2-17-7298/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2017.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-7298

Tsiviilasi

E.-M.V. hagi A.K. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.M.V. (isikukood xxx; elukoht:)

Hageja seaduslik esindaja: R.V. (isikukood xxx; elukoht:)

Kostja: A.K. (isikukood xxx; elukoht:)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.M.V. hagi A.K. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista A.K.ilt E.M.V. kasuks elatis 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus alates

10.05.2017.a kuni M. V. (sündinud) täisealiseks saamiseni ,kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

3. Elatis tuleb kanda R.V.i arveldusarvele (AS SEB Pank).

4. Jätta välja mõistmata elatisnõue tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist, so alates

09.05.2016.a kuni 09.05.2017.a.

5. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

7. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal menetluskulusid tekkindu ei ole, siis jätab

kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

10.05.2017.a esitas E.M.V. hagiavalduse A.K.i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. 11.05.2017.a

määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 26.07.2017.a esitas kostja vastuse hagile,

mille kohaselt kostja tunnistas E.M.V.i enda lapseks ning kuna kostjal ei ole võimalik minna

perekonnaseisuametisse lapse omaksvõtmiseks, palus ta kohtul laps ära vormistada. 04.08.2017.a

rahuldas Tartu Maakohus E.M.V. hagi isaduse tuvastamise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva

osaotsusega. Tartu Maakohtu 04.08.2017.a osaotsus jõustus 16.09.2017.a.

Elatisnõude hagiavalduse kohaselt A.K. keeldub last materiaalselt toetama, kuna väidetavalt tema

majanduslik olukord seda ei võimalda. Samuti ei osale kostja ka muul moel lapse elus. Hageja palun

elatise väljamõistmist miinimummääras ning tagasiulatuvalt üks aasta enne hagiavalduse esitamist.

Kostja on oma 26.07.2017.a vastuses märkinud, et elatisraha maksmisel kohus arvestaks asjaoluga, et

kostja kasvatab alaealist poega R. K. (sünniaeg XX.XX.

Kohus andis kostjale 11.08.2017.a kirjaga tähtaja tõendite esitamiseks, et tõendada, et tal ei ole võimalik

hageja ülalpidamiseks maksta elatist miinimummääras. Kostja tõendeid ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

2. Kohus on isaduse tuvastamise nõude rahuldanud 04.08.2017.a hagi õigeksvõtul põhineva

osaotsusega, mis jõustus 16.09.2017.a ning kohus kontrollinud rahvastikuregistri andmeid on

tuvastanud, et A.K. on kantud E. M. V. isana rahvastikuregistrisse.

3. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et hageja ja

kostja elavad eraldi, mida tõendab ka hageja ja kostja elukoha aadressid, mis on erinevad.

4. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise

miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus,

milleks on alates 01.01.2017. a 235 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda

miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude

esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära

põhjendama ega tõendama.

5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad

ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva

seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

6. Hageja on palunud enda kasuks välja mõista elatist miinimumsummas, so 2017.aastal 235 eurot.

Reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel,

seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära

vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata

seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine

alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui

vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine

elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline

põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal

on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult

vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).

7. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

8. Kostja on oma 26.07.2017.a vastuses küll märkinud, et kohus arvestaks elatise nõude

lahendamisel asjaoluga, et tema ülalpidamisel on ka alaealine poeg. Samas ei ole kostja,

vaatamata kohtu nõudekirjale, tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et juhul, kui ta maksab

hagejale elatist miinimummääras, siis alaealine poeg (kostja teine ülalpeetav laps) osutuks

vähem kindlustatuks kui hageja.

9. Seega rahuldab kohus hageja nõude elatise nõude osas, mis hõlmab elatise väljamõistmist alates

hagi esitamisest 10.05.2017.a.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.K.ilt E.M.V. kasuks välja mõista elatis 235 eurot kuus alates

10.05.2017.a kuni M.V. (sündinud) täisealiseks saamiseni , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

11. Kohus selgitab, et juhul, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär,

siis muutub ka elatise miinimummäär (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast) ning selleks ei pea uuesti kohtusse pöörduma.

12. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

13. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 punktis 13 märkinud, kui vanem ei täida

ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi

esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei

saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS

§ 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale

seisukohale asus kolleegium ka 16. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et

kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele

elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-

130-14 kinnitanud, viidates punktis 16 menetletava asja Tartu Ringkonnakohtu lahendile,

millele oli esitatud kassatsioonikaebus. Riigikohus nõustus Tartu Ringkonnapõhjendustega ja

jättis kassatsioonikaebuse rahuldamata, leides, et Tartu Ringkonnakohus oli jõudnud õigele

otsusele. Tartu Ringkonnakohus märkis nimetatud lahendis, et /…./ nii varasem kui ka alates

1. juulist 2010 kehtiv perekonnaseadus näeb ette, et elatist saab nõuda üldjuhul alates elatisehagi

esitamisest ning erandina ka ühe aasta eest enne hagi esitamist. Riigikohus märkis eespool

viidatud otsuses (3-2-1-36-08), et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise

nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest.

14. Kuna E.M.V. esitas elatise nõude koos isaduse tuvastamise nõudega, siis on hageja kasuks

võimalik välja mõista elatis alates hagi esitamisest, kuid ei ole võimalik välja mõista elatist ühe

aasta eest enne hagi esitamist PKS § 108 alusel.

15. Seega tuleb E.M.V. hagi tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1

kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

17. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

18. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja kui isaduse tuvastamise hagi esitatakse koos elatisnõudega,

siis on ka selline hagi riigilõivuvaba. Tsiviilasjas DNA testi läbiviidud ei ole, mistõttu hagejal

menetluskulusid

tekkinud

ei

ole

jätab

kohus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik