2-15-104863/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-104863

Tsiviilasi

OÜ Teamwood hagi Stranded OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1847,48 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Stranded OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Stranded OÜ (registrikood: 11391541),

esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja (kostja): Teamwood OÜ (registrikood: 11031765),

esindaja advokaat Reet Saks

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Stranded OÜ

kanda.

4. Välja mõista Stranded OÜ-lt Teamwood OÜ kasuks

menetluskulude katteks 345 eurot (ilma käibemaksuta).

Teamwood

OÜ-le

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Teamwood OÜ (hageja) esitas 12.05.2015 hagi Stranded OÜ (kostja) vastu võla 3466,77 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 155,89 eurot ja jooksva viivise (VÕS § 113 lg 1) nõudes.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 14.10.2014 lehtpuupuitu 23,578 m3 hinnaga

204 eurot/m3, kokku summas 4809,91 eurot, millele lisandus käibemaks summas 961,98 eurot,

summa koos käibemaksuga 5771,89 eurot.

Hageja väljastas kostjale kauba 14.10.2014 saatelehe nr 1231 alusel. Hageja väljastas kostjale arve nr

201410018 14.10.2014 summas 5771,89 eurot. Arve on kostja poolt osaliselt tasumata. Kostja pidi

kohustuse hagejale täitma 21.10.2014.

Ajavahemikus 23.09.2014 – 31.10.2014 pidi hageja tasuma kostjale kokku 2989,20 eurot ning kostja

hagejale 10.10.2014 – 07.11.2014 kokku 6455,97 eurot.

Hageja tegi tasaarvestuse poolte vastastikuste rahaliste nõuetega ning hageja nõudeks kostja vastu jäi

3466,77 eurot.

1.2. Hageja osutas kostjale splittimisteenust, mille kohta väljastas hageja kostjale arve nr 201411010

summas 70,31 eurot 07.11.2014. Nimetatud arvest tasus kostja 65,28 eurot (s.o 5,03 eurot vähem).

Kostja väidab vääralt, et talle ei ole arvet nr 201411010 07.11.2014 esitatud. Hagejale tehtud

maksekorralduses on kostja arvele viidanud. Kui arvet ei oleks saadud, ei oleks kostja sellele ka

viidanud.

Kostja ostis hagejalt hööveldusteenust maksumusega 544,60 eurot, mille kohta väljastati kostjale arve

nr 201410020. Kostja ostis hagejalt lisaks hööveldusteenust maksumusega 134,45 eurot, mille kohta

väljastati kostjale arve nr 201410015.

Hageja avaldas, et tasaarvestab järgmised kostja nõuded kokku summas 2989,20 eurot:

- kostja arve nr 14076 09.09.2014 1008 eurot;

- kostja arve nr 14082 19.09.2015 594 eurot;

- kostja arve nr 14085 08.10.2014 504 eurot;

- kostja arve nr 14088 13.10.2014 336 eurot;

- kostja arve nr 14087 09.10.2014 211,20 eurot;

- kostja arve nr 14097 31.10.2014 336 eurot.

Lõppseisukohtades palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2026,77 eurot ja viivis 312,74 eurot,

samuti lisanduv viivis.

1.3. Hageja kinnitas, et üüris kostjalt tõstukit hinnaga 400 eurot kuus + käibemaks, kuid seda kuni

01. augustini 2014. Kostja arve nr 14072 19.08.2014 on osaliselt põhjendamatu, millest oli juttu

kostja seadusliku esindaja Arno Strauchi ja hageja raamatupidaja vahel ning lepiti kokku, et kostja

teeb selle kohta kreeditarve, millega kostja seaduslik esindaja nõustus. Kuna A. Strauch läks

juhatajaga seejärel riidu, siis kreeditarvet ei tulnud. Hageja leidis, et olukorras, kus tõstuk ei olnud

enam hageja kasutuses ja oli kostjale tagastatud, ei ole õigustatud ka üürihinna nõudmine ning arve

esitamine. Arve on tasumata, kuna hageja ootab endiselt kreeditarvet.

Hageja tunnistas, et tema kasutuses oli järkamissaag, mille üürihinnaks oli A. Strauch kehtestanud

50 eurot kuus, käibemaksuga 60 eurot kuus. Võlgnevust tasutud ei ole. Et järkamissaag kuulub

kostjale, on kostja tõendanud alles käesoleva kohtumenetluse käigus.

Isegi kui ventilaator kuuluks kostjale, siis tunnistaja M. Pitkma ütluste kohaselt toodi järkamissaag ja

ventilaator hageja territooriumile üheaegselt ning ka kasutati koos.

1.4. Järkamissae kasutamise eest on hageja tasunud kostjale 60 eurot kuus. Selles osas nõustus hageja

tegema tasaarvestuse 1440 eurot ning vähendama põhivõlga, kuid ülejäänud nõudele (ventilaatori

rent oktoobrist 2014 – augustini 2014 ja tõstuki rent augustis 2014) vaidles hageja vastu. 1440 eurot

oleks sel juhul üür 2014 augusti eest ning kuni septembri 2016 lõpuni (24 × 60 = 1440 EUR).

September 2014 summas 60 eurot on tasutud 02.10.2014. Hageja leidis, et nimetatud üür oli nii sae

kui ventilaatori eest koos, kuigi arvel oli kajastatud vaid järkamissae rent.

Kostja arved nr 14093 21.10.2014, nr 14106 30.11.2014, nr 15006 26.01.2015, nr 15022

16.03.2015, nr 15034 30.04.2015, nr 15041 31.05.2015, nr 15052 23.07.2015, nr 15060 31.08.2015

ja nr 15069, nr 15082 30.11.2015., nr 15089 31.12.2015, nr 16003 31.01.2016, nr 16018 31.03.2016,

nr 16031 31.05.2016, nr 16033 30.06.2016, nr 16036 29.07.2016 ja nr 160368 31.08.2016on alusetud

ja põhjendamatud.

2. Kostja esitas 03.06.2015 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja tunnistas vastuses hageja arvete nr 20140018, 20140015 ja 20140020 alusel tekkinud

nõudeid, kuid arvet 201411010 ei ole hageja kostjale esitanud.

Kostja käsitles hagiavaldust tasaarvestusavaldusena.

Kostja leidis, et hagiavaldusega on hageja tasaarvestanud oma nõude 6450,94 eurot (arvel

nr 201411010 märgitud summat 5,03 eurot kostja ei tunnistanud) kostjal hageja vastu oleva nõudega

2989,20 eurot ning selles ulatuses on hageja nõue lõppenud. Hageja nõudeks pärast tasaarvestust on

3461,74 eurot (6450, 94 – 2989, 20 = 3461,74).

Kostja tõi esile, et vastuse esitamise aja seisuga on hagejal kostja ees täitmata sissenõutavaks

muutunud kohustus vähemalt 4430,20 eurot arvete nr 14072, 14076, 14082, 14085, 14087, 14088,

14093, 14097, 14106, 15006, 15022 alusel. Kostja õigus oma nõuet tasaarvestada tekkis tal

10.10.2014 kui tekkis õigus täita arvest nr 20140015 tulenev kohustus summas 134,45.

Nõude, milles kostja hageja nõuet enda vastu tunnistab s.o 6450,94 eurot, täitmise õigus tekkis kostjal

14.10.2014.

Kostja ei vaielnud vastu, et kostja nõue hageja vastu summas 2989,20 eurot on tasaarvestuse alusel

lõppenud.

Kostja avaldas, et tasaarvestab oma kirjalikus vastuses hageja põhinõude 3461,74 eurot kostjal hageja

vastu oleva nõudega ning loeb hageja nõude 3461,74 eurot lõppenuks. Hageja nõue on tasaarvestuse

tulemusel lõppenud järgmiselt:

-14.10.2014 summas 2142 eurot (arved nr 14072 540 eurot, nr 14076 1008 eurot, nr 14082 594 eurot);

-16.10.2014 summas 504 eurot (arve nr 14085);

-17.10.2014 summas 211,20 eurot (arve nr 14087);

-21.10.2014 summas 336 eurot (arve nr 14088);

-29.10.2014 summas 150 eurot (arve nr 14093);

-15.11.2015 summas 118,54 eurot (arve nr 14097).

Eeltooduga on hageja nõue lõppenud (põhinõue), tulenevalt VÕS § 197 lg 2, on seoses põhinõude

lõppemisega lõppenud ka viivisenõue.

2.2. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleksid alusetud arved nr 14072, 14093, 14106,

15006, 15022, mille alusel on kostja oma 03.06.2015 vastuses teostanud tasaarvestuse.

Nimetatud arved on kostja esitanud hagejale tõstuki (augustis 2014), järkamissae (alates august 2014)

ja ventilaatori kasutamise eest (alates oktobrist 2014) Järkamissaagi kasutab hageja juba 2013. a

märtsist. Kostja on neid esemeid korduvalt hagejalt tagasi nõudnud, kuid hageja ei ole neid

tagastanud, mistõttu on kostja hagejale nende kasutamise eest arved esitanud.

Kostja on hagejale 16.09.2014 esitanud arve nr 14078 selgitusega järkamissae rent septembris 2014.

Hageja on nimetatud arve tasunud, millega kostja arvates on hageja tunnistanud, et kostjale kuuluv

järkamissaag on hageja valduses ning hagejal kohustus igakuiselt selle kasutamise eest kostjale

tasuda.

Pärast kostja vastuses tasaarvestuse teostamist oli hageja nõue kostja vastu 2026,77 eurot ning ka

pärast kostja vastuse esitamist on hageja jätkanud järkamissae ja ventilaatori kasutamist, mistõttu on

kostja esitanud hagejale järgnevad arved:

30.04.2015 arve nr 15034 summas 150 eurot;

31.05.2015 arve nr 15041 150 eurot;

23.07.2015 arve nr 15052 summas 300 eurot;

31.08.2015 arve nr 15060 summas 150 eurot;

30.09.2015 arve nr 15069 summas 150 eurot. Arved on hageja poolt tasumata.

Kostja avaldas, et tasaarvestab hageja nõude kostja vastu summas 2026,77 eurot kostja nõudega

hageja vastu 900 eurot ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks.

Kostja tunnistas, et 08.10.2015 seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus summas 1126,77 eurot

(2026,77-900).

Kostja kinnitas, et on valmis nimetatud summa hagejale tasuma juhul kui viimane tagastab kostjale

järkamissae ja ventilaatori. Kuni kostja jätkab nimetatud esemete kasutamist ja keeldub neid kostjale

välja andmast, keeldub kostja võla tasumisest tuginedes VÕS § 110 lg 1. Rendisuhteid tõendab kostja

tunnistajate ütlustega (I kd tl 102).

09.11.2015 menetlusdokumendis tasaarvestas kostja hageja nõude summas 1126,77 eurot kostja

nõudega hageja vastu summas 150 eurot (nõue tuleneb tasumata arvest nr 15075) ning loeb hageja

nõude kattuvas osas lõppenuks. Kostja tunnistab, et menetlusdokumendi esitamise ajaks on tal

võlgnevus hageja ees 976,77 eurot (1126,77 – 159 = 976,77) (I kd tl 107-110).

13.09.2016 menetlusdokumendis (tl 129-131) märkis kostja, et hageja on jätkanud pärast 09.11.2015

tasaarvestuse teostamist nii ventilaatori kui järkamissae kasutamist vähemalt kuni 12.09.2016. Kostja

on jätkuvalt esitanud hagejale ka üüriarved, ent need on hageja poolt tasumata.

Kostja esitas ventilaatori ja järkamissae kasutamise eest arved:

-30.11.2015 arve nr 15082 summas 150 eurot;

-31.12.2015 arve nr 15089 summas 150 eurot;

-31.01.2016 arve nr 16003 summas 150 eurot;

-31.03.2016 arve nr 16018 summas 300 eurot;

-31.05.2016 arve nr 16031 summas 300 eurot;

-30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot;

-30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot

-29.07.2016 arve nr 16036 summas 150 eurot;

-31.08.2016 arve nr 16038 summas 150 eurot.

Kostja tasaarvestas hagejal kostja vastu oleva nõude 976,77 eurot kostja nõudega hageja vastu

summas 1050 eurot (arvetest 15082, 15089, 16003, 16018, 16031) ning loeb hageja nõude kattuvas

osas lõppenuks. Et tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue lõppenud puudub alus hagi rahuldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 28.10.2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 1486,77 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks viivise alates

22.10.2014 kuni 28.10.2016 241,77 eurot ja alates 29.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjal täitmata kohustusi hageja ees ajavahemiku eest 10.10.2014 -

07.11.2014 kokku 6455,97 eurot.

Vaidlust ei ole ka selles, et pooltel olid vastastikused rahalised kohustused.

Hageja tegi tasaarvestuse järgmiste hageja kohustustega kostja ees:

- kostja arve nr 14076 09.09.2014 1008 eurot;

- kostja arve nr 14082 19.09.2015 594 eurot;

- kostja arve nr 14085 08.10.2014 504 eurot;

- kostja arve nr 14088 13.10.2014 336 eurot;

- kostja arve nr 14087 09.10.2014 211,20 eurot;

- kostja arve nr 14097 31.10.2014 336 eurot.

Kokku 2989,20 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et kostja nõue hageja vastu summas 2989,20 eurot on

tasaarvestuse alusel lõppenud.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli hageja vastu veel täiendavaid nõudeid, mida ta võib

tasaarvestada.

Lisaks hageja tasaarvestatud kostja nõuetele leiab kostja, et tasaarvestuse tulemusel on lõppenud

järgmised hageja nõuded järgmistel kuupäevadel:

- 14.10.2014 sissnõutavaks muutunud arve nr 14072 540 eurot;

- 29.10.2014 sissenõutavaks muutunud arve nr 14093 150 eurot;

- 30.11.2014 arve nr 14106;

- 26.01.2015 arve nr 15006 300 eurot;

- 16.03.2015 arve nr 15022 300 eurot (I kd tl 31-32)

- 30.04.2015 arv e nr 15034 summas 150 eurot;

- 31.05.2015 arve nr 15041 150 eurot;

- 23.07.2015 arve 15052 summas 300 eurot;

- 31.08.2015 arve 15060 summas 150 eurot;

- 30.09.2015 arve nr 15069 summas 150 eurot (I kd tl 74).

Kostja esitas ventilaatori ja järkamissae kasutamise eest arved ja tasaarvestusavalduse.

Kostja luges sissenõutavaks muutunud arvete alusel tasaarvestuse tulemusena hageja nõude kattuvas

osas lõppenuks ning leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus.

Hageja on omaks võtnud, et tema kasutuses oli kostjale kuuluv järkamissaag, mille üürihinnaks oli

60 eurot kuus (sh käibemaks) (I kd tl 144).

Hageja möönis ka asjaolu, et üüris kostjalt tõstukit hinnaga 400 eurot + käibemaks kuid seda kuni

01.08.2014, mistõttu on kostja arve 14072 19.08.2014 osaliselt põhjendamatu. Kahveltõstuk kuulus

kostjale (I kd tl 112-118). Tõendamata on hageja väited selles, et oli olemas poolte vaheline

kokkulepe, mille kohaselt pidanuks kostja tegema hagejale kreeditarve tõstuki kohta.

Kohus leidis, et tunnistajate ütlused kinnitavad ventilaatori kasutamist, kuid ei tõenda mistahes poolte

kokkuleppeid kasutamistingimuste osas (rent, rendisuurus jms). Eeltoodust tulenevalt ei ole

põhjendatud kostja esitatud arvete alusel tasaarvestus ventilaatori rendi osas.

Seonduvalt kostja vastuväidetega hageja esitatud arvest nr 201411010 tulenevalt nõudele nõustus

kohus hagejaga, et kuna kostja on makse selgitusse märkinud arve nr 201411010, ei ole eluliselt

usutavad kostja väited, et hageja pole kostjale arvet esitanud. Kostja väidab vääralt, et arvel

201411010 märgitud summat ta ei tunnista. Arvel märgitud summast 70,31 eurot on kostja tasunud

65,28 eurot, ülejäänud 5,03 euro tasumata jätmist ei ole kostja menetluse vältel põhjendanud.

Eeltoodust lähtudes rahuldas maakohus hageja nõude osaliselt järgmistel põhjendustel.

Hagejal oli nõue kostja vastu 6 455,97 eurot, hageja tasaarvestas oma nõude kostja nõudega hageja

vastu (ajavahemiku eest 23.09.2014-31.10.2014) 2989,20 eurot, 6455,97 – 2989,20 = 3466,77 eurot.

Hageja vähendas nõuet 1440 eurot (I kd tl 144 p 1.15) 3466,77 - 1440= 2026,77.

Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja sissenõutavaks muutunud arve nr 14072 (tõstuki rent

augustis) 540 eurot ja tasaarvestusavaldus selles osas on põhjendamatu.

Kohus leidus, et vastastikuste tasaarvestuste tulemusel on hagejal nõue kostja vastu 2026,77 – 540 =

1 486,44 eurot.

Ventilaatori rent on tõendamata ning selles osas kostja arved nr 14093 21.10.2014, nr 14106

30.11.2014, nr 15006 26.01.2015, nr 15022 16.03.2015, nr 15034 30.04.2015, nr 15041 31.05.2015,

nr 15052 23.07.2015, nr 15060 31.08.2015 nr 15069, nr 15082 30.11.2015, nr 15089 31.12.2015,

16003 31.01.2016, nr 16018 31.03.2016, nr 16031 31.05.2016, nr 16033 30.06.2016, nr 16036

29.07.2016 ja nr 160368 31.08.2016 on põhjendamatud.

Kohus mõistis kostjalt välja ka viivise lähtudes põhinõude summast 1486,44 eurot, s.o 241,77 eurot

(viivitatud päevade arv 738).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi

rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on vale kohtu seisukoht, nagu oleks tunnistaja M. Pitkma väitnud, et

järkamissaag ja ventilaator toodi hageja juurde üheaegselt ja neid kasutati koos. Ventilaatorit ei

kasutatud koos järkamissaega, vaid koos tappimispingiga. Tunnistaja M. Pitkma ei ole andnud sellise

sisuga ütlusi, nagu on seda märkinud kohus.

Kostja ei nõustu sellega, et poolte vahel puudus kokkulepe ventilaatori kasutamise hinna osas.

Tunnistaja T. Sepp on selgitanud, et hageja seaduslik esindaja P. Guidon ja kostja esindaja A. Strauch

pidid kokku leppima hinnas ning A. Strauch pidi esitama arve. Hagejale on ventilaatori kasutamise

eest arved esitatud ning arvel on toodud ka ventilaatori kasutamise tasu summas 75 eurot kuus.

Hageja, jättes küll arved tasumata, ei ole tagastanud ventilaatorit (seda käesoleva ajani) ega vaielnud

arvel märgitud summale vastu enne kohtumenetlust. On ilmne, et hageja ja kostja vahel oli kokku

lepitud ventilaatori kasutamise tasu suurus ning kohus on ebaõigesti tuvastanud kokkuleppe

puudumise.

Samamoodi toimisid pooled ka järkamissae puhul – kokkulepe sõlmiti suuliselt ning kostja esitas

hagejale arved, millised hageja kas tasus (arve nr 14078) või tunnistas, et selle osas on kostjal õigus

teha tasaarvestus. Kostja leiab, et pooltevahelist varasemat praktikat üürilepingu(te) täitmisel tulnuks

kohtul arvesse võtta.

Ka juhul, kui poolte vahel puudunuks kokkulepe kasutamistingimuste osas, on maakohus

põhjendamatult teinud järelduse, et kostja andis hagejale ventilaatori kasutamiseks tasuta.

Otsusest ei selgu, mille alusel on kohus järeldanud, et kostja poolt hageja kasutusse antud ventilaatori

puhul oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Kohus on kostja hinnangul põhjendamatult jätnud

kohaldamata VÕS § 28 lg 1.

Täielikult tõendamata on hageja väide, et leping ei olnud tasuline ning et kostja poolt nõutav tasu on

ülemäärane (vt tõendamiskoormis RKTKo 3-2-1-63-15).

Kostja jääb selle juurde, et tal oli hageja vastu nõue – tasumata ventilaatori üür – ning tasaarvestuste

tulemusel oli hageja nõue kostja vastu kohtuotsuse tegemiseks lõppenud. Kui kohus leidis, et poolte

vahel ventilaatori osas üldse lepinguline suhe puudub (kohtuotsusest see ei selgu), oleks kohtul tulnud

kaaluda kostja tasaarvestuseks esitatud nõuet kasutuseelise tasu nõudena ning võtta kasutuseelise tasu

suuruseks 75 eurot kuus. Ka sellisel juhul oleks hageja nõue otsuse tegemise ajaks olnud

tasaarvestuse tulemusel lõppenud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub

vastustaja jätta apellandi kanda.

Vastuse kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, millist materiaalõiguse normi maakohus rikkus.

Kohus on õigesti kajastanud tunnistajate ütlusi ning sellest tulenevalt ka faktilisi asjaolusid.

Kohus on õigesti järeldanud, et tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist poolte kokkulepe

ventilaatori kasutamistingimuste üle (rent, rendi suurus jms). Kohus ei ole järeldanud, et pooltel oli

ventilaatori tasuta kasutamise leping. Kohus on õigesti leidnud, et ventilaatori kasutamistingimuste

kokkuleppeid ei ole kostja tõendanud ning seetõttu ei ole põhjendatud tasaarvestus ventilaatori rendi

osas.

Hageja ei ole tuginenud tasuta kokkuleppe olemasolule, mistõttu ventilaatori kasutustingimuste

olemasolu tõendamiskoormis lasus kostjal. Maakohtu menetluses ei ole kostja tuginenud VÕS § 28

lõikele 1.

T. Sepa ütlustest saab järeldada, et mõlemad asendused tehti A. Strauchi tööle asumisel, st 2012. a.

Samas on käesolevas asjas tõendatud, et ventilaatori rendi arve esitati esmakordselt oktoobris 2014.

A. Strauch lahkus Teamwoodist 29.09.2014 ning pooltel tekkis töölepingu lõpetamise üle vaidlus.

Õige on maakohtu järeldus, et alates oktoobrist 2014 ventilaatori kasutamise eest renditasu

arvestamine on selgusetu, kuna järkamissaagi kasutati oluliselt varem.

Pärast A. Strauchi töölt lahkumist esitas kostja alates oktoobrist 2014 ventilaatori rendiarveid summas

90 eurot kuus, millele hageja vaidles vastu nii kohtueelselt kui kohtumenetluses, kuna sellises

summas poolte vahel mistahes kokkulepe puudus. Kostja ei ole sellist kokkulepet tõendanud, mistõttu

on maakohus õigesti leidnud, et summas 1486,77 eurot on tasaarvestus olnud põhjendamatu ja

lehtpuupuidu ostu-müügitehingust tulenev võlgnevus tuleb hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 ja VÕS

§ 108 lg 1 alusel välja mõista.

Kostja ei ole tõendanud, et vähemalt seitse aastat vana ventilaatori (soetusmaksumusega

orienteeruvalt 1500 eurot) eest oli tavaline üürihind oktoobris 2014. a 90 eurot kuus.

Hageja on alates 12.09.2016 palunud kostjal järkamissaag ja ventilaator ära viia, kuid kostja ei ole

seda teinud. Kostja ei saa nõuda üüri tasumist, kui üürileping on üles öeldud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Alust ei ole heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide

rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid

kõiki oma otsuses.

7. Apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud hageja nõude põhjendatust ega seda, et kostjal oli õigus

hageja nõue osaliselt tasaarvestada, mille tulemusena on hageja nõue osaliselt lõppenud. Vaidluse all

ei ole ka asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mille alusel kasutas hageja kostjale kuuluvat

järkamissaagi ning selle eest tuli hagejal tasuda kostjale 60 eurot kuus (koos käibemaksuga).

Pooled vaidlesid selle üle, kas poolte vahel oli alates oktoobrist 2014 ka ventilaatori üürileping, mille

alusel pidi hageja tasuma kostjale ventilaatori kasutamise eest 75 eurot kuus (koos käibemaksuga 90

eurot). Hageja on möönnud, et kostjale kuuluv ventilaator oli hageja kasutuses, kuid tasu maksmises

selle kasutamise eest kokkulepe puudus.

TsMS § 651 lg 1 alusel käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

küsimuses, kas ja missuguses summas on kostjal hageja vastu nõudeõigus ka ventilaatori kasutamise

tasu osas, mille kostja sai hageja nõudega tasa arvestada.

8. Vaidlust ei ole käesolevas menetlusstaadiumis enam asjaolude üle, et kostjale kuuluvad seadmed,

s.o järkamissaag ja ventilaator, olid hageja kasutuses. Hageja möönis kohustust tasuda sae kasutamise

eest kostjale üüri 60 eurot kuus, kuid eitas kohustust tasuda ventilaatori eest. Kostja ei ole tõendanud

ventilaatori üürimise tasu kokkulepet ega seda, missugune peaks olema samalaadse seadme eest

tasumisele kuuluv tavapärane üüritasu.

8.1. Dokumentaalsed tõendid ventilaatori üüri osas kokkuleppe või selle tavapärase suuruse kohta

puuduvad. Kostja on tuginenud tunnistajate ütlustele. Maakohus leidis muuhulgas, et kuna

tunnistajate ütlustest nähtuvalt toodi mõlemad seadmed hageja juurde üheaegselt, siis jääb

selgusetuks ventilaatori väidetava renditasu arvestamine alles alates oktoobrist 2014, kuigi

järkamissaagi kasutati juba oluliselt varem.

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et tunnistajate M. Pitkma ega ka T. Sepa ütlustest

ei saa tõsikindlalt järeldada, et järkamissaag ja ventilaator oleks hageja juurde toodud ühel ajal või

neid seadmeid oleks koos kasutatud.

8.2. Tunnistaja T. Sepp andis ütlusi, et tema töötamise ajal OÜ-s Teamwood toodi sinna kaks OÜ-le

Stranded kuuluvat seadet – üks oli järkamissaag ja teine oli ventilaator. Tunnistaja ei ole täpsustanud,

millal täpselt kumbki seade toodi ja kas see toimus üheaegselt või ajaliselt lähestikku. Tunnistaja on

ka kinnitanud, et mõlemat seadet kasutati, kuid ütlustest ei tulene samuti, et seadmeid oleks kasutatud

otseselt koos (üheaegselt). Tunnistaja vastas eitavalt küsimusele, kas ventilaator oli paigaldatud

järkamissaele ning täpsustas, et ventilaator paigutati nelikanthöövli äratõmbele.

Samuti nähtub tunnistaja M. Pitkma ütlustest, et tema töökohta Teamwood OÜ-s toodi seadmeid

Strandedist – järkamissaag ja ventilaator, kuid tunnistaja ei ole väitnud, et seadmed toodi üheaegselt.

Tunnistaja kinnitusel nägi ta, kuidas toodi järkamissaag. Tunnistaja selgitas, et ventilaator oli

tappimispingi küljes ning töötas siis kui tappimispink töötas.

8.3. Teisalt ei võimalda tunnistajate ütlused asuda ka seisukohale, et seadmed toodi Teamwood OÜ-

sse oluliselt erinevatel aegadel. Tunnistaja M. Pitkma ütlustest nähtub, et tunnistaja töötas varem

Stranded OÜ-s ning umbes 2013. a alguses asus ta tööle OÜ-s Teamwood (tunnistaja töötas hageja

juures 2 aastat, kuni 26.02.2015). Töösuhte ajal toodi OÜ-sse Teamwood samad seadmed

(järkamissaag ja ventilaator), mis varem olid kasutusel Stranded OÜ-s.

Pigem viitavad tunnistajate ütlused sellele, et vaidlusalused seadmed toodi Stranded OÜ-st

Teamwood OÜ-sse kasutusele ligikaudu samal ajal, kuivõrd tunnistajad on kirjeldanud seadmete

kasutamist nende töösuhte kestel üldjoontes võrdväärses ulatuses.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes tunnistaja T. Sepa ütlused ei ole piisavad

tõendamaks, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe ventilaatori kasutamise tasu (üüri) suuruse osas.

Tunnistaja T. Sepp selgitas kohtule, et P. Guidon ja A. Strauch pidid hinnas kokku leppima ja

A. Strauch pidi esitama arve. See aga ei võimalda iseenesest lugeda tõendatuks, et nimetatud isikud

P. Guidon ja A. Strauch tõepoolest omavahel üürihinnas ka kokku leppisid.

Samuti ei tõenda ventilaatori üürihinna osas kokkuleppimist asjaolu, et kostja esitas hagejale arveid.

Ka asjaolu, et ventilaatorit kasutati järkamissaest eraldi, ei tõenda ventilaatori osas eraldi üürihinna

sõlmimist ega selle suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigesti järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, milline

oli ventilaatori osas kokkulepitud üürihind.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja pole tõendanud, et 75 eurot kuus (koos käibemaksuga

90 eurot kuus) on tavaline üürihind ventilaatori eest VÕS § 28 lg 2 tähenduses. Hageja on esile

toonud, et kui ventilaatori enda maksumus oli ca 1500 eurot (kostja esitatud tõendi kohaselt osteti

vaidlusalune ventilaator 25 000 krooni eest, vt I kd tl 111), siis ei ole alust 90-eurost kuuüüri pidada

eelduslikult tavapäraseks keskmiseks üürihinnaks. Sellisel juhul kataksid üürimaksed seadme enese

maksumuse ca 16 kuu jooksul. Kostjal tulnuks seega tõendada, missugune oli vaidlusaluse

ventilaatori puhul mõistlik tavapärane üürihind.

10. Iseenesest on põhjendatud apellandi väide selle kohta, et seadmete üleandmine kostjalt hageja

kasutusse toimus mõlema poole majandustegevuse raames. Samas ei tulene sellest automaatselt, et

tasu maksmine oleks ventilaatori hageja kasutusse andmisel olnud niivõrd oluliseks tingimuseks, et

tasu osas kokkuleppe puudumine seaks kahtluse alla kasutuslepingu kehtivuse.

Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et VÕS § 28 lg 2 kohaldub hinna määramisel

üksnes juhul, kui pooled ei ole hinnas selgelt kokku leppinud, kuid on kokku lepitud kauba müük või

teenuse osutamine selliselt, et teisele poolele pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-12, p 24; nr 3-2-1-63-15, p 12).

Kostja tugines sellele, et tunnistaja T. Sepa ütluste kohaselt pidid asjaomaste äriühingute seaduslikud

esindajad P. Guidon ja A. Strauch ventilaatori kasutamise osas hinnas kokku leppima ja [kostja

esindaja] A. Strauch pidi esitama arve. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja sellekohaste

ütlustega piisavalt tõendatud, et äriühingute vahelises suhtes lepiti kokku ventilaatori kasutamise

tingimustes selliselt, et ka hagejale pidi olema arusaadav, et ventilaatori kasutamise eest tuleb eraldi

tasuda. Tunnistaja on ka möönnud, et juhatuse liikmete vaheliste kokkulepete sisu ei teadnud.

Tunnistaja ütlused viitavad üksnes kavatsusele hinna osas läbi rääkida, kuid lõpptulemusena võidi

jätta ka üüri osas kokku leppimata.

11. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab

esitada vastuväiteid. Riigikohus on oma 16. juuni 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 p-s 10

märkinud, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine

pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele

välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole hageja esitanud mitte kostja nõude maksmapanekut

välistavaid vastuväiteid, vaid on vaidlustanud kostja nõude kui niisuguse. Tasaarvestuse õiguslike

tagajärgede saabumiseks (VÕS § 197 lg 2) peavad nii aktiivnõue kui passiivnõue olema tõendatud.

Praegusel juhul on kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõue ventilaatori üüritasu puudutavas osas

jäänud ebaselgeks ja vaieldavaks ning kostja pole tõendanud ventilaatori üüri osas kokkuleppe

sõlmimist, selle suurust või tavalist hinda VÕS § 28 lg 2 tähenduses. Seega juhul, kui tegemist oleks

kohtumenetluses esitatud nõudega, tuleks kohtul jätta vastav hagi rahuldamata.

Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja nõudeõigus hageja vastu tulenevalt arvetest

nr 14093, 14106, 15006, 15022, 15034, 15041, 15089, 16003, 16018, 16031, 16033, 16036, 16038

ei ole tõendatud ning kostja poolne tasaarvestusavaldus ventilaatori üürihinda puudutavas osas ei ole

toonud kaasa hageja nõude lõppemist sellele vastavas ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu põhjendustest, et kostja oleks andnud hagejale

ventilaatori tasuta kasutamiseks. Maakohus jättis hageja vastuväidete tõttu arvestamata kostja

tasaarvestuse avalduse ventilaatori üürihinda puudutavas osas, kuid see ei tähenda, et kohus oleks

kvalifitseerinud pooltevahelise suhte ventilaatori osas tasuta kasutamise lepinguna. Pooled ei ole seda

ka menetluses jooksul väitnud.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista 345 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja koostanud

apellatsioonkaebusele vastust 2,3 h. Kostja esitas seisukoha hageja menetluskulude osas, milles

märkis, et ei vaidle vastu hageja menetluskulude suurusele, kuna nii õigusteenuse osutamiseks

kulunud aeg kui ka tunnihind on mõistlikud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 345 eurot (ilma käibemaksuta)

on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning 345 eurot tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/