3-16-2675/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2675

Haldusasi

Tulundusühistu

Viljavakk

kaebus

Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. oktoobri 2016. a

otsuse nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsuse

nr 13-32.1/16/27-1

tühistamiseks

ning

esitatud

tootjarühma tunnustamise taotluse nr 691116780019

uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Tulundusühistu Viljavakk

Vastustaja − Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus ja

tühistada Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata Tulundusühistu Viljavakk kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 ja

23. novembri 2016. a vaideotsuse nr 13-32.1/16/27-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma

tunnustamise taotluse nr 691116780019 uuesti läbi vaatamiseks.

3. Tagastada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile apellatsioonkaebuse

lisana esitatud töödokument.

4. Tagastada Tulundusühistu Viljavakk poolt Tartu Ringkonnakohtule 17. augustil 2017. a

esitatud kuludokumendid.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. oktoober 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tulundusühistu Viljavakk esitas 1. juulil 2016 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) taotluse tootjarühma tunnustamiseks, mis registreeriti numbriga 691116780019.

2. Pärast taotluse puuduste kohta järelepärimise tegemist ja selgituste saamist jättis PRIA 7.

oktoobri

2016

otsusega

nr

13-6/754

tootjarühma

tunnustamise

taotluse

nr 691116780019 rahuldamata. Tootjarühma tunnustamise taotleja Tulundusühistu Viljavakk ei

vasta maaeluministri 20. aprilli 2015 määruse nr 36 „Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 36) § 2 lg 3 ja § 3 lg 1 p 1 nõuetele.

3. Tulundusühistu Viljavakk esitas 27. oktoobril 2016 vaide PRIA 7. oktoobri 2016 otsusele

nr 13-6/754, milles palub otsus kehtetuks tunnistada ning rahuldada Tulundusühistu Viljavakk

1. juuli 2016. a taotlus tootjarühma tunnustamiseks. PRIA ei ole enne otsuse tegemist vaide

esitajat piisavalt nõustanud ja selgitanud kavatsust taotlus rahuldamata jätta, mistõttu ei saanud

vaide esitaja astuda ennetavaid samme negatiivse otsuse vältimiseks. Vaide esitamise aja seisuga

on nõuetele mittevastavad tootjarühma liikmed ühistust välja arvatud ja ühistul on viis sõltumatut

liiget, kes täitsid 1. juuli 2016. a seisuga ning täidavad ka vaide esitamise hetkel eraldivõetuna

kõiki liikmetele esitatavaid nõudeid. PRIA jättis 23. novembri 2016. a vaideotsusega

Tulundusühistu Viljavakk vaide rahuldamata.

4. Tulundusühistu Viljavakk esitas 23. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA

7. oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsuse nr 13-32.1/16/27-1

tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks uuesti läbi vaatama ja lahendama Tulundusühistu

Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotlust nr 691116780019.

PRIA on jätnud täitmata selgitamis- ja nõustamiskohustuse. PRIA 28. septembri 2016. a

järelepärimises ei selgitata, et taotluses esinevad puudused võivad tingida taotluse rahuldamata

jätmise. Esitatud järelepärimise sisu on selgelt suunatud täiendava teabe ja seisukohtade

kogumisele, mitte ei väljenda PRIA lõplikku seisukohta taotluse nõuetele vastavuse osas.

Kaebajal puudus võimalus enne otsuse vastuvõtmist puudused kõrvaldada. PRIA ei juhtinud

taotleja tähelepanu puuduste kõrvaldamise vajadusele ega andnud selleks täiendavat tähtaega ka

pärast järelepärimisele vastuse saamist, vaid lahendas taotluse pärast esimest kontakti taotlejaga

sisuliselt mõne päeva jooksul, mil taotlejal polekski olnud võimalik puudusi kõrvaldada.

Ebamõistlikult kiire menetlus ning sellest tulenevad puudused nõustamis- ja selgitamiskohustuse

täitmisel ei tulene objektiivsetest ja põhjendatud asjaoludest.

PRIA jättis vaidemenetluses kaalutlusõiguse teostamata. Vaidlus puudub selles, et otsuse

teatavakstegemise järgselt on Tulundusühistu Viljavakk kõrvaldanud taotluses esinenud

puudused ja sellest enne vaideotsuse tegemist PRIA-t teavitanud. PRIA on vaiet lahendades

jätnud tähelepanuta nii vaidemenetluse eesmärgi kui haldusorgani funktsiooni, hinnates taotluse

õiguspärasust selle andmise aja seisuga ja jättes tähelepanuta vaidemenetluse ajaks muutunud

asjaolud. Lisaks on PRIA ekslikult leidnud, et tal puudus pärast otsuse tegemist pädevus taotluse

muutmise kaalumiseks tulenevalt ELÜPS §-st 8.

5. Vastustaja PRIA leiab vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

PRIA ei nõustu, et on jätnud selgitamis- ja nõustamiskohustuse täitmata. 28. septembri 2016. a

järelepärimises on arusaadavalt välja toodud Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma

tunnustamise taotluses sisalduvad puudused, mille kõrvaldamiseks oli kaebajal piisavalt aega,

kuid 7. oktoobri 2016. a otsuse tegemise ajaks puudusid kaebaja reaalsed sammud olukorra

muutmiseks. Kaebaja pidi aru saama, et PRIA osutatud puudused võivad viia taotluse

rahuldamata jätmiseni, kuna tegemist oli määruse nr 36 nõuetele mittevastavusega.

PRIA ei nõustu, et vaidemenetluse käigus on jäetud kaalutlusõigus teostamata. Kaebaja on

muutnud taotlust pärast 7. oktoobri 2016. a tootjarühma tunnustamise taotluse rahuldamata

jätmise otsuse tegemist ning kättesaamist. Euroopa Liidu määrustest tulenevalt võib ettenähtud

juhtudel toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida

ja kohandada kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Ilmse veana ei saa käsitleda taotlejale

määrusega kehtestatud nõuete mittetäitmist ega käitumist, kus taotleja viib end nõuetega

vastavusse pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist.

6. Tulundusühistu Viljavakk esitas 10. märtsil 2017 täiendavad seisukohad. PRIA on jätnud

selgitamiskohustuse täitmata, kuna 28. septembri 2016. a järelepärimine ei sisaldanud

haldusorgani selgelt sõnastatud nõuet ega selgitust, milline on nõude täitmata jätmise tagajärg.

Õigusaktide olemasolu ei vabasta haldusorganit selgitamiskohustuse täitmisest vaid annab

selgitustele vajaliku sisu. Taotluses oli tegemist formaalsete puudustega, mille kõrvaldamise

järgselt vastas taotleja nõuetele ning puudusid takistused taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.

Vastustaja on ise selgitanud, et avastas puuduse enne taotluse sisulist läbivaatamist, seega saab

lugeda puudust ilmseks veaks taotluses, mille kõrvaldamiseks pidi PRIA taotlejale võimaluse

andma.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsusega rahuldati Tulundusühistu Viljavakk kaebus,

tühistati PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus nr 13-6/754 ja 23. novembri 2016. a vaideotsus

nr 13-32.1/16/27-1 ning kohustati PRIA-t Tulundusühistu Viljavakk taotlust nr 691116780019

uuesti läbi vaatama. Lisaks mõisteti PRIA-lt Tulundusühistu Viljavakk kasuks välja

menetluskulud 1800 eurot. Kohtu hinnangul on PRIA kaebaja taotluse menetlemisel eksinud

haldusõiguse üldpõhimõtete vastu ja rikkunud haldusmenetluse norme.

8. Kohus nõustus kaebajaga, et 28. septembri 2016. a järelepärimises ei selgitata, et puudused

võivad tingida taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajat ei teavitatud, et järgmiseks

haldusmenetluse etapiks on otsuse andmine ning järelepärimisele vastamine on ainuke võimalus

taotluse lahendamise tulemust mõjutada. PRIA selgitamiskohustus seisnes tootjarühmale

esitatavate nõuete ning sellele mittevastamise tagajärgede selgitamises kaebajale. Pelgalt

õigusnormidele viitamist ei saa samastada selgitamiskohustuse täitmisega. Pealegi oli taotleja

puhul tegemist tulundusühistuga, mis asutati 2016. aastal ning taotluse esitamisega pöördus

ühistu PRIA poole esmakordselt. Tegemist ei ole ebaolulise menetlusveaga, mille võiks jätta

tähelepanuta.

9. Kaebaja 2. oktoobri 2016. a järelepärimise vastusest pidi PRIA-le olema ilmne, et kaebaja ei

ole aru saanud toetuse andmist käsitleva otsuse peatsest andmisest ja sellest, et otsus saab olema

negatiivne. Pärast vastuse saamist ei juhtinud PRIA tähelepanu puuduste kõrvaldamise

vajadusele ega andnud selleks mõistlikku tähtaega. Kohus nõustus kaebajaga ka selles, et PRIA

poolt mõistliku puuduste kõrvaldamiseks vajaliku tähtaja andmata jätmise ebaproportsionaalsus

nähtub menetluse kestvusest. Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et taotlejale määrusega

kehtestatud nõude mittetäitmine ei ole ilmne viga taotluses. Kohtu hinnangul olid kõik Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 ja Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr

809/2014 sätestatud eeldused esitatud taotluse korrigeerimiseks ja kohaldamiseks täidetud.

Puudused olid PRIA jaoks kergesti tuvastatavad ja kaebaja ei ole käitunud halvas usus.

10. Pärast haldusakti vastuvõtmist oli PRIA pädev arvestama muutunud asjaoludega.

Vaidemenetluse eesmärgi ja haldusorgani funktsioonidega oleks vastuolus olukord, kus

vaideorgan kontrolliks haldusakti üksnes haldusakti andmise ajal valitsenud õiguslikku ja faktilist

olukorda silmas pidades, jättes tähelepanuta vahepeal selles aset leidnud muutused. Seega on

PRIA jätnud haldusmenetluse seadusest (HMS) tuleneva kaalutlusõiguse vaidemenetluses

teostamata.

11. Halduskohus kohustas PRIA-t kaebaja tootjarühma tunnustamise taotlust uuesti lahendama.

Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus ning kuna

kohus on eelnevalt leidnud, et PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus nr 13-6/754 ja

23. novembri 2016. a vaideotsus nr 13-32.1/16/27-1 on õigusvastased, tuleb kohustamisnõue

rahuldada.

12. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kohus leidis, et

menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada ning mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni

Amet

esitas

5. mail

2017.

a

apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega jätta Tulundusühistu Viljavakk kaebus täies ulatuses rahuldamata

ning menetluskulud Tulundusühistu Viljavakk kanda.

14. Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna

tulundusühistu kaks liiget ei vastanud määruse nr 36 § 2 lg 3 nõudele ning eeltoodud kahest

liikmest üks ei vastanud ka määruse nr 36 § 3 lg 1 p 1 nõudele. Taotleja viis ennast tunnustamise

nõuetega vastavusse (s.t arvas nõuetele mittevastavad liikmed tootjarühmast välja) pärast PRIA

7. oktoobri 2016. a otsuse nr 13-6/754 kättesaamist. Tegemist oli taotluse muutmisega, mis on

lubatud vaid siis, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. PRIA ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et käesoleval juhul oli tegemist ilmse veaga seetõttu, et nõuetele mittevastavus oli

kergesti tuvastatav ning taotleja ei ole käitunud halvas usus. Niisuguse tõlgenduse kohaselt on

sisuliselt kõik nõuetele mittevastavused ilmsed vead ning tootjarühmal oleks pärast negatiivse

otsuse saamist sisuliselt õigus muuta kõiki kriteeriume, kui nad on käitunud heas usus. Ilmne viga

on üldjuhul selline viga, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist. Kui anda nõuetele

mittevastavatele taotlejatele võimalus ennast viia peale negatiivse otsuse saamist nõuetega

vastavusse, on ilmselgelt tegemist võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega nende taotlejate osas,

kes vastasid nõuetele. Tartu Halduskohtu lähenemine muudab asjakohatuks ka taotlejatelt

hoolsuskohustuse nõudmise ja loob olukorra, kus taotlejad võivadki esitada nõuetele

mittevastavaid taotlusi teades, et pärast negatiivset otsust on võimalik taotlust muuta. Tegemist

on Tulundusühistu Viljavakk hoolsuskohustuse rikkumisega, sest juba tunnustamise taotluse

esitamisel peaks taotleja olema veendunud, et tema taotlus vastab nõuetele.

15. PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei järginud PRIA menetluse käigus

selgitamiskohustust. PRIA on saatnud taotlejale järelepärimise, milles on üheselt kirjas, et

taotlejal on määruse nr 36 nõuded täitmata ja loetletud need nõuded. Määrus nr 36 on avalikult

kättesaadav ning kõigil asjaosalistel on võimalik sätestatud nõuetega tutvuda. Sellega on PRIA

hinnangul PRIA poolne selgitamiskohustus täidetud.

16. Tartu Halduskohus on leidnud, et taotleja ei ole teadlik nõuetele mittevastavuse tagajärgedest

seetõttu, et pöördus PRIA poole esmakordselt. Kuigi Tulundusühistu Viljavakk loodi tõesti 2016.

aastal ning esitas PRIA-le esmakordse taotluse, on tulundusühistus esindusõiguslikud isikud

toetuste taotlemisega piisavalt hästi kursis. Nende esindatavad teised ettevõtted on varasemalt

toetusi taotlenud ja suhelnud PRIA-ga erinevate toetusskeemide valdkonnas, seega pidi adressaat

aru saama võimalikest tagajärgedest.

17. PRIA ei nõustu halduskohtuga, et oleks pidanud taotlejat teavitama, et menetluse järgmiseks

etapiks on otsuse andmine. Taotlejale peaks olema üheselt arusaadav, et menetlus lõppeb otsuse

andmisega. Kui PRIA peaks igat taotlejat teavitama, et menetlus lõppeb otsuse andmisega, oleks

tegemist liigse halduskoormusega. Halduskohtu otsus on vastuolus kohtupraktikas varasemalt

väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei saa PRIA anda taotlejale suuniseid, kuidas viimane

peaks ennast nõuetega vastavusse viima, et tema taotlus saaks rahuldatud.

18. Tulundusühistu Viljavakk esitas 25. mail 2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub

jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Lisaks

taotletakse

Tulundusühistu

Viljavakk

menetluskulude PRIA-lt väljamõistmist vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude

nimekirjale.

Tulundusühistu Viljavakk jääb senises menetluses esitatud seisukohtade juurde ja nõustub Tartu

Halduskohtu järeldustega.

Tulundusühistu Viljavakk vaidleb vastu uute tõendite esitamisele. Apellant tugineb uuele

tõendile apellatsioonkaebuse taotluste motiveerimisel, millele oleks saanud tugineda juba

halduskohtus ja mille varasemat esitamata jätmist ei ole põhjendatud. Tõendi hilinenult esitamine

suurendab põhjendamatult menetlusosaliste kohtumenetluses osalemisega seotud kulusid ning

esitatud tõend pole ka sisuliselt asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus

leiab,

et

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni

Ameti

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

20. Kaebuse kohaselt on PRIA jätnud täitmata selgitamis- ja nõustamiskohustuse, jättes

28. septembri 2016. a järelepärimises selgitamata, et järelepärimises nimetatud puudused võivad

tingida taotluse rahuldamata jätmise ning teavitamata, et järgmiseks haldusmenetluse etapiks on

otsuse andmine. Pooled ei vaidle selle üle, et PRIA 7. oktoobri 2017. a otsuses nimetatud

puudused Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluses eksisteerisid.

Määruse nr 36 § 2 lg 3 kohaselt peab tunnustuse taotlemisel vastavalt kas tootjarühma,

konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses tema valitseva mõju all oleva äriühingu või tema

liikmete taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne olema taotluse

esitamise hetkest äriregistrist kättesaadav. Samuti on määruse nr 36 § 3 lg 1 p 1 kohaselt

sätestatud nõuded tootjarühma liikmete müügitulu suurusele. Tegemist on imperatiivsete

nõuetega tootjarühma taotlejale, mis peavad olema täidetud taotluse esitamise hetkel.

21. Määruse nr 36 § 6 lg 2 kohaselt kontrollib PRIA taotluse, sealhulgas ühise eeskirja ja äriplaani

nõuetele vastavust ning tootjarühma ja tema liikme vastavust Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele ning äriplaani

realistlikkust. Määruse seletuskirja kohaselt kontrollib PRIA, kas kõik omavahel võrreldavad

andmed on samased, kas kõik võrreldavad andmed, s.h analüüsitavad finantsmajanduslikud

andmed ja nende omavahelised seosed, seda samasust kinnitavad ja kas on täidetud kõik eelnõus

sätestatud nõuded. Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks,

et taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele tunnustamises esitatud nõudele /…./ või taotleja ei

ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. 1

22. Kaebaja 2. oktoobri 2016. a vastusest järelepärimisele nähtub, et kaebaja kinnitab oma kahe

liikme Massiaru Põllumajandusliku OÜ ja Taaler OÜ 2015. aasta majandusaasta aruannete

puudumist ning Taaler OÜ puhul vajaliku müügitulu puudumist mitte ainult taotluse esitamise,

vaid

ka

järelepärimisele

vastuse

esitamise

seisuga.

Ringkonnakohus

osutab,

et

äriseadustiku § 179 lg-st 4 tulenevalt on osaühingu juhatus kohustatud esitama äriregistrile

äriühingu majandusaasta aruande hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt algab nii Massiaru Põllumajandusliku OÜ kui Taaler OÜ

majandusaasta 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril, seega tulnuks ettevõtetel vastavalt

äriseadustikus sätestatule 2015. aasta majandusaasta aruanne esitada hiljemalt 30. juuniks 2016.

Olukorras, kus ettevõtted on otsustanud ühiselt moodustada tootjarühma enda toodetud

põllumajandustoote ühiseks turustamiseks ja soovivad esitada tootjarühmana tunnustamise

taotluse, tuleks eeldada nii tootjarühma kui tootjarühma liikmete huvi tunnustamise nõuetele

vastavuse osas. Tulundusühistu Viljavakk on tootjarühma tunnustamise taotluse esitanud 1. juulil

1 Kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16dff8d8-9061-44b2-a9c2-

5b5505cb9bd7?activity=1#cqEUWzDO

2016, seega oli taotluse esitamise aja seisuga Tulundusühistu Viljavakk liikmetel seaduses

sätestatud maksimaalne aeg majandusaasta aruannete koostamise toimingute tegemiseks ning

Tulundusühistul Viljavakk võimalus enne tootjarühma tunnustamise taotluse PRIA-le esitamist

veenduda kõigi oma seitsme liikme majandusaasta aruannete olemasolus äriregistris.

23. Tootjarühma tunnustamise taotlemisel esitab taotleja koos tootjarühma tunnustamise

taotlusega ka määruse nr 36 lisa 1 vormil tootjarühma ja tema liikmete majandustegevuse

arvestuse, milles esitatud andmete õigsusele on võimalik ristkontrolle teostada just tootjarühma

liikmete majandusaasta aruannetes esitatud andmete alusel. Ringkonnakohus märgib, et

kontrollimisel majandusaasta aruannetele tuginedes tagatakse nii kontrollitavate andmete

usaldusväärsus kui ka taotlejate võrdne kohtlemine, sest taotleja ei saa pärast taotluse esitamist

andmeid enam korrigeerida. Seetõttu on majandusaasta aruannete puudumine äriregistris taotluse

esitamise hetke seisuga puudus, mida ei saa hilisemalt kõrvaldada s.t. majandusaasta aruandeid

ei ole võimalik määruses sätestatud tähtajaks esitada tagantjärgi.

24. Üldjuhul tuleb haldusorganil selgitada, mis on selle õiguslikuks tagajärjeks, kui halduse

tegevuse adressaat jätab haldusorgani nõude täitmata. Selgitamiskohustuse rikkumine ei mõjuta

asja otsustamist, kui adressaat sai aru või pidi aru saama, et teda kontrollitakse ja temalt on nõutud

selliste dokumentide esitamist, millest sõltub tema õigus saada toetust (RKHKo 9. aprill 2013, nr

3-3-1-94-13, p 19). Kaebuse kohaselt ei mõistnud kaebaja, et PRIA järelepärimises nimetatud

puudused võivad viia taotluse rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohtule ei nähtu asja

materjalidest, et Tulundusühistu Viljavakk poleks aru saanud, et tema tootjarühma tunnustamise

taotlusele teostatakse administratiivset kontrolli ja miski ei viita, et PRIA on esitanud

järelepärimise muul kui kontrolli eesmärgil. Järelepärimise vastusest nähtuvalt (tl 24 pöördel)

mõistab kaebaja, et kahe tootjarühma liikme majandusaasta aruannete puudumine toob kaasa

taotluse rahuldamata jätmise märkides samas, et Tulundusühistu Viljavakk peaks vastama

tootjarühma tunnustamise nõuetele ka viieliikmelisena.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks käesolevalt pelgalt formaalne ja muutuks sisutuks PRIA

järelepärimises kaebaja hinnangul sisalduma pidanud viide, et kui taotleja puudusi ei kõrvalda,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Vastava kirjaliku selgituse puudumine PRIA 7.

oktoobri 2016 otsuses ei mõjutanud hilisemat asja otsustamisest, sest Tulundusühistu Viljavakk

pidi menetluse käigus aru saama, et tema taotlust kontrollitakse ning esitamata on dokumendid,

mis on vältimatuks eelduseks taotleja tootjarühma tunnustamise taotluse rahuldamiseks sellisel

kujul, nagu taotleja selle esitas 1. juulil 2016.

Vahetult ELÜPS § 88 lg-st 3 tuleneb, et taotluse lahendamisel saab PRIA teha otsuse tootjarühma

tunnustada või jätta tootjarühm tunnustamata. Alused, mille esinemisel tootjarühma ei tunnustata,

on sätestatud ELÜPS § 89 lg-s 1. Ainuüksi asjaolu, et järelepärimises osutatakse tootjarühma

liikme osas puudusele, mida ei ole võimalik tagantjärele kõrvaldada osutab, et järelepärimise

esitamise ajal vastustaja ei pidanud võimalikuks toetust rahuldada.

25. Kaebusest nähtuvalt on PRIA jätnud selgitamata, et kaebajal on võimalik enne taotluse

lahendamist seda muuta ning kahjulikku tagajärge vältida. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

Halduskohus on 7. aprilli 2017. a otsuses osundanud Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a

lahendile haldusasjas 3-15-3135. Muuhulgas on nimetatud lahendis märgitud, et haldusorgani

selgitamiskohustus ei hõlma kohustust anda informatsiooni, kuidas menetlusosaline peaks

tegutsema, et täita talle haldusaktiga pandud kohustusi. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt selle

seisukoha juurde.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub 2. oktoobri 2016. a järelepärimise vastusest, et kaebaja on aru

saanud, et Tulundusühistu Viljavakk võiks vastata tootjarühmana tunnustamise nõuetele pärast

Massiaru Põllumajandusliku OÜ ja Taaler OÜ ühistust väljaarvamist. Kaebuse kohaselt arvatakse

tulundusühistu liikmed ühistust välja üldkoosoleku otsusega, mille kokkukutsumisest teatatakse

vähemalt 10 päeva ette. Kaebuses on märgitud, et isegi kui kaebaja oleks üldkoosoleku kokku

kutsunud 28. septembri 2016. a järelepärimisele järgneval päeval, ei oleks üldkoosolek jõudnud

vajalikke otsuseid vastu võtta, kuid ringkonnakohtule ei nähtu järelepärimise vastusest, et kaebaja

oleks astunud vastavaid samme, taotledes näiteks pärast puudustele osutamist PRIA-lt lisaaega

nõuetele mittevastavate tootjarühma liikmete väljaarvamiseks.

Asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et PRIA-l puudus käesolevas vaidluses veel

pärast järelepärimise vastuse saamist kohustus anda Tulundusühistule Viljavakk omaalgatuslikult

täiendav tähtaeg tootjarühma tunnustamise taotluse nõuetele vastavaks viimiseks ja selgitada, kas

ja mil viisil on 1. juulil 2016 esitatud puudustega taotlust võimalik korrigeerida nii, et jõuda

tootjarühmana tunnustamise otsuseni.

26. Samas ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud PRIA seisukohaga, et

haldusorgani selgitamiskohustus on täidetud sellega, et määrus nr 36 on kõigile soovijatele

avalikult kättesaadav ning kõigil asjaosalistel endal on võimalik tutvuda määruses sätestatud

nõuetega tootjarühma tunnustamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 7. aprilli 2017. a

otsuse põhjenduste p-s 17 tooduga, et hea halduse tava oluliseks osaks on haldusorgani

selgitamiskohustus ning viitega Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt isegi kui vastav

regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses

sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega

kookõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või

täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Seega tootjarühma

tunnustamise nõuete sätestamine seadusandluses ei vabasta PRIA-t tootjarühma taotluse

menetlemisel kõrvaldatavate puuduste olemasolul seadusandluses esitatud nõuete ja neile

nõuetele mittevastavuse tagajärgede selgitamisest, kui see viiks taotluse rahuldamisele.

27. Tulundusühistu Viljavakk on tootjarühma tunnustamise nõuetele mittevastavad liikmed

ühistust välja arvanud pärast tootjarühma tunnustamata jätmise otsuse tegemist 24. oktoobril

2016 ja esitanud 27. oktoobril 2016 vaide PRIA 7. oktoobri 2016. a otsusele nr 13-6/754, mille

PRIA jättis 11. novembri 2016. a vaideotsusega nr 13-32.1/16/27-1 rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendustes on PRIA märkinud, et pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist taotleja

poolt enda viimine nõuetega vastavusse ei ole taotluse muutmine ELÜPS § 8 mõistes.

Tulundusühistu Viljavakk nõuab vaideotsuse tühistamist, kuna PRIA on Tulundusühistu

Viljavakk vaiet lahendades jätnud arvestamata pärast haldusakti vastuvõtmist muutunud

asjaoludega ning jätnud kaalumata, kas on täidetud eeldused taotluse korrigeerimiseks ja

kohandamiseks s.t kas tegemist oli ilmse veaga taotluses. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-

s 26 leidnud, et kahe tulundusühistu liikme tingimustele mittevastavus oli PRIA jaoks kergesti

tuvastatav, teistel tulundusühistu liikmetel puuduseid ei tuvastatud ning miski ei viita sellele, et

kaebaja oleks käitunud halvas usus, seega oli tegemist ilmse veaga ning PRIA pidanuks vea

parandamist võimaldama.

28. Ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtuga ei nõustu. Tulundusühistu Viljavakk on

1. juulil 2016. a tootjarühma tunnustamise taotluses märkinud, et tootjarühmal on seitse liiget

ning ringkonnakohtu hinnangul ei saa tootjarühma kahe liikme väljaarvamist käsitleda taotluse

parandamise või kohandamisena Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, 17. juulist 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013

rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele

vastavusega artikli 4 mõistes. Nimetatud sätte kohaselt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja

maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist

igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja

tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Lisaks peab ilmne viga olema üldise kontrolli

käigus kergesti tuvastatav. Ringkonnakohtu hinnangul on viieliikmelise Tulundusühistu

Viljavakk puhul tegemist sisuliselt uue tootjarühmaga võrreldes taotluses märgitud

seitsmeliikmelisega ning tema poolt vaidemenetluses viidatud asjaoludel esitatud taotluse puhul

on tegemist sisuliselt uue taotlusega.

29. Määruse nr 36 § 6 lg 2 kohaselt kontrollib PRIA taotluse, sealhulgas ühise eeskirja ja äriplaani

nõuetele vastavust ning tootjarühma ja tema liikme vastavust ELÜPS-s ja määruses sätestatud

nõuetele ning äriplaani realistlikkust. Ringkonnakohus märgib, et tõendamata ja oletuslik on

kaebaja esitatud väide, et viieliikmelisena vastab Tulundusühistu Viljavakk tootjarühmana

tunnustamise kõigile nõuetele ja tuleks sellisena tootjarühmana tunnustada, kuna vastavat sisulist

kontrolli s.h äriplaani realistlikkuse kontrolli ei ole PRIA Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma

tunnustamise taotluse puhul teinud (tl 37 pöördel). Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) nr 1305/2013, 17. detsembrist 2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikli 27 lõikest 2 on tootjarühma tunnustamise

aluseks eelkõige äriplaan ja pärast tunnustamise otsust selle täitmine, mitte formaalne vastavus

määrusega nr 36 sätestatud nõuetele. Seda, et tegemist on sisuliselt uue tootjarühma tunnustamise

taotlusega, toetab ringkonnakohtu hinnangul vältimatu asjaolu, et kahe tootjarühma liikme s.h.

nende seas ühe suurema müügituluga liikme (tl 11 pöördel) väljaarvamine mõjutab kahtlemata

kogu 1. juulil 2016 esitatud äriplaani sisu, mistõttu tuleks tootjarühmal viieliikmelisena esitada

ka uus ja jätkusuutlik äriplaan s.t sisuliselt kogu uus taotlusdokumentatsioon lisaks

vaidemenetluses juba uuesti esitatud määruse nr 36 lisale 1. Niisuguse tootjarühma tunnustamise

taotluse esitamise võimaldamine hilinemisega muudaks sisutuks nii taotluste tähtaegse esitamise

nõude kui taotlejate võrdse kohtlemise nõude.

30. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui vaidemenetluses oleks aset leidnud oluline

menetluslik rikkumine kaebaja nimetatud kaalutluste puudumise osas, ei järelduks sellest, et

PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus tootjarühma tunnustamise taotluse rahuldamata jätmise kohta

oleks õigusvastane.

31. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti apellatsioonkaebuse tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017. a otsus tühistada.

Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA 7. oktoobri 2016. a otsus nr 13-6/754 ja 23. novembri

2016. a vaideotsus nr 13-32.1/16/27-1 õiguspärased. Nimetatud põhjusel puudub alus

Tulundusühistu Viljavakk tootjarühma tunnustamise taotluse nr 691116780019 uueks

läbivaatamiseks kohustamiseks.

32. Ringkonnakohus

tagastab

PRIA-le

apellatsioonkaebuse

lisa,

Euroopa

Komisjoni

töödokumendi „Working Document AGR 49533/2002 on the concept of obvious error according

to

art

of

Commission

Regulation

(EC)

No

2419/2001.“

Tegemist

ei

ole

tõlgendamissuunistega, mis avaks kehtivates õigusaktides sisalduvat ilmse vea mõistet.

33. Tulundusühistu Viljavakk esitas 17. augustil 2017 Tartu Ringkonnakohtule kuludokumendid:

advokaadibüroo Fort OÜ arve nr 161264 summas 1800 eurot ja arve spetsifikatsiooni, millelt

nähtub nõustamistegevus 2016. aasta detsembris ning Tulundusühistu Viljavakk konto

väljavõtte, millelt nähtub 9. märtsil 2017 arvete nr 161264 ja 161265 tasumine.

Tartu Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et samad kuludokumendid on esitatud

10. märtsil 2017. a Tartu Halduskohtule (tl 47, 48) ning halduskohus on vastustajalt kaebaja

kasuks nende alusel menetluskulu välja mõistnud (Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2017 otsuse

resolutsiooni p 4 ja otsuse põhjendused p 31). Samade kuludokumentide kasutamine

menetluskulude väljamõistmise taotlemiseks teistkordselt ei ole võimalik. Ringkonnakohus

tagastab Tulundusühistule Viljavakk esitatud kuludokumendid 2 lehel, kuna tegemist on

korduvate dokumentidega haldusasja toimikus.

34. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

Ringkonnakohus

rahuldab

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni

Ameti

apellatsioonkaebuse täies ulatuses, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Tulundusühistu Viljavakk on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot ja kandnud

halduskohtus kuludokumentidega tõendatud menetluskulusid 1800 euro ulatuses. PRIA on

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud HKMS § 104 lg 10

alusel ning ei ole halduskohtus ega apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja

ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta, seega jäävad

menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Tanel Saar