2-16-16841/43 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2017.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16841

Tsiviilasi

T.K. hagi S.S vastu elatise ja põlvnemise tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.K. (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: L.L. (isikukood xxx)

Kostja: S.S (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.06.2017.a kell 14.00

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.K. hagi S.S vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista S.Salt T.K. kasuks elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus alates

08.11.2016.a kuni T.K. täisealiseks saamiseni .

3. Elatis tuleb kanda L.L. arveldusarvele, selgituseks märkida „elatisraha“.

4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Jätta välja mõistmata elatisnõue tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

08.11.2016.a esitas T.K. hagiavalduse S.S vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. 11.11.2016.a

määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 14.12.2016.a esitas kostja vastuse hagile,

mille kohaselt kostja vaidleb vastu hagis toodud väidetele. Kostja on seisukohal, et puudub võimalus, et

kostja on hageja isa, sest seksuaalne kontakt lapse ema ja kostja vahel puudus. Seega ei pea kostja

võimalikuks hageja põlvnemist kostjast ning kostja ei võta hagi õigeks. 03.01.2017.a määrusega määras

kohus DNA ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks. 09.02.2017.a saabus Tartu Maakohtusse

ekspertiisiakt nr 17E-GE0012, mille kohaselt S.S saab 99,99993% tõenäosusega olla T.K.i bioloogiline

isa. 30.06.2017.a rahuldas Tartu Maakohus osaotsusega T.K.i hagi S.S vastu isaduse tuvastamise

nõudes. 30.06.2017.a Tartu Maakohtu osaotsus on jõustunud 5.08.2017.a. T.K. nõuab elatist

miinimumsummas alates 01.01.2015.a.

KOHTU SEISUKOHT

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise

astme

ülenejad

ja

alanejad

sugulased

(edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

2. Kohus on 30.06.2017.a osaotsusega tuvastanud, et T.K. põlvneb S.Sast. Vaidlust ei ole selles, et

hageja ja kostja elavad eraldi, seejuures S.S on kuni DNA ekspertiisi tulemusteni eitanud

võimalust, et T.K. võib olla tema laps, viidates asjaolule, et hageja ema ja kostja vahel puudus

lähedane suhe.

3. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise

miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks

on alates 01.01.2017.a 235 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras

kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks

olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega

tõendama.

4. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike

1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101

lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada

selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks

loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud

kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 230 lg 1 esimene lause kohaselt peab pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised.

6. Kostja on menetluse ajal väitnud, et on töötu ja peres kasvab 11 last, tõendeid oma sissetulekute

kohta ja teiste laste kohta kostja esitanud ei ole. Kohtuistungil 14.06.2017.a avaldas kostja, et teda

toetab naine ja temalt saadud rahadega elab, invaliidsust ei ole, samuti elatub juhutöödest, sest

kohtutäitur võtab muidu palju ära. Kohtutäitur võtab raha elatisnõuete katteks. Ka pärast

kohtistungit kostja ei ole tõendeid esitanud.

7. Hageja seaduslik esindaja on 20.04.2017.a edastanud avalduse (tlk 35), milles märgib, et ta on nõus

elatise väiksema summaga ning on nõus, et S.S maksaks T.K.ile igakuiselt 150 eurot. Sama

seisukoha juurde jäi hageja seaduslik esindaja ka 14.06.2017.a toimunud kohtuistungil.

8. Kohus selgitab, et reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga

erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla

miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata

seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine

alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui

vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine

elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline

põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal

on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult

vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).

9. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

10. Kostja hoiak on oma ülalpidamiskohustustesse kohusetundetu, ta ei soovi minna tööle just seetõttu,

et muidu võtab kohtutäitur liiga palju ära, seejuures teiste laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Seega kostja püüab igati kõrvale hoida oma ülalpidamiskohustusest ning tema võimetus maksta

lapsele ülalpidamist ei tulene sellest, et ta ei ole võimeline tööd tegema, vaid sellest, et ta ei soovi

last ülal pidada.

11. Seega tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt: T.K.i kasuks elatis 150 eurot kuus alates

08.11.2016.a kuni T.K.i täisealiseks saamiseni.

12. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust PKS § 108 kohaselt, võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist alates 01.01.2015. aastast.

14. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 punktis 13 märkinud, kui vanem ei täida

ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi

esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa

vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70

lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale

asus kolleegium ka 16. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast

põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista

alates hagi esitamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-130-14 kinnitanud,

viidates punktis 16 menetletava asja Tartu Ringkonnakohtu lahendile, millele oli esitatud

kassatsioonikaebus. Riigikohus nõustus Tartu Ringkonnakohtu põhjendustega ja jättis

kassatsioonikaebuse rahuldamata, leides, et Tartu Ringkonnakohus oli jõudnud õigele otsusele.

Tartu Ringkonnakohus märkis nimetatud lahendis, et /…./ nii varasem kui ka alates 1. juulist 2010

kehtiv perekonnaseadus näeb ette, et elatist saab nõuda üldjuhul alates elatisehagi esitamisest ning

erandina ka ühe aasta eest enne hagi esitamist. Riigikohus märkis eespool viidatud otsuses (3-2-1-

36-08), et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil

mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest.

15. Kuna T.K. esitas elatise nõude koos isaduse tuvastamise nõudega, siis on hageja kasuks võimalik

välja mõista elatis alates hagi esitamisest, kuid ei ole võimalik välja mõista elatist ühe aasta eest

enne hagi esitamist PKS § 108 alusel.

16. Seega tuleb T.K.i hagi tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

17. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1

kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei

esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

18. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

19. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ning DNA ekspertiisikulud on kostjalt osaotsusega välja

mõistetud ja hagejal elatisnõudes menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik