2-15-15537/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15537

Tsiviilasi

Vent System Project OÜ hagi OÜ Ferdmaster vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

11 931,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. septembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vent System Project apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. september 2017. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Vent System Project (registrikood:

11720522), seaduslik esindaja Oleg Muhhortov, lepinguline

esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja

(kostja):

Ferdmaster

OÜ

(registrikood:

10663144), lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20 septembri 2016. a otsus

muutmata ja OÜ Vent System Project apellatsioonkaebus

rahuldamata. Kohtuotsuse õiguslike põhjenduste osas

arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ Vent System Project kanda.

3. Jätta muutmata maakohtu otsusega kindlaksmääratud

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus.

4. Lugeda Ferdmaster OÜ apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks

697,50 eurot (sh käibemaks). Mõista OÜ-lt Vent System

Project välja 697,50 eurot (sh käibemaks) Ferdmaster OÜ

kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vent System Project OÜ (hageja) esitas 17.10.2015 Ferdmaster OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 9524 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise

(16.10.2015 seisuga) summas 669,66 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivis

0,05 % päevas põhinõudelt alates 17.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2015 töövõtulepingu nr Ü-9-12/2014. Lepingu p 2.1

järgi oli hageja kohustatud teostama Ahtme koolihoone ventilatsioonisüsteemi ehitamise kuni

viimase korruse tuletõkkeklapini. 27.07.2015 koostati teostatud tööde aktid nr 7, 8 ja tööde

üleandmise lõppakt ning arve nr 133-15 summale 19 524 eurot. Hageja seaduslik esindaja

allkirjastas dokumendid digitaalselt ning saatis kostja elektronposti aadressile.

Töövõtulepingu p 6.7 ja 8.6 kohaselt loeti teostatud tööde aktid ja arve kostja poolt kätte saaduks

30.07.2015. Lepingu p 6.7 järgi saabus arve nr 133-15 tasumise tähtaeg 30.08.2015. Järelikult

muutus hageja nõue arve nr 133-15 järgi sisse nõutavaks 31.08.2015. Peale teostatud tööde

lõppakti ja lõpliku arve saamist ei laekunud kostjalt viie päeva jooksul (lepingu p 8.6) vastuväiteid

teostatud töö kohta. Kostja tasus arve nr 133-15 järgse makse alles 07.09.2015 osaliselt 10 000

eurot. Tasumata on 9524 eurot. Kuna kostja ei täitnud arve nr 133-15 tasumise kohustust peale

arve sissenõutavaks muutumist, on kostja rikkunud lepingust tulenevat rahalist kohtustust.

Teostatud tööde akti allkirjastas kostja märkusega selle kohta, et tööde lõplikul üleandmisel tuleb

teostada ventilatsioonitorude puhastus. Kostja esitas hagejale tööde lõplikul üleandmisel

24.07.2015 kontrollakti nr 0020382, milles OÜ Lifa annab hinnangu, et ventilatsioonitrass ei vaja

puhastamist ja et torustiku sisepinna puhtuse klass vastab siseohu- ning tuleohutuse standardile.

Seega ei vajanud ventilatsioonitrass 24.07.2015 seisuga puhastamist. Kostja on hagejale esitanud

pretensiooni alles 09.09.2015, mis ei ole mõistlik tähtaeg VÕS § 643 lg 1 mõttes (aktid nr 7 ja 8

ja teostatud tööde lõppakti sai kostja kätte 30.07.2015).

20.07.2015 väljastati kasutusluba objektile, kus hageja töid teostas. Aero Grupp OÜ teostas

ülevaatuse 12.11.2015, s.o rohkem kui kolm kuud peale seda, kui ventilatsioonisüsteem

kasutusele võeti. Aero Grupp OÜ akti ei saa võtta tõendina selle kohta, et 27.07.2015 seisuga

(tööde kostjale üle andmise aeg) vajas ventilatsioonisüsteem puhastamist. Lepingu p 8.12 järgi

tööde teostamise vaheakti ja/või lõppakti allakirjutamise momendist läheb tellijale üle risk ja

vastutus tellija poolt vastu võetud töö tulemuse juhusliku hävimise ja/või vigastuse eest sel juhul,

kui töö tulemuse ja/või vigastus ei ole tekkinud töövõtja süül. Töö loetakse kostja poolt vastu

võetuks alates 30.07.2015, mis tähendab, et juhusliku rikkimineku või lagunemise risk on üle

läinud kostjale.

Hageja vähendas oma nõuet 1896,51 euro võrra, mille kostja menetluse kestel hagejale tasus.

Põhinõude suuruseks jäi 7627,49 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja tunnistas hagi 1896,51 euro ulatuses, mis on jäänud hagejale seni välja maksmata seoses

hageja poolt tegemata tööde maksumuse välja selgitamisega. Käesolevaks ajaks on selgunud, et

ventilatsioonisüsteemi puhastamine maksab 5880 eurot, millele lisandub vahetamisele kuuluvate

filtrite maksumus summas 1747,49 eurot, s.o kokku 7627,49 eurot. Kostja on tasunud tööde eest

maksmisele kuuluva summa osas, milles vaidlus puudub.

Hageja (töövõtja) paigaldas objektile ehitustolmuga saastunud torustikke ning jättis need peale

tööde lõpetamist puhastamata. Ventilatsioonisüsteemides olev tolm on oluliseks tuleohu allikaks,

kuna see süttib silmapilkselt. Tegemist on koolimajaga, millele kehtivad tavapärasest veelgi

kõrgemad ohutusnõuded. Samuti on ruumides normist kõrgem allergia- ja sellega kaasuvate

terviseprobleemide risk. Eeltoodut kinnitab Aero Grupp OÜ poolt tehtud ventilatsioonisüsteemi

inspekteerimise akt nr 121115. Kontrolli käigus tuvastati, et kontrollpunktides oli

ventilatsioonitorustikesse kogunenud suurel hulgal saasteosakesi (visuaalsel vaatlusel

ehitustolmu – lihvimistolmu, ehitusjääke), mis ületavad soovitusliku puhtuse piirtaseme (0,4

g/m2) ning on eeldatavasti tekkinud ehitustööde käigus. Aero Grupp OÜ hinnangul on

saasteosakeste sisaldus kõikides valitud väljatõmbe- ja sissepuhkekanalite kontrollpunktides üle

0,4 g/m2. Aero Grupp OÜ poolt läbi viidud inspekteerimise juurde kutsuti ka töövõtja esindajat,

kes sellest aga keeldus. Inspekteerimise käigus jõuti järeldusele, et kogu süsteem vajab

puhastamist ning süsteemi puhastamata jätmine oleks tuleohutusnõuete rikkumine. Lisaks

kujutaks see ohtu ruumis viibivate isikute tervisele ja kolmandaks võib põhjustada rikkeid ja

tõrkeid seadmete töös.

Kostja teavitas töövõtjat puudustest suuliselt tööde üleandmisel ja sellest oli juttu korduvalt tööde

teostamise käigus. Eelnevast tulenevalt tagastas tellija töövõtja poolt esitatud akti hagejale

11.05.2015 koos märkusega, et kasutatud toruosad olid katmata, mistõttu on need seest

ehitustolmuga reostunud ning tööde lõppemisel tuleb kogu süsteem seest puhastada. 09.09.2015

saadeti töövõtjale teade, millega anti aega puhastustöödeks kuni 23.09.2015 ja teavitati, et juhul,

kui hageja ei teosta puhastustöid kahe nädala jooksul, tellib kostja töö kolmandalt isikult ning

kõik tekkinud kulud arvestatakse sellisel juhul maha hagejale tasumisele kuuluvast summast.

Samuti teavitati hagejat, et kuni tööde teostamiseni ei ole võimalik lugeda objekti kostjale

puudusteta üle antuks. Tulenevalt hageja rikkumisest on lepingu p 7.4.2 järgi tellijal õigus

keelduda tööde vastuvõtmisest juhul, kui tööd ei ole teostatud vastavalt lepingus ja selle lisades

sätestatule. Sama punkti kohaselt on tellijal sellisel juhul õigus alandada lepingulist tasu ja/või

lükata edasi lepingus toodud maksetähtajad. Lepingu punkti 6.8 kohaselt tekib töövõtjal arve

esitamise õigus alles peale teostatud tööde vastuvõtmist tellija poolt.

Lepingu punkti 6.9 kohaselt on tellijal õigus juhul, kui ta põhjendatult ei aktsepteeri tööde

üleandmist, keelduda tööde eest tasumisest omal äranägemisel osaliselt või täielikult kuni tööde

kohase teostamiseni. Vastavalt lepingule ei loeta sellist tasumisest keeldumist tellija poolseks

viivituseks. Seega ei ole tasumisele kuuluv summa sissenõutav, mistõttu ei saa seda käsitleda

võlgnevusena ning alusetu on ka hageja viivisenõue. Puuduste likvideerimise asemel on hageja

tellinud Lifa OÜ-lt hinnangu teostatud töödele. Lifa OÜ hinnang on ilmselgelt kallutatud ja ei

peegelda objekti tegelikku olukorda. Hinnangule lisatud fotodelt ei ole võimalik välja lugeda, kas

fotod on tehtud Ahtme kooli objektil, millisest konkreetsest sõlmest on fotod tehtud, kes teostas

vaatluse, milline on konkreetse sõlme saastetase jne. Ka ei teavitatud vaatlusest kostja esindajaid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 20.09.2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohus leidis, et ei ole tõendatud töö vastuvõtmine kostja poolt VÕS § 637 lg 4 järgi, või et töö

saaks lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 järgi, hageja tasunõue ei ole sissenõutav ja hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Pooled on tulenevalt lepingu p-s 6.5 lepingu p-s 8 kokku leppinud tööde vastuvõtmise, sh

puudustest teatamise korra. Kohus leidis, et hageja ei ole eristanud lepingus kokku lepitud tööde

vastuvõtmise tingimusi ja lepingujärgsete tahteavalduste tegemise korda (edastamine,

kättesaamise kinnitamine, kätte saaduks lugemine) ning on viimasele tuginedes ekslikult leidnud,

et tasunõue on sisse nõutav ja kostjal on kohustus maksta lepingujärgset tasu. Töövõtja tasunõue

muutub sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4), mitte

aktide ja arve kättesaamisest tellija poolt.

Tellija poolt aktide ja arvete kättesaamise ja tööde vastuvõtmise puhul on tegemist kahe erineva

ulatuse, sisu ja eesmärgiga ning õiguslikku tagajärge omava toiminguga.

Tööde üleandmise 27.07.2015 lõppakt on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja poolt.

Järelikult ei ole kostja akti allkirjastanud ning tööd ei ole lepingu p 8.9 kohaselt vastu võetud.

Kohus leidis, et tõendatud pole ka kostja poolt alusetult tööde vastuvõtmisest keeldumine.

OÜ Lifa 24.07.2015 kontrollaktist nr 002038 (I kd tl 94, 128) nähtub, et torustiku sisepinna

puhtuse klass vastab siseõhu- ning tuleohutuse standardile ja torustik puhastust ei vaja. Aktist

nähtub, et teostati ventilatsioonisüsteemi pisteline puhastusastme kontroll ning kontrolliti

sissepuhke- ja väljatõmbe torustikke.

Aero Grupp OÜ 12.11.2015 ventilatsioonisüsteemi inspekteerimise akti (I kd tl 81-88) järgi

tuvastati, et kontrollpunktides on ventilatsioonitorustikku kogunenud suurel hulgal saasteosakesi

(lihvimistolm, ehitusjäägid), mis ületavad soovitusliku puhtuse piirtaseme ning on eeldatavalt

tekkinud ehitustööde käigus.

Kohus pidas Lifa OÜ akti tõendina ebausaldusväärseks. Aktis olevatelt fotodelt ei ole võimalik

tuvastada kas fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, millisest süsteemi kohast need on tehtud ning

kes kontrolli teostas. Aktis on märgitud, et kontroll teostati pisteliselt ja kontrolliti sissepuhke- ja

väljatõmbe torustikke, millest võib koos fotodega järeldada, et kontroll teostati kahest või siis

neljast kohast, samas kui Aero Grupp OÜ on teostanud kontrolli 26-st kontrollkohast. Isegi kui

eeldada, et Lifa OÜ poolt väidetavalt kontrollitud kohad olid puhtad, siis sellest ei saa järeldada,

et kogu ventilatsioonisüsteem oli puhas.

24.04.2015 teostatud tööde akti nr 3 digitaalallkirjade kinnituselehega (I kd tl 99) on tõendatud,

et süsteem ei olnud puhas juba eelnevalt. Kostja on teatanud 11.05.2015 hagejale puudustest töös.

Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ta oli kostja pretensioonist teadlik.

Kui süsteem oli eelnevalt saastunud, ei saanud see olla puhas Lifa OÜ kontrollimise ajal

24.07.2015. Pooled ei ole väitnud, et süsteemi oleks vahepeal puhastatud.

Kuna on tõendatud, et kostja teatas hagejale puudustest töös juba 11.05.2015, ei nõustunud kohus

hageja väitega, et kostja on hagejale esitanud pretensiooni alles 09.09.2015. Eeltoodud

põhjendustel ei nõustu kohus ka hageja väitega, et Aero Grupp OÜ 12.11.2015 akt ei tõenda seda,

et 27.07.2015 seisuga vajas ventilatsioonisüsteem puhastamist.

Kohus pidas sisutuks hageja väidet, et objektile väljastati kasutusluba. Lepingu p 8.9 kohaselt ei

käsitleta ehitise kasutuselevõtmist tööde vastuvõtmisena. Samuti see, kui tellija võtab

peatöövõtjalt ehitise vastu, ei anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö vastu

võtnud.

Kohus ei nõustunud ka hageja käsitlusega, et kuna töö loetakse kostja poolt vastu võetuks, siis

läks töö juhusliku hävimise ja/või kahjustumise risk sellest ajast kostjale üle lepingu p 8.12 järgi.

Lepingu p 8.12 kohaselt läks töö juhusliku hävimise ja/või vigastuse risk üle tellijale alates tellija

poolt töö vastuvõtmisest, st vaheakti ja/või lõppakti allakirjutamise momendist. Tuvastatud on, et

kostja ei ole tööd vastu võtnud. Lisaks ei ole tegemist tehtud töö hävimise ega kahjustumisega,

vaid töös esineva puudusega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja Vent System Project OÜ (apellant) esitas 20.10.2016 maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning saata asi uuele

läbivaatamisele maakohtule.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta osa hagis esitatud nõuetest.

Hagiavaldus sisaldab peale põhivõla väljamaksmise ka viivise maksmise nõuet.

Sõltuvalt teostatud tööde vastuvõtu akti tüübist on töövõtulepinguga seatud teostatud tööde

vastuvõtmisele kehtestatud lepingus erinev kord. Maakohus leidis ekslikult, et teostatud tööde

aktidele tuleb kohaldada lepingu p-i 8.9 ning jõudis seetõttu väärale järeldusele küsimuses, kas

hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas töövõtulepingu punktiga 8.6 on tellija

kohustatud akti aktsepteerima või sellest keeldumisest teavitama hiljemalt viie tööpäeva jooksul

arvates akti saamisest. Vastavalt töövõtulepingu punktile 8.9 tööde lõplik vastuvõtmine toimub

üksnes "Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga".

Kostja teatas puuduste olemasolust alles 09.09.2015. See ei ole mõistlik ajavahemik VÕS § 644

lg 1 tähenduses.

Ka Aero Grupp OÜ tehtud ventilatsioonisüsteemi inspekteerimise akti puhul ei ole fotode järgi

võimalik hinnata, millisel objektil need on tehtud. Aero Grupp OÜ koostatud

ventilatsioonisüsteemi inspekteerimise akt on tehtud alles 12.11.2015, s.o rohkem kui kolm kuud

peale töö lõpetamist hageja poolt ja rohkem kui kaks kuud peale hoone kasutusele võtmise algust.

Kui ventilatsioon oli jäetud puhastamata (nagu väidab kohus), siis ei ole mõistetav, kuidas sai

kostja töö peatellijale üle anda ning koolimajas õppetöö alata.

Hageja esitas dokumentaalsete tõenditena ventilatsiooni parameetrite mõõtetulemuste protokolli

nr 29T/15A 20.07.2015, ventilatsiooniseadmete passid SV-1; SV-2; SV-3; V-4; V-5; V-6; SV-7;

SV-8; V-9, õhuvahetuse koondtabeli ja FIE Andrei Zagamula akrediteerimistunnistusele L 181.

Nendest dokumentidest selgub, et on teostatud ventilatsioonisüsteemide riiklik taatlemine. Seega

on leidnud tõendamist, et lepingu objektiks olevad ventilatsioonitööd olid teostatud ja puudusteta.

Kohtule on esitatud pooltevaheline elektronkirjavahetus, millest nähtuvalt ei olnud kostjal

07.09.2015 apellandi vastu pretensioone ja ta lubas tasuda töö eest kuni 7. kuupäevani. Alles peale

hageja mitmekordset nõuet võlgnevust tasuda tekkis kostjal nõue ventilatsioonitorusid puhastada.

5. Kostja Ferdmaster OÜ (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt ei ole kohus rikkunud menetlusnorme. Hageja on esitanud viivisenõude

juba tasutud arvetelt alles kohtusse esitatud hagiavalduses, s.o 16.10.2016. Enne kohtusse

pöördumist ja varasemas poolte koostöös, mis on kestnud aastaid, ei ole hageja esitanud kostja

suhtes kordagi viivisenõudeid. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal võimalik sellise nõude

esitamist tagantjärele ette näha ning tegemist ei ole hea usu põhimõtetega kooskõlas oleva

nõudega, mistõttu tuleb hageja sellekohane nõue jätta täielikult rahuldamata.

Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt tuleks käsitleda töövõtja poolt esitatud aktide

aktsepteerimise korda erinevalt. Väär on hageja väide, justkui oleks kostja hageja esitatud aktid

aktsepteerinud ning esitanud omapoolsed vastuväited aktidele alles kohtumenetluse käigus.

Kostja tagastas hageja esitatud akti hagejale 11.05.2015.

Tööde üleandmise 27.07.2015 lõppaktist nähtub, et akt on allkirjastatud ainult apellandi

seadusliku esindaja poolt. Järelikult ei ole vastustaja akti allkirjastanud ning tööd ei ole lepingu p

8.9 kohaselt vastu võetud.

Apellant on möönnud, et ehitustolmu sattumine ventilatsioonitorudesse on võimalik vaid ajal, mil

süsteem on kokku panemata ning torude otsad on lahtised. Hageja selgitas maakohtus, et lahtised

torud kaetakse ehituse ajaks tavaliselt nn pimeotsikutega. Seega on apellandi enese ütlustega

leidnud kinnitust, et ehitustolmu sattumine ventilatsioonitorustikku ei olnud võimalik peale

ehitustööde lõppemist.

Hageja esitatud ventilatsiooni parameetrite mõõtetulemuste protokoll ventilatsiooniseadmete

passid, õhuvahetuse koondtabeli ja FIE Andrei Zagamula akrediteerimistunnistused, ei ole

vaidlusaluses asjas tõendiks, kuna ükski neist ei tõenda vastustaja poolt süsteemis viidatud

puuduse likvideerimist ehk ventilatsioonisüsteemi täielikku ja korralikku puhastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks lõppjärelduste osas, mille kohaselt hagi tuli jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi osas, mis käsitleb hageja

poolt teostatud tööde vastuvõtmist kostja poolt.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 23. jaanuaril 2015. a töövõtulepingu, mille kohaselt

hageja kui töövõtja pidi kostja kui tellija ülesandel ehitama välja Ahtme koolihoone

ventilatsioonisüsteemi kuni viimase korruse tuletõkkeklapini. Lepingu kogumaksumus oli p 6.2

kohaselt 117 420 eurot, millele lisandus käibemaks.

Töövõtja on seisukohal, et ta on teostanud kõik lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt ja pakkunud

teostatud töid tervikuna tellijale vastuvõtmiseks.

Tellija (kostja) on sisuliselt ainsa puudusena tuginenud sellele, et töövõtja poolt paigaldatud

ventilatsioonitorud olid saastunud ehitustolmuga ning enne tööde tellijale üleandmist oleks tulnud

süsteem puhastada. Muid pretensioone töövõtja teostatud tööde kvaliteedi osas ei ole tellija esile

toonud. Tellija on küll viidanud asjaolule, et töövõtja kasutas süsteemi paigaldamiseks torusid,

mis oleks tegelikult tulnud utiliseerida (s.o kasutatud on osaliselt ebakvaliteetseid materjale), kuid

tellija ei ole tuginenud ühelegi õiguskaitsevahendile, mis oleks seostatav puuduliku kvaliteediga

materjali (torude) kasutamisega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisel. Tuginetud ei ole sellele,

et hageja poolt paigaldatud ventilatsioonisüsteem vajas ümberehitamist, torustiku osade

väljavahetamist vms. Kohus saab seega lähtuda sellest, et kasutatud materjalide puudused olid

samuti kõrvaldatavad ventilatsioonisüsteemi piisavalt põhjaliku puhastamise teel.

10. Kostja (tellija) ei ole menetluses väljendanud üheselt mõistetavalt seisukohta, missuguses

ulatuses tuleks lugeda tellija tööd vastu võtnuks ning millisele õiguskaitsevahendile on tellija

tuginenud, keeldudes tasumast viimast osa (7627,40 eurot) lepingu järgi tasumisele kuuluma

pidanud summast. Hageja viitas nõude esitamisel arvele nr 133-15 (I kd tl 24), mille kohaselt tuli

tellijal tasuda aktides nr 7 ja 8 märgitud tööde eest kokku 19 524 eurot. Kostja (tellija) ei ole esile

toonud puuduseid konkreetselt neis aktides loetletud tööde teostamise kvaliteedis.

Ringkonnakohtu istungil möönis tellija, et arvestades nii lepingu kogumahtu kui ka asjaolu, et

vahepealse aja jooksul (2016. aastal) on tellija lasknud süsteemi puhastada kolmandal isikul, on

põhjendatud lugeda, et tellija on võtnud tööd vastu täies mahus, olgugi puudustega.

Ringkonnakohus nõustub, et ainuüksi ventilatsioonisüsteemi väidetav puhastamata jätmine, mille

maksumus hageja esitatud andmetel (7627,40 eurot, sh ka asendamisele kuuluvate filtrite

maksumus) moodustab lepingu kogumahust (koos käibemaksuga 140 904 eurot) vaid ca 5 %, ei

annaks alust keelduda tööde (objekti) tervikuna vastuvõtmisest. Selline keeldumine oleks ilmselt

vastuolus hea usu põhimõttega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08).

11. Töö vastuvõtmine ei võta aga tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele.

Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de

77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt

keskmise kvaliteediga.

Hageja (töövõtja) ei ole vastu vaielnud sellele, et põhimõtteliselt kuulus tema lepingujärgsete

ülesannete hulka ventilatsioonisüsteemi puhastamine tööde lõpetamisel. Muuhulgas sisaldas ka

lepingu p 7.1.35 töövõtjale kohustust hoida ehitusobjekt ehitusjääkidest puhtana ning korrastada

valminud objekt tellijale üleandmiseks. Objekti puhastamist ja kasutusvalmis seadmist tööde

lõpetamisel saab pidada muuhulgas ka niisuguseks tegevuseks, mis on tavapäraselt vajalik

ehitustöövõtulepingu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks (lepingu p 5.2). Hageja seaduslik

esindaja kinnitas maakohtu 30. augusti 2016. a istungil, et ventilatsioonisüsteemi puhastamine

tööde lõppedes on tavaks iga objekti puhul. Ehitamise ajaks asetatakse toruotstele katted, mis

takistavad tolmu sattumist torustikku.

12. Pooltevahelise töövõtulepingu punktis 7.4.4 sätestati, et puuduste avastamise korral töödes on

tellijal õigus ise täita töövõtja kohustused või kõrvaldada puudused töödes ning nõuda töövõtjalt

selleks tehtud vajalike ja kasulike kulutuste hüvitamist juhul, kui töövõtja sellest keeldub. Sama

sisuga on VÕS § 646 lg 5. Lepingu p 7.4.5 kohaselt oli tellijal õigus alandada lepingulist tasu, kui

tellija võtab vastu mittekohase täitmise või aktsepteerib puudustega tööde kohta koostatud „tööde

teostamise akti“.

Ringkonnakohus märgib, et õiguslikult korrektseks ei saa pidada kostja seisukohta, mille kohaselt

on kostja kui tellija vähendanud töövõtulepingu järgi maksmisele kuuluvat tasu, keeldudes

töövõtjale tasumast rahasummat, mis vastab puuduste kõrvaldamiseks (ventilatsioonisüsteemi

puhastamiseks) vajalike kulutuste suurusele. Tasu vähendamise eeldused on sätestatud eeskätt

VÕS §-s 112, mille lõike 1 kohaselt võib lepingupool, kes on võtnud vastu kohustuse mittekohase

täitmise, alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Praegusel juhul ei ole kostja

toonud esile kohustuse kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste suhet (proportsiooni),

vaid on tuginenud sellele, missuguseid kulutusi tuli tellijal teha puuduste kõrvaldamiseks

kolmanda isiku kaasabil. Sellises olukorras on tegemist kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel

(VÕS §§ 115 ja 127). Tellijal tuleb tõendada nii kohustuse rikkumine töövõtja poolt kui ka

põhjusliku seose esinemine kahju olemasolu ja töövõtja poolse rikkumise vahel.

13. Tellija on praegusel juhul tuginenud sellele, et juba 2015. a maikuus (s.o enne tööde tegelikku

lõpetamist töövõtja poolt) teavitas ta töövõtjat, et torustik on seest ehitustolmuga reostunud ning

torutööde lõppemisel on vajalik kogu ventilatsioonitrass seestpoolt puhastada. Sellekohase

märkuse lisas tellija esindaja teostatud tööde akti nr 3 (VO-12/V10 aprilli 2015 seisuga)

digitaalselt allkirjastamisel rolli/resolutsiooni lahtrisse (I kd tl 99). Digiallkiri on antud 11. mail

2015. a.

Maakohtu 30. augusti 2016. a istungil möönis hageja (töövõtja) seaduslik esindaja, et 11. mai

2015. a pretensioonist torude ehitustolmuga saastatuse kohta oli ta teadlik. Hageja juhatuse liige

selgitas ühtlasi, et maikuus muudeti projekti, mistõttu tuli osa torusid maha võtta. Need torud võeti

maha ja pandi põrandale, selle kohta esitas tellija pretensiooni, et torud olid mustad. Töövõtja

utiliseeris need torud ja paigaldas uued torud; peale seda tegi Lifa OÜ oma kontrollakti. Seevastu

kostja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et neid torusid, mis oleks tulnud utiliseerida, siiski ei

utiliseeritud, vaid paigaldati süsteemi tagasi.

Nimetatud väiteid ei ole aga kumbki pool tõendanud ning seega tuleb jääda seisukohale, et 11. mai

2015. a seisuga juhtis tellija töövõtja tähelepanu sellele, et pooleliolevate tööde puhul on märgata

ehitustolmuga reostumist ning tööde lõpetamisel tuleb kogu süsteem puhastada.

14. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 11. mai 2015 seisuga oli torustik vähemalt osaliselt

saastunud ehitustolmuga, millele tellija juhtis hageja kui töövõtja tähelepanu. Samuti ei ole hageja

vastu vaielnud sellele, et ventilatsioonisüsteemi väljaehitustööde lõppedes oli tal kohustus tagada

ventilatsioonisüsteemi puhtus.

Ringkonnakohus leiab, et hagejal (töövõtjal) lasus eeltoodud asjaoludest tulenevalt koormis

tõendamaks, et ta on teostanud ventilatsioonisüsteemi täieliku puhastuse.

Hageja ei ole väitnud, et ta oleks teostanud süsteemi mehaanilise puhastamise ega ole esitanud

selle kohta tõendeid. Hageja on esitanud üksnes Lifa OÜ kontrollakti nr 002038 (I kd tl 94-95),

mille kohaselt teostas Lifa OÜ 24.07.2015.a renoveerimistööde lõpetamise järgse

ventilatsioonisüsteemi pistelise puhtusastme kontrolli ja leidis, et torustiku sisepinna puhtuse

klass vastab siseõhu- ning tuleohutuse standarditele, süsteem kontrolli teostamise aja seisuga

puhastust ei vajanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole nimetatud kontrolliaktiga

usaldusväärselt tõendanud, et ta täitis tellija ees oma lepingulise kohustuse viia läbi

ventilatsioonisüsteemi puhastus. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et maikuu seisuga esines

ventilatsioonisüsteemis märkimisväärselt tolmusaastet, kuid hageja ei ole väitnudki, et ta

torustikku ajavahemikul maist juulini 2015. a puhastas, siis ei saa tõendina pidada piisavaks

OÜ Lifa kontrolliakti, milles märgitu kohaselt oli tegemist üksnes pistelise puhtusastme

kontrolliga. Lisatud on vaid 4 fotot, mille puhul ei ole arusaadav, millistest süsteemi osadest on

need täpsemalt pärit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, et fotode põhjal saab

asuda seisukohale, et kontrolli teostati 2 – 4 kohast ja isegi kui nimetatud kontrollikohad olid

puhtad, siis ei saa sellest järeldada, et kogu ventilatsioonisüsteem oli puhas. Seevastu Aero Grupp

OÜ kontrollakti kohaselt on kontrollitud 26 kohta.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks maakohtu menetluse kestel esitanud kahtlusi Aero

Grupp OÜ inspekteerimisakti usaldusväärsuse osas (v.a asjaolu, et kõnealune akt on koostatud

novembris 2015, s.o enam kui kolm kuud peale tööde lõpetamist hageja poolt). Ringkonnakohus

jätab TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud etteheited Aero

Grupp OÜ inspekteerimisakti usaldusväärsust puudutavas osas.

15. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga selles, et kuna tellija juhtis juba

11.05.2015. a hageja tähelepanu sellele, et süsteem vajab tervikuna puhastamist, ei ole alust

lugeda tellijat pretensioonide esitamisega hilinenuks. Samal põhjusel ei ole põhjendatud hageja

väited, et pärast tööde lõpetamist ei esitanud tellija esialgu pretensioone, vaid alles pärast töövõtja

korduvaid tasu nõudeid asus tellija viitama ventilatsioonisüsteemi puudulikule puhastamisele

paigalduse järgselt.

Asja materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks teinud tellijaga koostööd selgitamaks välja

ventilatsioonisüsteemi saastumise tegelik ulatus ja puhastamise vajadus. Koolimaja

kasutuselevõtt vaatamata sellele, et ventilatsioonisüsteem ei olnud läbinud nõuetekohast

puhastust, ei võimalda iseenesest lugeda tõendatuks, et ehitustolmuga saastatuse probleemi

süsteemis tegelikult siiski ei esinenud. Ka hageja esitatud tõendid ventilatsiooni parameetrite

mõõtetulemuste kohta, ventilatsiooniseadmete passid ning õhuvahetuse aruanded, millest

nähtuvalt on ventilatsioonisüsteem ka riiklikult taadeldud, ei tõenda, et süsteem ei vajanud

tolmuosakestest puhastamist. Nt ventilatsiooni parameetrite mõõtmistulemustest (I kd tl 112-126)

nähtub, et mõõdeti süsteemi võimsust (süsteemi läbiv õhu hulk, õhu liikumiskiirus, rõhk,

temperatuur ja niiskus, süsteemi tootlikkus jne), kuid viidatud materjalidest ei nähtu hinnanguid

torustiku puhtusele ning selles liikuva õhu kvaliteedile.

16. Seega on asjas leidnud kinnitust, et hagejal oli kohustus ventilatsioonisüsteem tellijalt selle

eest täiendavat tasu saamata puhastada. Ehkki tellija tuleb lugeda tööd tervikuna vastu võtnuks,

ei ole tellija minetanud õigust tugineda asjaolule, et töövõtja ei ole süsteemi puhastustöid

teostanud. Eeltoodust lähtudes on asjakohatud hageja väited selle kohta, milliste lepingu punktide

alusel ja missuguses vormis tuli tellija lugeda tööd vastu võtnuks ja pretensioonide esitamise

õiguse kaotanuks.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide kohaselt on kostja esitanud hageja suhtes kahju

hüvitamise nõude seoses sellega, et ventilatsioonisüsteemi puhastamise tööd tuli tellida

kolmandalt isikult. Keeldudes sellele kulule vastavat rahasummat hagejale tasumast on tellija

sisuliselt väljendanud tahet tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Hageja ei ole esitanud

menetluses vastuväiteid sellele, et vajalikud kulud süsteemi puhastamiseks moodustasid 7627,49

eurot (vastavalt Aero Grupp OÜ hinnapakkumisele). Sellest lähtudes on hageja nõue

töövõtulepingu alusel tasu saamiseks vastavas ulatuses lõppenud (VÕS § 197 lg 2).

Kuna maakohus leidis, et hageja põhinõue ei olnud põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata, siis ei

pidanud maakohus käsitlema oma otsuses viivise maksmise nõuet. Viivist tuleb maksta rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 1), kuid kui rahalise kohustuse olemasolu

kinnitust ei leia, siis puudub alus ka viivise nõudel.

Maakohus jättis oma 20. septembri 2016. a otsusega seega põhjendatult hagi rahuldamata.

17. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud apellandi (hageja) kanda.

Apellandil tuleb kanda vastustaja (kostja) menetluskulud nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja apellatsioonimenetluses

menetluskulusid õigusabikulude ning lepingulise esindaja sõidukulude näol kokku 715,20 eurot,

millest sõidukulu moodustas 115,20 eurot ja 600 eurot õigusabikulu.

Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu istung kestis

protokollist nähtuvalt 45 minutit. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et

kostjat esindas ka maakohtus sama lepinguline esindaja, kes oli vaidluse sisu ja asja materjalidega

tuttav, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsiks ning vastuse

koostamiseks

oli

põhjendatud

ja

vajalik kulutada

töötundi;

istungil

osalemise

ettevalmistamiseks 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 0,75 tundi (45 minutit); kokku 5 tundi

ja 15 minutit. Põhjendatud kulutused õigusabile on 100-eurose töötunni hinna puhul seega 525

eurot, koos lisanduva käibemaksuga 630 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt ei osutanud vastustaja lepinguline esindaja õigusteenust riigi õigusabi

korras, mistõttu ei kuulu kohaldamisele Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel kehtestatud

justiitsministri määrus „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise

ulatus ja kord“.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sõidukulu summas 115,20 eurot põhjendatud, kuna

üldteadaolevalt ei kulu Tallinnast Tartusse ja tagasi sõiduks nii palju raha.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks lugeda hüvitatava sõidukulu suuruseks 0,15 eurot ühe

sõidetud kilomeetri kohta. Sellest lähtudes on hüvitatavate sõidukulude suurus on praegusel juhul

56,25 eurot, mis koos käibemaksuga moodustab 67,50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul vastab

selline kulu eelduslikule tegelikule kulule, mis tekkis 2017. a septembris keskmise sõiduauto

kasutamisel marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn (372 km).

Seega mõistab ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks välja menetluskulude katteks 697,50

eurot (sh käibemaks).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/