3-16-1431/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1431

Haldusasi

United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse –

aktsiisikaupade

järelevalve

infosüsteemis

esitatud

taotluse

nr

16EE4440EEH0216692

rahuldamata

jätmise, menetlusega viivitamise ning taotluse esemeks

oleva

kauba

kinnipidamise

–

õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – United Oil OÜ, volitatud esindajad v.adv

Klen Laus ja adv Sandor Elias

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Sirle Orav-Hinno, Andreas Aas ja Peeter-Tanel Orro

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.01.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

United Oil OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20.09.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta United Oil OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.01.2017 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.10.2017.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1431

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. United Oil OÜ esitas 04.07.2016 kell 11.13 aktsiisikaupade järelevalve alla jätmise

infosüsteemis (JVIS) taotluse nr 16EE4440EEH0216692 järelevalve all oleva laevakütuse

United DMA partii (28 241 kg), millelt oli tasutud aktsiis raske kütteõli määra järgi, müügiks

Väinamere Liinid OÜ-le. Väinamere Liinid OÜ kinnitas JVIS-s tehingu toimumise 04.07.2016

kell 11.51.

2. Vastuseks United Oil OÜ 04.07.2016 kell 13.18 saadetud küsimusele, kas taotluse nr

16EE4440EEH0216692 lahendamiseks vajalikud dokumendid on olemas ning millal on

võimalik kaup kliendile toimetada, vastas Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnik e-kirjaga, et

MTA on jätkuvalt seisukohal, et kõnealune kütteõli sarnaneb omadustelt diislikütusega ning

palus kütteõlilt deklareerida ja tasuda aktsiisi diislikütuse määra järgi 5 päeva jooksul.

3. 05.07.2016 kell 11.33 edastas MTA Väinamere Liinid OÜ-le aktsiisikauba järelevalve alla

jätmise teate nr 16EE4440EEJ0217862, mille kättesaamist kinnitas viimane 05.08.2016 kell

16.38 ning vahetult pärast seda aktsepteeris MTA JVIS-s United Oil OÜ taotluse nr

16EE4440EEH0216692, andes loa 28 241 kg raske kütteõli omandiõiguse üleandmiseks

Väinamere Liinid OÜ-le. 08.08.2016 palus United Oil OÜ MTA-l taotluse nr

16EE4440EEH0216692 ja selle tarne kohta kliendile loodud teate tühistada põhjusel, et kütust

kliendile ei tarnitud. MTA tühistas taotluse samal päeval.

4. United Oil OÜ esitas 15.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA tegevuse –

kaebaja omandis oleva kauba kinnipidamise ja JVIS-s kaebaja esitatud taotluse nr

16EE4440EEH0216692 mitterahuldamise ja menetlemisega viivitamise – õigusvastasuse

tuvastamiseks.

1)

Kaebaja taotluse esemeks olnud United DMA näol ei olnud tegemist diislikütusega

sarnaneva ega diislikütusena kasutatava kütusega, vaid laevakütusega, mis on toodetud

laevakütuse standardi ISO-F DMA nõuete järgi. Vaidlusalune kütus oli mõeldud kasutamiseks

parvlaeva St. Ola mootoris, milles ei kasutata standardset diislikütust. Kaebaja esitatud

ekspertarvamuste kohaselt ei ole United DMA ei näitajate poolest eraldi ega ka omadustelt

tervikuna sarnane diislikütusega ega sobi kasutamiseks mootorsõidukite mootorites. MTA

seisukoht, et tegemist on diislikütusega sarnase kütusega, ei põhine mitte ühelgi

ekspertarvamusel või muul tõendil. Kaebaja on samasugust laevakütuse turustusahelat

kasutanud 2015. aasta kevadest alates ning MTA aktsepteeris seda kuni 2016. aasta kevadeni.

2)

Väidetav sarnasus diislikütusega ei saa olla JVIS-s taotluse rahuldamata jätmise aluseks.

MTA nõudis kaebajalt alusetult täiendava aktsiisi maksmist kütuselt, mis oli juba vabasse

ringlusse lubatud ja millelt AS Jetoil oli raske kütteõli määra järgi aktsiisi tasunud. Euroopa

Kohtu kohtuasjas C-126/15 esitatud Euroopa Komisjoni seisukoha järgi ei ole aktsiisi tasumise

nõudmine tarbimisse lubatud kütuselt lubatav. Rahandusministri 24.10.2015 määrus nr 40

„Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise kord“ ei anna maksuhaldurile

õigust kütuse omandiõiguse ülemineku loa andmisest keeldumiseks või sellega viivitamiseks

argumendil, et kütuse eest on selle vabasse ringlusse lubamisel tasutud ettenähtust vähem

aktsiisi.

3)

Väite, et taotluse nr 16EE4440EEH0216692 rahuldamise eelduseks oli Väinamere Liinid

OÜ poolt kauba järelevalve alla jätmise teate kinnitamine, on MTA esitanud esmakordselt alles

kohtumenetluses ning sellest ei teatanud MTA ei kaebajale ega ka Väinamere Liinid OÜ-le.

Praktikas peab nii omanikuvahetuse kui ka järelevalve teateid kinnitama kütuse hulgimüügil,

ent Väinamere Liinid OÜ ei ole kütuse edasimüüja, vaid lõpptarbija, millisel juhul on

varasemas praktikas piisanud omanikuvahetuse kinnitamisest. MTA käitus eksitavalt, jättes

kaebajale mulje, et loa andmine sõltub aktsiisimaksu tasumisest.

3-16-1431

3(8)

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vaidlusalune kaup jäeti 02.06.2016 JVIS-s järelevalve alla alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 791 alusel, mistõttu pidi kaebaja taotlema luba selle

võõrandamiseks vastavalt 24.10.2015 määruse nr 40 § 2 lg-le 2 ning sama määruse § 3 lg 1

kohaselt pidi aktsiisikauba saaja tehingu kinnitama. Seda Väinamere Liinid OÜ ka tegi, misjärel

edastas MTA viimasele 05.07.2016 aktsiisikauba järelevalve alla jätmise teate. ATKEAS §-st

791 ja viidatud määruse § 3 lg-st 2 tulenevalt pidi Väinamere Liinid OÜ selle teate kinnitama,

mida ta tegi alles 05.08.2016. Kolme tunni jooksul kinnituse saamisest andis MTA loa

omandiõiguse üleminekuks. Sellisel viisil loa andmise eesmärk on tagada aktsiisikauba

eesmärgipärane kasutamine ning see, et vastava aktsiisikauba saaja oleks teadlik enne kauba

kättesaamist, et vastav kaup on järelevalve alla jäetud ning tal võib tekkida mitte-

eesmärgipärasest kasutamisest täiendav maksukohustus.

2) Vastustaja avaldas kaebajale 04.07.2016 saadetud e-kirjas, et vaidlusalune raske kütteõli

sarnaneb oma omadustelt diislikütusega, mistõttu võib ka Väinamere Liinid OÜ-l tekkida

ATKEAS § 24 lg-st 52 tulenev täiendav maksukohustus, mille tagamiseks oli vajalik Väinamere

Liinid OÜ-le edastada uus järelevalve teade, kuivõrd ta pidi saama kauba omanikuks.

04.07.2016 e-kirjas toodu on mõneti ekslik, ent pidi olema kaebajale arusaadav. Kaebaja oli

esitanud 09.06.2016 aktsiisideklaratsiooni, kus deklareeris samuti raskelt kütteõlilt aktsiisi

diislikü tuse määraga, mistõttu eeldas MTA, et kaebaja esitab pärast 04.07.2016 e-kirja ka

vaidlusaluse raske kü tteõli osas deklaratsiooni ära. Kuna kaebaja teatas 05.07.2016, et ei

kavatse diislikütuse määraga aktsiisi tasuda, tegi MTA Väinamere Liinid OÜ-le uue järelevalve

alla jätmise teate, et tagada aktsiisi tasumine või eesmärgipärane kasutamine vähemalt

lõpptarbija poolt. Kaebaja taotluse aktsepteerimine sõltus esmalt kaebaja käitumisest, alates

05.07.2016 aga Väinamere Liinid OÜ poolt järelevalve teate kinnitamisest.

3) Ekslik on kaebaja seisukoht, et omanikuvahetuse ja järelevalve teated peab kinnitama

üksnes kütuse hulgimüügil. Seadusest sellist erisust ei tulene. Isegi kui MTA ei ole mõnel juhul

pidanud vajalikuks lõpptarbija üle järelevalvet alustada, ei saa sellest tulla kaebajale ega

Väinamere Liinid OÜ-le õiguspärast ootust, et nende suhtes järelevalvet ei alustata. MTA ja

kaebaja vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt sai kaebaja hiljemalt 06.07.2016 teada Väinamere

Liinid OÜ-le edastatud teatest ning 08.07.2016 kirjas on kaebajale selgitatud järelevalve alla

jätmise põhjuseid ning viidatud asjakohastele normidele. Seega ei ole õige kaebaja väide, et

teda ega Väinamere Liinid OÜ-d ei teavitatud, et omanikuvahetuse loa andmise eelduseks on

viimase poolt järelevalve alla jätmise teate kinnitamine.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.01.2017 otsusega United Oil OÜ kaebuse osaliselt ja

tuvastas, et MTA toimis õigusvastaselt: a) viivitades United Oil OÜ poolt 04.07.2016 JVIS-s

esitatud taotluse nr 16EE4440EEH0216692 alusel loa andmisega ajavahemikul 04.07.2016

kella 14.51-st kuni 05.07.2016 kella 11.33-ni; ning b) andes United Oil OÜ esindajale

04.07.2016 kell 16.36 saadetud e-kirjas eksitavat teavet taotluse nr 16EE4440EEH0216692

menetlemise kohta. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis

MTA-lt United Oil OÜ kasuks menetluskulude katteks 750 eurot.

1)

Praeguse vaidluse seisukohast ei ole asjassepuutuvad kaebaja väited, mis seonduvad

sellega, kas vaidlusalune raske kütteõli on omadustelt sarnane diislikütusega. Ebaõige on siiski

kaebaja seisukoht, et United DMA ei ole diislikütusega sarnane kütus. ATKEAS § 24 lg 52

kohaldamisalasse kuulub ka laevamootori tööks kasutatav raske kütteõli. Kaebaja 04.07.2016

taotluse alusel ei saanud MTA otsustada ega pidanudki otsustama kõnealuse, juba eelnevalt

järelevalve alla jäetud kauba suhtes järelevalve lõpetamist ega pidanud andma hinnangut

sellele, kas 02.06.2016 oli kauba järelevalve alla jätmine põhjendatud. Kaebaja 04.07.2016

3-16-1431

4(8)

taotluse menetlemisel pidi MTA käsitama kõnealust kütust järelevalve alla jäetud

aktsiisikaubana ilma selle kauba järelevalve alla jätmise vajalikkust või õiguspärasust kahtluse

alla seadmata.

2)

Kaebajal on õigus, et MTA pidi andma loa toiminguks kolme tunni jooksul. 24.10.2015

määruse nr 40 § 3 lg-st 3 järeldub, et juhul kui MTA on kauba saajale (kelleks oli praegusel

juhul Väinamere Liinid OÜ) teinud uue teate kauba järelevalve alla jätmise kohta vastavalt

sama määruse § 3 lg-le 2, on toiminguks loa andmise eelduseks viimase poolt selle teate

kättesaamise kinnitamine. MTA ei saa vastavat teadet saajale ilmselgelt esitada enne, kui

viimane on kinnitanud tehingu toimumise vastavalt määruse § 3 lg-le 1, kuna vastasel juhul on

MTA-l vaid ühe väidetava tehingupoole kinnitus tehingu toimumise kohta. Määruse § 3 lg-s 2

ei ole täpsustatud, millise aja jooksul võib MTA järelevalve alla jäetud aktsiisikauba saajale

uue teate väljastada. Kuna sama paragrahvi lõike 3 eesmärk on ilmselt tagada vaatamata kauba

järelevalve alla jätmisele tehingute kiire tegemise võimalus ning sellega ettevõtjaid võimalikult

vähe häirida, tuleks kõnealust sätet selle eesmärgi valguses tõlgendada selliselt, et MTA peab

kolme tunni jooksul aktsiisikauba saajalt määruse § 3 lg-s 1 nimetatud kinnituse saamisest kas

andma loa või väljastama saajale määruse § 3 lg-s 2 nimetatud teate, misjärel on loa andmise

eelduseks juba viimatinimetatud teate kättesaamise kinnitamine.

3)

Praegusel juhul on MTA 24.10.2015 määruse nr 40 § 3 lg-t 3 rikkunud. Arvestades, et

Väinamere Liinid OÜ esindaja Iivi Naaber kinnitas tehingu 04.07.2016 kell 11.51, pidi MTA

hiljemalt kell 14.51 kas andma loa või esitama Väinamere Liinid OÜ-le teate kauba järelevalve

alla jätmise kohta. Uue teate Väinamere Liinid OÜ-le väljastas MTA alles 05.07.2016 kell

11.33. Alates uue teate väljastamisest sai MTA õigustada loa andmisega viivitamist sellega, et

Väinamere Liinid OÜ ei olnud teate kättesaamist kinnitanud. Toimikust nähtub, et MTA

05.07.2016 teate kättesaamise kinnitas Väinamere Liinid OÜ 05.08.2016 kell 16.38 ning kohe

pärast seda andis MTA ka loa. Seega oli MTA kaebaja 04.07.2016 taotluse alusel loa andmisel

ilma igasuguse õigustuseta tegevusetu ajast, mis algas kolme tunni möödumisel Väinamere

Liinid OÜ poolt tehingu kinnitamisest (04.07.2016 kell 11.51) kuni Väinamere Liinid OÜ-le

uue teate esitamiseni (05.07.2016 kell 11.33).

4)

Kaebajal on õigus selles, et MTA ei saa õigustada JVIS-s 24.10.2015 määruse nr 40 § 2

kohase taotluse saamisel loa andmisest keeldumist või viivitamist sellega, et tema hinnangul on

tegemist diislikütuse aktsiisimäära järgi maksustamisele kuuluva kütusega. Loa andmise

eeldusena ei saa aktsiisikauba omanikult nõuda, et ta deklareeriks ja maksaks (täiendava)

aktsiisisumma. Kohus nõustub kaebajaga, et MTA ametnik on oma 04.07.2016 e-kirjas andnud

kaebajale ilmselgelt eksitavat teavet, jättes mulje, nagu oleks kaebaja taotluse aktsepteerimise

eelduseks taotluses nimetatud kütuselt diislikütuse aktsiisimäära järgi aktsiisi deklareerimine ja

tasumine. Kaebaja küsimust arvestades on MTA vastuses märgitu asjakohatu. MTA e-kirjas

märgitu ei muuda siiski seda, et MTA-l tekkis alus loa andmisega viivitamiseks Väinamere

Liinid OÜ-le uue teate edastamisest 05.07.2016 kell 11.33. Seda, et MTA ei teavitanud

kaebajat, et loa andmise eelduseks on Väinamere Liinid OÜ poolt 05.07.2016 teate

kättesaamise kinnitamine, ei saa MTA-le ette heita. 24.10.2015 määrus nr 40 ei näe ette taotleja

sellist teavitamist. Kaebaja ja vastustaja vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli

hiljemalt 07.07.2016 teadlik teate esitamisest Väinamere Liinid OÜ-le. 24.10.2015 määruse nr

40 § 3 lg-st 3 pidi seega kaebajale ning ka Väinamere Liinid OÜ-le arusaadav olema, et MTA

poolt tehingu tegemiseks loa andmise eelduseks on 05.07.2016 teate kättesaamise kinnitamine

Väinamere Liinid OÜ poolt. Kaebaja käsitus, nagu välistanuks Väinamere Liinid OÜ kohustuse

kinnitada MTA 05.07.2016 teate kättesaamist see, et Väinamere Liinid OÜ näol polnud

tegemist kütuse edasimüüja, vaid lõpptarbijaga, ei põhine seadusel. ATKEAS §-st 791 ega

24.10.2015 määruse nr 40 sätetest ei tulene, et kauba järelevalve alla jätmine poleks võimalik

selle müümisel isikule, kes eeldatavasti selle ära tarbib või et sellisele isikule aktsiisikauba

3-16-1431

5(8)

võõrandamisel kohalduks määruse § 3 lg 3 teisiti kui aktsiisikauba müümisel sellisele isikule,

kes kavatseb kauba ise edasi müüa. See, et MTA ei ole varem sarnastes olukordades

aktsiisikauba eeldatavale lõpptarbijale võõrandamise korral uut teadet väljastanud, ei võta

õigust seda teha. Varasemast halduspraktikast ei tulenenud MTA-le keeldu viivitada määruse §

3 lg 3 alusel loa andmisega kuni OÜ Väinamere Liinid kinnitas teate kättesaamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. United Oil OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles

kaebus jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

MTA ei teavitanud kaebajat ega tema tehingupartnerit tegelikust põhjusest, miks taotlust

polnud rahuldatud. Kaebaja ja Väinamere Liinid OÜ lähtusid MTA 04.07.2016 eksitava e-kirja

tõttu teadmisest, et taotluse rahuldamata jätmine on tingitud vaidlusest aktsiisimaksu suuruse

üle. Kaebaja ja Väinamere Liinid OÜ said MTA täiendava teate kinnitamise vajadusest teada

alles MTA 04.08.2016 seisukohaga tutvudes. Seega oli MTA tegevus õigusvastane ka

vahemikus 05.07.2016 kell 11.33 kuni 05.08.2016. Arvestades, et varasemalt ei olnud MTA

sarnastel juhtudel kauba lõpptarbijale võõrandamise korral uut teadet väljastanud, oli MTA-l

heast haldustavast tulenevalt kohustus oma tegevust selgitada. MTA seda ei teinud.

2)

Kaebaja tarnitav laevakütus United DMA ei ole diislikütusega sarnane ega sellena

kasutatav.

8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vastustaja ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest perioodil 06.07.–08.07.2016 nähtub, et

kaebaja sai Väinamere Liinid OÜ-le edastatud teatest teada hiljemalt 06.07.2016. MTA selgitas

08.07.2016 kirjas kaebajale kütuse järelevalve alla jätmise põhjuseid ning viitas asjakohastele

normidele, sh 24.10.2015 määrusele nr 40. Kauba saaja kohustus kinnitada teate kättesaamist

tuleneb otseselt nimetatud määrusest. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebajale ja

Väinamere Liinid OÜ-le pidi olema arusaadav, et loa andmise eelduseks on 05.07.2016 kauba

järelevalve alla jätmise teate kättesaamise kinnitamine Väinamere Liinid OÜ poolt.

2)

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid

esitada juba halduskohtule. Seega tuleb täiendavalt esitatud tõendid jätta arvestamata.

Halduskohus leidis õigesti, et praeguse vaidluse seisukohast ei ole oluline küsimus United

DMA kuulumisest ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamisalasse. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas

mõjutab tema õigusi halduskohtu seisukoht, et United DMA on käsitatav mootorikütusena

ATKEAS § 24 lg 52 mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud täiendavad tõendid (apellatsioonkaebuse lisad

1–8) ning palunud asja materjalide juurde võtta halduskohtu 26.04.2017 kohtuistungi

helisalvestis haldusasjas nr 3-17-110. HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi

3-16-1431

6(8)

esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei

pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu mõjuvaid

põhjuseid, miks ei saanud kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid juba halduskohtule

esitada (näiteks oleks saanud eksperdiarvamused lasta juba varem koostada). Samuti ei ole

kõnealused tõendid ja helisalvestis asjakohased, kuna kaebaja on apellatsioonkaebuses

nõustunud halduskohtuga, et kütuse järelevalve alla jätmine ei ole vaidluse all. Seega pole

praeguse vaidluse seisukohast oluline, kas taotluses märgitud kütuselt oleks tulnud ATKEAS §

24 lg 52 alusel tasuda aktsiisi diislikütuse määras. Asjaolu, et halduskohus on oma otsuses

vastuseks kaebaja väidetele avaldanud seisukohta, et taotluses märgitud kütus kuulub ATKEAS

§ 24 lg 52 kohaldamisalasse, seda ei mõjuta. Halduskohus tuvastas, et MTA 04.07.2016 kirjas

märgitu oli eksitav ning loa andmine ei viibinud mitte täiendava aktsiisi tasumise vajaduse, vaid

kütuse saaja poolse kinnituse edastamata jätmise tõttu. MTA tegevuse õiguspärasuse

hindamiseks pole vaja välja selgitada, kas kaebaja tarnitud laevakütus sarnaneb diislikütusega

ja on kasutatav mootorikütusena. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kõnealused tõendid

tähelepanuta. Samal põhjusel on asjakohatud apellatsioonkaebuse ja selle täienduse väited, mis

puudutavad ATKEAS § 24 lg 52 kohaldamist (apellatsioonkaebuse II osa), mistõttu jäävad ka

need tähelepanuta.

11. ATKEAS § 791 lg 1 kohaselt võib MTA jätta aktsiisikauba järelevalve alla, kui selle

aktsiisikauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa maksukohustuse tekkimise või

suurenemise. Nagu halduskohus on õigesti märkinud, ei pidanud MTA otsustama kaebaja

04.07.2016 taotluse saamisel juba eelnevalt järelevalve alla jäetud kütuse suhtes järelevalve

lõpetamist ega andma hinnangut sellele, kas järelevalve alla jätmine 02.07.2016 oli põhjendatud

või mitte. Kaebaja taotluse järel pidi kauba saaja Väinamere Liinid OÜ kinnitama tehingu

toimumise (24.10.2015 määruse nr 40 § 3 lg 1), mida ta praegusel juhul ka tegi. Kuna MTA

otsustas kauba järelevalve alla jätta, tuli ATKEAS § 791 lg 2 ja 24.10.2015 määruse nr 40 § 3

lg 2 järgi Väinamere Liinid OÜ-le väljastada uus teade, milles on märgitud aktsiisikaubaga

lubatud toiming. Vaidlus puudub, et MTA saatis Väinamere Liinid OÜ-le 05.07.2016 kell 11.33

teate aktsiisikauba järelevalve alla jätmise kohta (I kd, tl 94), mille kättesaamist kinnitas

viimane 05.08.2016 kell 16.38 (I kd, tl 86p). Kuni kinnituse saamiseni ei aktsepteeritud kaebaja

taotlust ning kütus oli maksuhalduri järelevalve all.

12. Kaebaja peab loa andmisega viivitamist ajavahemikus 05.07.2016 kell 11.33 kuni

05.08.2016 õigusvastaseks põhjusel, et MTA eksitava tegevuse ja selgitamiskohustuse

rikkumise tõttu ei olnud kaebajale ja tema tehingupartnerile arusaadav, et loa saamiseks tuleb

kinnitada 05.07.2016 teate kättesaamine. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et United

Oil OÜ ega Väinamere Liinid OÜ ei teadnud ega pidanudki teadma, et loa andmine viibib

viimase poolt kinnituse andmata jätmise tõttu.

Toimikust nähtub, et kaebaja esitas MTA 04.07.2016 kirjale 05.07.2016 oma vastuse (I kd, tl

52), milles viitas 24.10.2015 määruse nr 40 § 3 lg-le 3 ning leidis, et maksuhalduril puudus alus

taotluse aktsepteerimata jätmiseks pärast Väinamere Liinid OÜ poolt tehingu toimumise

kinnitamist 04.06.2016 kell 11.51. 06.07.2016 saatis kaebaja MTA-le uue e-kirja (I kd, tl 160),

milles märkis, et „[v]arasemalt on MTA JVIS taotluses peale meie kauba kliendile üleandmist

järelevalve lõpetanud. Alates 05.07.2016 muutis MTA teostatava järelevalve praktikat,

soovides jätta kauba peale kliendile üleandmist endiselt järelevalve alla.“ Kirjast ilmneb, et

kaebaja esindaja oli saanud kätte Väinamere Liinid OÜ-le edastatud aktsiisikauba järelevalve

alla jätmise teate. Kaebaja 07.07.2016 e-kirjas (I kd, tl 159-159p) viidatakse 06.07.2016

toimunud telefonivestlusele maksuhalduri esindajaga ning palutakse maksuhalduril muu hulgas

selgitada praktika muutmist JVIS taotluste menetlemisel. MTA märkis 08.07.2016 vastuskirjas

(I kd, tl 159), et 24.10.2015 määruse nr 40 § 3 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur väljastada

3-16-1431

7(8)

aktsiisikauba saajale või tema esindajale uue elektroonse teate, mille kättesaamist tuleb

viimasel kinnitada. MTA märkis, et maksuhaldur võib jätta ATKEAS § 791 lg 1 ja määruse nr

40 § 3 lg 2 alusel aktsiisikauba pärast selle üleandmist müüjalt ostjale järelevalve alla,

tagamaks, et kaupa kasutataks eesmärgipäraselt ning tekkida võiva maksukohustuse või selle

suurenemise tagamiseks.

Eeltoodud kirjavahetusest järeldub, et kaebaja oli hiljemalt 06.07.2016 teadlik Väinamere

Liinid OÜ-le 05.07.2016 saadetud teatest. Kuna kaebajale oli ühtlasi teada ka 24.10.2015

määruse nr 40 §-s 3 sätestatu, pidi ta seega juba 05.07.2016 teatega tutvudes mõistma, et

maksuhaldur annab loa toiminguks pärast seda, kui Väinamere Liinid OÜ on nimetatud teate

saamist kinnitanud. Pärast MTA 08.07.2016 kirja lugemist ei saanud kaebajal enam olla

kahtlust, mida on loa saamiseks vaja teha ning ta sai võtta oma tehingupartneriga ise ühendust

ja paluda teade kinnitada. Samuti pidi kaebaja MTA 08.07.2016 kirjast aru saama, et aktsiisi

tasumisest sõltub kütuse järelevalve alla jätmine, mitte taotluse aktsepteerimine.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kaebajale ei selgunud hiljemalt 08.07.2016 teate

kinnitamise vajadus. Asjaolu, et MTA 04.07.2016 kirjas anti kaebajale eksitavat informatsiooni

ning 05.07.2016 teate sai kaebaja ilmselt mujalt kui maksuhalduri käest, ei muuda fakti, et

kaebaja oli juba enne kaebuse esitamist teadlik Väinamere Liinid OÜ-le uue teate väljastamisest

ning selle kinnitamise vajadusest. See, et varasemalt polnud maksuhaldur kauba saajale JVIS-

s uut teadet edastanud, ei saanud kaebajal tekitada ekslikku arvamust, et luba antakse alati kohe

pärast tehingu toimumise kinnitamist kauba saaja poolt ja seda isegi juhul, kui maksuhaldur

saadab tehingu teisele poolele uue teate.

13. Ringkonnakohus märgib, et JVIS klientidele mõeldud kasutusjuhendi (kättesaadav:

https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/tollisusteemide-kasutajatele/jvis/juhendid) p-s 5.5

(lk 23-24) on selgitatud, kuidas tuleb toimida, kui pärast saaja poolt taotluse kinnitamist on

MTA väljastanud uue (järgneva) teate ning p-s 5.6 (lk 24) on järelevalve lõpetamise kohta

märgitud, et JVIS võtab teatelt taotlusel näidatud koguse maha automaatselt, kui (a) ametnik

kinnitab taotluse (järgnevat teadet ei tehta) või (b) taotlusele järgneb uus teade ning

aktsiisikauba uus omanik kinnitab selle.

14. Asjaolu, et Väinamere Liinid OÜ kinnitas teate kättesaamist alles 05.08.2016, ei tähenda,

et Väinamere Liinid OÜ ei olnud enne seda teate kinnitamise vajadusest teadlik. Väinamere

Liinid OÜ võis kuni selle ajani hoiduda kinnituse andmisest näiteks põhjusel, et sellega võis

talle kaasneda kohustus tasuda kütuselt aktsiisi. Kaebaja selgitusest, et kuu aega hiljem polnud

tehingupartner kütusest enam huvitatud, järeldub, et juba teate kinnitamise ajal pidi olema

selge, et kütust ei tarnita Väinamere Liinid OÜ-le. Seega polnud 05.08.2016 kinnitusel tehingu

toimumise seisukohast enam tähtsust. Taotlus tühistati 08.08.2016 ehk juba esimesel

kinnitamisele järgneval tööpäeval. Kuna tehingut ei toimunud, ei saanud Väinamere Liinid OÜ-

l tekkida ka aktsiisi tasumise kohustust.

15. Sõltumata sellest, millal täpselt kaebaja ja tema tehingupartner said teada või pidid teada

saama, et taotluse aktsepteerimise eelduseks on Väinamere Liinid OÜ poolt 05.07.2016 teate

kinnitamine, pole alust pidada õigusvastaseks MTA tegevust vahemikus 05.07.2016 kell 11.33

kuni 05.08.2016. Toimingute tegemisel lähtus vastustaja ATKEAS §-st 791 ja 24.10.2015

määruse nr 40 §-st 3. Nendest sätetest ei tulene maksuhaldurile kohustust selgitada järelevalve

alla jätmise põhjusi või teavitada kauba müüjat saajale teate edastamisest ja tehinguosalisi selle

kinnitamise vajadusest. JVIS-i kasutavad aktsiisikaupade ostjad ja müüjad peavad tundma

aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise korda. Määrusest nr 40 ja MTA

kodulehel avaldatud JVIS kasutusjuhendist on piisavalt selge, et kauba saajal tuleb kinnitada

uus teade, mille järel aktsepteeritakse omanikuvahetus.

3-16-1431

8(8)

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude nimekirja

ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)