamatu. Toimikust nähtub, et kolmanda

isiku taotlusele lisatud Risti Jahimeeste Seltsi ja UH vahel sõlmitud kokkulepe (I kd, tl 33)

puudutas kinnisasju katastritunnusega 68001:004:0029 (4,89 ha), 68001:004:0028 (10,90 ha) ja

68001:004:0026 (21,58 ha). OÜ Variku Jahiselts taotluse juurde esitatud kokkulepete

nimekirjas (I kd, tl 126-129p) on UH-le kuuluv kinnisasi katastritunnusega 69001:004:0027

(5,63 ha), kuid mitte kõnealuses kokkuleppes nimetatud kinnisasju. Ringkonnakohtu hinnangul

on ilmne, et Risti Jahimeeste Seltsi sõlmitud kokkulepe on sattunud kolmanda isiku taotluse

juurde esitatud dokumentide hulka eksituse tõttu. Kuivõrd taotluse lahendamisel võeti arvesse

vaid kokkulepete nimekirja kantud kinnisasjad, ei märgitud Risti Jahimeeste Seltsi ja UH vahel

sõlmitud kokkulepet tabelisse, millesse kanti mahaarvamised võrreldes kokkulepete nimekirjas

märgitud pindalaga (I kd, tl 72-74).

18. Ringkonnakohus märgib kokkuvõtteks, et kaebaja on juhtinud tähelepanu eelkõige

väheolulistele eksimustele, mis ei saanud ilmselt mõjutada haldusmenetluse tulemust

(haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebaja väited ei väära fakti, et OÜ Variku Jahiselts esitas

jahiseaduse nõuetele vastavaid kokkuleppeid oluliselt suurema ala kohta kui kaebaja ning OÜ

Variku Jahiselts ei olnud nõus jahipiirkonda koos kaebajaga kasutama. Seetõttu andis

Keskkonnaamet JahiS § 14 lg-s 6 sätestatut järgides õigesti loa OÜ-le Variku Jahiselts ning

keeldus kaebajale loa andmisest.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kolmas isik pole esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)