2-17-112876/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus,

Kohtukoosseis

Kohtunik Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2017.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-112876

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Lily Neimann vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1062,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: anne-

liis.veski@okincure.ee)

Kostja: Lily Neimann (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. OK Incure OÜ hagi Lily Neimann vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Lily Neimann’ilt OK Incure OÜ kasuks:

 põhivõlg 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 21 senti;

 intress 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja 92 senti;

 sissenõutavaks muutunud viivis 40 (nelikümmend) eurot ja 25 senti.

3. Jätta hagi rahuldamata: põhinõude osas 98,20 ulatuses, sissenõutavaks muutunud

viivise osas 13,31 ulatuses ja kahju hüvitamise nõude osas täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hageja menetluskuludest 83 % kostja kanda ja hageeja menetluskuludest

17 % hageja enda kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 128 (ükssada

kakskümmend kaheksa) eurot ja 65 senti.

3. Välja mõista Lily Neimann’ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 128 (ükssada

kakskümmend kaheksa) eurot ja 65 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

4. Hageja esitas 16.06.2017.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas

04.07.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas vastuväite, ning

andis asja üle Tartu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.07.2017.a

jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

27.07.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 01.08.2017.a määrusega

võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. 11.08.2017.a esitas kostja vastuväite.

08.09.2017.a määrusega kohaldas Tartu Maakohus asja läbivaatamisel kirjalikku

menetlust.

Hagiavaldus

5. Kostja sõlmis 20.08.2016.a portaalihalduri OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu

S16183010, mille alusel väljastati kostjale laen summas 200 eurot. Laenulepingu

kohaselt koguintressimäär oli 22% aastas, laenuperioodiks lepiti kokku 6 kuud ning

maksegraafiku alusel tuli kostjal igakuiselt tagasi maksta 35,51 eurot. Kostja ei täitnud

lepingut nõuetekohaselt. Kostja on tasunud kokku 80,14 eurot, millest on arvestatud

põhivõla katteks 64,60 eurot, intressi tasuks 8,89 eurot, menetlustrahvi katteks 5 eurot

ja viivise katteks 1,66 eurot.

6. 19.10.2016.a sõlmis kostja portaalihaldus OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr

S16312884, mille alusel anti talle laenu 730 eurot. Laenulepingu kohaselt moodustas

koguintressi määr 27% aastas. Laenuperioodiks lepiti kokku 1 aasta. Kostja kohustus

igakuiselt maksegraafiku alusel tagastama 70,20 eurot. Kostja ei täitnud laenulepingut

nõuetekohaselt ning on kokku tasunud 13,81 eurot, millest 10,24 eurot arvestati intressi

ja 3,57 eurot viivise katteks.

7. 02.05.2017.a loovutati nõuded OK Incure OÜ-le.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista:

a. laenulepingu S16183010 alusel põhivõlgnevus 135,41 eurot, lisandub viivis

intressiga võrdses määras, so 0,061% päevas alates 03.05.2017.a kuni

27.07.2017.a kokku 7,02 eurot. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade

sissenõudmine, sõlmis hageja inkassoteenuselepingu, millega tekkis hagejal

kahju 30 eurot;

b. laenulepingu S16312884 alusel põhivõlgnevus 730 eurot, millele lisandub

tasumata intress perioodi eest 19.01.2017.a kuni 02.05.2017.a summas 73,92

eurot ning viivis intressiga võrdses määras, so 0,075% päevas, alates

03.05.2017.a kuni 27.07.2017.a summas 46,54 eurot. Hageja on sõlminud

inkassoteenuselepingu, millega tekkis hagejale kahju summas 40 eurot.

c. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot. Hageja palub mõista

kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastus hagiavaldusele

9. Kostja avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega, samuti nõustub, et ta on võtnud

kiirlaenu ja jäänud viivitusse selle tagasimaksmisel. Kostja märgib, et ta ei ole nõus

tasuma võlgnevust inkassofirmale, kes on kolmas osapool. Soovides sõlmida

inkassofirmaga maksegraafikut lisanduvad juurde põhjendamatud menetluskulud,

millega kostja ei nõustu. Kostja märgib, et ta soovib maksegraafikut põhivõlgnevuse

osas Omaraha OÜ-ga, mitte inkassoga.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Kuna kostja on kohtule oma vastuses märkinud, et ta ei ole nõus tasuma võlgnevust

inkassofirmale, kes on kolmas osapool, ning kui sõlmida inkassofirmaga maksegraafikut

lisanduvad juurde põhjendamatud menetluskulud, millega kostja ei nõustu. Kostja

märgib, et ta soovib maksegraafikut põhivõlgnevuse osas Omaraha OÜ-ga, mitte

inkassoga.

3. Kohus selgitab kõige pealt, et kohtul puudub võimalus suunata kolmandat isikut, ehk

menetlusvälist isikut, kompromissläbirääkimistele kostjaga, seda on võimalik teha üksnes

hageja ja kostja suhtes. Kuna aga kostja on oma vastuväites märkinud, et ei soovi tasuda

võlgnevust inkassofirmale, ehk siis hagejale, siis kontrollib kohus, kas võlanõue on

esialgselt võlausaldajalt hagejale üle läinud.

4. VÕS § 164 lg 1,2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172

kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta

senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud

juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

5. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja loovutanud OK Incure OÜ-le

olemasolevad nõuded (laenulepingutest S16183010 ja S16312884 tulenevad nõuded)

02.05.2017.a. Kohtutoimikust nähtub, et Omaraha.ee, ehk esialgne võlausaldaja on

edastanud kostjale 02.05.2017.a kaks teadet lepingute üleandmisest (vastavalt iga lepingu

kohta eraldi) aadressil: (tlk-d 41 pöördel ja 42). Nimetatud teadetes on ära märgitud

lepingud, millest tulenevad nõuded on loovutatud, samuti on avaldatud loovutamise

põhjus ning uue võlausaldaja nimi muud asjakohased andmed (konto nr, kuhu tuleb

kohustus täita, samuti e-post ja telefon, kuhu võib pöörduda). Teatises on märgitud ka

see, et edaspidi tuleb teha kõik maksed, uuele võlausaldajale.

6. Seega, nõue on üle läinud uuele võlausaldajale ning kostjat on sellest nõuetekohaselt

teavitatud, sh on talle edastatud ka uue võlausaldaja kõik andmed. Kuna kostja ei ole

väitnud, et ta ei oleks teatiseid kätte saanud või ta ei tea, kellele oma kohustust tuleb täita,

vaid üksnes märgib, et ta ei taha kohustusi täita uuele võlausaldajale. Kuid kuna esialgne

võlausaldaja on nõude loovutanud, sellest on teavitatud nõuetekohaselt ka kostjat, siis

uueks võlausaldajaks on hageja, kes on asunud eelmise võlausaldaja asemele.

7. Hageja nõuab kostjalt:

a.

laenulepingu S16183010 alusel põhivõlgnevus 135,41 eurot, viivist 0,061% päevas

alates 03.05.2017.a kuni 27.07.2017.a kokku 7,02 eurot ja kahju 30 eurot;

b.

laenulepingu S16312884 alusel põhivõlgnevus 730 eurot, intress perioodi eest

19.01.2017.a kuni 02.05.2017.a summas 73,92 eurot ning viivis intressiga võrdses

määras, so 0,075% päevas, alates 03.05.2017.a kuni 27.07.2017.a summas 46,54

eurot. Hageja on sõlminud inkassoteenuselepingu, millega tekkis hagejale kahju

summas 40 eurot.

8. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel

ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on

ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle

tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata

võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist.

9. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta nõustub, et ta on võtnud kiirlaenu ja jäänud

viivitusse selle tagasimaksmisel.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on 20.08.2016.a portaalihalduri OÜ Omaraha

vahendusel sõlminud laenulepingu S16183010, mille alusel väljastati kostjale laen

summas 200 eurot, koguintressimääraga 22% aastas, laenuperioodiks 6 kuud ning

maksegraafiku alusel tuli kostjal igakuiselt tagasi maksta 35,51 eurot ja 19.10.2016.a

sõlmis kostja portaalihaldus OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr S16312884, mille

alusel anti talle laenu 730 eurot, koguintressi määraga 27% aastas. Laenuperioodiks lepiti

kokku 1 aasta. Kostja kohustus igakuiselt maksegraafiku alusel tagastama 70,20 eurot.

11. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade

kommete vastasust (Riigikohtu 15.novembri 2000.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-00,

24. mai 2001.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01, 8.mai 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06, 25.02.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08 jt). Kohus ei saa lahendada asja

lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta.

12. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. Pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 redaktsiooni järgi

tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Kohtu tuvastatud asjaolude järgi ületas vaidlusaluste laenulepingute S16183010 kohaselt

moodustas koguintressi määr 22% aastas ja S16312884 kohaselt moodustas koguintressi

määr 27% aastas krediidi andmise ajal Eesti Panga poolt 31.05.2016.a 19,49% ja

30.11.2016.a 18,95% vähem kui kaks korda, mis anna eelduse, et pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

14. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 5.märtsi 2014.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13

asunud seisukohale, et kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul,

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt

eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude

kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause

eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 17. juuni 2011.a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 9).

15. Seega ei ole nimetatud laenulepingud tühised.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

17. Omaraha.ee ja kostja sõlmisid 20.08.2016.a laenulepingu nr S16183010, mille

laenusummaks oli 200 eurot ning laenuperiood 6 kuud. Leping on eeltoodust tulenevalt

lõppenud veebruar 2017.a ning laenusumma on muutunud sissenõutavaks, seega kostjal

on kohustus laen tagasi maksta. Kuna kostja on tasunud laenulepingu S16183010

täitmiseks kokku 80,14 eurot ja hageja on maha arvestanud põhivõlgnevuse katteks 64,60

eurot ja palub kostjalt välja mõista laenulepingu S16183010 alusel põhivõlgnevus 135,41

eurot.

18.

19.10.2016.a sõlmis kostja portaalihaldus OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr

S16312884, mille alusel anti talle laenu 730 eurot, laenuperioodiks lepiti kokku 1 aasta.

Kostja kohustus igakuiselt maksegraafiku alusel tagastama 70,20 eurot. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et laenuleping on üles öeldud, kuid ei ole välja toonud, millal

on laenuleping üles öeldud ning kohtutoimikust ei nähtu ka ülesütlemisavaldust. Seega

tuleb eeldada, et leping on kehtiv, samuti ei nähtu laenulepingu memost (tlk 40), et

laenuleping oleks üles öeldud, küll on 10.04.2017.a koostatud refinantseerimise,

26.04.2017.a võla müügi hoiatus ning sms saadetud: müügihoiatus 2. Kohus selgitab, et

nõuete loovutamine ei lõpeta lepingut, sest ka kehtivat lepingut on võimalik loovutada –

seadus ei sea piiranguid selles osas. Kuna üleütlemisavaldust ei ole kohtule ei ole tõendina

esitatud ja ülesütlemise avalduse saatmist ei nähtu ka kostja laenulepingu memost, siis

tuleb eeldada, et leping on kehtiv.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole laen täies ulatuses muutunud sissenõutavaks ning hagejal oli

kohtusse pöördumisel õigus nõuda sellisel juhul mitte kogu laenusumma väljamõistmist,

vaid kuni 19.07.2017.a tagasimakseid, mis olid hagiavalduse esitamise päevaks

muutunud sissenõutavaks, seega 631,80 (9x70,20 eurot) eurot.

20. Kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud – ei ole oma rahamaksmise kohustust

täitnud nõuetekohaselt: laenulepingu S16183010 täitmiseks kokku 80,14 ja laenulepingu

nr S16312884 täitmiseks kokku 13,81 eurot. kostja oma vastuses samuti jaatab, et ta on

jäänud laenulepinguliste kohustuste täitmisega viivitusse. Seega on hagejal õigus nõuda

rahamaksmise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr S16183010 alusel

põhinõude summas 135,41 eurot ja laenulepingu nr S16312884 põhinõude summas

631,80, kokku 767,21 eurot.

21. Hageja nõuab intressi väljamõistmist summas 53,56 eurot.

22. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1

sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS §

401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

23. Vastavalt laenulepingule nr S16183010 on koguintress 22% aastas ja laenulepingule nr

S16312884 27 % aastas.

24. Kostja on tasunud laenulepingu nr S16183010 täitmiseks kokku 80,14 eurot, millest on

arvestatud intressi tasuks 8,89 eurot ja laenulepingu nr S16312884 täitmiseks kokku

13,81 eurot, millest 10,24 eurot arvestati intressi katteks. Hageja nõuab intressi

laenulepingu nr S16312884 alusel perioodi eest 19.01.2017.a kuni 02.05.2017.a summas

73,92 eurot.

25. Kuna kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud, mida ta on ka ise kohtule avaldanud

ning lepingutes oli intressi maksmine kokku lepitud, samuti ei ole leidnud tuvastamist, et

intressimäär oleks olnud heade kommetega vastuolus, siis rahuldab kohus hageja nõude

intressi osas täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas

73,92 eurot.

26. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 53,56 eurot.

27. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi,

on tühine.

28. Eelnevalt on tuvastatud, et kostja on rikkunud omapoolset rahalist kohustust, ehk ei ole

lepingute kehtivuse ajal tasunud osamakseid ning pärast lepingu S16183010 lõppemist

— viimane osamakse tuli tasuda 19.02.2017.a ei ole hagejale tagastanud laenu

kogusummat selleks antud tähtajaks. Laenuleping S16312884, nagu eelpool oli

tuvastatud, ei ole lõppenud, kuna seda ei ole üles öeldud ning viimane osamakse tuleks

kostjal tasuda vastavalt kohtule esitatud laenulepingu maksegraafikule (tlk 39 pöördel ja

40) 19.10.2017.a.

29. Hageja on palunud välja mõista laenulepingu S16183010 alusel viivis 0,061% päevas

alates 03.05.2017.a kuni 27.07.2017.a kokku 7,02 eurot. Kuna kostja on oma raha

tasumise kohustust rikkunud ning jäänud viivitusse, samuti ei ole laenulepingu

lõppemisel tagastanud laenusummat, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab

viivist seejuures alates nõude loovutamisest.

30. Hageja on palunud välja mõista laenulepingu S16312884 alusel viivis 0,075% päevas,

alates 03.05.2017.a kuni 27.07.2017.a summas 46,54 eurot. Kuna kohus on tuvastanud,

et laenuleping käesoleval ajal kehtib ning hagejal ei olnud õigust nõuda kogu laenusumma

tagasimaksmist, siis ei ole võimalik nõuda viivist ka kogu laenusummalt.

31.

03.05.2017.a-ks oli muutunud sissenõutavaks põhinõue summas 421,20 eurot (6x70,20

eurot), seega 03.05.2017.a kuni 19.05.2017.a viivis summas 5,37 eurot; alates

20.05.2017.a kuni 19.06.2017.a põhinõue summas 491,40 viivis 11,43 eurot; alates

20.06.2017.a kuni 19.07.2017.a põhinõue summas 561,60 viivis 12,64 eurot ja alates

20.07.2017.a kuni 27.07.2017.a põhinõue 631,80 eurot viivis 3,79 eurot; kokku viivis

33,23 eurot.

32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue viivise osas tuleb rahuldada osaliselt

ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingu S16183010 alusel

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 7,02 ja laenulepingu S16312884 alusel

sissenõutavaks muutunud viivis summas 33,23 eurot; kokku 40,25 eurot.

33. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu S16183010 alusel kahju 30 eurot ja

laenulepingu S16312884 alusel kahju summas 40 eurot. kahju on hagejal tekkinud

seetõttu, et kuna tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine on ta sõlminud

inkassoteenuslepingu.

34. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt

kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et sik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg sätestab, et

lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

35. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on seega: kohustus, võlgnikupoolne kohustuse

rikkumine, tekkinud kahju võlausaldajal ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

36. Eelnevalt on kohus jõudnud seisukohale, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud,

mida ta on ka ise kohtule avaldanud.

37. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks sõlminud

inkassoteenuselepingu. Hageja väidab, et tema põhitegevuseks ei ole võlgade

sissenõudmine, samas hageja interneti koduleheküljelt: http://www.okincure.ee/et/ ,

nähtub, et hageja — OK Incure on inkassoturul aastast 1997 ning samuti reklaamitakse

võlamenetlust rahvusvahelisel tasandil. Seega ei ole usutav hageja väide.

38. Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse

erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib

tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 I lause kohaselt õendeid esitavad

menetlusosalised.

39. Seega kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks reaalselt kahju

tekkinud, samuti lähtudes OK Incure koduleheküljelt leitavast informatsioonist, ei ole

usutav ka hageja väide, et sõlmitud on inkassoteenusleping, siis jätab kohus kahju

hüvitamise nõude täielikult rahuldamata.

Menetluskulud

40. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

41. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt — ca 83 % ulatuses, siis tuleb hageja

menetluskuludest 83 % jätta Lily Neimann kanda ja 17 % hageja menetluskuludest tuleb

hageja endal kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

42. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv kokku summas 155 eurot.

43. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

44. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 128,65 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik