2-15-16111/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-16111

Tsiviilasi

XX

avaldus

alaealise

lapse

YY suhtes

ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse

saamiseks

CC

avaldus

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks.

CC

avaldus

XX

isikuhooldusõiguse

osaliseks

piiramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks

erieestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(lapse

ema):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmmik

Avaldaja (lapse isa): CC (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Gerli Luik

Puudutatud

isik

(laps):

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras

esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

Eestkosteasutus I: Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse

kaudu), esindaja Galina Rannamaa

Eestkosteasutus II: Tarvastu vald (Tarvastu vallavalitsuse

kaudu), esindaja Marta Rohtla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Avaldajate maakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda ja ringkonnakohtu

menetluskulud CC kanda.

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda ning

eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda

4. Rahuldada XX avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

5. Määrata kindlaks ning mõista CC-lt XX kasuks välja määruskaebemenetlusega

seoses tekkinud menetluskulu (õigusabikulu) 324 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Avaldus ja menetluse käik

1. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 28.10.2015 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise lapse

YY (puudutatud isik, laps) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse

täielikuks üleandmiseks avaldajale.

2. 15.04.2016 esitas CC (avaldaja, lapse isa) avalduse lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks.

3. Pärnu Maakohtu 24.05.2016 määrusega rahuldati lapse ema avaldus täielikult ja lapse

isa avaldus osaliselt. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõigus lapse suhtes ja

andis lapse isiku- ja varahooldusõiguse üle lapse emale. Kohus rahuldas lapse isa

avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks lapse ja isa

suhtlemise korra järgnevaks kaheks aastaks arvates määruse tegemisest.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2016 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti

asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

5. Pärnu Maakohtu 25.10.2016 määrusega peatati tsiviilasja menetlus kolmeks kuuks ja

suunati lapse vanemad kohtuvälisele nõustamisele perenõustaja AT juurde. 08.03.2017

määrusega uuendas maakohus tsiviilasja menetluse.

6. 31.03.2017 esitas lapse isa avalduse isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja

määramiseks.

7. Lapse ema avalduse kohaselt kestis lapse vanemate kooselu vahelduvate perioodidega

alates 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta novembri lõpuni. Alates 2010. aasta

algusest kolis lapse ema elama Vändra alevisse oma ema juurde. Laps kohtus viimati

oma bioloogilise isaga 2011. aasta jaanuaris. Nimetatud ajast kuni 23.03.2015 ei ole

lapse isa tundnud lapse vastu mingit huvi. Lapse isa on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ning vanemate kooselu ajal ähvardas lapse isa mitmel korral lapse ema maha

lüüa, ära tappa jm. Lisaks on lapse isa kasutanud lapse varahooldusõigust isiklikes

huvides, s.o on avanud lapse nimelt uusi pangakontosid, mida on kasutanud kelmustes.

8. Lapse ema palub ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda hooldusõiguse täielikult üle

lapse emale (perekonnaseadus (PKS) § 137 lg 1). Käesoleval juhul on täidetud PKS §

137 lg-s 3 sätestatud tingimused hooldusõiguse ühele vanemale üleandmiseks. Lapse

ema on lapsega hingeliselt tugevamalt seotud. Laps on elanud koos emaga. Lapse ema

on pühendunud lapse eest hoolitsemisele ning ta soovib, et laps elaks koos temaga. Ema

on lapsele taganud turvalise elukeskkonna. Ema elab koos lapse ja elukaaslasega 2-

toalises kõigi mugavustega ja renoveeritud korteris Pärnu linnas. Lapsele on tagatud

kõik eluks vajalikud kasvamis- ja arenemisvõimalused.

Lapse isa seisukoht lapse ema avaldusele ja vastuavaldused

9. Lapse isa palus jätta lapse ema avalduse rahuldamata. Lapse isa ei ole nõus ühise

hooldusõiguse lõpetamisega. Lapse ema on alates 2011. aasta veebruarist eiranud lapse

isa telefonikõnesid ja ei ole võimaldanud isal lapsega kohtuda. Lapse ema ei ole andnud

lapse isale infot lapse käekäigu kohta ega saatnud vaatamata lapse isa palvetele lapsest

fotosid. Samuti ei öelnud lapse ema, kus ta koos lapsega elab ega küsinud nõusolekut

lapse elukoha muutmiseks. Ebaõiged on lapse ema väited selle kohta, et isa kasutab

lapse pangakontosid kelmusteks, lapse isa ei ole kunagi kelmuse eest karistatud. Lapse

isa sai oma poja elukohast teada Interneti kaudu. Arvestades lapse heaolu, ei tunginud

lapse isa lapse ellu, kuid soov last näha on lapse isal olnud kogu aeg. Lapse ema on isale

telefoni teel teatanud, et kui ta saab lapse suhtes ainuhooldusõiguse, siis kavatseb ta

koos lapsega Eestis lahkuda.

10. Lapse isa ei nõustunud perenõustaja AT 02.03.2017 ülevaatega nõustamise tulemustest,

kuna see tugineb ebaõigetel faktidel ja on vastuolus nõustamisel tegelikkuses

toimunuga. Perenõustaja ülevaade on üllatav, subjektiivne ja selles väljendub

perenõustaja ebapiisav töö nõustamisel. Vastava ülevaate põhjal ei ole põhjendatud

hooldusõiguse lõpetamine ja üleandmine lapse emale. Perenõustaja juures toimus neli

kohtumist ja lapse isa sai lapsega kohtuda ja suhelda üksnes viimasel nõustamispäeval

ning kohtumine kestis üksnes ca 30 minutit, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg suhete

taastamiseks. Nõustamisel selgitas perenõustaja, et kolm kuud ei ole piisav aeg suhte

taastamiseks lapsega. Seega on kummastavad ülevaates kergekäeliselt esitatud

seisukohad. Perenõustaja töö oli ebapiisav, kuivõrd nõustaja ei julgustanud last ega

selgitanud selle vajadust lapse emale. Pärnu Maakohtu 25.10.2016 määruses esile

toodud eesmärke (lapse kaasatus igal nõustamisel, ühiste seisukohtade, st kokkuleppe

kujundamine hooldusõiguse ja suhtlemise osas) nõustamisel ei arvestatud. Lapse isa ei

nõustu, et laps oleks kohtumisele tulnud vastumeelselt, kohtumise kestel oli laps pinges

või ärevil ning et laps ei soovinud isaga enam kohtuda. Laps tuli kohtumisele rõõmsalt

ja viipas juba koridoris isale käega ning teretas. Ainsal kohtumisel mängiti üheskoos

lauamänge. Laps oli juba esimesel kohtumisel kõikide juuresolekul koostööaldis,

aktiivne, sõbralik ja positiivne ning suhtlemine oli vaba ning mingeid pingeid ega stressi

ei esinenud. Näiteks puslet mängides vestles laps avatult isaga, ulatas üle laua pusle tüki

ja soovis, et ta paneks selle õigele kohale. Teises ja keerukamas mängus püüti üheskoos

arutelu käigus sõidukite pilte õigetesse kohtadesse asetada. Selline aktiivne ja pingevaba

tegevus näitab, et lapsel ei esine tõrkeid suhete taastamisel. Lapse isa möönab, et lapsel

võis alguses olla hirm toimuva ees, kuid mängu käigus see hajus. Lapse ema, nähes

lapse ja isa vahelise mängu raames suhete sujumist, katkestas alusetult mängu ning ei

andnud edasiselt võimalust lapsega suhtlemiseks. Perenõustaja keelitusel ja õpetaja

vastumeelsusest tulenevalt ei saanud isa lapsele jõulukingitust (tahvelarvutit) otse üle

anda. Võib öelda, et isa ja lapse suhete taastamine või kohtumised on olnud takistatud,

seda siis, kas perenõustaja, lapse ema või õpetaja poolt. Kohtumisel leppis laps

perenõustajaga ise kokku järgnevad kohtumised isaga. Seega, kui laps lepib kokku

järgnevad kohtumised ja kohtumise raames suhtlemine isaga sujus, siis ei saa isa olla

lapse jaoks võõras isik, kellega üldse ei soovita suhelda. Meelevaldsed on väiteid, et just

isaga suhtlemine pingestab või tekitab lapses stressi. E-kooli väljavõttest nähtub, et

lapse õppetulemused on korras, seega puudub lapsel stress või pinge. Väidetavat ärevust

ja käitumise muutumist ei kinnita ükski tõend. Kõik eelnev viitab sellele, et lapse ja isa

vahel on võimalik suhtlemisi ja kohtumisi jätkata ning et nõustamise katkestamine oli

ennatlik.

11. 15.04.2016 esitas lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

järgmiselt (PKS § 143 lg 21):

1. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda üle nädala igal laupäeval kella 10.00 - 16.00.

2. Lapsega kohtumiste päevadel on lapse isal õigus olla ja suhelda lapsega omaette ilma

ema juuresolekuta.

3. Lapse isal on alates 01.07.2016 üks kord kuus reede õhtul õigus võtta laps ema poolt

või lapse viibimiskohast, et veeta lapsega terve nädalavahetus. Laps isa toob lapse tagasi

pühapäeva õhtul hiljemalt kella 17.00-ks. Lapsele ei või keelata tema lähedastega

suhtlemist ja lapse juuresolekul ei ole lubatud vanemate ja lähedastest halvustavalt või

negatiivses kõneviisis rääkida ning kokkusaamistel hoidutakse halvustavast käitumisest

või keelitustest, mis võib last teise vanema suhtes negatiivselt mõjutada.

4. Laps veedab aastavahetused (31.12 - 02.01) ja võidupühad (23.06 - 25.06)

vahelduvalt üle aasta ühe vanema juures selliselt, et paaris aastad viibib ema juures ja

paaritud (alates 2017) aastad isa juures. Lapsele läheb teise vanema juurde järele see

vanem, kelle juures laps aastavahetuse ja võidupüha veedab.

5. Jõulud veedab laps ema juures igal aastal 23.–24. detsember ja isa juures 25.–

26.detsember (alates 2017). Lapse üleandmine toimub vastavalt lapse suhtlemise

korrale juhul, kui ajavahemik ei kattu kokkulepitud lapse viibimiskoha nädalaga.

Lapsele tuleb tema viibimiskohta järgi vanem, kelle juurde laps läheb.

6. Lapse isa sünnipäeval veedab laps aega isaga ning lapse ema sünnipäeval veedab laps

aega emaga. Kokkuleppelisel kellaajal tuleb teine lapsevanem lapsele tema selle nädala

viibimiskohta (vastavalt kas ema või isa elukohta) järele. Lapse viimine/toomine toimub

lapsevanema poolt kellega laps vastaval päeval aega veedab.

7. Suvevaheajal ja vanemate puhkuse ajal võib laps piisava etteteatamisajaga (2 nädalat)

vanemate kokkuleppel viibida teise vanema juures kauem kui üks nädal. Arvestades

siinjuures eeskätte lapse soove.

8. Isal on õigus kohtuda lapsega ka käesolevas kokkuleppes sätestatud suhtlemise korra

välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud üritustest (sh aktused), koosolekud,

sündmused, lapse arengut puudutavad vestlused, lapse esinemised, võistlused ja

muudest vanematele ja avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest.

9. Isal on õigus veeta lapsega aastaringselt aega käesolevas kokkuleppes sätestatud

suhtlemise korra väliselt ka juhul, kui laps selleks soovi avaldab. Taolised

koosviibimised kooskõlastatakse lapse vanemate vahel eelnevalt heas usus

omavahelisel kokkuleppel.

10. Isal on õigus osa võtta lapse sünnipäevadest ja kohtuda ning veeta temaga aega

vastaval päeval ning teha lapsele kingitusi.

11. Lapsevanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades

lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures. Vanem kelle juures laps viibib, tagab

lapsele suhtlemisvõimaluse teise vanemaga. Suhtlemisvõimaluse tagamise kohustus

hõlmab muu hulgas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik millisel viisil otseselt

või kaudselt (sh telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile

panek, lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine jms). Nimetatud suhtlemisvõimaluse

tagamise kohustus hõlmab ka vanema kohustust tagada lapse telefoni töökorras ja

kasutusvalmis olek.

12. Juhul kui lapse vanemad soovivad lapsega minna välismaale, peavad nad selleks

võtma teise vanema kirjaliku nõusoleku, sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu reisides

vormistavad lapse vanemad nõusoleku notariaalselt. Juhul, kui lapse vanemad soovivad

võtta last reisile ja/või väljasõidule kaasa väljaspool Eestit, peab reisile minev vanem

sellest teavitama kirjalikult teist vanemat viivitamatult peale reisiplaanist teadasaamist,

kuid mitte hiljem kui üks kuu enne reisi või väljasõidu toimumist. Kirjalikus teavituses

peab olema välja toodud lapse väljaspool Eestit viibimise aeg kuupäevaliselt, koht ning

Eestisse tagasi saabumise aeg. Eelpool nimetatud tingimuste täitmata jätmisel võib

kumbki vanem keelduda last reisile/väljasõidule lubamast.

13. Vanemad kohustuvad teavitama enda ja lapse (sh telefoni nr, e-posti aadress,

elukoht) muutumisest koheselt teist vanemat.

14. Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu viibib teist

vanemat viivitamatult teavitama lapse haigestumisest või muust terviserikkest. Vanem

peab tagama lapsele arstiabi ning hoolitsema lapse eest.

15. Juhul, kui lapsega suhtlemisel või kooskõlastatud plaanilisteks koosveetmisteks on

mingeid objektiivseid takistusi (eelkõige lapse haigus v.a tavapärased külmetushaigused

või muud kergemad terviserikked) on lapsevanem, kelle juures laps suhtlemise korra

järgselt viibib, kohustatud sellest teist vanemat koheselt teavitama, tuues võimalikult

täpselt ära takistuse põhjuse. Ärajäänud koosviibimisi on lapse isal õigus asendada või

pikendada ning mida peab lapse ema võimaldama.

16. Vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks

suhtlemiskorra järgi toimida ning lapsega suhtlemisel arvestatakse eelkõige lapse huve.

Vanemad kohustuvad teise vanema poolt esitatud ja last puudutavale jooksvale teabele

või päringule vastama samal päeval või järgneva päeva hommikuks v.a erakorralistel

juhtumitel, millisest teabest tuleb vanemat teavitada viivitamatult.

12. 31.03.2017 esitas lapse isa avalduse isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja

määramiseks (PKS § 209 lg 1). Lapse ema isikuhooldusõigust tuleb piirata küsimuses,

mis puudutab lapse ja isa suhtlemist, võttes lapse ja isa suhtlemist puudutavas küsimuses

lapse emalt otsustusõiguse ja määrata isa ja lapse suhtlemist korraldama vahendaja ehk

erieestkostja, kelleks on lapse igakordse eestkosteasutuse pädev ametnik. Lapse ema

rikub lapse õigust suhelda ja kohtuda lahuselava vanemaga. Lapse ema on teinud kõik

selleks, et lapse ja isa vahelisi suhteid ei oleks võimalik taastada ning nendevahelised

isiklikud suhted edasiselt ei säiliks. Samuti ei toeta lapse ema lapse ja teise vanema

kontakti ega julgusta last teise vanemaga suhtlema. Nimelt katkestas lapse ema

planeeritud nõustamised ette teatamata juba 02.09.2016, eirates e-kirjavahetuses

teadvalt lapse isa. Muul ajal ei võimalda lapse ema isal lapsega suhelda ega kohtuda.

Lapse ema eirab isa kõnesid ja kui vastab, siis arrogantselt ja ei soovi telefoni teel

suhelda ning keelab rangelt nõustamisväliselt lapsega kohtumise. Isa hoolib lapsest ja

peab teda meeles tähtpäevadel, nt jõuludel ja sünnipäeval, ta on teinud lapsele kingitusi,

mille osas on lapse ema väljendanud vastuseisu, kartes, et lapse ja isa vahel võib tekkida

side. Isa on olukorras, kus ta ei saa lapse emast tulenevalt oma lapsega suhelda, kohtuda

ja teostada hooldusõigust. Lapsele ja isale tuleb anda võimalus ja aega suhete

taastamiseks. Antud asjas on põhjendatud määrata erieestkostja, kuivõrd meetmed,

mida antud asjas on kohaldatud lapse ja isa suhtlemise võimaldamiseks, ei ole tulemusi

andnud. Eelviidatud olukord on tingitud eeskätt nõustamise puudulikkusest, 25.10.2016

kohtumääruses sätestatud eesmärkide täitmata jätmisest ja lapse ema nõustamisest

keeldumisel ja selle teadval takistamisel.

Lapse ema seisukoht vastuavalduste osas

13. Lapse ema palus jätta lapse isa avaldused rahuldamata. Lapse isa on jätkuvalt

arvamusel, et temal on ainult õigused lapse suhtes, mitte aga ühtegi kohustust.

Kokkusaamistel perenõustaja AT juures oskas lapse isa esitada lapsele iga kord kolm

küsimust: kuidas koolis läheb, kas trennis käid ja kas sul sõpru on. Laps vastas

küsimustele ning edasine arutelu lapse ja lapse isa poolt jäi aga ära, sest lapse isa oli

lihtsalt vait ja ei teinud mitte midagi selleks, et saavutada lapsega vahetu kontakt. Seega

on suhtluse mittetoimimises ebaõige süüdistada lapse ema ja AT. Lapse isa halvustab

lapse ema kõiges selles, mida isa ise ei ole läbi aastate soovinudki ette võtta, st hakata

normaalselt suhtlema lapsega ja osaleda igati lapse kasvatamises. Kummastav on lapse

isa nägemus lapsest hoolimisest. Lapse isa on kuritarvitanud lapse identiteeti endale

varalise kasu saamiseks. Ebaõige on lapse isa seisukoht, et just lapse emast tulenevalt

ei saanud lapse isa lapsega suhelda, kohtuda ja teostada hooldusõigust. Tänaseks on

lapse isa suutnud lapse viia selleni, et lapse ema peab lapse psüühilistele probleemidele

abi otsima laste psühholoogilt. Vaidlus puudub, et laps ei soovi suhelda enda

bioloogilise isaga ning iga kokkusaamine isaga vastu lapse soovi mõjub pärssivalt

kasvava lapse psüühikale. Kahetsusväärselt lapse isa aga lapse vaimne tervis ei huvita.

Lapsele määratud esindaja seisukoht

14. Lapsele määratud esindaja palus lapse ema avalduse rahuldada ning jätta lapse isa

avaldused rahuldamata.

15. Lapse huvides on, et säiliks tema senine elukorraldus, mis tekitab lapses turvatunde ja

teda ei peaks vägisi suhtlema sundima oma bioloogilise isaga, keda ta pelgab.

Suhtlemiskorda ei tohiks selliselt kehtestada nagu lapse isa seda soovib. Lähtuvalt AT

arvamust ei ole kohtumiste jätkamine bioloogilise isaga lapse vajadusi ja huvisid

arvestav. See pingestab last ja tekitab talle mittevajalikku stressi. Lapse isa peaks oma

eluga edasi liikuma ja aktsepteerima spetsialistide arvamust, lähtudes oma lapse

heaolust ning lõpetama lapse survestamine sundides teda endaga suhtlema.

16. Lapse isa avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks ei ole

alaealise huvides ega anna mingit tulemust, ainult kahjustab veelgi enam alaealise niigi

hapraks muudetud psüühikat.

Eestkosteasutuste seisukoht

17. Pärnu linn on seisukohal, et lapse ema avaldus on osaliselt põhjendatud. PKS § 137

alusel võiks anda otsustusõigus üle lapse emale lapse isiku- ja varahooldusõigust

puudutavas. Lapse ema on lapsele taganud heaolu ja arenguks vajaliku kasvukeskkonna.

Vanemate ühise hooldusõiguse jätkamine sellises olukorras võib last puudutavates

küsimustes saada takistuseks lapse stabiilsusele ja turvalisele elukeskkonnale ning

mõistlik ja põhjendatud on vanemate hooldusõiguse mahu ümberkujundamine vastavalt

tegelikule olukorrale.

18. Pärnu linn leidis, et lapse isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole

põhjendatud. Laps on lahusolevast vanemast võõrdunud ning esialgselt tuleks lapse

heaolu arvestades määrata alaealise ja isa kohtumisi lapsele sobivatel tingimustel, et

soodustada edaspidist kontakti. Alaealine on avaldanud vastumeelsust isaga suhtlemise

osas. Üheks võimaluseks on tagada lahusoleva vanemaga suhtlus teise vanema

juuresolekul, kindlustades lapse jaoks kohtumisel turvaline keskkond. Lapse huvides

on, et säiliks tema senine elukorraldus, mis tekitab lapses turvatunde ja teda ei peaks

vägisi suhtlema sundima oma bioloogilise isaga, keda ta pelgab. Eestkosteasutus ei pea

esialgselt õigeks lapse isa poolt soovitud suhtluskorra määramist, kuna lapse heaolu

arvestades tuleks eelkõige välja selgitada lapse valmisolek ja soovid. Esialgselt võiks

tagada esmase suhtluse lapse isaga lapsele sobivates tingimustes, mille järgselt saaks

hinnata lapse valmisolekut isaga edaspidise suhtlemise osas. 02.05.2016 Pärnu

Linnavalitsuse

lastekaitseteenistuses

toimunud

kohtumisel

lapse

ema

ja

lastekaitsespetsialisti vahel tõi naine välja oma valmisoleku last toetada ja soodustada

edaspidist suhtlust isaga, kui see ei kahjusta lapse emotsionaalsust ja heaolu.

Käesolevalt on lapse ema sõnul laps näidanud isaga suhtlemise ja kohtumise osas

vastumeelsust, mis on tingitud varasematest sündmustest (mehe vägivaldusus pere

suhtes, vali hääl) ja mehe varasemast puudulikust huvist lapse käekäigu osas, mis on

välistanud isa osaluse lapse elus. Edaspidiste otsuste tegemisel tuleb eelkõige arvestada

lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Lapse isa avaldus isikuhooldusõiguse

piiramiseks ja erieestkostja määramiseks ei ole põhjendatud.

19. Tarvastu vald leidis, et lähtuvalt lapse arvamusest ja heaolust on mõistlik kujundada

ümber vanemate hooldusõigus siiani hooldusõigust reaalselt teostanud isiku, lapse ema,

kasuks. Eestkosteasutus ei toeta ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid põhjendatud on

määrata otsustusõigus lapse isiku- ja varahooldusõigust puudutavates küsimustes lapse

emale stabiilse ja turvalise elukorralduse jätkamiseks. Kuna lapsevanemad ei ole

suutnud tagada mõistlikku suhtlusstiili ja laps ei soovi praegu isaga kohtuda, ei ole

võimalik määrata kindlat ka täidetavat suhtlemiskorda. Küll aga on vajalik leida

kokkulepped suhtlusõiguse tagamiseks, et lapsel oleks võimalik avaldada soovi isaga

kohtumiseks. Avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks ei

ole põhjendatud, kuna fikseeritud suhtlemiskorda ei ole kindlaks määratud. Kohtumised

nõustajaga toimusid ning laps kaasati sellel hetkel, kui nõustaja leidis selle sobivaks.

Seega ei saa väita, et lapse ema ei saa ega ole taganud ettenähtud kohtumisi. Küll aga

tuleb tagada võimalus lapsel isaga suhtlemiseks.

Esimese astme kohtu määrus

20. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrusega rahuldati lapse ema avaldus ja lõpetati lapse

vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti lapse ainuhooldusõigus (nii isiku- kui

varahooldusõigus) üle lapse emale. Maakohus jättis rahuldmata lapse isa avalduse

lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Maakohus piiras osaliselt lapse isa

suhtlusõigust lapsega ja lubas lapse isal lapsega kohtuda hooldusõigusliku vanema

(lapse ema) teadmisel ja nõusolekul. Maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse

lapse ema isikuhooldusõiguse piiramiseks lapse ja isa suhtlemise osas ning määrata

lapse ja isa suhtlemist korraldama erieestkostja. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealise riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.

21. Ühise hooldusõiguse lõpetamine isikuhooldusõiguse osas ja lapse isikuhooldusõiguse

lapse emale üle andmine on põhjendatud. Laps elab ema juures, kes teostab lapse

hooldusõigust igapäevaselt. Lapse isa igapäevaselt last ei kasvata ega tema

hooldusõigust ei teosta. Ema juures on lapsel olnud kogu aeg turvaline ja stabiilne

elukeskkond. Lapse ema on lapsega hingeliselt seotud ja on seni pühendunud lapse

kasvatamisele ning tema eest hoolitsemisele. Laps on kohtule ärakuulamisel avaldanud,

et kuna ta elab koos emaga, siis võiks ema tema asju ajada. Isaga ei ole ta kaua aega

kohtunud ja ei soovi isaga kohtuda. Kui ta oli väike, siis isa ei tundnud tema vastu huvi,

aga nüüd tahab temaga suhelda, aga tema ei taha (tl 86, II kd). Lapse isa selgitas

19.10.2016 eelistungil, et lapse emaga läks ta lahku kui laps oli 2-aastane. Kui laps sai

3-aastaseks, siis viibis laps tema juures kodus viimast korda. Pärast seda lapse emale

enam tema poolt pakutud päevad ei sobinud ning tema ise kuhugi ka ei pöördunud, et

lapsega suhelda ja nii on kestnud olukord käesoleva ajani. Last nägi ta uuesti 11.09.2016

terapeudi vastuvõtul ning tema ja lapse suhe on käesolevaks ajaks katkenud (tl 90, II

kd). Käesoleval ajal on laps 9-aastane. Seega ei ole vahepealsel ajal isa lapsega suhelnud

ega lapse eest hoolitsenud ega tema hooldusõigust reaalselt teostanud üle kuue aasta.

Käesoleval ajal isa küll soovib uuesti lapse hooldusõigust teostada, kuid nimetatu on

raskendatud, kuna lapse ja isa suhe on katkenud, laps ei soovi isaga suhelda ega isaga

kohtuda ja lapse sundimine isaga kohtuma ei ole lapse huvides. Nimetatut käsitleb

kohus ka suhtlemiskorra kindlaksmääramise taotluse põhjendamisel.

22. Ühise hooldusõiguse lõpetamine varahooldusõiguse osas ja lapse varahooldusõiguse

lapse emale üle andmine on põhjendatud. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt

on lapse isa alates 17.05.2010 lapse ema teadmata avanud lapsele mitmeid

pangakontosid ja kaarte ning kasutanud poja nimel olevaid kaarte ja kontosid enda

huvides. Perioodil 01.01.2015 - 19.03.2016 on lapse isa kasutanud lapse nimel

Swedbank pangakontot summas 782 eurot (tl 176- 178, I kd). Lapse isa poolt on lapse

nimel avatud konto (number lõpuga 3859) ja seda on kasutatud perioodil 01.01.2015 -

19.03.2016, käive 3559,49 eurot (tl 179-184, I kd). Lapse isa poolt on lapse nimel avatud

konto (number lõpuga 2635) ja kasutatud perioodil 01.01.2015 - 19.03.2016, käive

6827,42 eurot (tl 185-189, I kd). Sellisel viisil lapse nimel arvete tegemine ja nende

kasutamine ei ole igal juhul lapse huvides. Lapse isa selgitas 19.10.2016 eelistungil, et

tal olid võlad ja kohtutäitur arestis tema arved ning sellepärast tegi ta lapse nimel arved

ja kasutas vahendeid, mida sinna kandis. Lapse isa nõustus, et varahooldusõigus läheks

üle lapse emale (tl 90, II kd).

23. Lapse isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Kohus on

18.10.2016 ära kuulanud alaealise lapse, kes avaldas kohtule, et ta ei ole oma

bioloogilise isaga kaua aega kohtunud. Telefoni teel ega e-posti teel ei ole samuti

temaga suhelnud. Sünnipäevadel ei ole isa talle helistanud ega õnnitlenud. Laps avaldas,

et ta ei soovi isaga suhelda. Ei oska öelda miks. Võib-olla sellepärast, et isa ei ole tema

vastu huvi tundnud. Isegi, kui isa tahaks temaga suhelda, siis tema ikkagi ei taha. Kui

isa peaks talle helistama, siis ta katkestaks kõne ära, sest tal ei ole isaga millestki

oluliselt rääkida (tl 86, II kd).

24. Maakohus suunas pooled kolmeks kuuks perenõustaja juurde. Psühholoog–pereterapeut

AT leiab oma arvamuses, et lapse ja isa kohtumiste jätkamine ei ole praegu lapse

vajadusi ja huvisid arvestav. See pingestab last ja tekitab stressi. Perenõustaja tõi välja,

et kohtumised perenõustaja pool toimusid 09.11.2016 - 26.01.2017, kokku kuuel korral.

Kõik osapoolsed pidasid kokkulepitud aegadest kinni. Kohtumisel selgus, et lapse

bioloogiline isa on lapse jaoks täiesti võõras inimene, kellega ta ei tunne mingit sidet

ning kellega kohtumine tekitab lapses stressi. Lapse jaoks on täiuslik perekond olemas:

ema ja kasuisa M, keda ta kutsub isaks. Suhted peres on sõbralikud, pingevabad, peres

tegeldakse lapse arendamisega, arvestatakse lapse vajadustega. Margo ongi lapse jaoks

isa. Lapse bioloogiline isa on lapse jaoks võõras, ei sobitu tema ellu ning tal on raske

aru saada, miks ta peab kohtuma talle võõra täiskasvanuga. Laps tuli kohtumisele isaga

väga vastumeelselt. Lapse kehakeel väljendas tugevat pinget kogu kohtumise vältel.

Eriti lõi lapse ärevus välja kohtumise lõppfaasis, kui isa avaldas soovi temaga veel

kohtuda, et saada sõbraks. Laps ütles, et ta ei soovi enam kohtuda. Kohtumise õhtul ja

ka järgmisel päeval oli laps väga stressis (ema sõnul). Konsulteerides koolipsühholoog

AH-ga sai kinnitust, et ka koolis on märgata lapse ärevust ja pinget, mis avaldus

käitumises. Sarnaseid käitumise muutusi on koolis täheldatud ka varasematel kordadel,

kui laps on kohtunud bioloogilise isaga või temaga on vesteldud, teda küsitletud isa

teemal.

25. AT kohtuistungil antud ütluste kohaselt kaasati laps teraapiasse kahel korral eesmärgiga

välja selgitada, millised võimalused on lapse ja isa suhte parandamiseks. Kui esimesel

kohtumisel tegi terapeut ettepaneku, et bioloogiline isa tuleb ka järgmisele kohtumisele,

siis laps ütles, et tema ei ole nõus tulema. Siis lepiti kokku, et laps on nõus bioloogilise

isaga kohtuma juhul, kui ema ja kasuisa on juures. Viimasel kohtumisel sai laps isaga

suhelda 1 h jooksul. Seda kohtumist ei saanud pikemalt läbi viia, kuna terapeut jälgis

lapse kehakeelt. Laps oli oma käitumiselt täiesti pinge piiri peal. Kui lapse ja isa

kohtumisi jätkata, siis lapse pinge ei vähene. Kohtumise käigus püüdis terapeut lapsega

tegeleda mänguliselt, et laps ei jookseks minema poole kohtumise pealt. Lapse pinge

oli väga suur, mis väljendus tema nahavärvis ja olekus. Kui isa avaldas soovi veel

kohtuda ja sõbraks saada, siis poiss läks näost valgeks ja kehakeel läks väga ärevaks.

Laps on läbi mängu terapeudile öelnud, et bioloogilisel isal ei ole tema elus praegu kohta

ja ta on lapsele võõras. Kui lapsele praegu tugevat survet avaldada, siis laps ei soovi ka

edaspidi isaga kohtuda. Kooli psühholoog AH-ga rääkides tuli välja, et järgnevatel

päevadel oli laps koolis stressis ja ärev. Seega on mõju lapsele juba avaldunud. Laps

käitub nii nagu ta tavaliselt ei käitu. Laps on oma käitumises agressiivne. Lapse tervisele

ei ole kokkusaamised isaga head (tl 26-28, III kd). Lapse ema selgitas kohtuistungil, et

ta on pöördunud lapsega psühhiaater KR poole. Lapsel on tekkinud probleemid

kaasõpilastega. Lapsel on madal enesehinnang ja ta süüdistab pidevalt ennast. Lapsel

on

tekkinud

käitumisprobleemid

pärast

isaga

kohtumist.

Lapsel

on

keskendumisraskused, ta ei oska tundeid kontrollida, kui ei tule mingi asjaga toime (tl

25, III kd). Lapse ema on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtub, et lapsele on

broneeritud aeg psühhiaater KR juurde (tl 185, II kd).

26. Üldjuhul on lapsest lahus elaval vanemal õigus oma lapsega suhelda. Kuid juhul, kui

lahus elava vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvides, s.h. avaldaks lapsele kahjulikku

mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega

suhelda (RKTKm 3-2-1-6-12 p 19). Lapse ja isa suhtlemise korra määramine ei ole

käesoleval ajal lapse huvides ning on kahjulik lapse vaimsele tervisele ja arengule.

Lapse koolikäitumises on pärast isaga kohtumist toimunud negatiivsed muutused, laps

on käitumises agressiivne. Pärast isaga kohtumist on laps stressis, ärev ja pinges.

27. Lapse isa väited, et nõustamine toimus puudulikult ja laps kaasati üksnes viimasel

nõustamise päeval, ei ole põhjendatud. AT on kirjalikus ülevaates ja tunnistajana

kohtuistungil piisavalt põhjendanud, miks lapse ja isa kohtumiste jätkamine pärast ühte

kohtumist ei ole enam põhjendatud ja lapse huvides. Lapse isa väited, et laps soovis

temaga kohtuda ning lapsel ei olnud vastumeelsust kohtumise ees, ei ole põhjendatud.

Lapse isa ilmselt ei tunne oma last ja ei oska hinnata tema käitumist ning seda, mis on

lapse huvides, kuna ta ei ole seni lapse elus osalenud. AT arvamust saab käsitleda

spetsialisti arvamusena, mis lükkavad ümber lapse isa paljasõnalised väited. Ka Pärnu

linna lastekaitsespetsialist on kahel korral lapsega kohtunud ning mõlemal kohtumisel

avaldas laps, et ei soovi isaga kohtuda ega suhelda. Lapse isa väited, et lapse ema

takistab temal lapsega suhelda ja ei tee koostööd nõustamisel, ei julgusta last, vaid

takistab nõustamist oma vastuseisuga, ei ole põhjendatud ja tõendatud. Väited, et lapse

ema ei soovinud nõustaja juurde minna, ei ole põhjendatud. Lapse ema selgitas

kohtuistungil, et nõustamine segas tal tööl käimist. Ta nõustus tööväliste aegadega.

Teraapia ei olnud vastumeelne, vaid seal käimine oli seoses tööga raskendatud (tl 25,

III kd). AT istungil antud ütluste kohaselt teatas lapse ema, et tal on seoses tööga raske

teraapiasse tulla, aga tuli alati kohale. Kui laps ütles, et ei soovi isaga kohtuda, siis rääkis

ta sellest ema ja kasuisaga, kes samuti veensid last tulema (tl 27, III kd).

28. Riigikohus on avaldanud, et kui kohtud leiavad, et isa ja lapse suhtlemine ei ole lapse

huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut, peaks kohus PKS § 143

lg-te 3 ja 5 alusel isa ja lapse suhtlemist piirama või suhtlusõiguse teostamise lõpetama.

Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5). PKS § 143 lg 21 alusel

esitatud avalduse rahuldamata jätmine ei võta vanemalt õigust lapsega suhelda.

Suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks esitatud avalduse rahuldamata jätmisega ei saa

kohus piirata vanema õigust oma lapsega suhelda ning see ei ole ka sobilik lapse õiguste

kaitseks (RKTKm nr 3-2-1-138-16, p 20).

29. Lapse ema soovis, et isa ei läheks omavoliliselt lapse kooli, sest see mõjub lapsele

halvasti. Ta ei tea kuidas lapsele mõjub, kui isa hakkab lapsele e-kirju või sms-e saatma.

Lapse ema leidis, et suhtlemine võiks olla piiratud sellisel viisil, et isa ja lapse

suhtlemine toimub lapse ema teadmisel, kuna ema on lapsele turvaisik. AT avaldas

kohtuistungil, et kokkusaamised isaga ei ole praegu lapse tervisele head. Kui suhtlemine

toimub kas sms-i või e-kirja teel, siis on lapsel võimalik valida, kas ta vastab (tl 27, III

kd). Kohus leiab, et kuna kokkusaamised isaga on käesoleval ajal lapse tervist ja heaolu

kahjustavad, siis tuleb osaliselt piirata isa suhtlusõigust lapsega ja lubada isal lapsega

kohtuda üksnes lapse ema teadmisel ja nõusolekul. Kohus leiab, et vajalik ei ole piirata

suhtlust kirjade (e-kirjade), sms-de või telefoni vahendusel, sest sellisel juhul saab laps

ise otsustada, kas ta soovib kirjadele või telefonile vastata või mitte.

30. Lapse isa avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks tuleb

jätta rahuldamata. Kuna käesoleval ajal ei ole lapse ja isa suhtlemine lapse huvides ning

isaga suhtlema sundimine avaldab lapse vaimsele tervisele kahjulikku mõju, ei ole

põhjendatud ka suhtlemise korraldamiseks määrata erieestkostjat. Erieestkostja ei saa

lapse huvide vastaselt isaga suhtlemist korraldada ning nimetatu ei ole ka seadusandja

eesmärk erieestkostja määramisel. Erieestkostja määramine on põhjendatud juhul, kui

lapse ja isa suhtlemine on lapse huvides, aga lapsega kooselav vanem vaatamata

erinevate meetmete rakendamisele takistab lapse ja lahuselava vanema suhtlemist.

Määruskaebus

31. Lapse isa palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta lapse

ema avaldus rahuldamata ja rahuldada lapse isa vastuavaldused või saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Lapse isa palus jätta menetluskulud lapse ema kanda.

32. Maakohus on jätnud tähelepanuta järgmised isa väited ja tõendid. Lapse isa ei saanud

hooldusõigust teostada, kuna lapse ema vahetas elukohti ning ei teavitanud lapse isa

elukoha muudatustest ja kontaktidest. Kuna lapse ema ei ole eeltoodud väitele

vastuväiteid esitanud, siis oleks maakohus pidanud lugema sellised lapse isa väited

tõendatuks. Seega on maakohus leidnud ebaõigesti, et lapse isa ei tunne lapse vastu

huvi. Lapse ema takistab lapse isal lapsega kohtumist. Ka ei soovi lapse ema

kohtuväliselt lapse isaga suhelda ja palub küsimused esitada oma esindajale. Kuid ka

esindaja ei vastanud saadetud kirjadele. Lapse ema katkestas ÜP juures nõustamisaja

ning uue aja määramise osas lapse isa e-kirjale ei vastatud.

33. Menetluses ei ole tuvastatud, et lapse ja isa vaheline suhtlemine kahjustaks last. Seega

jättis maakohus ebaõigesti suhtlemiskorra kindlaks määramata. Maakohus ei saanud

seejuures arvestada AT ütlusi, kuna ta ei ole pädevuselt psühhiaater, et ta saaks hinnata

lapse vaimset tervist. Maakohus on alusetult tuginenud terapeudi pealiskaudsetele

ütlustele, mis põhinevad ühel kohtumisel. Mitte ühegi tõendiga ei ole kindlaks tehtud,

et lapse ja isa suhtlemine mõjuks lapse vaimsele tervisele negatiivselt ning et lapse

käitumine koolis oleks muutunud pärast isaga kohtumist terapeudi juures. E-kooli

väljavõttest nähtuvalt ei ole lapse õppedukuses muutusi toimunud, see on jätkuvalt hea.

Ka lapse ema on kinnitanud, et lapse kooliskäimine on menetluse ajal olnud stabiilne.

Kui lapse ema pöördus psühhiaater KR poole, siis oleks maakohus pidanud nõudma

psühhiaatrilt hinnangut lapse seisundi kohta.

34. Maakohus ei kuulanud ära koolipsühholoogi, kes oleks kinnitanud, et isaga kohtumised

mõjuvad lapsele negatiivselt. Maakohus on alusetult tuginenud lapse ema väitele

(13.03.2017 telefonivestlus Pärnu linnavalitsuse esindajaga), et laps on pingeseisundis,

kuid vastavat telefonivestlust ei ole kohtule esitatud. Seega ei saanud kohus oma

järeldustes

tugineda

tõendamata

väidetele.

Lapse

ema

on

koostöös

lastekaitsespetsialistiga kohut eksitanud ja esitanud väiteid, mis ei ole tõesed. Pärnu

linna lastekaitsespetsialist on menetluses olnud lapse isa suhtes vaenulik ja on jätnud isa

poolt esitatud tõendid tähelepanuta. Maakohus ei ole teinud päringuid Pärnumaa Laste

ja Noorte Vaimse Tervise Keskusele ja Pärnu Õppenõustamiskeskusele, mistõttu ei ole

09.11.2016-26.01.2017 nõustamise tulemused teada. Maakohus on lähtunud vaid Pärnu

linna lastekaitsetöötaja ütlustest.

35. AT nõustamine toimus puudulikult ning oli ebapiisav isa ja lapse suhte taastamiseks.

25.10.2016 kohtumääruses välja toodud eesmärke nõustamisel ei täidetud. AT ei

vastanud istungil kõikidele küsimustele, kuna oli üllatuslikult mälu kaotanud, mistõttu

on tema ütlused kaheldavad. Samuti andis ta ütlusi kallutatult ja võis olla mõjutatud

lapse ema ja Pärnu valla lastekaitsespetsialisti poolt. Seetõttu palub lapse isa jätta AT

ütlused tähelepanuta.

36. Maakohus ei ole lahendanud kaebaja 20.03.2017 taotlust nõustamise aja pikendamiseks

kuueks kuuks ja uue pereterapeudi (ÜP) määramiseks. Maakohus oleks pidanud võtma

seisukoha isa ja lapse suhte kohta ka terapeut ÜP-lt.

37. 18.10.2016 ärakuulamisel antud lapse ütlusi ei saa arvestada, kuna neis kajastuvad

täiskasvanute seisukohad, tegemist ei ole lapse enda seisukohtadega. Laps on ema poolt

mõjutatud.

38. Maakohus jättis tuvastamata Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2016 määruses viidatu,

mille kohaselt ei ole tänaseni välja selgitatud asjaolusid, mille kohaselt lapse mälestused

(millised ei ole teada) isast olid negatiivsed ja millest on tingitud lapse vastumeelsus

isaga suhtlemisel. Samuti ei ole tuvastatud, kas lapse seisukohad on mõjutatud emast.

39. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3 („lubada CC-l lapsega kohtuda hooldusõigusliku

vanema KK´e teadmisel ja juuresolekul“) on vastusolus maakohtu põhjendustega ning

ei ole täidetav, kuna maakohus on leidnud, et lapsega suhtlemine ja kohtumine ei ole

lapse huvides. Kuna vanemate vahelised suhted on pingelised, siis ei ole võimalik

kokkuleppeid kohtumiste osas saavutada. Lapse ema ei poolda lapse ja isa suhtlemist.

Sellega on maakohus välistanud isa võimalused lapsega suhtlemiseks ja kohtumiseks.

40. Lapse isa ei nõustu varahooldusõiguse üleandmisega lapse emale. Maakohus ei võtnud

arvesse lapse isa selgitusi, mille kohaselt ei kasuta ta juba kaks aastat lapse kontosid ja

seda, et lapse ema oli kontode kasutamisest teadlik, kuna kontodele laekus igakuine

elatis. Kui pangakontode kasutamisest ja sulgemisest on möödunud juba kaks aastat,

siis ei ole õigustatud varahooldusõiguse üleandmine üksnes karistuslikul eesmärgil.

41. Lapse isa avaldus erieestkostja määramiseks ja lapse ema isikuhooldusõiguse

piiramiseks on põhjendatud, kuna lapse ja isa suhtlemine on takistatud ning menetluses

ei ole tõendatud, et lapse ja isa suhtlus oleks lapsele kahjulik. Kui maakohus leidis, et

vanemate vahelised suhted on konfliktsed ja nõustamised ei ole tulemust andnud, siis

on erieestkostja määramise eeldused täidetud.

Menetluse edasine käik

42. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus I palusid jätta määruskaebuse

rahuldamata.

43. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

44. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ja oma

siseveendumise kohaselt teinud põhjendatud ja laste huvidest lähtuva lahendi ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

45. Määruskaebuses vaidlustab lapse isa eestkätt seda, et maakohus ei määranud kindlaks

isa ja lapse suhtlemise korda ning sellest tulenevalt ei ole isal võimalik lapsega edaspidi

suhelda. Kolleegium märgib, et iseenesest on õige lapse isa seisukoht, mille kohaselt on

vanemal õigus oma lapsega suhelda. Seejuures peab aga vanem arvestama ka lapse

huve, s.o kas laps soovib vanemaga suhelda. Käesoleval juhul on maakohus

põhjendatult leidnud, et laps on isast võõrdunud ning et isa ja lapse suhtlus ei ole lapse

huvides. Nimetatud otsustuse puhul on kolleegiumi hinnangul määravaks see, et laps

ise ei soovi isaga suhelda. Laps on kinnitanud seda 18.10.2016 ärakuulamisel (tl 86, II

kd), riigi õigusabi korras määratud esindajale (tl 196, I kd), terapeut AT-le (tl 101, II

kd; tl 27, III kd) ja Pärnu linna lastekaitsetöötajale (tl 120, II kd). Ringkonnakohtu

hinnangul võib eeldada, et 9-aastane laps on võimeline oma tahet ise avaldama. Lisaks

on eestkosteasutus Pärnu linn last iseloomustanud kui nutikat ja seltsivat, kes saab

olukordadest väga hästi aru (tl 91, II kd). Ka puudub kolleegiumil alus arvamaks, et

lapse ütlused 18.10.2016 ärakuulamisel olid kallutatud. Ei ole midagi eriskummalist

selles, et laps ei ole veel valmis suhtlema vanemaga, kes on tema elust mitmeid aastaid

eemal olnud. Seejuures ei pruugi olukorda lapse jaoks kergemaks muuta see, mis alustel

vanem lapse elust eemal on olnud (isa väidab, et ema on suhtlust takistanud). Laps on

isast võõrdunud ning ilmselgelt võtab suhte taastamine aega. Kui laps ei ole veel valmis

suhet isaga taastama, siis ei ole lapse huvides teda selleks survestada, määrates veelkord

kohtumisi terapeutide juures või määrates kindlaks suhtluskord. Toimiku materjalidest

nähtub, et menetluse jooksul on püütud erinevate spetsialistide poolt (ÜP, AT)

soodustada lapse ja isa suhtlust, kuid laps ei ole oma seisukohta isaga suhtlemise osas

muutnud. Seejuures ei nõustu kolleegium kaebaja väidetega, et AT nõustamine toimus

puudulikult. Maakohus on määruse põhjendustes AT tegevust põhjalikult käsitlenud.

46. Asjaolu, et laps ei soovi hetkel isaga suhelda, ei tähenda, et ta ei sooviks seda ka

tulevikus teha, kui laps on selleks valmis. Kolleegium nõustub AT ütlustega, mille

kohaselt võiks millalgi lapse ja isa suhte taastamine võimalik olla, aga selleks peab laps

olema vanem ja see peaks olema lapse enda tahe (tl 27, III kd). Maakohus on

põhjendatult leidnud, et hetkel on lapse isal võimalik lapsega suhelda kirjade (e-kirjade),

sms-de või telefoni vahendusel, kuna sellisel juhul saab laps ise otsustada, kas ta soovib

kirjadele või telefonile vastata või mitte. Maakohus on lisaks lubanud isal lapsega

kohtuda üksnes lapse ema teadmisel ja nõusolekul (resolutsiooni p 3). Kolleegium ei

nõustu, et eelnimetatud resolutsiooni punkt oleks vastusolus maakohtu põhjendustega

ning ei ole täidetav. Nimetatud resolutsiooni punkti mõtteks ei ole, et see oleks

sundtäidetav. Maakohus lapse ja isa suhtluskorda konkreetselt kindlaks ei määranud,

vaid andis isale võimaluse lapsega kohtuda ema nõusolekul. See, kas vanemad

kohtumiste osas kokkuleppele jõuavad, sõltub vanemate vahelisest koostööst, millesse

mõlemad vanemad peavad mõistvalt suhtuma. Isa saab teha omapoolseid ettepanekuid

lapsega kontakti saavutamiseks ja erinevate suhtlemisvõimaluste leidmiseks, mis on

lapsele huvitavad ja milles osalemiseks ei pea teda sundima. Eeltoodust tulenevalt ei

pea kolleegium võimalikuks maakohtu otsustust lapsega suhtlemiskorra osas muuta.

47. Kuivõrd isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud, siis ei ole

põhjendatud ka isa avaldus erieestkostja määramiseks ja lapse ema isikuhooldusõiguse

piiramiseks.

48. Lapse isa hinnangul ei ole menetluses tuvastatud, et lapse ja isa vaheline suhtlemine

kahjustaks last. Kolleegium leiab, et vastav asjaolu on piisavalt tuvastatud spetsialisti

arvamuse, s.o AT ütluste ja kirjalike seisukohtade pinnalt. Lapse isa poolt välja toodud

põhjenduste alusel ega toimiku materjali pinnalt ei saa jõuda järeldusele nagu ei oleks

AT ütlused usaldusväärsed. Lisaks on kohtule esitatud kirjavahetus selle kohta, et

lapsega käiakse psühholoogi juures (tl 185-186, II kd). Kolleegium ei leia, et asjaolu

tuvastamiseks, kas isa ja lapse suhtlus kahjustab last, oleks toimiku materjalide juurde

lisaks pidanud küsima täiendavat arvamust psühhiaater KR-lt, koolipsühholoogilt ja

terapeut ÜP-lt. Samuti ei ole asja lahendamiseks vajalik täiendavate päringute tegemine

Pärnumaa

Laste

ja

Noorte

Vaimse

Tervise

Keskusele

ja

Pärnu

Õppenõustamiskeskusele. Kolleegium kordab, et lapse ja isa suhtluse puhul on ikkagi

otsustavaks see, et laps ei soovi isaga suhelda. Seega ei ole vajalik küsida erinevatelt

lapsega veel tegelenud spetsialistidelt täiendavaid arvamusi.

49. Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et Pärnu linna

lastekaitsetöötaja oleks lapse isa suhtes olnud erapoolik. Sellised lapse isa väited on

põhjendamatud.

50. Kuna laps ei soovi hetkel isaga suhelda ning suhtluskorra kindlaksmääramine ei ole

põhjendatud eelkõige sellest tulenevalt, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust lapse isa

väited selle kohta, et väidetavalt takistab lapse ema lapse isa suhtlust lapsega, laps on

isast võõrandunud lapse ema tegevuse tulemusena ning et maakohus ei ole välja

selgitanud asjaolusid, mille kohaselt lapse mälestused (millised ei ole teada) isast olid

negatiivsed ja millest on tingitud lapse vastumeelsus isaga suhtlemisel.

51. Kaebaja toob välja, et maakohus ei ole lahendanud kaebaja 20.03.2017 taotlust

nõustamise aja pikendamiseks ja uue pereterapeudi (ÜP) määramiseks. Kolleegium

märgib, et vastava taotluse lahendamist toimiku materjalidest tõepoolest ei nähtu. Siiski

ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna kaebaja taotlus ei ole

põhjendatud ega mõjuta maakohtu määruse lõppjäreldusi. Kaebaja esitas vastava

taotluse pärast perenõustamise toimumist AT juures. Perenõustaja leidis aga oma

09.02.2017 arvamuses, et kohtumiste jätkamine ei ole lapse huvides. Seega ei oleks

lapse huvides olnud ka perenõustamise pikendamine kuueks kuuks ÜP juures.

52. Maakohus on õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse isiku- ja

varahooldusõiguse osas on põhjendatud ja on oma seisukohta piisavalt põhjendanud.

Kaebaja ei ole määruskaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust

varahooldusõiguse osas maakohtu seisukohta muuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud, va lapse

esindaja riigi õigusabikulu, nende endi kanda ja lapse esindaja riigi õigusabikulud riigi

kanda. Ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta.

54. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldajate apellatsioonimenetluse kulud CC kanda.

55. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172

lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

56. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

57. 20.07.2017 on lapse ema esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud

menetluskulude

nimekirja.

Lapse

ema

õigusabitoiminguteks

seoses

määruskaebemenetlusega on määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine

– 3 h. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 90 eurot. Lapse ema kinnitas, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega ning et lapse ema ei ole käibemaksukohuslane. Lapse ema

menetluskulud on seega kokku 324 eurot (3 h x 90 eurot/h + käibemaks 54 eurot).

58. Lapse isa lepinguline esindaja Gerli Luik sai lapse ema menetluskulude nimekirja kätte

24.07.2017, kuid vastuväiteid menetluskuludele ei esitanud.

59. Ringkonnakohus,

tutvunud

lapse

ema

avaldusega

menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub

rahuldamisele ning menetluskulu 324 eurot lapse isalt lapse ema kasuks

väljamõistmisele. Määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele

kulunud aeg (3h) on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik

kulu. Ka lapse ema vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta)

võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada

mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar

Jõustunud Riigikohtu

06.04.2018 määruses toodud

muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna

Ringkonnakohtu

22. septembri 2017. a

määruse (tsiviilasi nr 2-15-

16111) resolutsioon

muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse

õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta avaldajate

menetluskulud Riigikohtus

T. S kanda. R. S riigi

õigusabi korras määratud

esindaja kulud Riigikohtus

jätta riigi kanda ja

eestkosteasutuste

menetluskulud Riigikohtus

nende endi kanda.

4. Arvata määruskaebuselt

tasutud kautsjon

riigituludesse.

5. Mitte võtta toimikusse

T. S Riigikohtule esitatud

dokumente (11. oktoobri

2017. a korteri

üürileandmise kuulutus,

eKooli ligipääsude

keeldumised, XXX ja T. S

e-kirjavahetus, T. S

11. oktoobri 2017. a

kaebus,

Haridusministeeriumi

18. detsembri 2017. a

vastus, T. S ja K. T e-

kirjavahetus) ja K. T

Riigikohtule esitatud

dokumente (T. S ja K. T e-

kirjavahetus ja SMS-

kirjavahetus).