3-17-768/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-768

Haldusasi

T.K.

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

08.03.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00707-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.K., esindaja Ingridt Allemann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 11.09.2017

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada

Maksu-

ja

Tolliameti

08.03.2017

vastutusotsus nr 13-7/00707-11 osas, milles T.K. loeti

vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla

eest summas 25 839,49 eurot, mis on seotud Räävi

Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud

97 205,71 euro suuruse väljamaksega.

3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista

vastustajalt

kaebaja

kasuks

välja

menetluskulu 464,02 eurot. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.10.2017.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 27.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20 Räävi

Kaubandus OÜ-le tasumiseks makse 184 880,34 eurot. MTA tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ

ei ostnud 2014. a juunis Tenoret OÜ-lt kullavalandeid ja reoveepumplat ning Twindow OÜ-lt

kullavalandeid. Räävi Kaubandus OÜ teadis, et arvetel märgitud äriühingud ei olnud kauba

tegelikud müüjad. Seega puudub Räävi Kaubandus OÜ-l õigus nimetatud äriühingute arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Nõuetekohaste algdokumentideta tehtud väljamaksetelt

kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tuleb tasuda ka tulumaksu.

2. MTA kohustas 08.03.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00707-11 T.K.d tasuma Räävi

Kaubandus OÜ maksuvõlga 184 880,34 eurot. Räävi Kaubandus OÜ ei ole 27.07.2015

maksuotsusega määratud summat tasunud ning maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga

2(10)

sisse nõuda ka sundtäitmise teel. T.K. Räävi Kaubandus OÜ ainukese juhatuse liikmena rikkus

teadlikult ja tahtlikult käibe- ning tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustust. T.K.

tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Maksusumma

määramine ei ole aegunud ja vastutusotsuse tegemist välistavaid aluseid ei esine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. T.K. esitas 07.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.03.2017 vastutusotsuse

nr 13-7/00707-11 tühistamiseks. Kaebaja seisukohad on järgmised.

Räävi Kaubandus OÜ-le maksu määramine oli õigusvastane. Asjaolu, et Tenoret OÜ-l puudus

majandustegevus 2014. a aprillis ja mais ning ta kustutati käibemaksukohustuslaste registrist

04.06.2014, ei tähenda, et Tenoret OÜ ei saanud kaebajale kullavalandeid ja reoveepumplat

müüa 02.06.2014. Seadusest ei tule erinõudeid kullavalandite müügi lepingu vormile, seega

võis tehinguid teha ka suuliselt, seda enam, et kaebaja tundis Tenoret OÜ juhatuse liiget Urmas

Gerasimovi. Poolte õigused ja kohustused tulenevad sellises olukorras võlaõigusseadusest

(VÕS). Sellest, et Tenoret OÜ maksuhalduri korraldusi ei täitnud, ei saa järeldada, et kaebajaga

tehtud tehinguid ei toimunud, sest korralduste täitmata jätmisel võis olla mistahes muid põhjusi.

Tehingud Tenoret OÜ-ga tehti sularahas U. Gerasimovi soovil, sest U. Gerasimovi sõnul ei

soovinud pangad talle kontot avada. Sellest, et pangakonto oli tegelikult olemas, ei saa järeldada

kaebaja ütluste ebausaldusväärsust, sest temal puudus võimalus U. Gerasimovi väiteid

kontrollida. Kulla hinnaga seonduvalt on maksuhaldurile selgitatud, et Räävi Kaubandus OÜ

ostis kullavalandeid, mis sisaldasid ka muud materjali, kuid Londoni börsihind kajastab üksnes

kulla hinda. Räävi Kaubandus OÜ soetas ja müüs kulda börsihinnast madalamalt, sest see oli

ainuke viis kasumit teenida. Kliendil oli huvi teha tehinguid Räävi Kaubandus OÜ-ga ainult

juhul, kui hind oli börsihinnast veidi madalam, sest muidu oleks võinud osta otse börsilt. Räävi

Kaubandus OÜ käibe langus 2014. a juulist alates ei olnud tingitud käibemaksuseaduse (KMS)

muudatustest, vaid sellest, et KMS muutmise järel muutus kullavalandite turg tervikuna ja

Räävi Kaubandus OÜ ei saanud oma tegevust varasemas mahus jätkata. Seega kokkuvõttes on

maksuhaldur ekslikult leidnud, et Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelised tehingud ei

ole tegelikult toimunud.

Maksuhaldur ei ole sisuliselt tuvastanud, et Twindow OÜ-l puudus ettevõtlus, vaid äriühing on

01.08.2014 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud formaalsetel põhjustel. Twindow OÜ

juhatuse liikme Dmitri Granovi selgitused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, sest ühelt

poolt ta väidab, et tehingud ei toimunud Räävi Kaubandus OÜ-ga, kuid teiselt poolt on arvetel

ja aktidel tema allkirjad. D. Granov lootis ilmselt pääseda tema suhtes läbiviidavast võimalikust

vastutusmenetlusest. Maksuhalduri viited D. Granovile kui „tankistile“ on kohatud, sest ta oli

Twindow OÜ juhatuse liige ca kolm aastat. MTA on valikuliselt ja kallutatult lugenud mõned

D. Granovi ütlused usaldusväärseks ja teised mitte, et oma versiooni kinnitada. Arusaamatuks

jääb, kuidas maksuhaldur kontrollis Twindow OÜ volitustega seonduvat. Seadusest ei tule

mingeid erinõudeid kullavalandite müügi lepingu vormile, seega võisid kokkulepped olla

suulised. Räävi Kaubandus OÜ kaitses end sellega, et kauba eest tasuti alles pärast selle täpse

koguse ja kvaliteedi tuvastamist. Kokkuvõttes ei ole MTA tuvastanud objektiivseid asjaolusid

selle kohta, et Räävi Kaubandus OÜ tehingud arvetel märgitud äriühingutega tegelikult ei

toimunud. Jääb arusaamatuks, mida maksuhaldur Räävi Kaubandus OÜ-lt veel ootas, et

vastupidist tõendada.

Tulumaksu määramine 25 839,49 eurot Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud

väljamaksetelt on õigusvastane. Maksuhaldur rikkus uurimiskohustust, jättes kontrollimata, kas

Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel kajastatud summades on Tenoret OÜ-le ka reaalselt

väljamakseid tehtud. Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses esitati maksuhaldurile

raamatupidamise kassaraamat ja pearaamat, mille kohaselt 2014. a juunis selliseid väljamakseid

3(10)

ei tehtud ning Räävi Kaubandus OÜ-l puudusid selleks ka vahendid. Maksuhaldur luges

sellegipoolest väljamakse toimumise tõendatuks üksnes Tenoret OÜ kassaorderite kviitungite

alusel. Väljamakse, mille kohta puudub arve, saab aga lugeda ettevõtlusega mitteseotuks ja

määrata sellelt tulumaksu ainult siis, kui väljamakse on reaalselt tehtud.

Maksuhaldur luges ettevõtlusega mitteseotud kuluks J. K. antud laenu 2000 eurot ja 20.06.2014

KÜ-le Soo 13 tehtud ülekande 474,47 eurot. Kaebaja esitas vastutusmenetluses tõendid, mille

kohaselt on J. K. laenu koos intressidega Räävi Kaubandus OÜ-le tagastanud ning T.K. on

hüvitanud äriühingule ka KÜ-le Soo 13 tehtud väljamakse. Seega selles osas on Räävi

Kaubandus OÜ tulumaksukohustus ära langenud ja kaebajalt on alusetu seda nõuda.

Eespool toodu kinnitab, et T.K. ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, sest Räävi

Kaubandus OÜ täitis oma maksukohustusi korrektselt. Ja isegi kui nõustuda, et Tenoret OÜ ja

Twindow OÜ ei olnud kauba tegelikeks müüjateks, ei saa selle tõttu T.K.le etteheiteid teha.

Kaebaja täitis hoolsuskohustust nõuetekohaselt.

4. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste juurde ja märkides

täiendavalt järgmist.

U. Gerasimov andis Tenoret OÜ ettevõtluse kontrollis seletuse 10.06.2014, kui arvete kohaselt

olid tehingud Räävi Kaubandus OÜ-ga juba toimunud, kuid U. Gerasimov ei maininud kordagi

neid tehinguid. Kaebaja väide, et ta ei saa U. Gerasimovi ütlusi kontrollida, ei ole tõsiselt võetav

olukorras, kus ta on kohtule esitanud Tenoret OÜ raamatupidamisdokumente. Maksuhalduri

kogutud tõendi viitavad, et kaebaja tundiski U. Gerasimovi kui isikut, kes osutab näilike arvete

kirjutamise teenust. Maksuhaldur kutsus U. Gerasimovi 18.03.2015 korraldusega MTA-sse, et

küsida temalt selgitusi Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahel 2014. a juunis toimunud

tehingute kohta. U. Gerasimov määratud ajal kohale ei ilmunud ja teatas 23.03.2015 kirjalikus

seisukohas, et on esitanud maksuhaldurile Räävi Kaubandus OÜ-ga tehtud tehingute kohta juba

kogu info ja dokumendid. Nimetatud dokumentide hulgas ei olnud kullavalandeid või

reoveepumplat puudutavaid dokumente. Seega ei tõenda tehingute toimumist ka Tenoret OÜ

KMD.

Ei ole vaidlust, et Twindow OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, D. Granov

eitab tehingute tegemist Räävi Kaubanduse OÜ-ga ja ta ei tunne T.K.d. Seega ei vasta

tegelikkusele T.K. poolt Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses 05.01.2015 antud seletus, et

ta nägi D. Granovit Refing Group OÜ ukse taga ning D. Granov ja U. Gerasimov olid

äripartnerid. Seega kaebaja on juba Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses väitnud

maksuhaldurile asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele ning tegemist oli kaebajapoolse tahtliku

tegevusega.

Kaebaja väidab, et Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas olid ekslikult

Tenoret OÜ kassaorderid summas 97 205, 71 eurot. Samas kaebaja ei ole kaebuses selgitanud,

kuidas need orderid tema kätte sattusid ning miks ta neid Räävi Kaubandus OÜ juhatuse

liikmena raamatupidamisdokumentide hulgas säilitas. Kaebaja seisukoht on vastuolus Räävi

Kaubandus OÜ maksumenetluses kaebaja poolt 30.03.2015 antud seletusega Tenoret OÜ kassa

sissetuleku orderite kohta. Seetõttu ei ole tõsiselt võetavad kaebaja väited seoses Räävi

Kaubanduse OÜ raamatupidamisega, mille eest vastutas kaebaja. Eluliselt usutavad pole

kaebaja väited, et tal puudub juurdepääs Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise

dokumentidele. Seda enam, kui maksuvõlg on tekkinud isiku juhatuse liikme ajal, siis ei mõjuta

kohustust asjaolu, et isik ei olnud maksuotsuse tegemise ajal enam juhatuse liige (Räävi

Kaubandus OÜ maksumenetlust alustati 25.11.2014 ning T.K. oli Räävi Kaubandus OÜ

juhatuse liige kuni 22.01.2015). T.K. ei ole menetlustes usutavalt selgitanud, miks ta loobus

Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikme kohustustest Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluse ajal.

4(10)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlus käib selle üle, kas T.K. vastutab Räävi Kaubandus OÜ endise juhatuse liikmena

solidaarselt äriühingu maksuvõla eest, mis koosneb Räävi Kaubandus OÜ-le 27.07.2015

maksuotsusega tasumiseks määratud käibemaksust (158 354,85 eurot) ja tulumaksust (26

525,49 eurot).

6. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse

maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui

seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg

1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

7. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele

kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6

nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või

toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud

(§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise

korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu

hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena

registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse

maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Eeltoodust tulenevalt, samuti väljakujunenud kohtupraktikat

arvestades (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-49-13, p 14-15; 3-3-1-57-13, p

11-13; 3-3-1-51-15, p 11) on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks tehingu tegelik

toimumine arvel märgitud poolte vahel.

8. Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ-le kullavalandite ja reoveepumpla müüjaks

ei olnud Tenoret OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, ning kaebaja teadis seda. Sellele viitavad

maksuhalduri arvates järgmised asjaolud kogumis (vastutusotsuse p 4): 1) Tenoret OÜ arvete

kohaselt toimusid tehingud 02.06.2014, kuid Tenoret OÜ juhatuse liige ei maininud 10.06.2014

maksuhaldurile oma majandustegevuse kohta seletust andes kordagi nimetatud tehinguid; 2)

MTA kohustas Tenoret OÜ-d 02.06.2014 korraldusega esitama maksuhaldurile hiljemalt

10.06.2014 dokumendid ettevõtlusega tegelemise kohta, kuid Tenoret OÜ ei esitanud Räävi

Kaubandus OÜ-ga toimunud tehingute kohta ühtki dokumenti; 3) Tenoret OÜ kustutati MTA

26.05.2014 otsuse alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates 04.06.2014, sest äriühingul

puudus 2014. a aprillis ja mais majandustegevus; 4) Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahel

05.05.2013 sõlmitud ostu-müügileping oli lühike, üldsõnaline ega sisaldanud mingeid

tingimusi kauba kvaliteedi, hinna või poolte vastutuse kohta, kuigi Tenoret OÜ arvete kohaselt

oli tehingute väärtus väga suur (93 318,83 eurot); 5) U. Gerasimov hoidis Räävi Kaubandus

OÜ maksumenetluses seletuste andmisest kõrvale, öeldes vaid, et on kõik dokumendid juba

Tenoret OÜ kontrollimenetluses maksuhaldurile esitanud, kuid Tenoret OÜ esitatud

dokumentide hulgas ei ole dokumente Räävi Kaubandus OÜ-ga toimunud tehingute kohta; 6)

T.K. väitel tasuti Tenoret OÜ-le sularahas, sest U. Gerasimov ei saanud väidetavalt OÜ Tenoret

nimele pangas kontot avada, kuid tegelikult olid Tenoret OÜ-l tehingute toimumise ajal

arvelduskontod olemas; 7) T.K. ja U. Gerasimov on ammused tuttavad ning sularaha

üleandmise ja vastuvõtmise kohta puuduvad korrektsed dokumendid, samas tehingute eest

5(10)

makstud summa oli väga suur; 8) T.K. seletuse kohaselt toimus kulla ost ja müük vastavalt

Londoni börsi päevakursile, kuid tegelikud tehingud tehti oluliselt madalama hinnaga; 9) T.K.

seletus kulla müügi eest tasumise süsteemi kohta ei ole loogiline ega eluliselt usutav; 10) T.K.

seletus, et kauba üleandmine ja vastuvõtmine toimus bensiinijaamade või mööblipoe parklates,

ei ole kauba väärtust arvestades usutav; 11) T.K. seletas, et Tenoret OÜ müüs Räävi Kaubandus

OÜ-le lisaks kullale segisteid ja rööpaid, kuid arvete kohaselt müüdi reoveepumpla; 12) U.

Gerasimov on kriminaalse taustaga, tal puudub rahvastikuregistri järgne elukoht ja töökoht ning

ta on olnud maksuhaldurile kättesaamatu; 13) alates 01.07.2014 jõustus KMS muudatus,

millega kehtestati väärismetalli tehingutele pöördmaksustamine ning Räävi Kaubandus OÜ

käive vähenes alates 01.07.2014 mitmekordselt.

9. Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ-le kullavalandite müüjaks ei olnud

Twindow OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, ning kaebaja teadis seda. Sellele viitavad

maksuhalduri arvates järgmised asjaolud kogumis (vastutusotsuse p 4): 1) Twindow OÜ

kustutati MTA 28.07.2014 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist alates 01.08.2014, sest

äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.05.-27.07.2014; 2) Twindow OÜ

juhatuse liige D. Granov ütles, et 2014. a juunis ei toimunud Räävi Kaubandus OÜ-ga kulla-

ega mingeid muid tehinguid; 3) D. Granov ei olnud midagi kuulnud Räävi Kaubandus OÜ-st

ega T.K.st ning ei teadnud, kes koostas 2014. a juunis Twindow OÜ nimel arveid, samas on

Twindow OÜ nimel arved ja kassa sissetuleku orderite kviitungid allkirjastanud D. Granov,

seega oli D. Granov ilmselt variisik; 4) D. Granov ei teadnud, kes koostas tema nimel

14.05.2014 U. Gerasimovile volikirja Twindow OÜ esindamiseks, ega allkirjastanud seda ning

ei tunne U. Gerasimovi; 5) D. Granov on andnud väidetavalt volituse Twindow OÜ

esindamiseks, kuid ei avaldanud, kellele ega esitanud tõendeid volitamise kohta; 6) Räävi

Kaubandus OÜ ja Twindow OÜ vahel ei olnud müügilepinguid, kuigi kullavalandite väärtus

oli dokumentide kohaselt 856 810,27 eurot; 7) kauba eest tasuti sularahas ilma mõistliku

põhjenduseta; 8) T.K. seletus, et kauba üleandmine ja vastuvõtmine toimus bensiinijaamade või

mööblipoe parklates, ei ole kauba väärtust arvestades usutav; 9) reaalselt toimunud tehingute

puhul ei oleks Räävi Kaubandus OÜ majandustegevust mõjutanud 01.07.2014 jõustunud KMS

muudatus, millega kehtestati väärismetalli tehingutele pöördmaksustamine.

10. Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud

kahtlust, et Räävi Kaubandus OÜ tehingud Tenoret OÜ-ga ja Twindow OÜ-ga ei ole tegelikult

toimunud. Kohus tugineb käibemaksu puudutavas osas MTA 27.07.2015 maksuotsuse ja

08.03.2017 vastutusotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2) ning

märgib kaebusele vastuseks järgmist.

11. Vaidlust ei ole selle üle, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahelised tehingud

toimusid arvete kohaselt 02.06.2014 ning Tenoret OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste

registrist 04.06.2014 põhjusel, et tal puudus majandustegevus 2014. aprillis ja mais, st

väidetavate tehingute tegemise ajal oli Tenoret OÜ veel käibemaksukohustuslane. Kohus tõi

aga eespool välja terve rea MTA tuvastatud asjaolusid, mis kogumis tekitavad põhjendatud

kahtluse, et tehingu kohta on tagantjärele koostatud tegelikkusele mittevastavaid dokumente.

Eelkõige tuleb märkida, et U. Gerasimov ei kinnitanud Tenoret OÜ suhtes läbi viidud

ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetluses tehingute tegemist Räävi Kaubandus OÜ-ga,

kuigi ta andis MTA-le seletuse ca nädal aega pärast väidetavate suuremahuliste (kauba väärtus

oli üle 93 000 euro) tehingute toimumist Räävi Kaubandus OÜ-ga (10.06.2014 seletus, MTA

10.05.2017 vastuse lisa 8). U. Gerasimovi seletuse kohaselt oli Tenoret OÜ-l 10.06.2014

seisuga toimunud ainult kasutatud konditsioneeride ost ja müük ning järgmised tehingud olid

plaanis 2014. a juulis pärast käibemaksukohustuslase numbri saamist. U. Gerasimov ei esitanud

Räävi Kaubandus OÜ-ga 02.06.2014 väidetavalt toimunud tehingute kohta maksuhaldurile ka

mingeid dokumente, kuigi MTA kohustas Tenoret OÜ-d neid esitama (MTA 10.05.2017

6(10)

vastuse lisa 9). Samuti on ilmne, et U. Gerasimov hoidis maksuhaldurile täpsemate seletuste

andmisest kõrvale (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 12-15) ning selline käitumine on iseloomulik

olukorrale, kus dokumente on vormistatud tegelikult mitte aset leidnud tehingute kohta või kus

äriühingul puudub tegelik majandustegevus ning seda tahetakse maksuhalduri eest varjata.

Kaebaja väide, et U. Gerasimovi seletuste andmisest kõrvale hoidumisel võib olla mingi muu

selgitus, on kogutud tõendeid arvestades väheusutav. Asjaolu, et T.K. ja U. Gerasimov olid

ammused tuttavad, muutis võltsdokumentide vormistamise lihtsamaks.

12. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta luges ebausaldusväärseks T.K. seletused

Tenoret OÜ-ga tehingute läbiviimise, arveldamise jms kohta. Näiteks väitis kaebaja, et

tehingud toimusid sularahas üksnes U. Gerasimovi soovil, sest viimane ei saanud võlgade tõttu

Tenoret OÜ-le väidetavalt pangaarvet avada, kuid maksuhaldur on tuvastanud Tenoret OÜ-l

pangaarve olemasolu (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 18, 19). Kaebaja väide, et ta ei teadnud

ega saanudki teada, et pangaarve oli tegelikult olemas, on kogutud tõendite valguses ebausutav.

Eluliselt usutavam on, et sularahas arveldamine toimus T.K. ja U. Gerasimovi kokkuleppel raha

tegeliku päritolu ja liikumise varjamiseks, sest pangaülekannetest jääb jälg, mille kaudu

maksuhaldur saab raha liikumise hõlpsasti kindlaks teha. Kulla hinnaga seonduvalt märgib

kohus, et vastutusotsuse lk 22 on maksuhaldur aktsepteerinud kaebaja selgitust, et Tenoret OÜ

arvetel märgitud hind on kullavalandi, mitte puhta kulla hind, ja selgitanud, et Räävi Kaubandus

OÜ müüs kulda edasi odavamalt võrreldes kehtiva Londoni börsi hinnaga, millest T.K. sõnul

tehingutes lähtuti (seletus MTA 10.05.2017 vastuse lisa 20). Kaebaja väide, et Räävi

Kaubandus OÜ saigi tehinguid teha üksnes börsihinnast oluliselt madalama hinnaga, sest muidu

poleks temalt kulda ostetud, on tõendamata. Kaebaja ei ole ka veenvalt ümber lükanud

maksuhalduri järeldust, et kaebaja kirjeldatud arveldamissüsteem ei ole tavapärane ega eluliselt

usutav – kaebaja kirjelduse kohaselt ei teadnud kauba tarnija (Tenoret OÜ) ega kauba ostja ja

edasimüüja (Räävi Kaubandus OÜ) kauba kullasisaldusest ja kaalust sõltuvat tegelikku väärtust

enne, kui Räävi Kaubandus OÜ ostja (Neolines OÜ) oli selle analüüside alusel kindlaks teinud,

ning Tenoret OÜ esitas Räävi Kaubandus OÜ-le arved alles pärast Neolines OÜ-lt andmete

saamist, mitte ei määranud ise kaubale hinda, arvestades mh kauba soetamismaksumust,

turuväärtust, kasumimarginaali vms. Samas pidi ka Tenoret OÜ omakorda kullavalandid

kuskilt soetama ja nende eest tasuma vastavalt kullasisaldusele jms näitajatele.

13. On tõsi, et kullavalandite müügilepingu vormile ei ole kehtestatud mingeid erinõudeid ning

poolte üldised õigused ja kohustused tulenevad kokkuvõttes VÕS-ist. Maksuhaldur on siiski

õigesti selgitanud, et konkreetset kaupa (kullavalandid) ja tehinguväärtust (üle 93 000 euro)

arvestades ei ole eluliselt usutav, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ sõlmisid tegelikult

toimuvate tehingute tarbeks müügilepingu, kus ei sisaldu mitte mingeid tingimusi konkreetse

kauba ja hinna ning tehingute eripära arvestavate õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta (MTA

10.05.2017 vastuse lisa 11). Samuti ei ole kaebaja andnud mõistlikku selgitust asjaolule, et

Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vaheline leping kannab kuupäeva 05.05.2013 ja sellele on

Tenoret OÜ nimel alla kirjutanud U. Gerasimov, kuigi 10.06.2014 seletuses ütles U.

Gerasimov, et ostis Tenoret OÜ 2014. a aprillis ja sai selle juhatuse liikmeks 02.05.2014 (MTA

10.05.2017 vastuse lisa 8).

14. 01.07.2014 jõustunud KMS muudatus, millega kehtestati väärismetalli tehingutele

pöördmaksustamine, muutis kullavalandite turgu tervikuna. Selle seadusemuudatuse eesmärk

oli kullatehingutega seotud maksupettuste ärahoidmine. Kaebaja ei ole esitanud mingeid

täpsemaid selgitusi ega analüüse Räävi Kaubandus OÜ majandustegevuse kohta enne ja pärast

01.07.2014, mille pinnalt saaks pidada usutavaks, et äriühingu käibe langusel oli mingi muu

põhjus peale selle, et pärast pöördmaksustamise kehtestamist ei olnud kullatehingud äriühingu

jaoks enam kasulikud ega huvipakkuvad. Lisaks tuleb märkida, et vastutusmenetluses

22.01.2017 antud selgituses (tl 26) pidas kaebaja Räävi Kaubandus OÜ käibe järsu languse

7(10)

põhjuseks hoopis seda, et äriühingul hakkas vastava tegevuse luba lõppema ning talle oli antud

teavet, et uueks perioodiks tegevusluba ei väljastata, kuigi tõendeid selle kohta ei ole esitatud.

Seega ei ole kaebaja selgitused käibe languse põhjuste kohta olnud järjekindlad ning need on

ka tõendamata.

15. Twindow OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vaheliste tehingutega seonduvalt märgib kohus

täiendavalt järgmist. Kaebaja peab D. Granovi selgitusi ebausaldusväärseks, kuid D. Granovi

selgituste kõrvalejätmine tähendaks sisuliselt ikkagi, et väidetav tehingupartner ei ole Räävi

Kaubandus OÜ-ga toimunud tehinguid kinnitanud. Maksuhaldur on visuaalsel vaatlusel

tuvastanud, et D. Granovi nimel U. Gerasimovile tehingute tegemiseks antud volikirjal olev

allkiri ei sarnane D. Granovi tegeliku allkirjaga, mis toetab järeldust, et D. Granov ei ole U.

Gerasimovile

Twindow

OÜ

esindamiseks

volikirja

andnud.

Twindow

OÜ

on

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud põhjusel, et ta ei tõendanud majandustegevuse

olemasolu Räävi Kaubandus OÜ-ga tehingute toimumise perioodil. Samuti ei ole vaidlust selle

üle, et poolte vahel oli üksnes suuline leping ja nii suure väärtusega (üle 856 000 euro) tehingute

tegemine üksnes suulise lepingu alusel, nagu ka tasumine sularahas, ei ole tavapärane ega

eluliselt usutav. Kaebaja ei ole esitanud veenvat selgitust või tõendeid, mis maksuhalduri

järeldused ümber lükkaks.

16. Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Räävi Kaubandus OÜ ei soetanud

arvetel märgitud kaupa Tenoret OÜ-lt ja Twindow OÜ-lt ning teadis, et arvetel nimetatud

äriühingud ei olnud kauba tegelikud müüjad. Seega ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l õigust

Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kui maksuhaldur on

maksuotsuses

välja

toonud

põhjendatud

kahtluse,

läheb

tõendamiskoormus

üle

maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures tuleb silmas pidada, et kui maks on määratud

tõendite kogumile tuginedes, nagu käesolevas asjas, ei piisa maksuhalduri põhjendatud kahtluse

ümberlükkamiseks

iga

üksiku

asjaolu

olulisuse

kahtluse

alla

seadmisest,

vaid

maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis

selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise

raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seda teinud.

17. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks

vastavalt TuMS §-dele 48–50. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu

lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p 5

kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud ka sellised kulud või väljamaksed, mis on tehtud

ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tuleneb, et tulumaksu määramise

üheks eelduseks on väljamakse tegemine, st maksukohustuslase vara peab olema reaalselt

vähenenud.

18. Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ tasus 2014. a juunis Tenoret OÜ-le

190 524,54 eurot, kuid 97 205,71 euro suuruse väljamakse kohta ei ole esitatud algdokumente

(vastutusotsuse lk 11). MTA luges Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamakse

TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras sellelt tasumiseks

tulumaksu. T.K. kinnitas kohtuistungil, et Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel summas

97 205,71 eurot on U. Gerasimovi allkiri (alates 12:59:34), kuid väidab, et need kviitungid olid

Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise hulgas ekslikult ja tegelikult Räävi Kaubandus OÜ ei

maksnud Tenoret OÜ-le 97 205,71 eurot.

Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, et Räävi Kaubandus OÜ on tegelikult

teinud Tenoret OÜ-le 97 205,71 euro suuruse väljamakse. Tenoret OÜ kassaorderite kviitungid

viitavad tõepoolest väljamakse tegemisele, kuid Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamises need

8(10)

väljamaksed ei kajastunud ning raamatupidamise andmetel ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l

selliste väljamaksete tegemiseks ka vahendeid (vt kviitungid ning Räävi Kaubandus OÜ 2014.

a juuni kassa- ja pearaamat, kaebuse lisad 7, 9, 10). Kaebaja 12.12.2016 eriarvamuse (tl 22-25)

p-s 13 toodud sellekohastele väidetele ei ole maksuhaldur vastutusotsuses vastanud.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise andmeid

97 205,71 euro suuruse väljamakse kannete puudumise kohta ei saa arvestada olukorras, kus

teised Tenoret OÜ-ga tehtud tehingud ja väljamaksed on Räävi Kaubandus OÜ

raamatupidamisest läbi kantud. Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelisi tehinguid

kahtluse alla seades möönis maksuhaldur kauba olemasolu, seega oleks saanud maksuhaldur

näiteks näidata, et Räävi Kaubandus OÜ soetas kullavalandeid või mingit muud kaupa ja müüs

seda edasi sellisel hulgal, mis oleks katnud ka Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse

väljamakse. Ka sellist analüüsi ei ole maksuhaldur teinud. Vaidlust pole selle üle, et Räävi

Kaubandus OÜ ei ole taotlenud sisendkäibemaksu mahaarvamist seoses tehingutega, mida

saaks seostada Tenoret OÜ-le tehtud ja algdokumentidega katmata 97 205,71 euro suuruse

väljamaksega, samuti pole tõendeid selle kohta, et Tenoret OÜ oleks selliseid tehinguid

deklareerinud. Pole ka vaidlust, et Tenoret OÜ suhtes läbiviidud ettevõtlusega tegelemise

raames ei nimetanud U. Gerasimov mingeid Räävi Kaubandus OÜ-ga tehtud tehinguid, mida

saaks seostada Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel kajastuvate väljamaksetega.

Kohus jagas eespool maksuhalduri seisukohta, et Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahel ei

ole arvetel märgitud tehinguid tegelikult tehtud, vaid vormistatud on üksnes dokumente.

Maksuhalduriga saab nõustuda ka selles, et kaebaja ei ole andnud mingit mõistlikku ja eluliselt

usutavat selgitust, miks Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas kajastuvad

kolmanda äriühingu kassaorderite kviitungid – kuidas kaebaja kui Räävi Kaubandus OÜ

juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik need sai, miks ta neid säilitas jms. Seejuures

on T.K. Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses 30.05.2015 Tenoret OÜ nende kviitungitega

seoses seletanud, et Tenoret müüs OÜ Räävi Kaubandus OÜ-le midagi veel, kuigi T.K. ei

mäletanud, mida (vt MTA 10.05.2017 vastuse lisa 21). Maksuhalduri tuvastatud asjaolusid

arvestades on seega võimalik, et kassaorderite kviitungid allkirjastatigi nn igaks juhuks, ilma et

nende alusel oleks reaalseid väljamakseid tehtud, st sisuliselt neid võltsdokumente ei võetud

mingil põhjusel kasutusse. Seetõttu on selliste kassaorderite kviitungite olemasolu Räävi

Kaubandus OÜ valduses üks asjaolu, mis viitab Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelisele

kooskõlastatud tegevusele maksude tasumisest kõrvale hoidumisel. Tulumaksu saab aga

sellegipoolest määrata üksnes juhul, kui on toimunud reaalne väljamakse, st raha on Räävi

Kaubandus OÜ ettevõtlusest reaalselt välja viidud. Maksuhalduri põhjendused ei ole piisavad

järeldamaks, et Räävi Kaubandus OÜ tegi Tenoret OÜ-le 97 205,71 euro suuruse väljamakse,

seega selles osas on vastutusotsus õigusvastane.

19. Maksuhaldur tuvastas Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses (vt vastutusotsuse lk 12), et

Räävi Kaubandus OÜ tegi 05.06.2014 pangaülekande J. K.le summas 2000 eurot selgitusega

„ülekanne“ ning 20.06.2014 ülekande KÜ-le Soo 13 summas 474,47 eurot. Maksuhaldur leidis,

et nimetatud väljamaksed ei olnud seotud Räävi Kaubandus OÜ ettevõtlusega ja määras

äriühingule tasumiseks tulumaksu. T.K. esitas vastutusmenetluses tõendid, et tagastas

21.11.2016 Räävi Kaubandus OÜ-le J. K. laenu koos intressidega ja hüvitas 23.11.2016 KÜ-le

Soo 13 tehtud väljamakse (Räävi Kaubandus OÜ kassa sissetuleku orderid, kaebuse lisa 11).

Räävi Kaubandus OÜ kinnitas 13.02.2017 maksuhaldurile raha tagastamist (MTA 10.05.2017

vastuse lisad 47-48). Maksuhaldur on aga vastutusotsuse lk 18-20 põhjendanud, miks raha

tagastamine Räävi Kaubandus OÜ-le ei ole usaldusväärselt tõendatud ega muuda kaebaja

vastutust Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla eest. Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses selles

osas uusi sisulisi väiteid ega tõendeid esitanud, nõustub kohus selle osas vastutusotsuse

põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

9(10)

20. Kaebaja kinnitas 11.09.2017 kohtuistungil (alates 13:01:42), et ei vaidlusta Räävi

Kaubandus OÜ-le määratud tulumaksu osas, mis puudutab Kinnisvaraportaal AS-ile

02.06.2014 ja 14.06.2014 tehtud väljamakseid kokku 32,50 eurot, Ehituse ABC-s 13.06.2014

tasutud 39,01 eurot ning Eesti Energia AS-ile 17.06.2014 tasutud 34,67 eurot. Kuna kaebaja ei

ole esitanud nende väljamaksetega seonduvalt kohtumenetluses ühtki sisulist vastuväidet ega

tõendit, siis tugineb kohus ka selles osas vastutusotsuse lk 11-12 toodud põhjendustele neid üle

kordamata (HKMS § 165 lg 2).

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et Räävi Kaubandus OÜ-le on õigesti määratud tasumiseks

käibemaksu. Tulumaksu määramine on õige osaliselt. Kohus ei pea tuvastatud asjaolusid ja

kogutud tõendeid arvestades põhjendatuks tulumaksu määramist Räävi Kaubandus OÜ poolt

Tenoret OÜ-le väidetavalt tehtud 97 205,71 euro suuruselt väljamakselt. See tähendab üksiti,

et ka kaebaja ei ole Räävi Kaubandus OÜ endise juhatuse liikmena selle maksuvõla eest

vastutav. Seega tulumaksu puudutavas osas tuleb vastutusotsus osaliselt tühistada sõltumata

muudest kaebuse väidetest.

22. Kohus leidis eespool, et Räävi Kaubandus OÜ ei soetanud Tenoret OÜ ja Twindow OÜ

arvetel märgitud kaupa nimetatud äriühingutelt, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning Räävi

Kaubandus OÜ teadis sellest. Seega ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l õigus Tenoret OÜ ja

Twindow OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna Räävi Kaubandus OÜ

kajastas sellegipoolest neid arveid raamatupidamises äriühingu maksukohustust vähendavana,

siis on äriühingu käibemaksudeklaratsioonid ebaõiged ja äriühing tasus käibemaksu ettenähtust

vähem. Kohus leidis eespool ka seda, et Räävi Kaubandus OÜ tegi ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid Kinnisvaraportaal AS-ile, Ehituse ABC-le, Eesti Energia AS-ile, J. K.le ja KÜ-le

Soo 13, millelt jäi tulumaks arvestamata ja tasumata. Vaidlust ei ole selle üle, et T.K. oli

tehingute tegemise ajal Räävi Kaubandus OÜ ainuke juhatuse liige, kes juhtis kontrolliperioodil

äriühingu majandustegevust, esindas äriühingut Tenoret OÜ ja Twindow OÜ-ga toimunud

tehingutes ning vastutas ka äriühingu raamatupidamise, maksudeklaratsioonide esitamise ja

maksukohustuse nõuetekohase täitmise eest. Seega rikkus T.K. MKS § 85 lg-s 4 sätestatud

deklareerimiskohustust koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning TuMS § 51 lg-ga 1

ja lg 2 p-ga 3 ja § 54 lg-ga 2, samuti MKS § 105 lg-s 1 sätestatud maksusumma tasumise

kohustust koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ja TuMS § 54 lg-ga 4.

23. Riigikohus on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel leidnud, et tahtlus on seotud eeskätt

subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje

soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta

rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Viidates

raskustele tahtluse tõendamisel on Riigikohus märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü

hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning

ka „elulise usutavuse“ kriteeriumist (samas, p 16). Riigikohus on ka märkinud, et olukorras,

kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku

esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (otsus nr 3-3-1-

23-12, p 15). Kohus nõustub maksuhalduriga (vt vastutusotsuse p 5.2, 5.3 ja p 7 alapunktid 1-

4), et T.K. rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust tahtlikult ning T.K. tegevuse

ja Räävi Kaubandus OÜ-l tekkinud maksukohustuse vahel on põhjuslik seos. HKMS § 165 lg

2 alusel kohus neid põhjendusi ei korda. Kohus lisab, et käesoleval juhul ei ole tegemist

olukorraga, kus T.K.d peetakse vastutavaks eraõiguslikust suhtest tuleneva kohustuse

rikkumise eest, vaid maksuhaldur on põhjendanud nii tahtlust kui ka põhjuslikku seost

seonduvalt maksuseaduses sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisega (vrd nt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-13, kus juhatuse liikmele heideti ette juhatuse liikme ja äriühingu

vahelise sisesuhte rikkumist äriühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemise näol, mille tagajärjeks

10(10)

oli maksude tasumise võimatus ja maksuvõla suurenemine). MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel

vastutab T.K. seega Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.

24. Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb 08.03.2017 vastutusotsus nr 13-7/00707-11 tühistada

osaliselt, st osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest

summas 25 839,49 eurot, mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud

97 205,71 euro suuruse väljamaksega. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS

§ 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 lause 4 kohaselt kuludokumentide

ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetlus-

kulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud

ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (RKHK 3-3-1-17-11, p 13; 3-3-1-28-14,

p 13). Maksuasjades tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni määramisel lähtuda nõuete

suurusest, mitte arvust (RKHK 3-3-1-80-16, p 33).

Kaebus rahuldatakse osaliselt. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv 765 eurot, mille kohta on toimikus maksekorraldus (tl 77);

õigusabikulud 2089,80 eurot koos käibemaksuga, mille kohta esitas kaebaja arve-saatelehe ja

tõendid kulude kandmise kohta (tl 98-101) ning kulud nõustaja teenustele summas 464,40 eurot

koos käibemaksuga, mille kohta esitas kaebaja arve-saatelehe ja tõendi kulu kandmise kohta (tl

102-103). Kokku on kaebaja menetluskulude suuruseks 3319,20 eurot. Kohtu hinnangul on see

summa asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus tühistab käesoleva otsusega

vastutusotsuse osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest,

mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse

väljamaksega. Sellelt väljamakselt Räävi Kaubandus OÜ-le 2014. a juunikuu eest arvestatud

tulumaks

oli

25 839,49

eurot

(97 205,71x21/79).

Arvestades,

et

vaidlustatavaks

maksusummaks oli 180 880,34 eurot, on kaebus seega rahuldatud 13,98% ulatuses. Järelikult

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 464,02 eurot (13,98% 3319,20

eurost, sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit