2-17-9416/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9416

Tsiviilasi

Ilotrükk OÜ avaldus täitemenetluse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilotrükk OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Ilotrükk OÜ (registrikood 11712347, asukoht

Keemia 11-48, 10616 Tallinn), lepinguline esindaja

advokaat Lennart Oja

Puudutatud isik: Koenig & Bauer AG (registrikood

1888113, asukoht Friedrich-Koenig-Str. 4, 97080

Würzburg, Saksamaa Liitvabariik)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.

3. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ilotrükk OÜ (avaldaja) esitas 16.06.2017 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

peatamiseks. Avaldaja soovib, et kohus peataks täitemenetluse täiteasjas nr

025/2017/1489 kuni Saksamaa vahekohtus käimas olevas vahekohtumenetluses

tehtava lahendi jõustumiseni.

2. Avalduse kohaselt sõlmiti avaldaja ja Koenig & Bauer AG vahel 24.11.2010 kasutatud

trükimasina Rapida 105 müügileping ning 12.09.2011 ka teine müügileping, mille

esemeks oli uus trükimasin Rapida 75. Rapida 75 oli arvukate ja väga oluliste

puudustega, mistõttu avaldaja taganes sellest müügilepingust. Tulenevalt asjaolust, et

puudutatud isik ei tagastanud avaldajale lõpetatud müügilepingu alusel tasutud

summasid (374 683,64 eurot + viivised), keeldus avaldaja kõigepealt oma kohustuse

(24.11.2010 müügilepingu järgse ostuhinna osamaksete tasumise kohustus) täitmisest.

Soovides lõpetada olukorra, kus avaldajal ja puudutatud isikul on teineteise vastu

täitmata rahalised nõuded, esitas avaldaja 05.03.2014 puudutatud isikule nõuete

tasaarvestuse avalduse.

3. 24.11.2010 müügilepingust tulenevate tasumata summade osas esitas puudutatud isik

avaldaja vastu Würzburgi Maakohtusse nõude. 11.02.2016 tegi Würzburgi Maakohus

otsuse, millega mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 172 974,08 eurot

pluss intressid. Puudutatud isik esitas avalduse kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäitur alustas täitemenetlust ja edastas avaldajale täitmisteate.

4. Avaldaja esitas 03.02.2016 Rapida 75 müügilepingu taganemisest tuleneva makstud

summade tagastamise nõude realiseerimiseks avalduse Saksa Vahekohtu Instituudile

(Deutsche Institution für Schiedsgerichtsbarkeit e.V) ning praegu on käimas

vahekohtumenetlus. Lähiajal jõuab menetlus staadiumisse, kus asutakse lahendama

küsimust, kas ja mis osas tuleb tellida ekspertiis Rapida 75 puuduste tuvastamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on tekkinud olukord, kus puudutatud isik võlgneb avaldajale

vastunõude summana 374 683,64 eurot (lisanduvad viivised), kuid menetlusliku eelise

tõttu saab puudutatud isik, erinevalt avaldajast, lasta oma nõuet praegu sundtäita.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohtu 19.06.2017 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja jäeti

menetluskulud hageja kanda.

6. Maakohus keeldus avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, kuivõrd avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st

täitemenetluse peatamist, võimalik saavutada.

7. TMS § 45 rakendamise eelduseks on tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-

79-12 üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga. Need on sellised

asjaolud, mille puhul oleks täitemenetluse jätkamine sedavõrd ebaõiglane, et see

kaalub üles sissenõudja huvid oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele (nt

ootamatu haigus või töökohakaotus, mis toob kaasa tagajärjed võlgniku

ülalpeetavatele). Seejuures on võimalik täitemenetlust peatada või ajatada üldjuhul

üksnes kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis kinnitab veelgi seda, et selle aluseks

olevad asjaolud peavad olema ajutised, st et pärast seda peab võlgnik olema taas

võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma. Seega ei saa

täitemenetluse peatamise avalduses tugineda asjaoludele, mis seavad kahtluse alla

täitedokumendi enda või sundtäidetava nõude olemasolu. Avaldaja hinnangul on

erandlikuks asjaoluks see, et tegelikult on avaldajal vastunõue, mis on suurem kui

puudutatud isiku nõue, kuid mida avaldaja ei saa menetlusliku takistuse tõttu kasutada.

8. Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi. Kohus on seisukohal, et kui avaldaja

soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga

võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. TMS § 221 lg 1

järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 nimetatud

vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse

lõpetamise aluseks (Riigikohtu asi nr. 3-2-1-31-10). Seda hagi iseloomustab

materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab

täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-134-07). Käesoleval

juhul on kohtuinfosüsteemi kohaselt avaldaja esitanud kohtule hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/1489. Eeltoodud tsiviilasjas nr 2-17-

9411 soovib avaldaja ka hagi tagada ning peatada täiteasjas nr 025/2017/1489 läbi

viidav täitemenetlus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-17-

9411 esitatud hagiga on avaldajal võimalik taotletavat eesmärki, st täitemenetluse

peatamist, saavutada.

9. Riigikohus on 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2

peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega,

mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse

menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse

võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.

10. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

Määruskaebus

11. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse

menetlusse võtmiseks.

12. Avaldaja hinnangul on TMS § 45 rakendamise eelduseks olev tingimus, mille kohaselt

on täitemenetlust alust peatada siis kui selle jätkumine on võlgniku jaoks ebaõiglane,

täidetud sellega, et tegelikult on avaldajal vastunõue, mis on suurem kui puudutatud

isiku nõue, kuid mida avaldaja ei saa menetlusliku takistuse tõttu kasutada. Ebaõiglane

oleks sellises olukorras täitemenetluse jätkumine. Õige ja õiglane oleks oodata ära

vahekohtumenetluse tulemus kaebaja nõude osas.

13. Avaldusega samal ajal, so 16.06.2017 esitas avaldaja ka hagiavalduse Harju

Maakohtule nõudega tunnistada täitemenetluses läbiviidav sundtäitmine lubamatuks.

Avaldaja hinnangul on sundtäitmine vastuolus hea usus põhimõttega. Harju Maakohus

võttis hagi menetlusse (tsiviilasi nr 2-17-9411).

14. TMS § 45 rakendamise ja täitemenetluse peatamise eelduseks on asjaolu, et

täitemenetluse jätkamine oleks täitemenetluse võlgniku jaoks ebaõiglane. Avaldaja on

avalduses selle tingimuse täitmist põhjendanud väitega, et kõnealuses olukorras, kus

täitemenetluse võlgnikul on suurem nõue kui sissenõudjal, kuid võlgnik ei saa oma

nõuet ajutise menetlusliku takistuse tõttu kasutada, on kaebaja suhtes ebaõiglane

täitemenetluse jätkamine kuni vahekohtu menetluse lõpuni. Avaldaja ei ole väitnud, et

puudutatud isikul poleks nõuet või et kohtuotsust pole või et see ei kehti.

15. Avaldaja eesmärgiks avalduse esitamisel ei olnud täitemenetluse lõpetamine vaid

peatamine.

16. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb

eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat

analüüsimist. Avaldaja leiab, et ka käesoleval juhul on tegemist keskmisest keerukama

õigusliku küsimusega – kas kaebaja poolt avalduses kirjeldatud olukord on aluseks

täitemenetluse peatamisele või mitte (vt RKL 3-2-1-134-07, p 13, viimased kolm

lauset).

17. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine tsiviilasjas nr 2-17-9411 ei

tohi mõjutada käesoleva avalduse menetlemist. Kui avaldaja esitas erinevates

menetlustes erinevad nõuded, siis tuli kohtul neid nõudeid eraldi ka menetleda.

Menetlusse võtmise küsimuse juures pidi maakohus muu hulgas otsustama, kas

avalduses esitatud asjaoludel on põhimõtteliselt võimalik täitemenetlus peatada või

mitte. Maakohus poleks tohtinud lasta sealjuures ennast mõjutada hagist. Kuna

maakohus seda siiski lasi, on ta jõudnud ebaõigetele järeldustele ja jätnud avalduse

ebaõigesti menetlusse võtmata.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1

p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust TMS § 45 kohaldamiseks.

Maakohus on ammendavalt selgitanud, millistel asjaoludel saab lugeda täitemenetluse

jätkumise võlgniku suhtes ebaõiglaseks selle sätte tähenduses ja viidanud ka

asjakohasele Riigikohtu lahendile.

21. Asjaolu, et võlgnik tugineb võimalikule vastunõudele võlausaldaja suhtes, ei muuda

sundtäitmist ebaõiglaseks ega anna automaatselt alust täitemenetluse peatamiseks.

Vastastikused rahalised nõuded on võimalik tasaarvestada ja tugineda sellele

täitemenetluses TMS §-s 221 sätestatud alustel ja korras. Seetõttu on maakohus

sellele sättele põhjendatult viidanud.

22. Maakohus ei keeldunud avalduse menetlusse võtmisest mitte seetõttu, et avaldaja on

samaaegselt esitanud ka hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, vaid seetõttu, et

avalduse menetlemine on perspektiivitu. TMS § 45 kohaldamisel ei ole tegemist

keeruka õigusliku küsimusega.

23. Avaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. Puudutatud

isikut ei ole menetlusse kaasatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar