3-17-1928/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

K OHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-17-1928

Määruse kuupäev

22. september 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2017.a

lahkumisettekirjutuse nr 1039859270 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja , esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Resolutsioon

1. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud ja menetluse käik

1. on Ukraina kodanik, ta saabus Eesti Vabariiki 31.08.2017 ja viibis Eestis

biomeetrilise Ukraina kodaniku passi alusel viisavabalt. Biomeetrilise Ukraina passi omanikul

on Schengeni riikide territooriumil lubatud viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lühendas 15.09.2017.a teatisega nr 0811/2017

lubatud viisavaba viibimisaega, viimane lubatud viibimispäev oli 15.09.2017.

2. PPA tegi 15.09.2017.a le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1039859270

(edaspidi vaidlustatud ettekirjutus). Ettekirjutuse kohaselt tuli kaebajal Eestist lahkuda

hiljemalt 22.09.2017.a, alates 23.09.2017 kuulub ettekirjutus sundtäitmisele. PPA kohaldas

kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 1 aastaks.

3. esitas 21.09.2017.a (pärast tööpäeva lõppemist) Tartu Halduskohtule kaebuse

vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõudes.

4. Kaebaja esitas kaebuses taotluse peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine. Kaebaja ei

tekita riski Eesti julgeolekule. Kaebaja ei ole rikkunud Eesti seadusi ega kavatse seda teha.

Kaebajal on soov Eestis töötada, ta on sõlminud töölepingu Solut Invest OÜ-ga ja PPA

menetluses on Solut Invest OÜ taotlus kaebajale tööloa väljastamiseks. Kaebaja huvi on

ülekaalukam, kuna töötades Eestis saab kaebaja elatist teenida ja toob Eesti riigile kasu läbi

maksude tasumise. Samuti kulutab kaebaja saadud raha Eestis. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta

15.09.2017.a Solut Invest OÜ ehitusobjektil töötas. Kaebaja lihtsalt viibis seal, tal ei olnud

käes tööriistu ega seljas tööriideid.

Kohtu seisukoht

5. Kohus lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse enne kaebuse menetlusse võtmise

otsustamist, kuna määruse punktis 2-4 toodud asjaolude põhjal on taotlus kiireloomuline.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava

haldusakti kehtivuse või täitmise.

7. Punktis 1 nimetatud teatise alusel lõppes 15.09.2017.a kaebaja õiguslik alus Eestis

viibimiseks. Viisamenetluses, sh viisavaba Eestis viibimise suhtes tehtud otsustuste

vaidlustamise erikord on sätestatud välismaalaste seaduse (VMS) § 1001 - 10019. Teatise

vaidlustamise korda on kaebajale teatisel selgitatud. Praegusel juhul on kaebajal õigus

vaidlustada viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine PPA-s ja kui kaebaja PPA otsusega ei

nõustu, siis Siseministeeriumis. Viisamenetluses tehtud otsustused ei ole VMS § 10018 alusel

vaidlustatavad halduskohtus. Sel juhul ei saa halduskohus ka peatada selliste otsustuste

kehtivust või täitmist.

8. Kaebaja huvi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel seisneb selles, et ta soovib Eestisse

jääda ja siin töötada. Kuna kaebajal kuni punktis 1 nimetatud teatise kehtetuks tunnistamiseni

puudub õiguslik alus Eestis viibida, siis ei ole tal võimalik Eestis ka töötada. Vaidlustatud

ettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamine seda ei muuda.

9. Arvestades eeltoodut, ei ole kohtu hinnangul kaebajale ülemäära koormav, kui ta praegu

Eestis lahkub. Puudub kaalukas põhjus, miks peaks kaebaja punktis 1 nimetatud teatise üle

peetava vaidluse ajal viibima Eestis. See vaidlus toimub kirjalikus menetluses. Kohus märgib

lisaks, et kui kaebaja saabus Eestisse 31.08.2017, siis võib talle lubatud 90-päevane

viibimisaeg igal juhul lõppeda enne punktis 1 nimetatud teatise vaidlustamis- ja asja

lahendamise tähtaegade (30 + 15 + 30 + 15 päeva) lõppemist.

Kui punktis 1 nimetatud teatis kohtuvälises menetluses tühistatakse, siis on kaebajal võimalik

Eestisse tagasi pöörduda. Sel juhul saab kaebaja vajadusel taotleda vaidlustatud ettekirjutuses

kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse peatamist. Seda saab kaebaja taotleda ka juhul, kui

seoses praeguse kohtuasja asjaoludega peaks Eestis toimuma kohtuistung, millel kaebaja

soovib menetlusosalisena osaleda. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud

kahju hüvitamine on ette nähtud riigivastutuse seaduses.

10. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada olulist avalikku huvi, milleks

on riigi õigus otsustada, kellel ta lubab riigis viibida, ja selliste otsuste täitmine. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks Eesti Vabariiki siseneda ja siin viibida. Hetkel

puudub kaebajal õigus Eestis viibida. Kaebajal tuleks austada seda otsust ja riigist lahkuda.

Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. HKMS § 252 lg 3 alusel jõustub esialgse õiguskaitse määrus, sh selle muutmine või

tühistamine määruse teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud

määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Seega jõustub käesolev määrus

kättetoimetamisel poolele (kaebaja puhul esindajale) ning poolel tuleb täita seda kohe ka

juhul, kui pool selle vaidlustab.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik