2-17-11464/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11464

Tsiviilasi

UM kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno otsuse

peale täiteasjas nr 052/2012/2032

UM hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.07.2017 määrus kaebuse ja hagi

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

UM määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja/avaldaja

(võlgnik):

UM

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Kostja I/puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna

kohtutäitur Urmas Tärno (büroo asukoht Kaupmehe 14,

10114 Tallinn)

Kostja II/puudutatud isik II (ostja): TA (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja III/puudutatud isik III (sissenõudja): AS Reverta

(registrikood 40003074590)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.07.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

kaebuse

kohtutäituri

otsuse

peale

ja

hagi

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. UM (võlgnik) esitas 28.07.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles Tallinna

kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäitur) 12.07.2017 ostuhinna tasumise tähtaja

pikendamise otsuse tühistamist ning elektroonilise sundenampakkumise kehtetuks

tunnistamist. Võlgnik palus lisaks kohtumenetluse ajaks peatada kinnisasjaga tehtavad

toimingud.

2. Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule kinnistu asukohaga Kruusimaa 1, Kibuna küla,

Kernu vald, Harjumaa. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 052/2012/2032, mis on

algatatud AS Reverta (sissenõudja) avalduse alusel. 13.06.2017 - 21.06.2017 toimus

elektrooniliselt

võlgnikule

kuuluva

kinnisasja

sundenampakkumine

(korduspakkumine), millel TA (ostja) tegi ainsa pakkumise alghinnaga 25 144 eurot.

Ostja teavitas kohtutäiturit, et soovib osta kinnisvara laenuga. Võlgnik palus 21.06.2017

avalduses kordusenampakkumine tühistada, kuna tema tütar soovis kinnistu ise

omandada. Kohtutäitur teavitas võlgnikku, et enampakkumise tühistamiseks puudub

alus.

3. 26.06.2017 edastas kohtutäitur võlgnikule 26.06.2017 vara kordusenampakkumise akti.

03.07.2017 ja 07.07.2017 teavitas ostja kohtutäiturit e-kirjaga, et soovib pikendada

ostusumma tasumise tähtaega ning esitas digitaalselt allkirjastatud tähtaja pikendamise

taotluse 10.07.2017. Tähtaja pikendamise põhjuseks toodi hindamisakti hilinemine.

Kohtutäitur pikendas 12.07.2017 otsusega ostuhinna tasumise tähtaega kuni

21.07.2017, s.o 30 päeva enampakkumise lõppemisest (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 93, § 931).

4. Võlgnik esitas 16.07.2017 vastuväite kohtutäituri tegevuse peale, millele laekus

19.07.2017 vastus, mille kohaselt kohtutäitur asus seisukohale, et ostja pöördumine

maksetähtaja pikendamiseks on esitatud tähtaegselt. Enampakkumise eesmärk on

võlgniku vara müük ja ostjal on kohustus tagada tasumine 30 kalendripäeva jooksul

tuginedes TMS 156¹ lg-le 6, mille kohaselt on sätestatud tehingu tegemise tähtaeg 30

kalendripäeva.

5. Võlgnik soovib vaidlustada 12.07.2017 ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise otsuse

(TMS § 218 lg 1) ja elektroonilise enampakkumise (TMS § 223 lg 1). Võlgnik leiab, et

sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise tingib sundenampakkumise olulise

tingimuse rikkumine, s.o ostuhinna tasumise kohustuse täitmata jätmine. Kuivõrd

digitaalselt allkirjastatud tähtaja pikendamise taotlus esitati alles pärast esialgse

ostuhinna tasumise tähtaega, ei olnud kohtutäituri poolt tähtaja pikendamine

õiguspärane. Ostjal ei ole õigus omandi tekkimisele, sest on ta rikkunud ostuhinna

tasumise kohustust.

Esimese astme kohtu määrus

6. Harju Maakohtu 31.07.2017 määrusega keelduti menetlusse võtmast kaebust

kohtutäituri otsuse peale ja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

7. Võlgnik on esitanud sisuliselt kaks erinevat avaldust, st kaebus kohtutäituri otsuse peale

(nõudepunkt 3 taotlus tühistada ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise otsus) ning hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (nõudepunkt 4).

8. Kaebuse kohtutäituri 12.07.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda,

kuna kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks

kohtuväliseks

lahendamiseks

seadusega

sätestatud

kohustuslikust

korrast

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3). TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt

saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri

poole pöördutud. Avaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et võlgnik oleks eelnevalt

pöördunud kaebusega kohtutäituri poole. Avaldusele on lisatud küll võlgniku poolt

16.07.2017 kuupäeva kandev dokument, milles ta palub selgitust ostuhinna tasumise ja

enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta, kuid dokumendist ei nähtu, et tegemist

oleks kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Kohtutäitur on vastanud

16.07.2017 päringule 19.07.2017 ning leidnud, et esimene pöördumine tähtaja

pikendamiseks oli esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur ei ole samuti käsitanud võlgniku

16.07.2017 kirja kaebusena ega seda kaebusele ettenähtud korras (TMS § 217) läbi

vaadanud. Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri otsust, tuleb tal eelnevalt vastava

kaebusega pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute

tegemine. Kohus selgitab ka, et võlgnikul on võimalik taotleda kohtutäiturilt 16.07.2017

avalduse läbivaatamist kaebusena.

9. Kohus märkis ka, et tähtaja pikendamise taotlusele vorminõudeid esitatud ei ole.

Kohtupraktikas on leitud, et ei ole välistatud, et tähtaja pikendamise taotlust saab esitada

ka suuliselt, kuid vaidluste vältimiseks oleks mõistlik teha seda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Seega ei pruugi elektronposti teel tähtaja pikendamise taotluse

esitamine olla seadusega vastuolus, kui see on tehtud tähtaegselt, s.o enne esialgse

tähtaja lõppu. Tegemist peab aga olema konkreetselt ostja poolt esitatava tähtaja

pikendamise taotlusega, ei piisa kohtutäituril olevast teabest pikendamise vajaduse

kohta.

10. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest tuleb keelduda,

kuna hagi ei esitatud tähtaegselt ja seega ei ole kohus pädev hagi läbi vaatama (TsMS §

371 lg 1 p 1). TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada

enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud

õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. Võlgnik on märkinud, et kohtutäitur edastas

võlgnikule enampakkumise akti 26.06.2017. Hagi on esitatud kohtule 28.07.2017.

Võlgnik ei ole seega järginud hagi esitamise tähtaega (30 päeva) ning hagi on esitatud

hilinemisega.

Määruskaebus

11. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta kaebus kohtutäituri

otsuse peale ja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks menetlusse. Võlgnik

palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

12. Maakohus keeldus ebaõigesti võlgniku kaebust menetlusse võtmast. Võlgnik on

pöördunud 16.07.2017 kohtutäituri poole digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga, mille sisus

on väljendatud selgelt, et sisuliselt vaidlustatakse kohtutäituri 12.07.2017 otsus. Seega

oleks kohtutäitur pidanud lahendama temale saadetud kaebuse TMS §-st 217

juhindudes. Esitatud kaebus ei vasta küll vorminõuetele, kuna kaebuse pealkiri on

„Mõningatest vastuoludest TMS-s“, kuid vaatamata sellele ei ole kohtutäitur juhtinud

võlgniku tähelepanu kaebuse puudustele ega kaebuse menetlemisest keeldunud.

Kohtutäitur on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning kinnitanud võlgnikule saadetud

vastuses, et jätab otsuse muutmata. Seega on kohtutäitur kaebuse kohta sisulise

seisukoha võtnud ning seega tuleb lugeda, et võlgnik on läbinud TMS § 217 lg-s 1

ettenähtud kohtueelse menetluse. Teades kohtutäituri sisulist seisukohta esitatud

kaebuse kohta, on kaebajal õigus esitada kohtutäituri otsuse peale kaebus maakohtule

ning maakohtul oli kohustus hagi sisuliselt lahendada (RKTKm 3-2-1-102-09).

13. Kuivõrd digitaalselt allkirjastatud tähtaja pikendamise taotlus esitati alles pärast esialgse

ostuhinna tasumise tähtaega, ei olnud tähtaja pikendamine õiguspärane. Elektrooniline

kordusenampakkumine on nurjunud ning kuulub tühistamisele, kuna rikuti ostetud asja

eest ostuhinna tasumise kohustust ja kohtutäitur jättis täitmata nõude algatada koheselt

uus kinnisasja kordusenampakkumine. Seega ei ole ostjal õigus omandi tekkimisele.

Võlgnikule selgus enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine alles ostuhinna

tasumise pikendamise otsuses, mille võlgnik sai kätte 12.07.2017.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on

ebaõigesti keeldunud hagiavalduse ja kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule hagiavalduse ja

kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

16. Maakohus on ebaõigesti keeldunud kaebuse kohtutäituri 12.07.2017 otsuse peale

menetlusse võtmisest. Kaebaja on siinkohal viidanud põhjendatult Riigikohtu lahendis

nr 3-2-1-102-09 toodud seisukohtadele. Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 ei saa

täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Toimiku materjalidest

nähtuvalt on võlgnik täiturile 16.07.2017 edastatud dokumendis välja toonud, et

täiteasjas tuleks enampakkumine tunnistada nurjunuks, kuna ostja ei ole ostuhinda

tähtaegselt tasunud (tl 12). 16.07.2017 dokumendis toodu põhjal võib asuda järeldusele,

et võlgnik on sisuliselt vaidlustanud kohtutäituri 12.07.2017 otsuse ostuhinna tasumise

tähtaja pikendamise kohta. Võlgnik ei ole 16.07.2017 dokumenti pealkirjastanud kui

kaebust ning ei ole esitanud dokumendis selget taotlust kohtutäituri otsuse

vaidlustamiseks, kuid dokumendi sisust võib aru saada, et võlgnik kohtutäituri

12.07.2017 otsusega ei nõustu. Seejuures on kohtutäitur võlgniku 16.07.2017

dokumendiga tutvunud ja selgitanud, miks tema hinnangul on kohtutäituri 12.07.2017

otsus õiguspärane (tl 14). Kuna kolleegiumi hinnangul saab 16.07.2017 dokumenti

käsitada kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning kohtutäitur on kaebuse osas

19.07.2017 e-kirjas sisuliselt seisukoha võtnud, siis tuleb kolleegiumi arvates lugeda

TMS § 217 lg-s 1 silmas peetud kohtueelne menetlus võlgniku poolt läbituks. Võlgnik

on kolleegiumi hinnangul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne

menetlus. Teades täituri sisulist seisukohta esitatud kaebuse osas, oli võlgnikul õigus

esitada täituri otsuse peale kaebus maakohtule.

17. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast ka hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohus on leidnud, et TMS § 223 lg-s 1

sätestatud 30-päevane tähtaeg on hagi aegumistähtaeg (RKTKm nr 3-2-1-8-07, p 11; 3-

2-1-42-07, p 13) ning sellest tulenevalt saab kohus aegumist kohaldada ainult teise poole

taotlusel. Kui üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud,

mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata (RKTKm nr 3-

2-1-8-07, p 12). Seda ei saa aga otsustada hagi menetlusse võtmisel.

18. Kuna maakohtu määrus kuulub eeltoodud põhjendustest tulenevalt tühistamisele ning

tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule kaebuse ja hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, siis ei käsita ringkonnakohus teisi määruskaebuse väiteid, millele

antakse seisukoht asja sisulisel lahendamisel maakohtus.

19. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on võlgnikul õigus esitada taotlus määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks kohtule, kelle menetluses riigilõiv tasuti.

20. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada.

21. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale

määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar