5-17-29/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

5-17-29

Otsuse kuupäev

21. september 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Jüri Põld

Kohtuasi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 6. septembri 2017. a otsuse tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas 6. septembri 2017. a koosolekul, et 2017. a kohaliku

omavalitsuse volikogu korralistel valimistel elektroonilise hääletamisega alustamata jätmine pole

vajalik. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et küsimust tuleb arutada uuesti, kui ilmneb uut infot või

teateid tegeliku ohu kohta elektroonilise hääletamise turvalisusele. Vabariigi Valimiskomisjoni

seisukoht kanti koosoleku protokolli.

2. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas 9. septembril 2017. a Vabariigi Valimiskomisjonile

kaebuse, milles palus tühistada otsuse elektroonilise hääletamise korraldamise kohta 2017. a

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. 11. septembril 2017. a esitas kaebaja Vabariigi

Valimiskomisjonile täiendatud kaebuse, milles täpsustas, et kaebus on mõeldud esitamiseks

Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

3. Kaebaja väitis järgmist:

3.1. ajakirjanduse andmete kohaselt on avastatud nõrkus Eesti isikutunnistuse (ID-kaardi) kiibi

püsivara ja raudvara vahelises suhtluses, mis puudutab 750 000 Eestis välja antud isikutunnistust.

Seda nõrkust ära kasutades on võimalik luua spetsiaalne tarkvara, mille abil saab võtta üle inimese

elektroonilise identiteedi ning tema nimel oma isikut tuvastada ja allkirju anda. Sel viisil on

võimalik anda valija asemel hääl ka elektroonilisel hääletamisel;

3.2. avastatud turvariski tagajärjeks võib olla põhiseaduse (PS) §-s 60 ja kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1 lõikes 1 sätestatud valimiste vabaduse printsiibi rikkumine

ning kahtluse alla on seatud elektroonilisel hääletamisel kasutatava süsteemi üldine usaldusväärsus.

Välistatud ei ole ka olukord, et valija antud hääl ei jõua Vabariigi Valimiskomisjonini või et isik ei

saa üldse hääletada. Sellisel juhul on tegemist PS § 56 punktis 1 ja § 57 lõikes 1 tagatud subjektiivse

valimisõiguse rikkumisega. Kui elektroonilise hääletamise süsteem ei võimalda valijal anda häält

kandidaadile, kellele ta soovib hääle anda, siis on tegemist subjektiivse valimisõiguse rikkumisega;

3.3. kuigi konkreetne isikute õiguste rikkumine ei ole veel toimunud, eksisteerib õiguste rikkumise

võimalus. Turvariski ärakasutamise tõenäosust ei suuda keegi prognoosida, kuid puudub alus

eeldada, et seda ei juhtu. Tuleb arvestada, et info turvariski kohta koos sisuliste põhjendustega on

levinud üle maailma, ning vältida olukorda, et turvariski kasutatakse ära valimistulemuste kahtluse

alla seadmiseks. Riski olemasolu kinnitavad Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ametnike

ajakirjanduses väljendatud seisukohad;

3.4. vaatamata eelkirjeldatud isikutunnistuse turvariskile otsustas Vabariigi Valimiskomisjon

6. septembril 2017. a, et elektrooniline hääletamine 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel korraldatakse. Kuna eksisteerib arvestatav võimalus valimisvabaduse printsiibi

5-17-29

rikkumiseks ning elektroonilisel hääletamisel kasutatava süsteemi üldine usaldusväärsus on seatud

kahtluse alla, siis on see otsus vastuolus PS §-ga 60;

3.5. kuna kaebuse esitaja on poliitiline erakond, siis võib häältega manipuleerimine mõjutada tema

valimistulemust ning ka üldisi valimistulemusi. See rikuks ilmselgelt kaebuse esitaja õigusi.

4. Eeltoodud põhjustel soovib kaebaja valimiste korraldamist üksnes pabersedelitega ning palub

elektroonilise hääletamise alustamist käsitleva Vabariigi Valimiskomisjoni 6. septembri 2017. a

otsuse tühistada.

5. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 12. septembril 2017. a Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

kaebuse Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon jäi oma 6. septembri 2017. a koosoleku protokollis

esitatud seisukohtade juurde, palus jätta kaebuse rahuldamata ja selgitas täiendavalt järgmist:

5.1. elektroonilise hääletamise korraldamise sätestab seadus ja Vabariigi Valimiskomisjon ei pea

elektroonilise hääletamise toimumist eraldi otsustama. KOVVS § 12 lõike 2 punkt 4 sätestab, et

Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või

lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või

töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks korraldada seaduse

nõuete kohaselt. Vabariigi Valimiskomisjon arutas avastatud turvariski mõju elektroonilise

hääletamise korraldamisele oma 6. septembri 2017. a koosolekul, kuulates enne ära RIA

peadirektori ülevaate;

5.2. kaebuse esitamise ajaks ei ole ilmnenud ühtegi tegelikku ID-kaardi turvaauku ning oht on

hüpoteetiline. Asjaoludest ei nähtu, et elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisus või töökindlus

ei ole tagatud, mistõttu ei ole ka alust elektroonilise hääletamisega mitte alustada;

5.3. kui nimetatud risk realiseerub, on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus kas rakendada

KOVVS § 12 lõike 2 punktis 4 sätestatud meetmeid või tunnistada elektroonilise hääletamise

tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt KOVVS § 12 lõike 2 punkti 3 kohaselt. Sellise

otsuse tegemiseks peavad komisjonil olema aga usaldusväärsed andmed. Kaebaja väide, et

turvariski tõttu ei ole välistatud olukord, et valija antud hääl ei jõua kohale või et isik ei saa üldse

hääletada, eeldab kõigepealt riski realiseerumist. Elektrooniliselt hääletanud valijate

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud rikkumine, mitte

hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud turvaline;

5.4. elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus vastab KOVVS-is ja Riigikogu

valimise seaduses sätestatud nõuetele ning praegu puudub alus Vabariigi Valimiskomisjoni

6. septembri 2017. a koosolekul võetud seisukoha muutmiseks. Uute asjaolude ilmnemisel arutab

Vabariigi Valimiskomisjon küsimust uuesti.

6. Kaebuse lahendamist ette valmistades pöördus Riigikohus kirjaga RIA poole ning palus vastata

kaebuse läbivaatamisel tõstatatud küsimustele.

7. RIA peadirektor selgitas oma vastuses Riigikohtu küsimustele, et kuigi ID-kaardi turvariski

arvestades on hüpoteetiliselt võimalik teise isiku identiteeti kasutades elektrooniliselt hääletada,

tuleb turvariski tegeliku realiseerumise tõenäosuse hindamisel arvesse võtta nii riski tehnilist

olemust, selle ärakasutamiseks vajalikke ressursse kui ka tasuvust võimaliku eesmärgi

saavutamiseks. Riski realiseerumise võimalust 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

vähendab tõenäoliselt ründetarkvara väljatöötamiseks kuluv aeg ja selleks vajalikud eriteadmised.

8. RIA on andnud Vabariigi Valimiskomisjonile ülevaate ID-kaardi kiibis avastatud turvariski

olemuse kohta ja võimalikele riskidele osutanud. RIA tehniline hinnang ID-kaardi kiibiga seotud

turvariski olemuse ning selle realiseerumise tõenäosuse kohta ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni

6. septembri 2017. a koosolekul väljendatuga võrreldes muutunud. Puudub teave, et keegi oleks

olnud ID-kaardi kiibi turvanõrkusest juba varem teadlik või püüdnud seda ära kasutada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. KOVVS § 12 lõike 2 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus mitte alustada

elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise

hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist

2(4)

5-17-29

hääletamist saaks korraldada seaduse nõuete kohaselt. Sama lõike punkti 3 kohaselt on Vabariigi

Valimiskomisjonil õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas,

vallas või linnas, maakonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise

tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui

seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada oluliselt hääletamistulemusi.

10. Kaebaja ei nõustu sellega, et Vabariigi Valimiskomisjon ei võtnud 6. septembril 2017. a vastu

otsust jätta ära elektrooniline hääletamine 2017. a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel, kuigi ID-kaardi kiibis on ilmnenud turvarisk.

11. Elektroonilise hääletamise ärajätmine on elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust ja

töökindlust tagav ennetav meede, mille kohaldamise aluseks ei ole juba tekkinud kahjulik tagajärg,

vaid Vabariigi Valimiskomisjoni kui meetme kohaldamiseks pädeva organi hinnang võimaliku

kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosuse kohta tulevikus. Vabariigi Valimiskomisjonil ei ole

kohustust jätta elektroonilise hääletamisega alustamata mistahes kahjuliku tagajärje saabumise

võimalusele viitava teabe saamisel. Vabariigi Valimiskomisjon peab seda meedet kohaldama, kui

turvariski ärakasutamine ja sellest tuleneva kahjuliku tagajärje saabumine on komisjoni hinnangul

otsuse tegemise ajal teadaolevatel konkreetsetel asjaoludel piisavalt tõenäoline. Seejuures peab

Vabariigi Valimiskomisjon hindama ka seda, kas turvariski ärakasutamisest tulenevad võimalikud

rikkumised elektroonilisel hääletamisel võivad mõjutada hääletamise tulemust olulisel määral.

12. Vabariigi Valimiskomisjon hindas elektroonilise hääletamisega alustamata jätmise vajalikkust

ID-kaardi kiibis avastatud turvariski tõttu oma 6. septembri 2017. a koosolekul, olles enne ära

kuulanud RIA peadirektori ülevaate. Koosoleku protokollist ja komisjoni Riigikohtule esitatud

selgitustest nähtub, et komisjon ei pidanud elektroonilise hääletamisega alustamata jätmist

vajalikuks, sest eksisteeriva elektroonilise hääletamise süsteemi kahjustamise üksnes teoreetilise

võimaluse kõrval puudusid igasugused andmed turvariski tegeliku ärakasutamise või selle

ärakasutamise võimekuse kohta 2017. a kohalikel valimistel.

13. Vabariigi Valimiskomisjon on kogutud teavet hinnates leidnud, et tõenäosus elektroonilise

hääletamise süsteemi turvalisuse kahjustamiseks ei ole elektroonilise hääletamisega alustamata

jätmiseks küllaldane.

14. Kolleegium ei näe alust kahelda Vabariigi Valimiskomisjoni kogutud teabe piisavuses ja

elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisusele antud hinnangu adekvaatsuses. Praegu teada

olevate asjaolude põhjal on turvariski tegelikuks realiseerimiseks vajalik aja ning muude ressursside

kulu piisavalt suur, et isegi turvariski realiseerumisel ei ole tõenäoline selle õigusvastane

ärakasutamine sellises ulatuses, mis võiks mõjutada hääletamistulemusi oluliselt.

15. Samuti ei ole alust arvata, et hinnang kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosusele võib olla

Vabariigi Valimiskomisjoni 6. septembri 2017. a koosolekule järgneval ajal oluliselt muutunud. Ka

Riigikohtu menetluses antud täiendavas arvamuses kinnitab RIA, et ID-kaardi kiibi turvariski

puudutavaid uusi asjaolusid ei ole ilmnenud ja juba varem kujundatud ohuhinnangu muutmiseks

pole alust.

16. Kolleegium märgib, et uute asjaolude ilmnemisel on Vabariigi Valimiskomisjon kohustatud

uuesti hindama elektroonilise hääletamise turvalise korraldamise võimalikkust ja ning uuesti

kaaluma elektroonilise hääletamisega alustamata jätmist.

17. Kui Vabariigi Valimiskomisjon tuvastab elektroonilise hääletamise toimumise ajal, et turvariski

ärakasutamine võib oluliselt mõjutada elektroonilise hääletamise tulemusi, siis tuleb Vabariigi

Valimiskomisjonil KOVVS § 12 lõike 2 punkti 4 alusel elektrooniline hääletamine peatada või

lõpetada.

18. Kui turvariski on elektroonilisel hääletamisel ära kasutatud sellises ulatuses, mis Vabariigi

Valimiskomisjoni arvates mõjutas või võis mõjutada juba toimunud hääletamise tulemusi oluliselt,

peab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 12 lõike 2 punkti 3 kohaselt tunnistama elektroonilise

hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ja korraldama kordushääletamise.

19. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46

lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse rahuldamata.

3(4)

5-17-29

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Jüri Põld

4(4)